Eksamimaterjal eesti keel (20)

Muinasjutt on rahvaluule üks põhiliik, mis pajatab väljamõeldud sündmustest. Muinasjutud jagunevad ime-, looma- ja tõsielulisteks muinasjuttudeks. Muinasjuttudel on omad seadused: kindel algus, sündmustiku ja teatud arvude kordumine, vastandlikud tegelased ja enamasti õnnelik lõpp. Tänapäeval kirjutatakse ka kunstmuinasjutte, mille autorid on elukutselised kirjanikud , kes kasutavad teadlikult muinasjutuvormi.
Muinasjutt on rahvajutu peamine liik. Klassikaline vendadest Grimmidest lähtuv rahvajuttude žanrijaotus jagab rahvajutud müütideks, muistenditeks ja muinasjuttudeks.
Erinevalt müüdist on muinasjutt teadlikult väljamõeldisele rajatud või meelelahutuslik jutustus, mis ei pruugi arvesse võtta loogikat, loodusseadusi ega kindlat ajaloolist keskkonda (tegevuskoht ja -aeg võivad olla imepärased). Muinasjutu taotlus pole otseselt kujutada tõepäraselt ühtki looduse ega ühiskonnaelu seika, vaid pakkuda kuulajatele fiktsiooni ja meelelahutust.
Muinasjuttudel on omad seadused, mida on kirjeldanud Axel Olriku eepiliste seadustega. Selliste tunnuste hulka kuuluvad kindlad algus- ja lõpuvormelid (näiteks "Elas kord...", "Kuskil maal...", "Kui nad surnud ei ole...", "Sõin ja jõin seal minagi, kõhtu ei saanud midagi"), oluliste sündmuste rõhutamine mitmekordse kirjeldamise kaudu (näiteks 3 päeva tuleb võidelda, 3 takistust ületada), sümboolsete arvude (eriti 3) esinemine loo struktuuris või kirjeldustes (kolmarvu seadus; olulised on ka arvud 3, 7, 9, 12).
Muinasjutud jaotatakse harilikult looma- ja pärismuinasjuttudeks.
Pärismuinasjuttudel eristatakse omakorda järgmisi alaliike: ime- ehk nõidusmuinasjutud, novellilaadsed ehk olustikulised muinasjutud, legendilaadsed muinasjutud ja muinasjutud rumalast kuradist (eesti Kaval-Antsu ja Vanapagana lood).
Muinasjutu põhisüžee on nõrga või vaese , aga tubli ja abivalmis tegelase võit tugeva või rikka, aga halva (rumala, õela jne) vastase üle.
Muinasjutte tunnevad kõik rahvad . Üks vanemaid muinasjutukogusid on araablaste " Tuhat üks ööd".
Eesti muinasjuttude populaarsemad tegelased on abivalmis vaeslaps , tige võõrasema, tõrjutud noorem vend, koduloomad ja metsloomad .
Kirjanike loodud muinasjutte nimetatakse kunstmuinasjuttudeks.
Muistend on rahvaluule liik, mille sündmustik on seotud kindla koha, aja inimeste või sündmustega. Muistendid peegeldavad rahva arusaamu loodusnähtustest ja ühiskonnast. Muistendi tegelased on elavaks peetud olendid, kellest on jäänud jälgi esemete, maapinnavormide vms kujul, näiteks Kalevipoja säng, Vanapagana kivi jt. Tuntumad muistendiliigid on tekkemuistendid – fantastilised seletused maa, inimeste, loomade tekkimise kohta; vägilasmuistendid, mis on seotud Kalevipoja, Suure Tõllu, Vanapaganaga; kohamuistendid, mis jutustavad järvede, rändrahnude, puude tekkimisest; ajaloolised muistendid, mis on seotud ajalooliste sündmuste ja inimestega. On kirjutatud ka kunstmuistendeid, näiteks Friedrich Robert Faehlmanni “Emajõe sünd”, “ Koit ja Hämarik” jt.
Muistend on teatud liiki rahvajutt . Muistend kirjeldab kunagi toimunud üleloomulikku või pöördelist sündmust ning selle sisu on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega.
Muistendi (saksa k die Sage) mõiste tuli käibele Saksamaal 19. sajandil vendade Grimmide algatusena.
Kujundiliselt on see muinasjutust vähem viimistletud , vabama vormiga , tavaliselt üheepisoodiline. Erinevalt muinasjutust, mida esitatakse kuulamiseks teadliku fiktsioonina, on muistend üldjuhul tõsielulisena võetav ja tavalisse kõnevoolu või vestlusse sulanduv jutustus. Kui muinasjututüübid ja -motiivid on rahvusvahelised, siis muistend peegeldab ja seletab pigem kohalikku kogemust.
Muistendeid on erinevalt liigitatud, kuid liikide piirid ei ole selged ega ranged , paljud muistendid võivad kuuluda mitmesse alamliiki.

• mütoloogilised ehk usundilised muistendid (jutustavad kokkupuudetest üleloomulike olendite või nähtustega)
  
• tekke- ja seletusmuistendid (seletavad rahvapärasel viisil erinevate nähtuste põhjusi)
  
• ajaloolised muistendid (seotud ajalooliste sündmustega)
  
• kohamuistendid (seotud tähelepanuväärsete loodus- ja tehisobjektidega)
  
• hiiumuistendid (jutustavad hiiglaste tegudest)
  

On kirjutatud ka kunstmuistendeid (näiteks Friedrich Robert Faehlmanni "Emajõe sünd", "Koit ja Hämarik jt.
Alates 1960. aastatest on folkloristid uurinud ka nn tänapäeva muistendeid (UFO-jutud jms).
Jutustus on novelli ja romaani vahepealne eepika žanr. Jutustusel on novellist laialdasem sündmustik, mis ei ole keskendunud ühe peamise sündmuse ümber, ja vabam vorm. Romaanist on jutustus lühem ja ülesehituselt lihtsam.
Jutustuse kolm põhikomponenti on süžee, tegelased ja miljöö.
Jutustus esitatakse tavaliselt jutustaja (autori) vaatepunktist, kes jälgib sündmusi kõrvalt või on selles osaline.
Tuntud jutukirjanikud:

• Jack London
  
• Oskar Luts
  
• Ivan Turgenev
  
• Anton Tšehhov
  
• Mark Twain
  
• Mati Unt
  
• Eduard Vilde
  

Novell on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga, lõpus on puänt.
Novelližanri looja on itaalia kirjanik Giovanni Boccaccio.
Friedebert Tuglase sõnul on novell nagu sonett proosas.
Tuntud novellimeistrid:

• August Gailit
  
• Nikolai Gogol
  
• Franz Kafka
  
• August Mälk
  
• Edgar Allan Poe
  
• Anton Tšehhov
  
• Friedebert Tuglas
  
• Peet Vallak
  
• Arvo Valton
  

Aforism (kr aphorismos 'piiritlemine, määratlus'), mõttetera, efektselt sõnastatud üldistav elutarkus , üllatav väärtusotsustus. Aforism ei tõesta ega argumenteeri, vaid mõjub vaimukuse ja originaalsusega:

• Teravmeelsus on haritlase häbematus. (Aristoteles)
  
• Igaüks kuuleb ainult seda, millest ta aru saab. (Johann Wolfgang von Goethe )
  
• Südametunnistus on koer, kes käib su kannul ja haugub. (Autor teadmata)
  

Aforismid on lühikesed, mõni koosneb ainult paarist sõnast:

• Rutta aeglaselt! ( Octavianus Augustus)
  
• Teadmine on jõud. (Francis Bacon )
  

Kui aforismidele lähedased vanasõnad ja kõnekäänud on anonüümsed, siis aforism on enamasti individuaallooming. Esineb nii iseseisva žanrina kui ka lülitatult pikemasse teksti, mis tervikuna ei ole aforistlik. Lakoonilist ja täpset väljendusviisi nimetatakse aforistlikuks stiiliks.
Kuulsamaid aforiste: Platon , Seneca , Augustinus, Michel de Montaigne, Blaise Pascal [1], Voltaire , Oscar Wilde , Friedrich Nietzsche , Arthur Schopenhauer , Georg Christoph Lichtenberg [2]
Eesti autoritest on aforisme on tekstidesse poetanud Friedrich Reinhold Kreutzwald , Juhan Liiv (teoses "Ääremärkused: Kivide varjudest ei saa müüri, küll aga kividest enestest"), Friedebert Tuglas, Anton Hansen Tammsaare , Karl Ristikivi ("Imede saar: Ainult nõrk kardab vasturääkimist"). Aforismikogumikke on avaldanud ka Arvo Valton ("Uksed kriuksuvad öösiti", "Märklaud kilbiks", "Tagasi tulevikku").
Vanasõna on üks rahvaluule žanre; lühike, terviklik, hinnanguline ja kujundlik ütlus. Vanasõna on rahvasuus käibiv üldistav lause, argikogemuse üldistus, mille tunnusteks on lühidus, poeetilisus ja õpetlikkus. Vanasõna on võrreldes rahvalaulu või -jutuga lühike. Kõige sagedasemad on Eestis 4–8-sõnalised vanasõnad. Leidub ka üle 50-sõnalisi vanasõnu.
Eesti vanasõnade kohta on otsesed andmed hilised (16.–17. sajandist alates), mistõttu ei saa kuigi hästi jälgida nende teket ja arengut. Rahvaluuletekstide kõrvutamisel sugulasrahvaste omadega võib siiski aru saada, et mõne üldläänemeresoomelise vanasõna vanus ulatub vähemalt läänemeresoome ühisaega. Ent Anton thor Helle vanasõnaüleskirjutuste (1732) ja 1900. aastate vanasõnade võrdlemisel on näha, et sajandi jooksul kaob käibelt kolmandik vanasõnu. See-eest lisandub pidevalt uusi ütlusi.
Kõige varasem teadaolev üleskirjutus eesti vanasõnadest pärineb 1587. aastast Hiiumaalt, kus arvekirjade kirjutaja Lorenz Becker on muu hulgas üles kirjutanud kaks eestikeelset lauset: "Kuy Taivas koitap / si Tallopoick hobosett jotap" ja "Arro, Rickus / Ikapeevf Remus ", millest viimasel on olemas ka otsene saksa paralleel.
Eesti vanasõnad lähtuvad põhiliselt tolleaegse talupoja seisukohast . Pikad orjusesajandid on vanasõnadesse tugeva jälje jätnud. Hinnatakse töökust, julgust , headust, ausust ja teisi positiivseid omadusi, kuid rohkemgi veel alandlikkust, kannatlikkust, vastupidamist, piskuga leppimist, tasa ja targu toimimist, ettevaatlikkust. Elu mitmepalgelisus ning vastuolud tingivad suuresti ka asjaolu, et võib kergesti leida vastukäivaid eesti vanasõnu ("Pikad juuksed, lühike aru" ja "Pikad juuksed, pikk aru").
Eesti vanasõnadele on nagu rahvalaululegi enamasti omane algriim ja parallelism (näiteks "Uni ei anna uuta kuube , magamine maani särki"). Vanasõnavormile on ühtaegu iseloomulikud nii ellipsid kui ka kunstikavatsuslikud sõnakordused, žanritunnuste hulka kuulub üldistus. Vanasõna koosseisu võib kuuluda iga liiki kõnekäände. Samuti on vanasõna tunnuseks poeetilisus ja allegooria , ka personifikatsioon.
Teistest rahvaluule lühižanridest on eesti vanasõnadel väga tihedad sidemed kõnekäändudega, kuid minimaalsed mõistatustega.
Eestis on üles kirjutatud umbes 82 000 autentset vanasõna. Osa vanasõnu tuntakse üle Eesti, mõned on rahvusvahelisedki, kuid kolmandate levik piirdub ühe murdepiirkonnaga. Eesti vanasõnade esialgsed levikualad on: 1. Põhja- ja Kesk-Eesti, 2. saared, 3. Lääne-Eesti ja Edela-Eesti (kaasa arvatud Mulgimaa ), 4. Lõuna-Eesti.
Vanasõna on lühike, terviklik, piltlik ning tabav väljend mingi elunähtuse kohta. Vanasõnades on võetud kokku paljude inimpõlvede elukogemused ja –tõde. Neid võib võrrelda elamisstrateegiatega, kus avalduvad talurahva eetika ja moraal . Vanasõnad on rahva ühislooming.
Vanasõna tänapäevane vorm on aforism ehk mõttetera. Aforism on napisõnaline vaimukas ütlus, mis väljendab üldistatud mõtet või elutarkust. Aforismide autoriteks on kirjanikud, teadlased või teised tuntud inimesed.
ARVSÕNA
1. Kirjuta arvsõnad numbriga ja pane viimase järele vajadusel punkt.
     seitse - ..... , seitsmes -..... , kaksteist - ..... , kolmeteistkümnes - ..... ,
kahekümne esimene - ..... , kolmkümmend kolm - ..... , kolmekümne teine - ...... , nelikümmend viis - ..... , kuuskümmend kaheksa - ..... , neljasaja neljas - ..... ,
tuhande kolmesaja neljakümne kolmas - ..... , kaks tuhat - .....
2. Kirjuta sõnadega järgmised numbrid .
5. - ......................................
8 - .....................................
16 - .....................................
59. - ...................................
XI - .....................................
21. - ...................................
40 - ....................................
XIX - ...................................
3/4 - ...................................
7/8 - ...................................
101 - ..............................................................................
XXXVII - ...........................................................................
389. - ..............................................................................
1721 - .............................................................................
1999. - .............................................................................
10234 - ............................................................................
....................................................................................
1300666 - .........................................................................
....................................................................................
3. Sobita rooma number vastava araabia numbriga. Kummaski veerus jääb üks
sobimatu arv üle.
46
21
409
68
CDIX
XXXVIII
XXI
XLVI
38
118
94
56
LVI
CXVIII
LXVIII
XCIV
98
44
104
37
CIV
CXCIX
XLIV
XCVIII
616
79
181
199
DCXVI
CLXXXI
XXXVII
LXXIX
6/19 - ..............................................................................
0,5 - ...............................................................................       
3/4 - ...............................................................................       
2/3 - ...............................................................................      
3/1000 - ...........................................................................  
2,75 - ..............................................................................    
7/20 - ..............................................................................    
11/3 - ..............................................................................     
1/1000000 - ........................................................................
5/18 - .............................................................................. 
400 - ..............................................................................
8,19 - ..............................................................................
26 - ................................................................................
1950 - .............................................................................
44 - ................................................................................
2. Pane puuduvad kirjavahemärgid.
     1. 1995 aasta mais anti mulle komandeering Põhja-Atlandile. 2. Heeringalaev
võttis kaasa mitusada võrku 800 - 1000 heeringatünni 20 tonni soola  ja üle 30 tonni
magedat vett. 3. Laeva pikkus oli 34 meetrit ta mootori võimsus üle 400 HP ja ta
kiirus üle 11 meremiili tunnis. 4. Meremiil on aga1852 meetrit. 5. Eduard Vilde sündis
4 märtsil 1865 aastal ja suri 26 detsembril 1933 a. 5. Peeter on sündinud 18 mail
1976 aastal, tema vend Rein aga 19 juunil 1987 aastal. 6. Kelle sünnipäev on
25 detsembril? 7. Kõige väiksem raamat, mille kõrgus 16, laius aga 11 mm, ilmus
1896 a Itaalias. 8. 1964 aastal pühitses ta oma 8 sünnipäeva. 9. Andmed esimese
kosmoselennu kohta avaldati ajalehtedes, mis ilmusid 13 aprillil 1961 aastal.
10. 9 klassis on avaldanud soovi õppimist jätkata juba 8 klassi 30 lõpetajat.
11. 1893 a juunikuus sõitis aurik "Porsia" Atlandi ookeani põhjapoolses osas.
12. Almanahhi järjekordne number ilmub 30 aprilliks. 13. Üle kümne aasta kestnud
pingelise töö eest eesti rahvuseepose koostamisel sai Fr. R. Kreutzwald honorariks
ainult 25 eksemplari "Kalevipoega". 14. E. Bornhöhe jutustuse "Tasuja" keskseks
sündmuseks on eestlaste Jüriöö ülestõus, mis algas 1343 a jüripäeva ööl.
15. Fanfaarihelide saatel marssisid hiigelstaadionile 98 riigi kehakultuurlased.
16. Igas koormas oli 3 tonni briketti.
7, 28 - ...........................................................................
19, 321 - ........................................................................          XXXV - .........................................................................          XLIV - ...........................................................................          8/24 - ...........................................................................           999/10000 - .....................................................................
..................................................................................          89/2345 - ........................................................................
..................................................................................          56,5 - ............................................................................
0,5 - .............................................................................
1/2 - .............................................................................
1945 - ...........................................................................
25 - ..............................................................................
18/75 - ...........................................................................
111 - .............................................................................
93 - ..............................................................................
3700 - ............................................................................
1316 - ............................................................................
550 - .............................................................................
488 - .............................................................................
4510 - ............................................................................
3000 - ............................................................................
350 000 - .........................................................................
4. Kirjuta võrrandid lõpuni araabia numbritega. Lisa paar sarnast võrrandit.
19 + XXXI = L
.......................................................
55 + XXXV = XC
.......................................................
XLIV + XIX = 63
.......................................................
XV + XCV = CX    
.......................................................
IX + XLVI = LV  
.......................................................
36 + LXIV = C  
.......................................................
...................................................................................
...................................................................................
...................................................................................
1. Nimetav (nominatiiv) - küsimused kes? mis?
auto; autod
2. Omastav (genitiiv) - küsimused kelle? mille?
auto; autode
3. Osastav ( partitiiv ) - küsimused keda? mida?
autot; autosid
4. Sisseütlev ( illatiiv ) - küsimused kellesse? millesse?
autosse ; autodesse
5. Seesütlev (inessiiv) - küsimused kelles ? milles?
autos; autodes
6. Seestütlev (elatiiv) - küsimused kellest? millest?
autost ; autodest
7. Alaleütlev (allatiiv) - küsimused kellele? millele?
autole ; autodele
8. Alalütlev (adessiiv) - küsimused kellel? millel?
autol; autodel
9. Alaltütlev (ablatiiv) - küsimused kellelt? millelt ?
autolt; autodelt
10. Saav (translatiiv) - küsimused kelleks? milleks?
autoks; autodeks
11. Rajav (terminatiiv) - küsimused kelleni? milleni?
autoni; autodeni
12. Olev (essiiv) - küsimused kellena? millena ?
autona; autodena
13. Ilmaütlev (abessiiv) - küsimused kelleta? milleta ?
autota; autodeta
14. Kaasaütlev (komitatiiv) - küsimused kellega? millega?
autoga ; autodega