Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

MUISTSETE MAIADE OLEMUS JA KULTUURIPÄRAND TURISMIS (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Lõik failist

TARTU ÜLIKOOL
Pärnu kolledž
Turismiosakond
Liivi Hiienurm
TH2
MUISTSETE MAIADE OLEMUS JA KULTUURIPÄRAND TURISMIS
Referaat











Pärnu
2009



SISUKORD




SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 2
1. MUISTSETE MAIADE OLEMUS JA ASUALAD 3
KOKKUVÕTE 9
VIIDATUD ALLIKAD 10
Lisa 1 – Kaart muistsete maiade aladega 10
Lisa 3 – El Castillo tempel Chiccen Itzas 12
Lisa 4 – Raidkuju Quirigua arheoloogiapargis 13
Lisa 5 – Väljakaevamata tempel Tikalis 14
Lisa 6 – Tikali loodus 15
Sissejuhatus 3
1.
Muistsete maiade olemus ja asualad 4
2.
Muistsete maiade kultuuripärand turismis 7
Kokkuvõte 11
Viidatud
allikad 12
Lisad 13
Lisa 1 – Kaart
muistsete maiade aladega 13
Lisa 2 – Palenque varemed 14
Lisa 3 – El Castillo
tempel Chiccen Itzas 15
Lisa 4 – Raidkuju
Quirigua arheoloogiapargis 16
Lisa 5 – Väljakaevamata
tempel Tikalis 17
Lisa 6 – Tikali
loodus 18


SISSEJUHATUS


Muistsete
maiade eluolu ja kultuur on palju kõneainet tekitanud kogu maailmas.
Nende elu üksikasjade kohta ei ole teadlased ühtsele arusaamale
jõudnud. Maiaindiaanlaste oma aja kohta suurte teadmiste olemasolu
ei osata seletada. Kahtlemata avaldab maiade kultuuripärand maailma
turismile tugevat mõju ja meelitab Mehhiko aladele ning Yukatani
poolsaarele igal aastal miljoneid turiste, seepärast peab autor
vajalikuks seda teemat lähemalt uurida.
Referaadis
Vasakule Paremale
MUISTSETE MAIADE OLEMUS JA KULTUURIPÄRAND TURISMIS #1 MUISTSETE MAIADE OLEMUS JA KULTUURIPÄRAND TURISMIS #2 MUISTSETE MAIADE OLEMUS JA KULTUURIPÄRAND TURISMIS #3 MUISTSETE MAIADE OLEMUS JA KULTUURIPÄRAND TURISMIS #4 MUISTSETE MAIADE OLEMUS JA KULTUURIPÄRAND TURISMIS #5 MUISTSETE MAIADE OLEMUS JA KULTUURIPÄRAND TURISMIS #6 MUISTSETE MAIADE OLEMUS JA KULTUURIPÄRAND TURISMIS #7 MUISTSETE MAIADE OLEMUS JA KULTUURIPÄRAND TURISMIS #8 MUISTSETE MAIADE OLEMUS JA KULTUURIPÄRAND TURISMIS #9 MUISTSETE MAIADE OLEMUS JA KULTUURIPÄRAND TURISMIS #10 MUISTSETE MAIADE OLEMUS JA KULTUURIPÄRAND TURISMIS #11 MUISTSETE MAIADE OLEMUS JA KULTUURIPÄRAND TURISMIS #12 MUISTSETE MAIADE OLEMUS JA KULTUURIPÄRAND TURISMIS #13 MUISTSETE MAIADE OLEMUS JA KULTUURIPÄRAND TURISMIS #14 MUISTSETE MAIADE OLEMUS JA KULTUURIPÄRAND TURISMIS #15 MUISTSETE MAIADE OLEMUS JA KULTUURIPÄRAND TURISMIS #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-01-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor liivihiienurm Õppematerjali autor
Muisted maiad oli etniline grupp Ameerika põlisrahvaste hulgas, kes elasid esialgu Mehhiko lõunaaladel ja hiljem Yukatani poolsaarel. Maiade linnad ületavad indiaanlasliku Ameerika kõik muud arhitektoonilised muistised ja nende tsivilisatsioon on üks arenenumaid Kolumbuse-eelseid kultuure Ameerikas. Maiad on kuulsad oma matemaatika- ja astronoomiateadmiste, nulli ning positsioonilise arvusüsteemi, samuti varjutuste ja Veenuse faaside tundmise poolest.

Muistsete maiade eluolu ja kultuur on palju kõneainet tekitanud kogu maailmas. Nende elu üksikasjade kohta ei ole teadlased ühtsele arusaamale jõudnud. Maiaindiaanlaste oma aja kohta suurte teadmiste olemasolu ei osata seletada. Kahtlemata avaldab maiade kultuuripärand maailma turismile tugevat mõju ja meelitab Mehhiko aladele ning Yukatani poolsaarele igal aastal miljoneid turiste, seepärast peab autor vajalikuks seda teemat lähemalt uurida.

Referaadis antakse lühike ülevaade maiade olemusest, traditsioonidest, uskumustest, ja piirkondadest, kus nad asusid. Seal tuuakse välja peamised maiade kultuuri tutvustavad vaatamisväärsused ning tuuakse välja põhjused, miks just need vaatamisväärsused turiste ligi meelitavad.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
docx

Maiad

Tallinna Kuristiku Gümnaasium Referaat: Maiad Koostas: E.Goman Õpetaja: Tallinn 2011 Sisukord: Tsivilisatsiooni algus. Olmeegid 3 Maiad 4

Ajalugu
thumbnail
15
doc

Maiade kunst

Sissejuhatus Paarikümne aastaga on teadmised maiadest märkimisväärselt või isegi tohutult suurenenud, suuresti tänu ootamatu maiade kirja desifreerimisele. Tänu sellele on mõneti ka inimeste arusaamad maiade kui metsikute vihmametsade elanike suhtes paranenud. Maiasi võib pidada Mesoameerika võimsamaks ja omanäolisemaks rahvaks. Nende kõige mõjukam valitsusaeg jääb vahemikku 200- 900 pKr. Maiad olid võimelised ehitama ainuüksi väikeseid abinõusid kasutades suuri ja uhkeid kivist ehitisi, milleks valdavalt olid paleed ja püramiidid. Üheks grandioossemaks ehitiseks võib pidada Castillo püramiidi Chichèn Itzàs, mille astmete arv moodustas numbri 365 ehk siis 1. aasta. Maiad polnud mitte ainult edukad kunstis, vaid ka astronoomias kui ka matemaatikas. Keerukaid ehitisi tundma õppides saame palju teada maiade

Ameerika vähemusrahvad
thumbnail
28
pdf

Lähis-Ida, Aafrika ja Ameerika muinaskultuurid

Mait Kõiv Lähis-Ida, Aafrika ja Ameerika muinaskultuurid 10.11 Lähis-Ida muinaskultuurid (,,Tsivilisatsioon ja riikluse teke" M.Kõivu ekursus TÜs, ,,Vanaaeg" M.Kõivu ja S.Stadnikovi ekursus TLÜs") Harri Hiiemaa ­ Aafrika Egiptus ­ Sergei Stadnikov Mesopotaamia ­ Amar Annus Egiptus ja Mesopotaamia on kujunenud teineteisest sõltuvalt, suhtlemine toimus enne, kui seal tsivilisatsioon kujunes. Nende vahe on siiski küllalt suur selleks, et neid vaadelda kui erinevaid tsivilisatsioone, mitte ühe tsivilisatsiooni eri osasid. Ei saa öelda ka, et üks oleks teise esile kutsunud, nad tekkisid paralleelselt (4. aastatuhandel eKr). Induse tsivilisatsioon on tekkinud hiljem, Induse tsivilisatsioon ei kujunenud Mesopotaamia tsivilisatsioonist isoleeritult. Ta ei ole Mesopotaamia tsivilisatsiooni üks osa, kuid ta on Mesopotaamia tsivilisatsioonist mõjutatud. Viljaka poolkuu alalt hakkas tsivilisatsioon levima ­ Euroopasse (Egeuse tsivilisatsioon), ka Nuubiasse, Etioopiasse (Eg

Kultuur
thumbnail
16
doc

Lõuna ameerika kõrgtsivilisatsioonid (Maajad, Inkad, Asteegid)

Kadunud Tsivilisatsioonid Silver Sepp 7a klass Pärnu Vanalinna Põhikool Maajade kadunud tsivilisatsioon Maajade eelkäijad rändasid Siberi piirkonnast üle Beringi väina praegustele Mehhiko aladele viimase jääaja käigus aastatel 11000-6000 eKr. Nad olid algselt kütid ja korilased. Aastaks 2000 eKr õppisid nad vilja kasvatama. Nad kasvatasid põhiliselt maisi ja ube. Nad elasid koobastes ja avatud laagriplatsidel. Hiljem hakkasid nad koonduma väikestesse küladesse, mis asusid rannikualadel Olmeci tsivilisatsiooni algul, hiljem said küladest suuremad linnad. Igas linnas olid templid. Maajade keel arenes ja aastaks 700 eKr arenes Maajadel välja kiri. Aastaks 400 eKr hakkasid Maajad tegema kalendrit, mis oli kivist. Aastaks 300 eKr kujunes Maajadel välja klassi süsteem kuhu kuulusid kuningad, aadlikud jne. Aastaks 100 eKr kujunesid Maajadel välja suured linnad. Asustati Teotihuacáni nimeline linn, millest kujunes te

Ajalugu
thumbnail
26
doc

Maailimaimed antiikajal ja tänapäeval

Semiramise rippaiad, Artemise tempel, Zeusi kuju, Halikarnassose mausoleum, Rhodose koloss, Pharose tuletorn. Uued maailmimed valiti sellepärast, et antiikaja maailmaimedest on säilinud ainult üks. Pole mõtet hoida maailmaimesid, mida nagu nii keegi näha ei saa. Uueks seitsmeks maailmaimeks said Colosseum, Tadz Mahal, Machu Picchu, Petra kaljulinn, Suur Hiina müür, Chichen Itza ja Lunastaja Kristuse kuju. Oma töö tegemise käigus sai mulle selgemaks imede olemus. Olen rahul tehtud teema valiku üle. See laiendas väga suurel määral minu teadmis maailmaimedest. 23 11 Kasutatud matrejalid 1. J, Kinggi 7 maailmaimet Tallinn, 1996 lk. 82-102, 103-114, 126-141 2. Cheopsi püramiid ­ Vikipeedia, vaba entsüklopeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Cheopsi_p%C3%BCramiid (16.03.2009) 3. Semiramise rippaiad ­ Vikipeedia, vaba entsüklopeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Semiramise_rippaiad (17

Kultuurilugu
thumbnail
52
docx

kunstikultuuri ajalugu 11 klass

India kunst Taust: suur osa Indoneesiast ja Indo-Hiinast, alates 4500 aastat tagasi. Induse kultuur – Induse jõe orus 3. a. tuh. E.m.a. Tähtsamad linnad Harappa, Mohenjo-Daro: reeglipärane planeering, eeskujulikult heakorrastatud, kaevud ja kanalisatsioon. Puudusid templid ja valitseja paleed, peamised elamud, osa 2-3 korruselised. Ehitusmaterjaliks põletustellis. Keraamilised ja pronksist esemed nappide kaunistustega, kuid otstarbeka vormiga. Kunst ja religioon: looduses suured kontrastid: kõledad kiltmaad ja rohelised orud. Kontrastide seosele rajatud kõik valitsevad usundid: hinduism, budism, džainism – põimuvad omavahel. Kunst religiooni teenistuses. Mütoloogia tohutult fantaasiarikas. Hinduism – keerukas fantaasiaküllane mütoloogia, peajumalad Brahma, Višnu, Šiva, veel jumalaid, pooljumalaid jms. Budism – levis 3. saj. E.m.a. valitses Ašoka, rahuarmastaja, rasked monoliitsed Buddha mälestussambad, tipus budistlike sümbolitega kapiteelid. N: Lõvidega kapite

Kultuuriajalugu
thumbnail
168
doc

Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi

Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Platon asutas Akadeemia Pyt

Ajalugu
thumbnail
193
docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

Töötajate tagasiside Teenindusstandardite täitmise jälgimine ja hindamine Media tagasiside Mud tagasiside võimalused Mystery shopping e. teeninduse testimine 12 TURISMIGEOGRAAFIA 28. Turismigeograafia mõiste Distsipliin mis uurib kuidas geograafilisest aspektist lähtuvalt on võimalik vaadelda turismi. Tutvutakse nii sise kui rahvusvahelise turismi nähtustega, uuritake, milliste nähtuste tulemusel on turism kui selline arenenud ning milliste mõjude tagajärjel areneb tulevikus. Turism kui geograafiline nähtus = majanduslikud, sotsiaalsed, kultuurilised ja poliitilise suhted inimeste ning ruumi, erinevate keskkonnaruumide vahel Turism ­ turistide liikumist kirjeldav, neile parimat ligitõmmet pakkuda sooviv majandusharu, huvireisimine või matkamine, mis ühtlasi pakub ka aktiivset puhkust.

Turismiettevõtlus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun