MUISTSETE MAIADE OLEMUS JA KULTUURIPÄRAND TURISMIS (0)

TARTU ÜLIKOOL
Pärnu kolledž
Turismiosakond
Liivi Hiienurm
TH2
MUISTSETE MAIADE OLEMUS JA KULTUURIPÄRAND TURISMIS
Referaat

Pärnu 2009

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 2
1. MUISTSETE MAIADE OLEMUS JA ASUALAD 3
KOKKUVÕTE 9
VIIDATUD ALLIKAD 10
Lisa 1 – Kaart muistsete maiade aladega 10
Lisa 3 – El Castillo tempel Chiccen Itzas 12
Lisa 4 – Raidkuju Quirigua arheoloogiapargis 13
Lisa 5 – Väljakaevamata tempel Tikalis 14
Lisa 6 – Tikali loodus 15
Sissejuhatus 3
1. Muistsete maiade olemus ja asualad 4
2. Muistsete maiade kultuuripärand turismis 7
Kokkuvõte 11
Viidatud allikad 12
Lisad 13
Lisa 1 – Kaart muistsete maiade aladega 13
Lisa 2 – Palenque varemed 14
Lisa 3 – El Castillo tempel Chiccen Itzas 15
Lisa 4 – Raidkuju Quirigua arheoloogiapargis 16
Lisa 5 – Väljakaevamata tempel Tikalis 17
Lisa 6 – Tikali loodus 18

SISSEJUHATUS

Muistsete maiade eluolu ja kultuur on palju kõneainet tekitanud kogu maailmas. Nende elu üksikasjade kohta ei ole teadlased ühtsele arusaamale jõudnud. Maiaindiaanlaste oma aja kohta suurte teadmiste olemasolu ei osata seletada. Kahtlemata avaldab maiade kultuuripärand maailma turismile tugevat mõju ja meelitab Mehhiko aladele ning Yukatani poolsaarele igal aastal miljoneid turiste, seepärast peab autor vajalikuks seda teemat lähemalt uurida.
Referaadis antakse lühike ülevaade maiade olemusest, traditsioonidest, uskumustest, ja piirkondadest, kus nad asusid. Seal tuuakse välja peamised maiade kultuuri tutvustavad vaatamisväärsused ning tuuakse välja põhjused, miks just need vaatamisväärsused turiste ligi meelitavad.
Referaat on jagatud kaheks osaks. Esimeses osas keskendutakse maiade olemusele ja levialale, teises osas tutvustatakse maiadega seonduvaid vaatamisväärsusi. Referaat on kokku pandud raamatutest ja internetist leiduva informatsiooni põhjal.

1. MUISTSETE MAIADE OLEMUS JA ASUALAD

Muisted maiad oli etniline grupp Ameerika põlisrahvaste hulgas, kes elasid esialgu Mehhiko lõunaaladel ja hiljem Yukatani poolsaarel. Maiade linnad ületavad indiaanlasliku Ameerika kõik muud arhitektoonilised muistised ja nende tsivilisatsioon on üks arenenumaid Kolumbuse-eelseid kultuure Ameerikas. Maiad on kuulsad oma matemaatika - ja astronoomiateadmiste, nulli ning positsioonilise arvusüsteemi, samuti varjutuste ja Veenuse faaside tundmise poolest. ( Foster 2002: 13)
Maiade alad. Maiad püstitasid oma linnad kahes üsnagi erinevas piirkonnas – nende kultuur tekkis Mehhiko lõunaosas ja levis hiljem Yucatani poolsaarele. Vanemal perioodil, mida kutsume Vana Riigi Perioodiks , elasid nad Usumacinta jõe ääres. Jõe mõlemal kaldal laiub tihe Lacandoni ürgmets, kus asub üks maiade märkimisväärsem asula Palenque. Usumacinta basseinis külgneb tegeliku ürgmetsa alaga veel väike ja madal tasandik Peten, kus meie aja järgi 1-2 sajandil tekkisid maiatsivilisatsiooni esimesed kivist linnad. 9-10 sajandi paiku kolisid maiaindiaanlased uuele territooriumile – Yukatani poolsaarele. (Stingl 1969: 47-48)
Maiade alad on tänapäeval jagatud Mehhiko Yukatani, Quintana Roo, Campeche, Chiapase ja Tabasco osariigi ning Quatemala, Belize `i, Lääne-Hondurase ja El Salvadori vahel (Vaata kaarti lisa 1). Miljonid maiad elavad samas piirkonnas tänapäevalgi järgides muistsete esivanemate traditsioone. (Foster 2002: 25)
Esimesed jäljed maiadest on pärit 3. aastatuhande keskpaigast eKr. Siis olid nad juba põlluharijad, kuid kõrgkultuur tekkis ajavahemikus 300-900. a. pKr. Siis ehitati Kesk-Ameerika vihmametsa linnu, kus kõrgusid võimsad kivist astmikpüramiidid ja laiusid ruumikad valitsejapaleed. Linnad olid jumalateenimise- ja valitsemiskeskused. Seal elasid ainult preestrid ja valitseja oma kaaskonnaga . (Maajadest…)
Hierarhia . Maiadel olid ühtse riigi asemel linnriigid , mis hõlmasid pealinna ja seda ümbritsevad külad. Linnriigi eesotsas seisis valitseja – „tõeline mees“. „Tõelise mehe“ tundis ära tema välimusest - peas kandis ta uhket krooni, haruldaste lindude sulgedest valmistatud peaehet, seljas samasugust sulgedest keepi, jalas värvilisi sandaale. Tema nagu ehtis keeruline tätoveering, hambad olid lihvitud ja kaunistatud nefriitplaadikestega, kõrvanibud olid nende külge kinnitatud kalkuniaunade abil pikaks venitatud. „Tõelisele mehele“ allusid batabid, kes valitsesid linnriiki kuuluvaid külasid, kus elasid maaharijad ja käsitöölised. Ühiskonna madalaimal astmel asusid orjad, keda kasutati põhiliselt linnades ehitustöödel lihttöölistena. (Maajadest…)
Šamaanid. Maiade arvates olid valitsejad kanaliks, mille kaudu üleloomulikud jõud suhtlesid inimeste maailmaga. Vahetalitajatena võtsid maia valitsejad, preestrid ja ülikud endale šamaani rolli. Šamaanid olid eriliste võimete ja oskustega isikud, mis võimaldas neil siseneda jumalate maailma. Hallutsino­geensed taimed, paastumine, verelaskmine genitaalidest või muudest kehaosadest, autohüpnoos ja mitmesugune rütmiline tegevus aitas šamaanidel jõuda unelaadsesse seisundisse, kus nad said vahetult suhelda jumalate, vaimude ja esivanematega. (Foster 2002: 256-257)
Usk. Väga tähtsal kohal maiade elus oli usk. Nad kummardasid paljusid jumalaid, kellest kõige tähtsam oli taevajumal Itzamna ja vihmajumal Chach (loe: tšak), kes esines nelja jumalana. Igaüks neist valitses ühte neljast ilmakaarest ning teda sümboliseerid seda ilmakaart tähistav värv. Maiad arvasid, et Chach’id hoiavad taevast maa peale langemast. Taevaid oli kolmteist. Mida paremat elu inimene maa peal elas, seda kõrgemasse taevasse ta pärast surma sattus. Maa all asus allilm, põrgu. Allilmu oli üheksa. Üheksandas, kõige sügavamas põrgus, valitses surmajumal Ah Puch (loe: aa putš). (Maajadest…)
Tants. Muistsetele maiadele ei olnud tants mitte meelelahutus , vaid oluline religioossete uskumuste väljendamise vorm. Kostümeeritud tantsijad kehastasid jumalusi ja kordasid loomis ­sündmusi. Rituaalse tantsu käigus rajati dünaamilisi suhteid jumaluste ja esivanematega ning täideti maailmade omavahelise suhtlemise hõlbustamiseks ruum k`uhul`iga. Lisaks lubas tantsimine osalejatel end teise ilma olevusteks muuta. (Foster 2002: 267)
Ohverdamine . Maiad uskusid, et jumalad tarvitavad toiduks inimveres leiduvat võluainet ning olid agarad jumalaile inimohvreid tooma . Jumalaile ohverdati aga ka loomi, toiduaineid, lilli, sulgi jne. Usklikud maiad ohverdasid oma verd, torgates teravate okastega endale keelde, kõrva või käsivarde. Surm ohvrialtaril oli iga maia Jaoks soovitud, omamoodi aukohus. Ohvrialtaril surmatu andis oma elu kogukonna hea kaokäigu nimel. Pealegi sattus ta kohe parimasse kolmeteistkümnendasse taevasse, kus jumal Itzamna ise hoolitses tema heaolu eest. ( Maajade …)
Oskused. Vaatamata oma julmadele kommetele ja tehnilisele mahajäämusele (elasid nad ju tegelikult veel kiviajas) olid maiad väga tark rahvas. Nende kalender oli täpsem kui tolleaegsetel eurooplastel, maia matemaatikud oskasid kasutada nulli, astronoomid tundsid mitmete taevakehade liikumisteid taevavõlvil ning oskasid ennustada päikese- ja kuuvarjutusi. Kuigi maiad ei tundnud ratast, ega kasutanud veokeid olid nende linnad ühendatud korralike kivisillutisega teedega. (Maajade…)
Mida nad kasvatasid. Maiad kasvatasid toiduks peamiselt maisi. Peale maisi kasvatasid maiad veel tubakat, puuvilla , uba ja kakaod . Just maiadelt tõigi Cortez 16. Sajandil kakaooad ja šokolaadi valmistamise oskuse Euroopasse. Maiade jaoks olid kakaooad väärtuslikud ja neid kasutati rahana. (Maajade…)
Maiade alistamine. Maiad, nagu kõik põldu harivad rahvad olid rahuarmastavad ega tahtnud sõdida, kuid just sõda sai neile saatuslikuks - Maia kultuuri kõrgajale tegid lõpu võõramaised sissetungijad . Nende kultuur jäi püsima ainult Yucatani poolsaarel. Seal sulasid vallutajad maiadega üheks rahvaks, võtsid üle nende keele ja kombed. Lõplikult hävitasid maiade kultuuri väidetavalt hispaanlased, kes vallutasid Yucatani poolsaare 16. saj. keskel. Nemad hävitasid ka maia rahva ajaloolise mälu, põletades raamatud, mis need oma keeles ja oma hieroglüüfidega kirja olid pannud. (Maajade…)
Maiade ajalugu on inimeste jaoks siiani üsna tundmatu, kuid väga põnev , kergitades meis esile hulganisti küsimusi. Miks nende tsivilisatsioon hukkus, miks nad oma suured ja uhked linnad korraga maha jätsid, kuidas nad said enda aja kohta nii palju teada ja osata - teadlased ei ole selles vallas siiani täielikule üksmeelele jõudnud ja arvamusi on erinevaid. On neid kes üritavad maiade tsivilisatsiooni hukkumist selgitada keskkonnateguritega nagu põud, haigused ja kliimamuutused, teised otsivad põhjendust ülerahvastatusest, sõjast, kaubandusteede kadumisest jne. Osad inimesed seostavad maiade püramiidide ehitamise oskusi tulnukate sekkumisega. Kindlasti meeldib inimestele müstika ja seda maiade tsivilisatsiooni jäänused ka pakuvad.
2. MUISTSETE MAIADE KULTUURIPÄRAND TURISMIS
Muistsete maiade tsivilisatsiooni jäänuseid on võimalik näha paljudes kohtades Lõuna-Mehhiko piirkonnas ja Yukatani poolsaarel. Peamiselt on maiadega seonduvateks vaatamisväärsusteks muistsete linnade varemed, püramiidid , raidkujud ja kunsti. Turiste meelitab ligi varemete salapära, ajalooline hõng ja maiadega seonduv müstika. Järgnevalt tuuakse välja enim külastatavad ning teiste maiateemaliste vaatamisväärsuste seas esile kerkivad paigad .
Palenque – püha linn
Palenque asub madalate küngaste jalamil keset ürgset Lacandoni vihmametsa (Vaata asukohta kaardil lisa 1). Palenque demonstreerib maiade huvi üleloomulike sfääride vastu. Muistse linna asupaika mäeseljaku keskosa laugel alal ja sinna rajatud keskväljakut nimetati Lakamhaks, mis tähendab tõlkes „Suur Vesi“. Arvatakse, et see nimi viitab kosmose sünnikohale ürgmerest. (Foster 2002: 251)
20. sajandil levinud turism muutis Palenque üheks tuntuimaks maiade linnaks, kuigi see ei olnud omal ajal ei suurim ega ka võimsaim. Ometi on selle erakordselt kauni skulptuuri- ja arhitektuuristiili kaudu hakatud defineerima maia kunsti tippaega. Muistsete maiade linnade tseremoniaalsed keskused kujutasid endast jumalate elupaika, nii ka Palenques, kus loomise ja valitsemise teemaga on läbi põimunud nii skulptuurid kui ka tekstid. (Foster 2002: 251, 169)
Märkimisväärseim vaatamisväärsus Palenques on Risti grupp (Vaata templeid lisa 2). Suurel kõrgendatud väljakul asuvad kolm püramiid -templit – Päikese tempel, Risti tempel ja Lehisristi tempel. Need kolm templit sümboliseerivad loomist, nende tekstid kõnelevad loomisjumalate sünnist ning teevad selgeks valitsejate ja jumalate paralleelse eksistentsi.(Foster 2002: 251)
Chichen Itza ja El Castillo püramiid
Chichen Itza on Mehhiko arheoloogiliste vaatamisväärsuste hulgas külastatavuselt teisel kohal (Asukohta vaata kaardil lisa 1). 7. Juulil 2007 kuulutati seal asuv Kukulkani ehk El Castillo (tõlkes tähendab loss) püramiid üheks uue aja seitsmest imest (Vaata pilti lisa 3). ( Maajad mängisid…)
Kui istuda selle püramiidi astmestikul, siis pidavat kuulma kummalist heli. Kui teised külastajad ülespoole ronivad, meenutab see heli ülalolevasse anumasse kukkuvate vihmapiiskade laulu. Sellist heli on täheldatud ka ühe teise püramiidi juures. Mexico City Mehaanika- ja elektriinseneride ametikooli insener Jorge Cruz ja ta kolleegid võrdlesid nende kahe püramiidide otsas ronivate inimeste tekitatud helide sagedusi. Nad salvestasid märkimisväärselt sarnaseid vihmapiiskade helisid . (Maajad mängisid…)
Chichen Itzas asuvad tsaaride saunad, vanaaegne indiaanlaste tähetorn , plats pallimängu jaoks ja Püha Ohvrite Kaev , kuhu visati igasuguseid kingitusi. Sinna kaevu visati ka hõimukaaslasi, 14-18-aastaseid neidusid. (Sihtkohad…) See püha kaev oli palverännakute sihtpunktiks veel hispaanlaste vallutamise ajal 16. Sajandil (Foster 2002: 161)
Chichen Itzas asuv Kukulkani püramiid on üks põhilisi maailma vaatamisväärsusi mitte oma kauniduse poolest ega ka mitte seepärast, et sellega seonduks mõni huvipakkuv sündmus, vaid seepärast, et see on inimeste jaoks müstika, kuidas praktiliselt kiviajal elanud indiaanlased oskasid ehitada niisugust püramiidi. Maiade El Castillo ja Egiptuse Giza püramiid on ehituselt ja positsioonilt vägagi sarnased, mistõttu arvatakse, et mõlema ehitamiseks on saadud juhtnööre tulnukatelt.
Tulum
Tulum on üks uusimaid maiade asustusi, ehitatud alles 13.-15. Sajandil (Asukohta vaata kaardil lisa 1).. Tegemist on kindlustatud asustusega, mille varemed on säilinud kompaktselt koos linnamüüri sees. Ta on üks väheseid maiade linnu, mis asus otse Kariibi mere rannikul. Tulum ei ole maiade tsivilisatsiooni jäänustest kindlasti mitte uhkeim, kuid kaunis asukoht rannikul ja lähedus suvituspiirkondadele (Cancun ja Playa del Carmen ) aitavad kaasa tema populaarsusele turistide hulgas. Nii on Tulum külastatavuselt kolmas arheoloogiline vaatamisväärsus Mehhikos, seda Chichen Itza ja Teotihuacani järel. (Tulum…)
Quirigua arheoloogiapark
Quirigua asub Quatemala osariigis Motagua jõe ääres (Asukohta vaata kaardil lisa 1, pilti lisa 4). Quiriguas asus muljetavaldav maiade askraalkeskus, mille mõned skulptuurid kuuluvad maia maailma suurimate hulka. Pikim steel kerkib peaaegu kaheksa meetri kõrgusele maailmast, ulatub 2,5 meetrit maa sisse ja kaalub 60 tonni ringis. (Foster 2002: 170)
Quiriguas saab näha 22 erinevat maiade kunstiteosest raidkuju. Enamus maiade kujudest on tehtud lubjakivist, kuid Quirigua kujud on valmistatud liivakivist , mistõttu need on tuhat aastat üllatavalt hästi vastu pidanud. (Mayan ruins …)
Tikal
Keset tihedat džunglit paiknev Tikal kuulub UNESCO maailmapärandi hulka ja on maiade vaatamisväärsuste hulgas üks muljetavaldavamaid (Asukohta vaata kaardil lisa 1). Maailmas pole ju palju kohti, kus saab tunde ringi jalutada täiesti teises ajastus. Päevas võib rahvuspargi külastajate arv ulatuda kuni pooleteist tuhande inimeseni. Maia klassikalisel perioodil (250 kuni 900 AD) oli Tikal Ameerika suurim linn ning maia tsivilisatsiooni poliitiline, majanduslik ja sõjaline keskus. Tipphetkel elas Tikalis kuni 100 000 inimest. (Tikal…)
Tikal asub troopilises vihmametsas (Vaata looduse pilti lisa 6). Kui suuremal osal Flores -Tikal teest käib mõlemal pool teel äge põllumajanduslik tegevus, siis Tikali rahvuspargi piirist alates on kaob kogu inimtegevus nagu noaga lõigatult. Väljakaevamata templeid on nii päris tee ääres kui kaugemal džunglis (Vaata pilti templist lisa 5). Juba paar meetrit teest eemal on nähtavus tihedas džunglimassis nullilähedane. Kuuldavasti pidi igal aastal Tikalis mõni džunglis asuvaid varemeid uurima läinud inimene kadunuks jääma . (Tikal…)
Peale aastat 900 AD algas maia tsivilisatsiooni kiire allakäik, mille kohta käib palju teooriaid . Pidev rivaliteet ja konfliktid teiste linnadega ilmselt süvendasid näljahäda, mis oli tekkinud liigküttimise, veepuuduse ja metsade liigraie tõttu. Muuhulgas kasutasid maiad metsa ka teatava kipsisegu tootmiseks, millega templeid kaeti. Ühe templi katmiseks tuli raiuda metsa umbes 400-lt hektarilt ja arvestades, et Tikalis oli sadu suuri ehitisi , pidi maharaiutud metsa hulk olema päris suur. Õhukese huumuskihi tõttu ei sobinud metsast puhastatud ala eriti hästi põllumajanduseks, kuid aitas samal ajal kaasa temperatuuri tõusule. Lisaks oli maiadel selleks ajaks tekkinud ebaproportsionaalselt palju ülikuid ja preestreid võrreldes nendega, kes maad harisid. Aastaks 950 AD oli enamik maia linnadest maha jäetud, arvatakse, et tervelt 90-95 protsenti maiadest suri. (Tikal…)

KOKKUVÕTE

Muistsed maiad on Ameerika põlisrahvas, kes elasid Lõuna-Mehhiko aladel ja Yukatani poolsaarel juba 3. Aastatuhande keskpaiku e.kr. Oma aja ja üldiselt indiaanlaste kohta olid nad ülimalt targad, paistes silma nii arhitektuurilise , matemaatilise kui ka astroloogilise võimekuse poolest. Olemuselt olid maiad tugevalt usklikud maiad. Nad teostasid hulgaliselt usurituaale ja uskusid oma valitsejaid suhtlevat šamaanidena jumalate ja esivanematega. Maiasid elab Mehhiko ja Guatemala aladel ka tänapäeval ja nad elavad vastavalt oma esivanemate traditsioonidele, kuid maailma huviorbiiti kuuluvad just muistsete maiade varemed, elu ja saavutused.
Peamisteks maiadega seonduvateks vaatamisväärsusteks on muistsete linnade varemed, püramiidid, raidkujud ja kunst . Turiste meelitab ligi varemete salapära, ajalooline hõng ja maiadega seonduv müstika. Autori arvates märkimisväärseimad maiatsivilisatsiooni mälestised turistide jaoks on keset tihedat džunglit asetsev Tikal oma väljakaevamata templitega, El Castillo püramiid Chichen Itzas, Lacandoni vihmametsas asuv püha linn Palenque ja Quirigua arheoloogiapargi raidkujud.

VIIDATUD ALLIKAD

1. Sringl, M. Indiaani püramiidide saladused , Tallinn: Eesti raamat, 1977, 280 lk.
2. Foster, L.V., Muistsete maiade maailm, Tallinn: Tänapäev, 2006, 507 lk.
3. Maajadest ülevaatlikult. [ http://hot.ee/mayapeople/text/MAAJAD.HTM ] 28.04.2010
4. Maajad mängisid püramiididel vihma laulu. Teadus.ee. 28.09.2009 [ http://www.teadus.ee/?p=2936 ] 28.04.2010
5. Sihtkohad. Sunny Holidays. [ http://www.sunny.ee/index.php?lang=est&main_id=275 ] 29.04.2010
6. Mayan Ruins in Guatemala:Quirigua Archaeological Park, Aventuras Vacacionales. [ http://www.sailing-diving-guatemala.com/guatemala/quirigua.php ] 29.04.2010
7. Hinnossaar, M., Hinnossaar, T. Tulum – maiade linn Kariibi mere ääres. Chicago sõnumid . 13.04.2009 [ http://toomas-marit.hinnosaar.net/wp/2009/04/13/tulum-maiade-linn-kariibi-mere-aares/ ] 29.04.2010
8. Tikal. Selline maailm. [ http://sellinemaailm.wordpress.com/2010/04/02/tikal/ ] 29.04.2010LISAD

Lisa 1 – Kaart muistsete maiade aladega

Lisa 2 – Palenque varemed

Lisa 3 – El Castillo tempel Chiccen Itzas

Lisa 4 – Raidkuju Quirigua arheoloogiapargis

Lisa 5 – Väljakaevamata tempel Tikalis

Lisa 6 – Tikali loodus

16