Euroopa pronksi- ja rauaaeg (0)

Neoliitikum /eneoliitikum arengud
Innovatsioonid, mis eelnesid pronksiajale, iseloomustades Euroopa neoliitikumi ja eneoliitikumi.
*Põllumajandus
-hobused ( ratsutamine jne)
- lambad ( vill ,piim)
-adrad
-alkoholi joomine
*metallide kasutuselevõtt, metallurgia
Hilisneoliitikum on seisuste tekkimise aeg, mis viis pronksiajani
" wave of advance" - neoliitiliste põlluharijate edasiliikumine üle Euroopa
8000 eKr Küprose põlluharijad (sarnasus edela-Aasiast)
6800 eKr Ida- Balkanil (Franchthi koobas Penoponnesuse saarel, Sesklo, Argissa mandril)
-Franchthi koopas jätkub ka varasem eluviis (kivi töötlemine)
-mandril ongi otsitud spetskoht, kus põllumajandusega tegeleda, varasem asustus puudub
Natuke hiljem ka muu Balkan (Serbia)
-sarnasused varasemate põlluharijatega
5500 eKr suur põlluharimise laienemine Euroopas lössialadel
-Lössiala- kevadeti üleujutav ala, mis on igiviljakas
-kõrrelised, oataimed
-koduloomaluud ( veised )
Miks levisid Euroopasse?
-Balkanimaadel demograafilist kriisi polnud
-lössialad olid asustatud
-Balkani maad sarnased? Erinevad?
Geneetiliselt pigem sarnased
Kas põllumajandus Vahemeremaades(Itaalia) tekkis kohalik arenguga?
Ühed: Algelt üksikud sarnased elemendid
Teised: dateering oli vale, tegelikult tulid kõik elemendid korraga
4500eKr Atlandilise Euroopa põllumajanduse areng
Varasemaid looduslikust vasest sepistatud esemed
-lähis- Idan 11 000- 7000 a eKr
-Balkanil ja Kagu-Euroopas 6000 eKr
Varasemad märgid vase kaevandamisest Euroopas
BALKANIL
-Ai Bunar 5100
-Rudna Glava 4900 - 4600
-Brixlegg 3900 - 3600
-Monte Loreto Itaalias 3500 eKr
Varasemad märgid vase sulatamiset Euroopas
-Kagu-Euroopa 5000 - 4000 eKr
-Brixlegg 4500 eKr
Vase leiukohti on Euroopas päris palju, samas kaevandati vähestes kohtades. Tina leiukohti oli aga Euroopas vähe, peamiselt P-Hispaanias, L-Inglismaalt.
Kuld võeti kasutusele juba päris varakult.
Varna, Bulgaaria 4500 eKr, matus, 2200 kullast eset; neoliitilise eliidiga seotud matus
Kõige varasemad hõbeehted on leitud 4. - 5. at dateeringuga.
Metallurgia ei levinud suust -suhu, vaid oskustega inimesed käisid kohast kohta ja õpetasid/kohal käisid õpipoisid.
Metalli kaevandamine, töötlemine, trantsport nõudis suuremat hulka inimesi.
Metallesemed olid väga prestiižed, eliidikaup, seostus kaubandusega
Kirde-EuroopasT leitud varasemad vaskesemed 4000 eKr
-Onega järve ümbrus (Pegrema I asulakoht -> 1/3 vaskesemetest)
Leitud ei ole kaevandusi -> ilmselt on üles korjatud looduslikud vasetükid
Valuvorme pole leitud -> vaske ei sulatatud
Metallide kasutuselevõtu põhjused
-tehnilised ja ratsionalistlikud seletused , aga varasemad vaskesemed polnud esialgsetest esemetest tugevamad, vask oli pehme, puudusid kasutusjäljed
-vask oli eksootiline, haruldane -> sümboolse tähendusega, sotsiaalse staatuse näitaja (esimesed esemed olid ehted jm pisikesed esemed)
-järk-järguline muutus inimeste mõttelaadis, mille tulemusena eelistati innovatsioone
Hilisneoliitilsed kultuuritraditsioonid 2900 - 2400 eKr
-nöörkeraamika (Ida-Euroopa)
-kellpeekrite (Atlantiline ja Kesk- Euroopa)
Nöörkeraamika matuse tunnused : venekirves , potikild, tulekivist nuga
Kellpeekrite matuse tunnused (Amesbury vibumees) :randmekaitsmed, potikillud, vasest noad , vask pistodad
Kas nendel kultuuridel on oma kindel kodumaa, kus tunnused kujunesid välja ja siis levisid, või oli tegemist ideede levikuga ?
Kellpeekrite vanad asulad Hispaanias(varem avastatud) aga ka Prantsusmaal ( hilisemad andmed)
Kellpeekritel tekkis sotsiaalne süsteem -> teatud elitaarne esemete komplekt hakkas levima pealikute haudades
Hilisneoliitiliste kultuuride iseloomustavad märksõnad
-sõjakus
-individuaalsus
-sugudevahelised erinevused
- mobiilsus
-karjakasvatus
-metallitöö
-kauged kaubandus-ja liitlassuhted
-spetsialistide ja pealike esilekerkimine
Matuste panuste uurimisel on järeldatud et kellpeekrite ühiskonnaliikmed järgisid mingit kindlat ideoloogiat . Üheks selle osast oli alkoholi tarbimine mis kogukonda ühenda. Tõestuseks on kellpeektite leidmine pea kõikides panustekomplektides. Teine ideoloogia osa on sõjandus, mille tõestuseks on nt randmekaitsete leidmine panuste hulgas.
Rattad
Varasem leitud rattas 3200/ 3100 Sloveenias
Leitud pildid neljarattalistest sõidukitest u 3000 eKr
Saksamaal leiti ratta jäljed u 3500 eKr
Varaseim kodustatud hobune Ukraina Dreivka u 4300 - 3900 eKr
Arvatakse et juba 3000 eKr ratsutati juba palju
Adrad levisid juba varakult ja nende vedajateks olid härjad (luustike järgi)
Vanim vein u 4300 eKr
Los Millares, Portugal 3200- 2200 eKr -> kindlustatud asula
2.
pronksiaja dateerimisel kasutakse kahte kronoloogiat- Skandinaaviamaades Monteliuse (I-VI süsteem ) ja Kesk-Euroopas Reineckeni kronoloogiat. Samas nende tüpoloogiate olulisus väheneb, sest metallide dateermisega ei saa määrata asulate vanust jms.
Varapronksiaeg (2200- 1500 eKr)
-Unêtice
-kääpad, maa-alused laibamatuse
-tasakirved, rantkirved
Keskmine pronksiaeg (1500- 1350 eKr)
-kääpad
-pikendatud pistodad-> mõõgad,rapiirid, puked, palstavid (teadu kirved )
Hilispronksiaeg (1350- 750 eKr)
-urniväljad- põletusmatused
-suured odaotsad ,putke kirved, spiraalsõrmjsed, -ehtenõelad, turviseosad, pronksist nõud
-kindlustatud asulad
Naxoselt on leitud savist nõud, mis on Apenniini poolsaare (Türgi) pronksnõude koopia.
Lerna kasvas suureks linnaks. Leidude seas on palju pitsateid, millega käsitöölised märgkstasid oma toodangut.
Byblose laevad- sügava kiiluga laevad. Võtsid rohkem kaupa peale ja said kauem merel olla.
Kreeta Minoiline periood
Vanemate paleede aeg 2000/1950-1700/1600 eKr ( Knossos )-> hetearhiline kultuur. Paleed ei kontrollinud suurt maa-ala enda ümber. Toimis lokaalsel tasandil asustustevaheline suhtlus. Suhtlemine agraarsete asustusüksuste vahel.
Uute paleede aeg 1700/1600-1425- 1450 eKr (Aghia Triadna)-> agraarüksuste vahel suhtlemine katkes, kaubanduslikud sidemed
Paleedejärgne aeg 1450- 1050 eKr (paleesid tabas suur häving )
15. saj eKr toimus Minoilise kultuuri langus
-võõrsissetung asula jäeti alles, hävitati vaid keskseid hooneid
-sisekonflikt (eliidi vahel) 4-7 diameetrit v suuremad
-> mõned nii väikeseid et üle 2 inimese ei mahu ->> eineva funktsiooniga väikesed majad
-> ümbritsetud ümara aiaga.
-ristkülikukujulised majad - Skandinaavia. Madalmaades
-> pikkmajad , 3 löövilised.
-> taradeta
-> lühike kasutusaeg
-> vähe märke ümberehitustest
-> vanale asulakohale ehitati uued majad
-> mitu sissepääsu
-> 2-3 ruumi, üks oli laut
Tellasulad - Balkanimaades
4.
Seahenge, Inglismaal.
Mäeotsa pühamud- mäe otsad /jalamid, kuhu on ohverdatud
Juktas, Kreeta
Rituaalsed struktuurid - koopad, kaevud , šahtid, kultursmajad
Tuntuim kultusmaja on Bargeroosterveld
Suured, katusteta, suured, kivivundamendiga, samaaegsete hoonete suurused majad on vanemad ja mõeldud surnute elupaikadeks. Poolringi (c-kujulised) konstruktrioonid olid hilisemad ja mõeldud ikoonide või muude pühade esemete hoidmiseks.
Sandagergård, P-Taani
Leitud 3 urnimatust, 4 käemotiividega kivi. Peetud seotuks üleminekuriitustega, kätel arvatud olevat jumalik tähendus, vägi.
Tafta Högar, Rootsi. Puudus kultuurkiht ja postiaugud. Suured kivivundamendid.
Olulised kohad olid ka koopad.
Grotte de Han, Belgia. Leitud palju pronkisaegsedi esemeid, kirveid, habemenuge, kuldesemeid, keraamikat. Samas ka leitud paleoliitilisi ja rauaaja esemeid. Leitud esemete arvukus on suur, mistõttu peetakse, seda väga pühaks.
Wilsford, Inglismaa. Šaht, kus on leitud luuesemeid, keraamikat, merevaiku, aga ka urnimatus.
Budsene, Møn, Taani. Tühjaks õõnstatud pajutüvi,seest täidetud esemetega- mitu tutulust, spiraalkäevõru jm.
Peitleidude tava hakkas levima hilispronksiajal, mil põletusmatustele ei pandud enam uhkeid esemeid kaasa, need tulid kuidagi teisiti ringlusest eemaldada.
Varapronksiajal olid luksusesemed peamiselt meestekesksed, hilispronksiajal aga tõuseb naiste osatähtsus, arvatakse naisjumalate teket (Prantsusmaal alasti pronksist naisefiguurid)
Esemete väljatulekul ei saa enam kindlalt öelda, kas tegemist on ohvrileiu või peitleiuga.
Ühtedeks kindlamateks ohvrileidudeks peetakse pronkskilpe, mida on peetud päris ebafunktsionaalsed.
Arvamus on tekkinud sellest, et kilbid on olnud kaetud pronksiaja ikonograafia sümbolitega (lind, paat, päike) ning leitud märgaladelt või peitleidudena.
Grevensvænge, Taani. Erinevaid figuure , millel on on all augud. Kiivritega mehed ja hüppavad naised. Kinnitatud laeva külge?
Trundholm, Taani. Hobune, mis veab kullaga kaetud pronksist ketast -päikese sümboolika.
Nebra taevaketas, Saksamaal. Pronksiaja kosmoloogia iseloomustus.
Strettweg, Austria. Vanker, keskel alatsi naine, ümber palju reisijaid.
Lehtkullast koonused (mütsid), leitud 4. Peetakse päikesekummardajate preestrite omaks.
Mold , Inglismaal. Kullast keep, kaunistatud merevaigust keega.
Pronkskirveste aardeid on olnud väga arvukalt. Kuna need olid igat moodi väga praktilised aga samas ka väga pühad.
Olulisteks sümboliteks on veetud paati, kirvest, lind (päike-lind-paat), inimesed, ussid, hobune
Fardal, Taani
Flemming Kaul . Päeva- öö paadid habemeajamisnugadelt leitud sümbolite järgi. Päevapaadid liiguvad vasakult paremale ja ööpaadid paremalt vasakule.
5.
MAAILMA SÜSTEEMIDE TEOORIA
(World Systems Theory / Core -Periphery Theory / Dependency Theory)
Kuidas ühe piirkonna muutused mõjutavad teist.
1. Südaala mõjutab perifeeriat nii majanduslikult kui sotsiaalselt.
2. Tsüklilisus. Südaala tsüklilised tõusud-mõõnad ilmnevad omal moel ka perifeerias.
3. Ebavõrdsed (tehnoloogiliselt/sotsiaalselt/poliitiliselt...) partnerid.
Väidetavalt esimest korda maailmas rakendati MS teooriat 1977. aastal (üks rakendajatest oli Harding, teooria praegune kriitik). Teiste hulgas on selle teooria poolehoidjaks ka Kristiansen. 1995. aastal loodi isegi teemakohane ajakiri.
Andrew Sherrat on välja toonud , et pelgalt sõltuvussuhted ei tähenda veel maailma süsteeme. Samuti ei tähenda äärealadeni jõudnud mõjutused, et ääreala südaalast tingimata sõltuvuses on.
Core-Periphery- Margin . Seda kolmikjaotust on kasutanud Eestis Valter Lang pronksiajast kirjutades.
Kriitika. Kaks põhilisemat kriitikud on Carl Knappett ning Anthony Harding ise. Knappett on rõhutanud, et meil pole tegelikult tõestust, et Egeuse maailm oli keskus ning muu maailma ääreala (nagu Maailma Süsteemide teooria seda väidab) ning et MS teooria on ülalt-alla peale surutud. Seda on ka Kristiansenile ette heidetud – et ta on arheoloogilisse materjali liiga meelevaldselt suhtunud. Teine probleemne teema – me ei saa eeldada, et perifeerialt on autonoomsus tingimata ära võetud, mida teooria teeb.
Kristiansen on MS teooriat rakendanud oma uurimustes ning üritanud arheoloogiat justnimelt suurte tõusude-mõõnade lainete kontekstis vaadata. Nõnda nägi ta urniväljade kultuuri ühe suurema lainena, mis kogu Euroopat haaras. 1970.test on urniväljade kultuurist kõneldud seoses Egeuse piirkonna mererahvaste liikumisega Euroopasse. Tänapäeval räägitakse aga aina enam sellest, et Mandri-Euroopa tegelikult ei suhelnudki Egeuse piirkonnaga nõnda tihedalt (mida „tõestavad“ vaid üksikud esemeleiud), vaid tegemist oli pigem ühekordse nähtusega.
Seega on praegu rohkem levinud ja laiema poolehoiu saanud networks theory ( network - based -approaches) Võrgustike teooria keskendub pigem üksikutele inimestele, suhetele, regioonidele, et teha selgeks üksikjuhtumite tausta ja arengud. Seetõttu on erinevalt MS teooriast pigem alt-üles lähenemisega.
6.
Universitätsforschungen zur Prehistorischen Europäischen Bronzezeit
Childe 1930
Pare 2000 Bronze Age Hypothesis
1.Pronks oli majanduse ja ühioskonna alus
2.Vask/tina vajalik ühiskonnale
3.Loodusliku Vase/tina allika puudumine
4.Tulemus: Pronks viib suure vahetuskaubanduseni
Ai-Bunar, Bulgaria ; 5 aastatuhat BC
2200 peetakse tina+vase kooskasutamise alguseks
Puttkamer (2006) (smelting)
Metallurgia

• spetsialiseerunud, „täiskohaga töö“
  

• „ myth of control “ - sotsiaalse hirearhia töö?
  

Kienlin 2013
-no rapid increase and development on scale and complexity in EBA
-no evolutionist development in terms of techniques and technology
-nolaws of chemystry and physics alone
-no „ political “ authority over prestige- goods exchange
-metallurgy and copper /bronze production complex and regionalli specific. Not necessarily elite-driven
-väikesed gruppid seotud metallurgiaga, segmentary as in Neolithic times
- intra -community part -time specialization
5-8% tina lisa vasele annab pronksi sulamisele ilusa kuldse värvuse, sulatamistemp on madalam, annab tugevust, oks. vähem
Pronks levis hästi, sest seda sai ümber sulatada
Dieskau, Sachsen-Anhalt, Germany hoard- algselt väiksed kirved, siis suured käevõrud, religioossed esemed
Uuesti kasutatud pronsks on rohkem kesk- ja hilispronksiaja teema.
Kullast esemeid matustes leiti vähe, küll aga on leitud tööriistu (haamreid)
Üks frustreerivamaid aspekte pronksiajal on metallurgiaga tegelemise märgide vähesus asulakohtades. St on arvatud, et sel ajal olid liikuva eluviiskiga sepad .
Jantzen (2008) Quellen zur Metallverarbeitung im Nordischen Kreis der Bronzezeit
Rippnõu valuvorm Watenstedt, Lower Sawony, Germany
Asvaston välja tulnud 1200 valuvormi tükki, mis on Baltimaades võrdlemisi ainuke. Samas ei oska öelda, kui pika perioodi jooksul sepatöö on kestnud.
Pronksiajal võib pigem rääkida vahetuskaubanduses (mingi asja vahetamine samaväärse asja vastu või kingituste vahetamine, religioossne vahetus)
Ulun Burun, Türgi 1400 BC. Laevavrakk. Vase ja tina kangid. Balti merevaik.
Mauthausen peitleid. 500 Ösenringbarenit
Spangenbarrten (München-L) mansettidega võrud. Kaalu suurendamiseks? Katki läinud? Tugevdamiseks?
Võrud- varane metallikaubandus? Standartne vorm/kaal.
Hiljem tulevad sirbid. Kas neid ka kasutati? Või oli sümboolne väärtus, materiali väärtus?
Source-critical issues on Bronze Age trade
-Metal- amber centred perspective
-Chronological issues
-Archaelogical filters : depositional customs
-macro-historical perspectives
7.
Eellugu rauaajaks Vahemerel
-foiniiklaste esiletõus- hea asukoht, head kaubad (liibanoni seeder (ei mädane), purpuri saamiseks üks karbiline, millest värvi sünteesiti)
-kreeklaste uus esiletõus kohe peale mererahvaste sisserännet
-Lefkandi- asula, mis on pidevalt olnud asustatud 2000-7000 eKr ning kus on mingist hetkest näha kalmetes kaubad, mis on iseloomulikud teistele piirkondadele. Kaubandussidemed loovad kreeklaste esimese koloonia Pithekoussai saarel.
Umbes 10-11.sajand eKr tabas piirkonda suur pronksi puudus, sest tina ei toodud enam Afganistaanist. See tingis raua kasutuselevõtu vajaduse.
Etruuria esiletõus: Villanova kultuur (10.-8.sajand eKr). Nende esiletõus ei ole üllatuslik, sest seal on võrlemisi soodne kliima, metallide rohkus, hea asend- avatud Terriini merele (sai kubelda kreeklastega)
Atlantilise Euroopa peamised kaubateed , kust veeti luksuskaupa jäävad Iirimaa , L-Inglismaa, P-Prantsusmaa ja P-Hispaania. Luksuskaupade eesotsas on katlad ja lihavardad, nooleotsad.
Kaubateed Kesk-Euroopas ja Läänemere vahel. Kaubateed olid tugevalt seotud metallivaramutega- Kesk-Euroopas, Alpides ja Karpaatide piirkond.
9.-8. saj- Pronksiaja lõpp, tekib Ungari piirkonda kimmerlaste asualad- hobuvarustuse rohkus, kitsad mõõgad ja laibamatused .
Rauaaja periood algab siis kui pronks asendati täielikult esemet valmistamiseks rauaga ja lõppeb Rooma vallutuste ajal umbes Kristuste sünni paiku.
Terra sigillata 155 eKr-200 pKr. Meistrimärkide järgi dateeritavad.
Raua kasutuselevõtt.
12.sajand BC Levant (Süüria), Väike- Aasia ps, Küpros
10.sajand Kreeka, kõige varasemad tootmismärgid Inglismaal- Hartshill Copse (Euro kõige varasem )
8. sajand – regulaarne rauatootmine parasvöötme Euroopas
6.Skandinaavia – eelrooma rauaaeg.
Hilisrauaajaks olid olemas juba rauast adraterad, mis aitas harida ka raskeid kuid viljakaid muldi. Hilisauaajal ilmnevad ka vikatid, esimest korda. Vikatid tähendasid seda, et oli võimalik rohkem loomi pidada-neile süüa teha. Ka labidad ja putked ilmnesid siis.
Raud esineb ilmneb looduslikult maagina, ühenduses hapnikuna, ehk siis oksiidi kujul.
Oksiidid on sellised, mida võib kohe sulatusahju panna, sest nende raua sisaldus on üle 60%.
Rauaaja asulates ikka rohkelt keraamikat- paksuseinalised nõud toidu valmistamiseks ja säilitamiseks ja peenkeraamika toidu serveerimiseks . Oli ka pronksist ja kullast nõusid, kuid need rohkem seotud matuserituaalidega.
Rauaajal hakati tootma ka klaasist helmeid. Tootmisjälgi eriti pole, Machidast on jälgi.
Puidujäänuseid on leitud Hallstadi soolakaevandustest ja veelalustest asulatest. Peamiselt tööriistade käsivarred. Hallstati soolakaevandustest on leitud ka tekstiili. Lina ja vill on olnud peamiselt kasutusel olnud, aga ka siidi ja karusnahka. Hallstatis on peamiselt vill, mida on värvitud kollaseks, roheliseks, punaseks ja siniseks .
Hallstati matused: Hochdorf 1500 eKr. Suur-suur kääbas, u 8 m kõrge. Mehematus. Sees oli hauakamber , mis oli väga rikkalikult sisustatud.
Vix, Mont Lassois. Naisematus. Täiesti rüüstamata hauakamber. Sisaldas peaageu 0,5 kg kaalunud kullast võru. Palju sõlgi, käevõrusid, merevaikhelmestest ehteid , veinitegemisega seotud esemed. Vankrile maetud ja vankril rattad ära võetud.
Hallstati kõrgajal nähakse 3 keskust, läänepool, idapool ja põhjapool. Rikkalikud matused iseloomulikud läänepoolt. Läänepool on ka igasuguste kaubateede sõlmpunkt.
11.
Rituaal - sümboolne käitumisviis, eesmärgiga mõjutada üleloomulike jõude
Rituaalne käitumine- tseremoonia , pidusöögid. Rituaalid on seotud igapäevaeludega. Rituaalid võib ära tunda korduvate käitumisviisidega.
Neli peamist teemat rauaajal:
-matused- kõige populaarsem kategooria. Erandiks suurbritaania, kust pole väga matuseid leidnud (muud kehade deponeerimise viisid, kui maa alla panek?). Tavaliselt Euroopas pandi surnu maa alla, kuid kuidas täpsemalt, varieerub üle terve Euroopa. Teatud määral võib öelda, et Hallstatt C ajal oli rohkem põletusmatused ja Hallstatt D ajal laibamatused ja eliidimatused. Põhaja-Euroopas on aga rohkem laibamatus ja kivimatused. Paljudes kohtades Euroopas säilib ikka urnimatus.Matuserituaalide kohta saab parima imnformatsiooni eliidi matustest. Oluliseks tegevuseksolid pidusöömingud ja alkoholi tarbimine. Paljudes kohtades on säilinud nõud-luksusimprot, mida kasutati veini ja muu uimastava tarbimiseks. Matmine on viimane staadium matuserituaalis. Hiljuti on hakatud tähelepanu pöörama maastikukompleksidele matustes. Vixs on leitud lisaks kääpale ka nelinurkne sulendik, mis võib olla seotud matuserituaaliga. Sealt leiti mehe ja naise elusuuruses figuurid , kusjuures naisel oli kaelas samasugune kaelavõru nagu Vix kääpast leitud naisel.
-ohvrileiud- veekogudesse . Lisaks esemetele- mõõgad, sõled, sõrmused, odada, hobusevarustus jne, ohverdati ka inimesi-orje, kes tollel ajal oli ilmselt luksuskaup.Lisaks veekogudele on ka teada kuivamaa ohvreid-lohke. Kui vette on ohverdatud läbi kogu rauaaja, siis kuivamaaohvrid on viimase kahe sajandi teema enne Kristust. Kuivamaaohverdustes peamiselt kahte sorti esemed- relvad ja tööriistad. Torque- kaelavõru kangid. Kasutati rahana. Seotud Kesk- ja Lääne-Euroopa tavaga. Tuledeposiidid-tuleohvrid. Levinud alpide põhjajalamil, kus on leitud mitme ruutmeetri suuruseid põlenud alasid, kuhu on deponeeritu põlenud loomaluid ja metallesemeid (sarnades veekeskkonda ohverdatud esemetes)
-sulendikud (Viereckschanze)- Salapärased muistised. Nelinurksed alad, pole seotud looduslikke kaitsefunktsioonidega. Palju erinevaid interpretatsioone-rituaalsed? Suletud talukohad?. Tegelikult võivadki olla erineva funktisooniga. Üks ja see sama koht võis omada erinevat funktsiooni.
-rituaalid asulates
Kõik praktiga on seotud läbi nelja kategooria
12.
Prantsusmaa sulendikest on välja tulnud palju inim-ja loomaluudest ohverdusi.
Tintigniak- sulendikust Prantsusmaal tuli välja hunnik pronksesemeid-pooleks murtud mõõku, trompetiosi, inim-ja loomakujuliste pronksfiguuride osi.
Asulaid kaevates keskendutakse profaansele poolele, kui sealt tuleb midagi veidrat, siis hakatakse uurima .
Danebury oppidum, Inglismaal. Matusepaigad, lisaks tuli välja hunnik lohke, kus polnud tavapäraseid leide nagu säilitamiseks vili vms, vaid just nt loomaluid või potte.
Structured deposits- deposiidid mis pole rämps, vaid kindla tähendusega, meelega maetud.
Rooma ajalugu algab traditsiooniliselt 509. eKr. Järgmise 2,5 at vältel laienes ipeerium üle kogu Apenniini poolsaare. Kiiresti tekkis konflikt Kartaagoga, kes oli sel ajal üks Vahemere valitsevaid jõude. 264-146 eKr 3 Puunia sõda,mille tulemusena Rooma sai endale lisaks Itaalia saared, Kartaagio koloonia P-Aafrikas ja L-Itaalia. Samal ajal laiendas Rooma oma asualasid Kreeka ja Makedoonia väikelinnade näol. Edasi liikusid vallutused V-Aasias ja Süürias.
Peale Alesia lahingu võitmist hakati Galliat inegreerima Rooma maailma- uued Vahemere tüüpi linnad, teed jms. Paljud oppidad jäid kasutusse, kuid väga paljud ka hääbusid.
Paljud Saksa linnad said alguse tänu Rooma leegionite rajamisele Gallia piirile. Nt Xanten, Mainz, Bonn, Köln.
Rooma-Germaani hõimude vahelised suhtemised. Paljud germaani hõimud lasid juba Rooma vallutamiste ajal oma asulatesse Rooma kaupmehi, mitte selleks et osta, vaid pigem müüa- karja ja orja. Vastu saadi Rooma kulda ja hõbedat.
13.
Rooma impeeriumil jätkusid suhted Taani saartega läbi Gallia. Import järjest kasvas.
Läbi kogu 3. sajandi toimusid rünnakud Rooma piirialadele erinevte võimude poolt.
Mündiarete hulk 3. sajandi teisel poolel Gallias kui ka Inglismaal, mis näitab suurt paanikat.
Oppidad, mis olid 300 aastat ns seisnud võeti jälle kasutusele ja kindlustati – Le Yaudet
Oppidad jäeti maha, kui Gallia impeerium lagunes .
Ehitama hakati ründeks mõeldud asulaid- Burgh Castle.
Rooma sõjaväes hakati kasutama välisvangide sõjalist jõudu, mis aitas kaasa käärismisele sõjaväes.
Rooma impeeriumisse hakkasid lisaks roomlaste poolt asustatud hõimudele liikuma ka teised välismaa hõimud.
4.sajandil hakkas pihta hunnide liikumine. Sundis germaani hõumud liikuma Rooma impeeriumi poole.
Rahvaste rändamine sai alguse juba 2. sajandil ja kestis 8. sajandini, kuigi 3.-5. sajandi olid põhiline ja kõige tihedam liikumine.
Vandaalid liikusid P-Aafrikasse ja rajasid sinna oma riigi. Frangid ja alemannid tulid otse Roome piiri tagantja asustasid Saksamaa ja Prantsusmaa alad.
Kui hunnid olid 5. sajandi lõpuks tagasi löödud- nad olid taandatud Volga taha, siis tuli 6. sajandil ida poolt uus nomaadide rühm- avaarid. 7. sajandil lõid u Slovakkia aladele khanaadi. Musta mere idakaldalt tulid burgaadid ja asustasid läänekalda.
6.-7. sajanil oli lisaks avaaridele ka ohuks islami laienemine.
Araablased tegid sissetunge ka Frankide riiki.
L-Inglismaal on peamiseks laibamatus. Üsna sarnane laiadele L-Euroopa 5.-7. sajandi laibamatustele. Meestel relvad, naistel ohtralt ehteid.
Sutton Hoo. Kääbaskalmistu. Laevamatus. Laev oli 30 m pikkune , mõeldud 40 aerutajale. Laeva keskelt leiti luud .
Skandinaaviamaad
Kuni Rooma lagunemiseni oli tegemist 2 peamise kaubateega. Üks pikki läbi Reini ja Elbe Põhjamerre skandinaaviasse või pikki Odra ja Visla jõge Taani rannikule ja Visbysse.