Ameerika põliskultuurid (0)

E. VILDE NIM. JUURU GÜMNAASIUM
Helis Aasa
10.klass
AMEERIKA PÕLISKULTUURID
Referaat
2010. aasta
Sisukord
Sissejuhatus 3
Ameerika põliskultuuride kronoloogiline ülevaade 4
Mesoameerika : 4
Lõuna-Ameerika: 4
OLMEEGI KULTUUR 5
Sapoteegi kultuur 5
Teotihuacani kultuur 6
Klassikaline maia kultuur 7
Asteekide kultuur 8
Chavini kultuur 9
Moche kultuur 9
Nasca kultuur 10
Wari kultuur 11
Tiwanaku kultuur 12
Sicani kultuur 12
Chimu kultuur  13
Inkade kultuur 14
Kokkuvõte 15

Sissejuhatus

Ameerika põliskultuuris on olnud mitmeid tsivilisatsioone alates olmeegidest ja lõpetades inkadega. Ameerika oli neile tsivilisatsioonidele suurepäraseks elupaigaks juba oma kliima poolest. Neis kultuurides on palju omapära ja ka ühtimist teistega , sest nagu tänapäevalgi oli tollal kombeks võtta teistelt seda, mis endal puudus.
Ameerika erinevates kultuurides on säilinud mitmeid kultuurilise tähtsusega ehitisi ja lisaks palju käsitööd eesotsas kaunilt kaunistatud keraamikaga.

Ameerika põliskultuuride kronoloogiline ülevaade

Mesoameerika:

Olmeegi kultuur 1250-400 a eKr
Sapoteegi kultuur 500a eKr-700 a pKr
Teotihuacani kultuur 150 a eKr- 750 a pKr
Klassikaline maia kultuur 250-900 a pKr
Asteekide kultuur 1350- 1521 a pKr

Lõuna-Ameerika:

Chavini kultuur 850-400 a eKr
Nasca kultuur 150-600 a pKr
Moche kultuur 100-750 a pKr
Wari kultuur 400-800 a pKr
Tiwanaku kultuur 100-900 a pKr
Sicani kultuur 800-1375 a pKr
Chimu kultuur 1200-1476 a pKr
Inkade kultuur 1438 -1532 a pKr1

OLMEEGI KULTUUR

1250-400 a eKr
Olmeegi kultuur ja tsivilisatsioon on Ameerikas vanim. Esimesed silmapaistvad linnad tekkisid Mehhiko lahe lõunarannikule. Olmeegide linnad olid väikesed. Arheoloogide hinnangul ei võinud olla linna elanikearv üle tuhande. Arvatakse ka, et linnad olid peamiselt poliitilised ja usulised keskused. Linnade keskmeks olid püramiidikujulised templid. Olmeegid on kuulsust kogunud suurte inimpäid kujutavate kiviskulptuuridega. Olmeegide usust ja ajaloost ei ole teada täpseid fakte, kuna kirja olmeegid ei tundnud . On teada aga olmeegidele omaseid jooni. Tänu sellele saab määratleda piirkonna, kus olmeegide kultuur arenes. Tõenäoliselt põhjustas olmeegide kultuuri leviku kaubanduslikud sidemed.2
Olmeegide kivist mask3

Sapoteegi kultuur

500a eKr-700 a pKr
Sapoteegi kultuur asetses looduslikult rikkas Oaxaca orus Mehhiko edelaosas. Sapoteegid arendasid välja varajase glüüfidel põhineva kirja- ja rehkendussüsteemi ja rajasid isikupärase arhitektuuristiili.
Nende algsed tsivilisatsiooni piirkonnad olid väiksed neid võib nimetada asulateks, kuid mida aeg edasi, seda rohkem hakkasid esile kerkima linnad. Märkimist väärivad nende matmiskombed . Keskealisi mehi maeti istuvas asendis. See võib tähistada nende tähtsust ühiskonnas ja perepeana. Rajati ka suuremaid haudehitisi. Kuna ühiskond oli hierarhiline maeti ülikud auväärsemalt. Näiteks ühe haudehitise juurde viis järsk trepp , suured avanevad uksed peakambrisse, mis oli ligikaudu 3 meetri pikkune ja rohkem kui pooleteise meetri kõrgune. Haudadest on päevavalgele toodud hämmastaval hulgal luksusasju, sealhulgas türkiismosaiigiga kuju, kuld - ja hõbeesemed, kvartskristallist gemmid, õhukesed obsidiaanist kõrvaehted, jadeiidist kaelakeed, pärlid, merevaik, korallid, pigisüsi ja ka savinõusi.4
Terrakotast matuseurn5

Teotihuacani kultuur

150 a eKr- 750 a pKr
Teotihuacan oli Ameerika mandri esimene metropol, piirkonna religiooni- ja kaubanduskeskus. Märkimisväärne on selle piirkonna ehituskunst . Umbes 100 aastat ekr. otsustati hakata 2200 meetri kõrgusele mägedesse rajama linna, mille põhiplaan meenutas malelauda. Ehitatud oli templitekompleks, paleedega ääristatud protsessiooni käik ja ulatuslik elumajade piirkond. Linn kasvas nii suureks, et lõpuks haaras enda alla rohkem kui 18 ruutkilomeetri suuruse ala. Esimesel sajandil pkr. rajati tähtsaim ehitis: kohale tassiti miljoneid tonne pinnast ja ehitati päikesepüramiid.6
Päikesepüramiid7

Klassikaline maia kultuur

250-900 a pKr
Klassikaline maiade tsivilisatsioon oli arenenuim Mesoameerikas. Maiad rajasid linnu, mille keskmeks olid püramiidtemplid. Väiksemad linnad allusid suurematele, kus asetsesid Kuningate residentsid ja templikompleksid. Maiade ühiskond oli tugevalt kihistunud.
Maiad õppisid kasutama metalle, valmistasid neist ehteid ja relvi, kuid tööriistad tehti endiselt kivist. Silmapaistvalt kõrge taseme saavutasid maiad arhitektuuris, kunstis ja vaimukultuuris. Maiadele oli väga tähtsal kohal jumalatele ohverdamine . Jumalatele ohverdati mitte ainult loomi, vaid ka inimesi, sealhulgas mehi, naisi ja isegi lapsi. Mida rohkem jumalatelt oodati, seda väärtuslikum pidi ohver olema. Maiade rituaalide hulgas olid ka erinevad pallimängud.
Maiad olid esimeste seas, kes tegelesid keeruka matemaatikaga ja määrasid aega enda välja töötatud kalendri järgi. Maiadel oli kaks erinevat, kuid omavahel seotud kalendrit. Üheks neist oli rituaalne kalender, mis koosnes 13 kuust, igas neis 20 päeva, seega oli aasta pikkus selle järgi 260 päeva. Teiseks kalendriks oli päikesekalender aastapikkusega 365 päeva. Erinevate kalendrite alguspäevad langesid kokku iga 52 aasta järel, mistõttu 52-aastal tsüklil oli maiade jaoks väga suur tähtsus.

Asteekide kultuur

1350- 1521 a pKr
Asteekide kultuur oli Mesoameerika viimane suur Kolumbuse- eelne kultuur. Nende impeerium oli suur. Selle moodustasid Texcoco järve ümbruse tuumikalast ja vallutatud maadest . Viimaste elanikud allusid rangele ja kurnavale andamikohustusele. Riiki juhtis piiramatu võimuga kuningas. Asteekidel oli mõjukas sõjavägi ning kasutati ka orjatööd.
Asteekide  pealinnaks oli Tenochtitlan, mis asetses Texcoco järve saarel ja oli ühendatud maismaaga kolme sirge tammi kaudu. Asteekidel olid tähtsal kohal rituaalid ning jumalatele ohverdamine. Asteekide tähtsaim tempel oli Suur temple, mis asetses pealinna keskväljaku ääres magistraalteede ristumiskohas. Läände suunatud peafassaadiga püramiidi tipus kõrgus kaks templit: vihmajumal Tlaloci tempel põhja- ning päikese- ja sõjajumal Huitzilopochtli tempel lõuna poole. Vihmased suvekuud olid pühendatud vihmajumalale ja kuivad suvekuud seevastu sõjajumalale, sest siis võeti ette sõjaretki, et võtta vange, kelle ohverdamisega said toitu jumalad. Ohverdamine oli võigas vaatepilt. Ohvritelt eemaldati süda, löödi pea maha ja keha heideti püramiidi trepist alla väljakule. Ka asteegid lähtusid rituualide kalendrist, sest iga 52 aasta tagant toimusid suuremad ohverdused jumalatele.
Asteekide riigi hävitasid hispaanlastest vallutajad. 8
Veejumalanna kujuline anum9

Chavini kultuur

850-400 a eKr
Chavini kultuur sai alguse tänapäeva Peruu aladelt Chavin de Huantari linnast, alguspaik on väga soodne. Chavini ümbritsevad kolm tähtsat keskkonnatsooni: niisutatud org põhjast, kartulipõllud oru kõrgematel kallastel ja kõrgest puna-rohumaast, kus karjatati laamasid ja alpakasid . Selles kultuuris oli tähtsal kohal religioon . Linnad olid olulised religioossed keskused, keeruka monumentaalse arhitektuuriga, mida kaunistasid jahmatavad kujutised. Linnades tegelesid elanikud käsitöö ja kunstiga. Selles kultuuris ilmneb imetlus kaslaste kujutiste vastu.

Moche kultuur

100-750 a pKr
Moche tsivilisatsioon õitses Peruu põhjarannikul. Õigustatult on Moche kuulus oma kolme kultuurilise tunnuse poolest: nendeks on tohutud savitellistest ehitised, rikkalikult väljendusrikas modelleeritud ja maalitud keraamikapärand ja keeruka metallitöötlemise ainulaadselt uuenduslik traditsioon.
Moche tsivilisatisooni võimu ja mõjuvõimu esindasid selle kultuuri kaks suuremat ehitist: Huaca del Sol ehk Päikese Püramiid ja Huaca de la Luna ehk Kuu Püramiid, mis mõlemad asetsevad Moche jõe alamjooksul.
Huaca de Soli peetakse kuninglikuks paleeks ja valitseva dünastia mausoleumiks, kuna erinevate terasside alt on avastatud ülikuhaudu. Püramiid ehitati hinnanguliselt 143 miljonist aboodist, olles suurim savitellistest rajatis Ameerikas. Tänaseks on sellest ehitises säilinud vaid kolmandik. Ülejäänud hävitasid hispaanlased, tulles sinna mahamaetud kulda otsima . Mochede kunstist annavad aimu ka hästi säilinud savinõud, millel on kujutatud realistlikult erinevaid loomi, näiteks laamasi, jaaguare ja erinevaid linde. On ka leitud seoseid inimeste ja loomade vahel. Hirv esindas vaenlast sõjameest ja võib olla ka vangivõetud vaenlast, keda hakatakse ohverdama.
Kõrvuti keraamikaga paistis silma ka metallikunst . Erinevad tehnilised analüüsid tõestavad, et mochede metallikunst on muistse Lõuna-Ameerika väljapaistvaim. Nad leiutasid uued kuldamisviisid, luues metallidest sulameid ja värvides neid lõpuks olivalisel tasemel.
Moche kultuuri juurde kuuluvad ka hauapanused. On leitud mitmeid haudu , mis annavad võimaluse eristada erinevaid ühiskonnaklasse. On leitud mochede vailtsejate, tuntud isikute, preestrite ja tavainimeste haudu. Näiteks Sipani valtitseja hauast on leitud üle 450 eseme, osa neist metallikunsti meistriteosed .10
Savianum11

Nasca kultuur

150-600 a pKr
Nasca kultuur oli üks erakordsemaid muistses Peruus . Vägagi õigustatult on Nasca kuulus oma rabavate polükroomsete savinõude poolest, mida kaunistab suur hulk  reaalsete ja müütiliste olendite ning inimese trofeepeade kujutisi. Nasca elanikud lõid ka tohutuid kõrbejoonistusi või geoglüüfe, mida oli kahte liiki: varasemad kujutavad hiiglaslike loomi ja hilisemad pikki jooni ja geomeetrilisi kujundeid nagu trapetsid ja spiraalid. Seda kultuuri nimetatakse ka asukohapõhiselt Nazcaks.
Näib tõenäoline, et Nasca järgis üldist šamanistlikku maailmavaadet nagu kõik Kolumbuse-eelsed Andide -äärsed rahvad. Seda iseloomustas usk hingestatud universumi, inimese ja looma teineteiseks muundumisse, maagilistesse ravivõimetesse, loomade ohverdamisesse ennustustalituste tarvis ja vägevate hallutsinogeenide võimetesse, et saavutada ühendus hingede ilmaga.
Nasca kultuuri pealinnaks oli Cahuachi. Uurimustööd on tugevdanud muljet Cahachist kui püsielaniketa tseremoniaalsest keskusest , eesmärgiga olla palverändurite sihiks. Erinevalt mujalasuvatest tolleaegsetest keskustest on sealt leitud suhteliselt vähe olmejäätmeid, näiteks majapidamises kasutatavate savinõude kilde ja toidust pärinevaid loomaluid.
Nasca kultuur hävis imelikel asjaoludel on teada vaid, et järsult hakkas muutuma nendele omane kunstistiil.12
Kõrbejoonised13

Wari kultuur

400-800 a pKr
Wari kultuur arenes välja Peruu keskmägismaal asuvas Ayacucho regioonis. Wari kultuuriliste uuenduste hulka kuuluvad teedeehitus, arhitektuuriline planeerimine, maaviljelusterassid ja pronksivalu. Wari linna kõrghetkedel võis elanike arv olla 35 000 inimest. Wari kultuuri eeskujuks oli Huarpa rahvas.
Muistse Wari iseloomulikuks jooneks on massiivsete müüride süsteem, mis joonistas välja erinevad linnaosad ja muutis läbi linna liikumise ilmselt raskeks ülesandeks. On ka arvatud et need müürid võisid eristada erinevaid majandusalasid või suguluspiirkondi.
Wari kultuur võttis üle mitmeid asju teistest kultuuridest, näiteks Nascast ja Tiwanakust.
Tiwanaku kultuurist omaks võetud ja kõikjal Andide äärses levitatud kujutiste seast on kõige kuulsam nõndanimetatud Sauakandja- lõriseva kaslase näoga inimene. Teda on kujutatud Wari kultuuris erinevatel savinõudel.

Tiwanaku kultuur

100-900 a pKr
Tiwanaku kultuur sai alguse jõeäärsest linnakust Titicaca järve lähedalt. Tiwanaku tsivilsatsioon kehastas ja sümboliseeris Andide-äärse elu kahte võtmeelementi: kivi ja vett. Sealsed elanikud pöörasid tähelepanu  suuresti veega seotud asjadele. Nad ehitasid vee kanaleid , et nähtavasti kontrollida vee rituaalset ja tegelikku voolu. Linna keskmeks oli veega täidetud vallikraav , mida ümbritsesid templid.
Tiwanaku monumentaalkunstis domineerib nõndanimetatud Päikesevärav, monoliidne andesiidist plaat, mis on kõrvuti inkade linna Machu Piccau varemetega saanud rahvusvaheliseks ikooniks , sümboliseerides Lõuna-Ameerika arheoloogilisi rikkusi. Selle monumentaalse kiviskulptuuri keskseks elemendiks on eelnevalt nimetatud Sauakandja keda võib nimetada ka Väravajumalaks või Kiirtega jumalsuseks. Seda kujutist võib leida ka Tiwanaku keraamikalt.
Sealsed inimesed tegelesid suuresti karjakasvatuse ja põllundusega.
Tiwanaku kultuuri täpset langemise põhjust ei teata, aga on järeldatud, et sellega oli seotud kliimaolud ja põllumajanduslik allakäik. Teisalt on ka võimalik, et esmalt varises kokku Tiwanaku poliitiline režiim ja seejärel hüljati riigi poolt hooldatud niisutussüsteemid.

Sicani kultuur

800-1375 a pKr
Palju aastaid on Sicani kultuuri rabavat arhitektuuri ja kunstiteoseid seostatud Lambayeque kultuuriga - oru järgi, kus leiti Sicani peamised monumendid. Sicani kultuurile on omased savitellistes templiplatvormid ja kuldesemed.
Sicani religiooni peamiseks väljenduseks näivad olevat nõndanimetatud Sicani jumaluse kujutised. Selle tuntumad näited esinevad kuldplekist lehtedel suure komakujuliste silmade näona, ent samuti võib neid kujutisi näha tekstiilil ja savinõudel. Sicani keraamika oli varasemaga võrreldes uuenduslik, kuid Sicani tsivilisatsiooni hilisemate aegade silmis jäädvustavaks ja isikupära rõhutavaks tunnusjooneks said edusammud metallivalus.
Sicani kultuur hävis sisemise ülestõusu tõttu ühiskonnas, mida põhjustasid klimaatilised muutused. Pealinn hävis ning mujale elama asunud rahvakombed kadusid .

Chimu kultuur 

1200-1476 a pKr
Chimu kultuur tärkas Moche jõe orus, kus eelnevalt oli olnud Moche tsivilisatsioon. Chimu ühiskond oli hierarhiline ja imperealistlik ning seda juhtisid jumalaga võrdsed kuningad, kelle juhtimisel kultuur langes inka vägede pealetungi tõttu.
Chimu kultuuri pealinnaks oli Chan Chan. Linna keskmeks olid kuninglikud paleed.
Selle  ühiskonna inimesed allusid täielikut valitsejatele. Inimesed tegelesid palju käsitöö põllunduse ja kaubandusega. Hinnati sealset tekstiilikunsti ja metallitööd.14
Kuldvaas15

Inkade kultuur

1438-1532 a pKr
Inkade impeerium oli viimane suur Kolumnuse-eelne Lõuna-Ameerika tsivilisatsioon. Inkad ühendasid kogu Andide piirkonna ühtseks tsivilisatsiooniks. Inkade impeeriumi keskuseks oli Cuzco . Kuigi riigis elas arvukalt hõime, pärinesid valitseja ja tema ülikud ainult inkade hõimust.16 Inkad tundsid omapärast infovahetusvahendit - kiput, mis on moodus info edastamiseks eriliste värviliste nööride ja nendesse tehtud sõlmede abil. Kipu võimaldas edastada ainult arvulist ja veel mõningat, eelnevalt kokkulepitud teavet. Kipuga käis kaasas tavaliselt mingi suuline sõnum, mis määratles sisalduva arvulise info tausta . Kiput lugesid erilise koolituse saanud “kipulugejad,” nende koolitus kestis üle nelja aasta. Suurt tähtsust omistati riigis kasvavale põlvkonnale peale sõjalise väljaõppe ka tsiviilhariduse andmist. Traditsiooniliselt kõrgel tasemel olid tekstiili ja keraamika valmistamine. Lisaks oli tähtis teedevõrgu rajamine ja korrashoid, et korrapäraselt toimiks kaubavahetus ja postiteenindus ning seda kogu impeeriumi ulatuses.17
Religioonis oli tähtsal kohal päike, sellega seostati ka valitsejat. Inkadel oli palju jumalaid.
Jumal Viracocha- looja, kes lõi universumi ja kõik loomulikud ja üleloomulikud olendid selles.
Jumal Inti - päike, keda peeti inkade sugupuu jumalikuks meessoost esiisaks . Teda seostati kullaga.
Jumal Killa- kuu, inkade naissoost jumalik esivanem. Teda seostati hõbedaga.
Jumal Illapa- seostatakse müristamise ja välguga.
Jumal Huacca- üldine termin pühamute, austusobjektide, pühade kohtade ja nendega seotud üleloomulike jõudude kohta.
Jumalaks peeti ka esivanemaid.18
Inkade linn Machu Pichu Peruus19

Kokkuvõte

Ameerika ajalugu on olnud väga värvikirev. Sealsed kultuurid suursugused ja jätnud meile oma jälje. Siiani kõneldakse mitmetes paikades murrakuid, mis pärinevad Ameerika põliskultuuridest. Toimuvad erinevad arheoloogilised uuringud ja pidevalt leitakse midagi uut ja huvitavat.
Kasutautud kirjandus

Mati Kõiv, Mait Laur „Inimene, ühiskond, kultuur“ II osa Keskaeg

Michael McKenzie , Richard Prime , Lisa George, Ray Dunning „Mütoloogia kogu maailmast“

http://joosepx.blogspot.com/2009/06/inkad.html (30.01.2010)

Nicholas J. Saunders „Muistme Ameerika Suured tsivilisatsioonid “

Google.com
1 Nicholas J. Saunders „ Muistne Ameerika Suured tsivilisatsioonid“
2 Mati Kõiv, Mait Laur „Inimene, ühiskond, kultuur“ II osa Keskaeg ja Nicholas J. Saunders „Muistme Ameerika Suured tsivilisatsioonid “
3 Google.com
4 Nicholas J. Saunders „Muistme Ameerika Suured tsivilisatsioonid “
5 Google.com
6 Nicholas J. Saunders „Muistme Ameerika Suured tsivilisatsioonid “
7 Google.com
8 Mati Kõiv, Mait Laur „Inimene, ühiskond, kultuur“ II osa Keskaeg ja Nicholas J. Saunders „Muistme Ameerika Suured tsivilisatsioonid “
9 Google.com
10 Nicholas J. Saunders „Muistme Ameerika Suured tsivilisatsioonid “
11 Google.com
12 Nicholas J. Saunders „Muistme Ameerika Suured tsivilisatsioonid “
13 Google.com
14 Nicholas J. Saunders „Muistme Ameerika Suured tsivilisatsioonid “
15 Google.com
16 Nicholas J. Saunders „Muistme Ameerika Suured tsivilisatsioonid “
17 http://joosepx.blogspot.com/2009/06/inkad.html
18 Michael McKenzie, Richard Prime, Lisa George, Ray Dunning „Mütoloogia kogu maailmast“
19 Google.com
16