Homeros referaat (0)

Sinu kool
Referaat
Homeros
Koostas: Sinu nimi
Klass: Sinu klass
Juhendaja : Sinu juhendaja
Tallinn 2016
Sisukord
Sissejuhatus...........................................................................................................................3
1. Elulugu...............................................................................................................................4
1.1 Nime tähendus ja päritolu................................................................................................4
1.2 Sünd...............................................................................................................................4
1.3 Teooriad elust.................................................................................................................5
2. " Ilias ".................................................................................................................................6
2.1 Teose kirjeldus................................................................................................................6
2.2 Lühike sisukokkuvõte......................................................................................................6
2.3 "Ilias" kui ajalooallikas .....................................................................................................7
3. "Odüsseia"….....................................................................................................................8
3.1 Teose kirjeldus................................................................................................................8
3.2 Lühike sisukokkuvõte......................................................................................................8
4. Homerose teoste analüüs....................................................................................................9
Kokkuvõte..........................................................................................................................10
Kasutatud allikad.................................................................................................................11
Lisa 1. Pilte Homerosest.......................................................................................................12
Sissejuhatus
Ma valisin oma referaadi teemaks Homerose, sest ajalootunnis käsitlesime me hiljuti just vanakreeka näitekirjanikke ning pidime nende näidendeid ümber lavastama. Mina etendasin koos klassikaaslastega Sophoklese tragöödiat "Oidipus ja Antigone ." Sophokles oli samuti vanakreeka näitekirjanik. Ajalootunnis hakkas Homeros mulle huvi pakkuma ning võimalusest kinni haarates, otsustasin temast referaadi teha. Töö eesmärgiks oli saada palju rohkem teada Homerose kohta ning oma teadmisi ka teiste vanakreeka kirjanike kohta täiendada, õppida paremini koostama ja vormistama referaate ning ka oma õpetajale mõne uue huvitava teadmise Homerose kohta anda.
1. Elulugu
1.1 Nime tähendus ja päritolu
Homerose nime esimene pool, "Hom" tähendab "kokku" ja teine pool " eros " tähendab "ühinema". Seega Homerose nimi otsetõlkes vanakreeka keelest tähendab "kokku ühinema". Selle all võib mõelda ta nägemisvõime puudust ja ta pühendumust siiski vaatamata oma puudusele kirjutada eeposeid ja luuletusi, mis teda kirjeldasid.
1.2 Sünd
Homeros sündis arvatavasti kuskil tänapäeva Kreeka ranniku lähedal. Samuti on ka Homerose sünniaeg väga ebakindel, mõned teadlased väidavad isegi, et Homerost ei eksisteerinud ning tema tuntuimad eeposed "Ilias" ja "Odüsseia" ei olegi tema poolt kirjutatud, vaid on läbi põlvkondade suuliselt edasi kandunud ja arenenud lugude tulemus. Herodotos, kes oli vanakreeka tuntud ajaloolane , väidab, et Homeros sündis 400 aastat enne teda, ehk aastal 850 eKr. Teine allikas väidab, et Homeros sündis 168 aastat pärast Trooja langust, ehk aastal 1102 eKr. Nende kahe aastaarvu vahe on 252 aastat. Probleem tuleneb ka sellest, et Homeros elas arvatavasti enne esimesi antiikolümpiamänge, mis oli vanakreeklaste ajaarvamise algus.
1.3 Teooriad elust
Mõned allikad väidavad, et Homeros oli pime. Selle väite lükkavad ümber, aga faktid, et ta luuletused olid liiga pikad, et meelde jääda, seega pidi ta olema võimeline tegema mingisuguseidki märkmeid. Samuti on ta luuletused väga graafilised ja kirjeldavad ning selle jaoks pidi ta olema kas või oma nooruspõlves nägemisvõimega, et teada millised näevad välja teda ümbritsevad inimesed, linn ja loodus. Arvatakse, et Homeros kaotas oma nägemisvõime tänu haigusele ning peale seda hakkas ta rapsoodiks ehk inimeseks , kes esitab Homerose eeposeid ja luuletusi peast teistele huvilistele. Kuna rapsoodiks kutsuti inimesi, kes esitavad Homerose teoseid, võis neid olla mitu ja erinevatel ajajärkudel. Tänu sellele on esimest rapsoodi ehk Homerost, kes oli nende teoste looja ja algne jutustaja , võimatu tuvastada.
2. "Ilias"
2.1 Teose kirjeldus
"Ilias" on vanakreeka eepos , mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat laulikut Homerost. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et teos pärineb ligikaudu aastast 762 eKr. Üldiselt on uurijad seisukohal, et mõlemad eeposed põhinevad varasemal sajanditepikkusel suulisel traditsioonil, sellele viitavad mitmed eeposte ülesehituse võtted, nagu arvukad kordused. Teose tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. "Ilias" ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnevatest sündmustest. Viimaseid puudutab teine vanakreeka eepos "Odüsseia". "Ilias" on kirjutatud Trooja sõja muistendi ainetel. Kreeka ja Euroopa kirjanduslugu algab antiikeeposega "Ilias".
2.2 Lühike sisukokkuvõte
Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise. Raevunud ja solvunud Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast. Järgmisel päeval puhkeb suur lahing ahhailaste ning troojalaste vahel, ahhailased suruvad troojalased tagasi. Õhtul põletatakse langenud ning kreeklased rajavad oma laevade kaitseks kantsi . Edaspidi suruvad troojalased Hektori juhtimisel kreeklased tagasi, Achilleust ei õnnestu aga ka suurte kingitustega uuesti võitlusse meelitada. Küll saadab ta sõtta oma parima sõbra Patroklose, kes lööb troojalased laevade juurest tagasi, kuid langeb ise Hektori käe läbi. Nüüd asub Achilleus taas võitlusse, tapab Hektori ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse. Peetakse Patroklose matused, Hektori isa, Trooja kuninga Priamos , lunastab poja surnukeha välja, järgnevad Hektori matused. Sõjas osalevad ka jumalad, kes toetavad nii ühte kui teist poolt, ässitavad võitlejaid ning takistavad konflikti rahumeelset lahendamist.
2.3 "Ilias" kui ajalooallikas
"Ilias" on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon.
Üldiselt peetakse "Iliast" küllaltki autentseks tolle aja kirjelduseks, selles mõttes, et analoogilised sündmused võisid aset leida. Vahest kõige olulisem usaldust tekitav fakt on see, et eeposes on üksikasjalikult üles loetud, missugusest linnast kui palju sõjalaevu Troojasse saadeti, ja see langeb hästi kokku arheoloogiliste andmetega nimetatud linnade jõukusest. Tõsi, Homerose kirjeldus sisaldab ka palju üleloomulikku ja liialdusi, näiteks jumalate sekkumist võitlusse.
Relvad on pronksist , peamisteks relvadeks on pronksotsaga viskeoda ning pronksist mõõk. Sõjamehed kannavad ka pronksist turvist ning kiivrit ning nahkkilpi. Väejuhtide relvad võivad olla kaunistatud kulla ning emailiga. Enamik sõdureid võitleb jala, jõukamad kasutavad aga sõjavankreid. Lahingus puudub vägede keskne juhtimine, planeeritakse vaid kõige lähemal olevate meeste tegutsemist . Sõdurid õhutavad kaaslasi hüüetega, tapetud vastaselt röövitakse relvad ning turvised.
Iliase maailm on paljuski julm sõjameeste maailm. Maksavad au ja vaprus, ning kangelasteod lahingutes. Mees võitleb mehega, vägilaste, nagu Achilleus või Hektor , jõud ületab palju kordi tavaliste sõjameeste oma. Au sees peetakse sõjalist üleolekut ja vaprust , sõjamehed küll kardavad surma, kuid hirm on põlastusväärne ja see tuleb alla suruda. Samas teadvustavad vastaspooled probleemide rahumeelse lahendamise võimalust, erinevate asjaolude ning suure võitlushimu tõttu jäävad niisugused katsed aga poolikuks.
Ühiskond on patriarhaalne , nii mehi kui naisi tuntakse isa nime järele, perekondade kestmiseks on oluline meessoost pärijate olemasolu. Eeposes ei puudu aga ka teine teema. Armastus oma perekonna, naiste ja laste vastu. Kõige paremini on see kirjeldatud stseenis kus Hektor käib lahingu vaheajal oma naist Andromachet ja nende pisipoega lohutamas. Kodulinna ja oma perede kaitsmine on troojalaste jaoks oluline võitlusmotiiv.
3. "Odüsseia"
3.1 Teose kirjeldus
"Odüsseia" on Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Eepos kuulub läänemaade kirjanduse alustekstide hulka ning on üks selle vanimatest säilinud teostest. Teos on sündinud umbes 650 aastat eKr ning sisaldab meremehejutte, mille motiive esineb ka teistel rahvastel. "Odüsseia" jaguneb 24 lauluks ja sisaldab 12110 värssi. Värsimõõduks on daktüliline heksameeter .
Põhijoontes loodi "Odüsseia" ilmselt Mükeene ajastul, võimalik, et mitmete paralleelselt tegutsenud laulikute poolt. Tolle aja valitsejad muutusid pärimuses üleloomulike võimetega kangelasteks, nagu Herakles, Theseus , Agamemnon ja Menelaos . Eeposes kujutatav ühiskond on sugukondliku korra lagunemise astmel, orjanduslik kord ei ole veel täielikult välja kujunenud.
3.2 Lühike sisukokkuvõte
Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus . Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele . Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lotofaagide ehk lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybdise käest, mööda purjetanud sireenide saarest . Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks. Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega . Koos kavandavad nad plaani, kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid .
4. Homerose teoste analüüs
Homerose teoste analüüs on üks vanimaid harusid, ulatudes kuni antiikaja alguseni . Homerose teoste analüüsi põhimõtted on viimase millenniumi jooksul muutunud. Viimaste sajandite jooksul on uuritud lähemalt protsessi, kuidas Homerose teosed said alguse ja edastati aja jooksul praeguse ajajärguni, algselt suuliselt ja hiljem kirjalikult. Modernsetes Homerose teoste uuringutes on üldsuunaks viimastel sajanditel olnud ja unitarianism. Koolid rõhutasid Homerose ebaühtlase ja kunstilise kirjutamisviisi uurimist ning hiljem, 20. sajandil, suulise loome edastust ja Homerose teoste ning muude varajaste eeposte omavahelist suhet.
Kokkuvõte
Ma õppisin referaati koostades väga palju Homerose elu ja teoste kohta. Sain teada, et tegelikult on Homerose kohta internetis väga vähe informatsiooni, kuigi ta on kahe kuulsa teose "Iliase" ja "Odüsseia" eeldatav autor. Nüüd tean ma nende teoste sisu palju paremini ning tunnen nagu oleks need raamatud otsast lõpuni läbi lugenud. Ma sain teada, et eesti keeles on kordades vähem informatsiooni võõramaalaste kohta ning mahukat referaati koosatdes tuleb tugineda inglise keelsetel tekstidel ja neid tundide kaupa tõlkida. Ma õppisin ka tõlketööd tehes kindlasti mõne uue inglise keelse sõna, mida mul võib vaja minna suurtemates klassides. Ma leian, et Homeros oli väga huvitav inimene ning teda võib pidada isegi legendiks, kuna ta kohta pole kindlaid fakte ning erinevad allikad räägivad ta kohta erinevaid kuulujutte . Seda referaati oli üpriski huvitav teha ning olen õnnelik, et just Homerose oma referaadi teemaks valisin.
Kasutatud allikad
Homeros http://entsyklopeedia.ee/artikkel/homeros3 (2006)
Homer - Ancient Greek Epic Poet http://www.HYPERLINK " http://www.ancientgreece.com/s/People/Homer/"ancientgreeceHYPERLINK " http://www.ancientgreece.com/s/People/Homer/".com/s/People/Homer/
Homer Biography http://www.biography.com/people/homer-9342775 (6.10.2015)
Homer Greek poet https://www.britannica.com/biography/Homer-Greek-poet
Homeros. (2004) Ilias
Homeros. (2006) Odüsseia
Iliase ja Odüsseia kokkuvõte https://karlnahkur.wordpress.com/2015/09/20/iliase-ja-odusseia-kokkuvote/ (20.9.2015)
Odüsseia http://kkirjandus.blogspot.com.ee/2013/12/odusseia-odusseiaon-HYPERLINK " http://kkirjandus.blogspot.com.ee/2013/12/odusseia-odusseiaon-homerosele-"homerosele -
autor.html (2.12.2013)
Lisa 1. Pilte Homerosest