Püramiiditekstid (0)

Sissejuhatuseks
Püramiiditekstid on vanimad teadaolevad surnukultusega seotud kirjalikud allikad, mis ilmuvad Vana-Egiptuse kultuuri suhteliselt järsku Vana Riigi lõpul, täpsemalt 5. dünastia lõpus ja esinevad 6. dünastia valitsejate püramiidides. Encyclopaedia Britannica määrab ajaperioodiks 2686 - 2160 aastad e. Kr. Esimese vaheperioodi tulekuga püramiiditekstid kaovad ja nende funktsiooni võtavad üle sargatekstid, mis ei seostu enam ainult vaaraodega, vaid on laiemalt levinud ja käsitlevad laiemat teemaderingi.
Kõik tekste sisaldavad püramiidid asuvad Sakkara nekropolis. Püramiiditekstide funktsiooniks arvatakse olevat garanteerimine, et surnud vaarao jõuab õnnelikult teispoolsusse - tähtkuju Orioni ( Osiris ) juurde, milleni pidi teda juhatama täht Siirius (Sothis - Isis ). Neid retsiteeriti rituaalsete toimingute saatena vaarao matuse läbiviimisel. Samuti sisaldavad need loitse erinevate takistuste ületamiseks teel, müüte ja legende.
Püramiiditekstide leidumisest
Järgnev on ülevaade olulisematest püramiididest, kust tekste on leitud: Unase, Teti , Pepi I ja Pepi II ja samuti kahe viimase juurde kuulunud kuningannapüramiididest.
Unase püramiid
Unas, 5. dünastia viimane kuningas (valitses arvatavalt 2355 - 2325 a. e. Kr), ei olnud eluajal kuigi oluline valitseja, aga tema nimi on saanud tuntuks tagantjärele tänu tema püramiidile, kus esmakordselt esinesid seintesse raiutud tekstid.
Hauakamber on kõige väiksem Vana Riigi püramiididest. See asub Dzoseri omast lõunas ja on tänapäeval suhteliselt viletsas seisus - meenutab pigem kivihunnikut kui püramiidi, eriti ida poolt. Sisemus - püramiidi suurim väärtus on aga siiani säilinud, sissekäik asub põhjaküljel.
Püramiidi olid varem oma töödes märkinud arheoloogid Perring ja Lepsius, aga aastal 1881 oli Gaston Maspero see, kes otsustas asja põhjalikumalt uurida. Püramiiditekste oli ta selleks ajaks leidnud juba Pepi I ja Merenra I hauakambrites. Algselt oli Unase püramiid 18,5 meetrit kõrge ja seda kaitses massiivne seitsmemeetrine kivimüür. Püramiidi ette oli ehitatud pisem niinimetatud kultuspüramiid, eesõu, siseõu ja eraldi ruum ohverdamiseks, kus olevat asetsenud hieroglüüfi 'hetep' (tõlkes ohverdamislaud) kujuline altar . Püramiidi sisemus oli ehitatud kuuest kihist väljapoole suurenevatest kiviplokkidest, pealmine osa oli kaetud lubjakivikihiga.
Sees on koridorid, mis suunduvad eesruumi ja hauakambrisse. Nii koridorides kui mõlemas kambris on lakke maalitud kollased tähed sinisele taustale. Hauakambri ja eesruumi seinad (välja arvatud hauakambri läänepoolne) on kaetud reljeefsete püramiiditekstidega, mis on täidetud rohekassinise pigmendiga. (See värv sümboliseeris hommikut ja usku taasündi.) Hauakambri läänesein oli kaetud alabastrikihiga, mis oli maalitud valge, musta, kollase, sinise ja punasega (need olid kuningliku palee fassaadivärvid).
Püramiidi sisemusest leiti ainult kuninga muumia jäänuseid ja kahe väikese noa osad, mida ilmselt kasutati Suu Avamise Tseremoonia käigus. Sarkofaagi kagunurga juures põrandas oli kunagi olnud kanoopiline anum.

Teti püramiid
Teti oli 6. dünastia esimene vaarao, kes sai sellele kohale tänu abielule Unase tütre Ipuetiga. Valitsusaastateks märgib Stadnikov 2325 - 2300 a. e. Kr. Teti mõrvati salapärastel asjaoludel oma kaaskondlaste poolt.
Tema püramiidi on lihtne segi ajada künkakesega, mis on väga mugavalt sattunud asukohale, kust avaneb Sakkara nekropolile suurepärane vaade kirde poolt. Kuigi püramiidi algne nimi oli 'Teti alad kestavad kaua', ei ole see kuigi hästi ajale vastu pidanud. Püramiidi esimeseks uurijaks oli Perry , aastal 1839, hiljem järgnesid Lepsius, Maspero jt.
Teti püramiid oli algselt 52,5 meetri kõrgune ja allserva pikkus oli 78,5. Ehitusviis sarnaneb suuresti Unase püramiidi omaga , säilinud on ka osa peenest lubjakivist pealiskattest. Sissekäiku pidi kaitsma kolm graniitplokki, samuti nagu Unase püramiidis. Koridor suundub eesruumi, millest lääne pool asub kolme niðiga ruum, (võimalik, et mõeldud vaarao kujude hoidmise jaoks) ja ida pool hauakamber. Siseruumid on vooderdatud lubjakivikihiga ja seintel leidub püramiiditekste, mis on kahjuks küll palju halvemas seisus kui Unase püramiidist leitud tekstid. Hauakambrist leiti basaldist sarkofaag, mis esimesena ajaloos oli graveeritud (see oli ilmselt esimene sargatekstide esinemisjuhus) ja põrandalt muumia käsivars ja õlg. Hauaröövlid olid lõhkunud sarkofaagi kaane ja kadunud oli ka kanoopiline anum, mis oleks pidanud asuma spetsiaalses süvendis. Põrandalt leiti ka alabasterplaadi fragmente, millelt avastati 'seitsme püha õli' nimed.
Tänapäeval kutsuvad Egiptuse elanikud seda ehitist vanglapüramiidiks. Püramiidi juurde kuuluvad orutee ja tempel on veel välja kaevamata. Selle vahetus läheduses leidub ka Teti kaaskondlaste hauakambreid ja tema kahe naise Ipuet I ja Khuiti väikesed püramiidid. Ipuet maeti algselt mastabasse, mille tema poeg Pepi I hiljem ehitas ümber püramiidiks, mille kõrgus oli veidi üle 15 meetri. Sissekäik puudus, kuid sellest hoolimata olid hauaröövlid ka sinna jõudnud. Kuninganna skelett leiti tervena , samuti viis lihtsat kanoopilist anumat ja kuningannale kuulunud kaelaehe ja käevõru.

Pepi I püramiid
Pepi I arvatakse olevat asunud troonile juba väga varajases eas, see arvamus toetub suuresti tema pikale valitsemisajale (2300 - 2268 a. e. Kr.). Kaks tema naistest (Ankhnesmerire I ja Ankhnesmerire II) olid õed, mõjuka nomarhi tütred, kellega Pepi sai kummagagi ühe