müüt ja mütoloogia eksam (0)

1



1. Rahvapärased ja analüütilised žanrimõisted võivad olla üsna erinevad. Mille 
poolest erineb arusaam müüdist rahvapärases kasutuses (mida kohtame sageli ka 
meediatekstides) ja folkloristlikus kirjanduses? 
Kuigi sõnal “müüt” ei ole kindlat definitsiooni on tänapäeval müüt hoopis teise tähenduse
omandanud. Mina defineerin müüti kui  narratiiv,mis seletab kuidas miski meie maailma 
tekkis (mis sarnaneb folkloristliku kirjanduse mõistmisega),  kuid tänapäeval peetakse 
müüti ka kui midagi,mis ei ole tõsi. Tihtipeale kasutatakse viimast müüdi mõistet näiteks 
ajakirjanduses, kus sõna müüt tähendabki valet. 2. Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi.
Läbiaegade on müüdikäsitlemine muutunud, sõna ”müüt” Vana-Kreekas tähendas juttu 
või kõnet. 6 saj eKr muutus müüdi tähendus kui mõistukõneks, millega algas 
allergoolinine müüdikäsitlus. 5 saj eKr tähendas müüt udujuttu ning 3 saj eKr tärkas 
euhemerism, mille malle kasutati ka keskajal. Antiikajast võeti üle keskaja 
müüdikäsitlusse allergoolilised ja astroloogilised müüditõlgendused. 17 saj aga tõlgendati
müüte kui seletus loodusjõududega seotud hirmudele. Pärast 18. saj on müüdikäsitlemine 
üsna enam teaduslikumaks arenenud. Hakati müüte mõistma, kui millegi arengut (näiteks
inimkonna). Teadusliku mütoloogiakäsitluse tõi endaga kaasa Jacom Grimm Deutsche 
Mythologie loomisega.  3. Milles seisneb müüdi ja muinasjutu põhiline erinevus? Too mõni näide mõlema 
žanri osalemise kohta elavas kultuuris. 
Minu mõistmise järgi on müüt kui jutt, mis seletab, kuidas mail ja inimkond oma 
praegusel kujul on tekkinud. Muinasjutt on aga täiesti välja mõeldud lugu, mis ei toetu 
mingile ajastule ega loogikale. Näiteks võtan tuntud Rapuntseli muinasjutu, mis on 
tuntud kui muinasjutuna, kus printsess laseb valle oma pikad kiharad, et prints saaks torni
ronida. Taoline narratiiv ei kattu tänapäevase loogikaga, sest kõik teavad et see ei ole 
füüsiliselt võimalik. Müüdi näiteks aga toon Faehlmanni “Emajõe Sünni”, mille kohaselt 
Vanaisa (looja) lõi loomad ja sundis neid koos töötama, et luua suur Emajõgi. Igal loomal
oli oma ülesanne ning see, kuidas nad hakkama said hiljem määras nende välimuse. Ja 
nõnda nende loomadega valmis Emajõgi ja samuti arenesid välja loomad nagu me neid  
praegu teame. 4. Willam Bascomi žanrisüsteem kirjeldab müüti, muinasjuttu ja muistendit kolme 
iseseisva žanrina. Ometi on need žanrid omavahel tihedalt seotud. Too vähemalt 
kolm näidet, kus müüt seostub olemuslikult kas muistendi või ja muinasjutuga.
?????  5. Mis ajajärgust on pärit vanimad teadaolevad sumeri müüdifragmendid? . 
Missugused allikad vahendavad teavet sumeri mütoloogia kohta?
Vanimad teadaolevad sumeri müüdifragmendid on pärit 24 saj eKr
Peamised allikad on savitahvlid, mis on säilinud sajandeid. 


 6. Iseloomusta sumerite näitel muistse Mesopotaamia kosmilist geograafiat. 
Missugused jumalad valitsesid teispoolsuses ja surnuteriigis?
Oli An, kes oli Taevas, Ki, kes oli maa ning allmaailmas valitsesid Enki ja Nergal-
Ereskigal.  7. Kirjelda sumerite maailmaloomise müüti ja too esile maailma loomisel osalenud 
jumalad. 
Taevas An ja maa Ki vahel tekkis suguguühe, mille tulemusena sündis meie maailm koos
kõikide seniste jumalate, inimeste, loomade ja taimedega. Maailma loomisel osalenud 
jumalaid oli palju: Surnuteriigis valitsevad Nergal ja Ereskigal, tarkuse jumal on Enki, 
korda tagav (kuningavõimu) jumal on Enil. Päiksejumal on Utu ja kuujumal Su’en. 8. Kirjelda allikate iseloomust tulenevaid erinevusi indoeuroopa ja soome-ugri 
(uurali) rahvaste mütoloogiate uurimisel.
Võrreldes indoeuroopa rahvaste mütoloogiat ei ole Soome-ugri rahvaste mütoloogial nii 
palju varasemaid kirjalike allikaid. See tähendab, et same vaid rekonstruktsioonidega 
vihjeid nende mütoloogiast. Ajalooline allikmaterjal on 18. saj folkloorne ainestik. 
Indoeuroopa mütoloogiat same aga uurida materjalidest,mis ulatuvad kuni 4000 aastat 
tagasi ning on säilinud kui kirjalike allikatena. Kuna tegemist on geograafiliselt laialt 
levinud rahvaga siis on võimalik luua keelelisi konstruktsioone, et uurida nende 
mütoloogiat.  9. Too välja tunnuslikud jooned, mis iseloomustavad komi folklooris tuntud müüti, 
mille käigus veelinnu munast luuakse maailm ja taevakehad. 
Maailmaloojaks on veelinnud. Kahest vette munetud pardimunast sünnivad vastanikud 
alged Jen ja Omöl. Lind palub poegadel ülejäänud neli muna välja tuua ja vastu tema 
keha puruks lüüa. Ise tõuseb taevassse, viskub vette ja hukkub. Vennad toovad kumbi 
kaks muna välja ja purustavad vastu pardi keha. Munadest sünnivad päike ja kuu, inglid 
ja deemonid . Maa saab surnud linnust. Maa sünnib mere põhjast toodud mudast, mille 
järele sukeldub veelind, keda hiljem asendab loojajumala deemonlik paarimees. 
Sissejuhatavaks pildiks on ürgmere kohal lendav veelind. Muna kui varjatud elujõu, 
ülestõusmise ja viljakuse sümbol. Sukelduja- ning maailmalinnumüüt on ühte sulanud. 10. Kirjelda lühidalt, kuidas on seotud varasem uurali rahvaste hulgas tuntud 
sukeldujalinnu müüt ja soome-ugri rahvaste hilisemad dualistlikud 
loomismuistendid? 
Loojalinnu asendati hiljem jumalatega . Müüt on põhimõttelt sarnane, kõikjal on vesi ja 
jumal otsustab maad luua ja käsib saatanal vette sukelduda ja liiva üles tuua millest 
hakkab kasvama maa. Mõlemas müüdis on sukeldumise ja maa loomise elemendid. 
Vastandlikud tegelased, hea/halb, Jen/Omöl, Jumal/Saatan. 11. Too (nt Ü. Valgu Vikerkaares ilmunud artiklile toetudes) kolm näidet munast 
maailmaloomise müüdi kohta maailma rahvastel. 
Eesti “Loomislaulu” järgi munes sinikirja linnuke kuldsesse pöösasse munad, mis ta 
hiljem laiali pillutab. Nendest poegadest saavad taevakehad: päike, kuu ja täht.


Isuri versioonis muneb mere kohal lendlev kotkas mättale/saarele kolm muna, kellest 
sünnivad taevas ja maa või päike, kuu ja tähed.
Karjala versioonis muneb lind Väinamöise põlvele, millest hiljem sünnivad taevakehad. 12. Missuguste arusaamade ja missuguse ajastuga on seotud mõistete “alam 
mütoloogia” ja “demonoloogia” kasutusele võtmine?
Mõiste ”alam mütoloogia” on seotud loodusmütoloogia käsitlemisega, see mõiste
võeti kasutusele 19. sajandil ning on samuti seotud tollase  aja müüdi uurimisega.
Sel ajal uuriti kuidas müüt tekib ja kust on see alguse saanud. Demonoloogia on
aga müütide kogum või uskumussüsteem, mille keskmeks on vaimolendid, kes
elavad inimeste kõrval kuid ei ole kehalised olendid. Vaimolendid on inimestest
erinevad (keatud, kurjad, otlikud, pole varju, ei jäta jälgi, punased silmad, mustad
ambad, võõras keel).   Seos maise maailmaga – kuidas deemonid saavad kehad.
Kultuuriline   kontekst.   Demonoloogia   kui   kõrgreligiooni   ja   rahvausundi
kokkupuuteala   nt   Piiblis.   Seostub   üleloomulike   olenditega   kes   ei   ole
jumalad,pahaendelised   hinged,   sh   ka     taevast   langenud   inglid.   Deemonid   olid
tähtsal kohal keskajal  ristiusus.  13. Millised on demonoloogia põhilised žanrid? Too mõni näide tänapäeva 
demonoloogilistest uskumustest?
Demonoloogia põhilised zanrid on piibel, muistend, eksempel, traktaat jne. Tuntuim 
tänapäevane demonoloogiline uskumus, et Lucifer on taevast langenud ingel, kes nüüd on
saatan. 14. Kirjelda, missugused arusaamad ka motiivid avalduvad eesti kodukäija 
uskumustes. 
Kodukäija on mingi süüteo pärast deemonlik kummitav surnu, kes käib surnuna ringi ja 
kummitab oma endises kodupaigas. Ta suhtub elavatesse pahatahtlikult. 15. Nimeta varaseid allikaid, millest võib leida ainest eesti mütoloogia kohta. Too 
vähemalt kaks näidet nendes allikates vahendatud mütoloogiliste süžeede või 
motiivide kohta. 
Bremeni Aadama Hamburgi kiriku piiskopide teod- kirjeldatakse saart Aestland (Eesti?),
mille elanikud “ei usu kristlaste jumalat”. Selle asemel “austavad nad draakoneid ja linde, 
kellele nad ohverdavad kaupmeestelt ostetud inimesi, kes valitakse väga hoolikalt välja.
Novgorodi tohtkiri-  neid leitud Novgorodi väljakaevamistel, seal mainitakse nn Jumala
noolt ehk PIKSET.  See oli loits  pikse vastu, et inimene  viga ei saaks. Hiljem vastu
vaieldudoli hoopis mingi kuldne kurikas või vaskne vasar. Jumala nooleks olid teatud
haigused, nt lendva.
Henriku   Liivimaa   kroonika-   mainitakse   „suurt   jumalat“   Tharapitat,   samuti   räägitakse
Tharapitast loobumist ristimise läbi. Juttu Virumaa ristimisest, seal on 3 küla, kus mägi,
metssündis saarlaste Tarapitha, kes lendas Saaremaale. Tarapithast lahtiütlemine on
vanast usust loobumine. Taara on meelevaldne tuletus Tarapithast, kuid on usutud ka
selle seost Skandinaavia äikesejumala Thor’iga Uskumus: pühakoha rüvetamise korral


see lahkub (nt lapse lappe pesed järves, siis järv lendab minemasp ongi Järvamaal nii
vähe järvi) 16. Selgita (nt A. Viirese artikli põhjal), kuidas kujunes Vanemuine eesti rahvusliku 
(kunst)mütoloogia oluliseks jumalaks (nt kust on see nimi pärit ja kuidas on seda 
tõlgendatud? Kelle kaudu ja kuidas sai Vanemuine laiemale avalikkusele tuntuks?) 
Vanemuine   tuleb   Soome   mütoloogiast,   kust   tuntakse   Väinamöiset   kui   Kalevala
peategelast (väinämö soome keeles tähendab laulikut). Faehlmann mugandas tema ja
palju teisi soome mütoloogiast tuntud tegelasi oma saksakeelsetesse muistenditesse,
esitledes  neid eestlaste  jumalana.  Kreutzwaldi  „Kalevipoja“  ilmumise  järel  jõudsid
paljud jumalad ja vägilased sh Vanemuine rahva hulka. Kangelasi aitas tutvustada ka
Faehlmanni muistendite eesti keelde tõlkimine ja nende avaldamine Perno Postimehes.
Carl Robert Jakobson lisas „muistsed jumalad“ ka oma „Kooli Lugemise raamatusse“,
mis oli ligi 30 aastat peamine koolilugemik. Seal tutvustas ta laulujumal Vanemuiset. .
Samuti  trükiti   Faehlmani  muistendeid   kooliõpikutes.   Tänu  sellele   sündis  põlvkond
inimesi kelle teadmisesse jäi Vanemuine jt kui eesti muistsed jumalad. 17. Kirjelda Fr. R. Faehlmanni loodud eesti mütoloogia “panteoni” ning selgita, 
missugustele allikatele tema käsitlus toetub.
Rahval polnud seesugust mütoloogiat, aga see omistati talle, rahva kõige ärksamad
pead võtsid selle innustusega omaks, ja too nn. pseudomütoloogia on eesti rahva
elus, rahvuslikus liikumises mänginud suuremat osa kui mõnel teisel rahval tema
ehtne ja teaduslikult tõestatav pärismütoloogia kunagi.”
Faehlmann võttis Taara omaks, püüdis tõestada, et omaks oli võetud monoteism, so
usundi kõrgem tase. Taara nimega seostati Tartut, pidas Tartut muiste Eesti usundi
kultusekohaks. Faehlmanni muistendid olid saksakeelsed, peamiseks eesti jumalaks
Vanemuine.   Loomislugudes   teisigi   jumalikke   olendeid   (Koit   ja   Hämarik,
Vanemuine   tütar   Juta,   Ilmarise   poeg   Endel   jt).   Faehlmanni   pseudokangelased
omandasid   aja   jooksul   reaalse   tähenduse.   Alguses   ka   teadlased   tunnustasid
pseudomütoloogiat, kuid ajapikku see muutus,  nt Jakob Hurt suhtus sellesse väga
ettevaatlikult.
Eestlaste  ainujumal   Taara,   Vanaisa   ehk   Vana   Kangelased   ehk   Kaleviidid:
Vanemuine, Ilmarine, Lämmeküne, Viboane (kõik < Kalevala); Koit ja   Hämarik;
Kalev oma abikaasaga. Vanemuine tegeles peamiselt laulmisega, tal oli hall habe.
Kõik nad elasid Kaljuvallas ehk Soomes.
Kangelaste   järeltulijad:   Kalevipoeg   (Kalevide,   ka   Sohni);   Endel,   Ilmarise   poeg;
Juta, Vanemuise tütar
Hiiud: nõid oma kolma lapsega; metsa , vee , maaja õhuvaimud (algjad,maa alused,  ‐, vee‐, maaja õhuvaimud (algjad,maa‐alused,  ‐, vee‐, maaja õhuvaimud (algjad,maa‐alused,  ‐, vee‐, maaja õhuvaimud (algjad,maa‐alused,  hännad, jms).   18. Millal ja mis põhjustel loodi taarausk? Iseloomusta taarausu põhimõtteid.
Esimest korda mainiti Tharapitat Henriku Liivimaa kroonikas, kus ta on kui saarlaste 
suur jumal. Tharapitat on ka tõlgendatud kui eesti sõja hüüet,mida seostati Thoriga. 
Taarausu põhimõtted on see et rahva kõrgeim eesmärk on vaimne  ja kultuuriline 
iseseisvus võimalik ilma usuta. Taarausu eesmärk on kaasa aidata selle saavutamisele.


 19. Missuguse mütoloogiliste arusaamadega on seotud läänemeresoome rahvaste 
pärimuses tuntud kõnekäänud, uskumused ja muistendid pikse eest pagevast 
kuradist? 
Seotud uskumusega, et kui välku lööb, siis Jumal pahandab kuradiga. Usuti, et kurat
tahab päikse ja kuu taevast ära varastada. Kui pikne ajab kuradit taga, tuleb kõik uksed,
aknad korralikult sulgeda, et kurat tuppa peitu ei poeks ja pikne sisse ei lööks. Kurat võib
võtta ükskõik mis looma kuju ja proovida inimesi haneks tõmmata, et pikse eest varjuda
(Liivi muistendis kurat koeranahas, tüdruk oli karjas ja kollane koer tuli tema juurde, ei
tahtnud ära minna, lõpuks jooksis kuuse alla ja sinna lõigi pikne). Kuradi seos vee ja maa
elemendiga   (must   härg).   Mees   kuradit   näinud   –   sellest   käegakatsutav   jälg   jäänud.
Uuemates   usundulistes   arusaamades   kardetakse   ka   keravälku.Vadja   kõnekäänd:   kui
vihma sajab ja päike paistab, siis öeldi selle kohta, et jumal riidleb vanakurjaga. 20. Kirjelda läänemeresoome rahvaste pikse-sõnavara ning selles avalduvaid 
arusaamu taevajumaluse olemuse kohta.
• Vana   mees   –   eesti   ’kõu’,   ’äike’→’äi’(vanaisa);   soome-karjala-isuri ’ukkonen’→’ukko(vanaätt); vadja’ ukoo jürü’ ~’ukuo jürü’ (äiksemürin)
• Deskriptiivsõnad(pikk,   valge,   väle)   –   eesti   ’pikne’→’pikt’(pikk);   soome ’pitkäinen’,   ’pitkänen’;   eesti   ’välk’←välkuma,   seotud   valgusega;   vadja
’jürü’(müristamine, piksemürin)
• Jumal – vadja ’jumala’, väljend ’jumala jürü’ piksemürin ; vepsa ’jumou’(jumal), väljend ’jumalanheboina’ (vikerkaar, ’jumala hobune’)  2 21. Iseloomusta ristiusu-eelsele kuradile (kristliku kuradi prototüübile) omaseid 
nimetusi ja sellele olendile tunnuslikke motiive eesti folklooris. 
Eesti omatüvi: Kura – nimetused kura, kuram, kuramus, kuramvend jne – seostub vasaku
poole; märja mudase, madala kohaga; füüsilise ebapuhtuse ja roojaga. 
Soome-karjala: Perkele; vadja-isuri: paha, pahalain, pahapooli jne.
Vasaku-parema vastandused folklooris, kuradi seotus vasaku poole, vee, kivide, 
maapinnaga, hiidudega. Kurat kardab kukke, hunti, pikset, tõrje pihlakakepiga. Seotus 
surnutega, kurat kui Toonela/Manala isand 22. Kirjelda (E.-H. Västriku artikli põhjal) vadjalaste veekogude ja veehaldjatega 
seotud uskumuste kihistusi. 
• Kalapüük – jumalannad, vetevalla valitsejad ja kalakaitsevaimud – austati, peeti meeles   tähtpäevadel,   korraldati   riitusi.   Respekti   mere   ja   sellesse   lokaliseeritud
vaimolendite suhtes peegeldavad ka käitumuslikud normid, mille kohaselt ei tohtinud
kalastades   vanduda   ega   riielda.   Musta   kassi/kivi   vetteviskamine   lepitusriitusena.
Feminiine kalade patroon ja vetevalitseja, kelle võimuses on hea kalasaagi andmine
ning veestiihiate tekitamine.
• Uppumine-   paigahaldjad,   deemonid,   lastehirmutised   -   Kõige   sagedasemaks veehaldja   ilmumiskujuks   ongi   veekogu   läheduses   või   vee   piiril,   tihti   kivil   istuv,
iseäraliselt pikkade (tumedate) juustega naisterahvas, kes hoiab pead ja/või nutab. Nii
mees kui nais haldjaid – uputavaid vaid vastassugupoolt. Igasugu veeõnnetusi seostati


veehaldjaga.
• Ravimine – veest tulnud haigus, hingestatud veekogu ja pühakuime – vähem levinud veest tulev haigus. Ravimisel nt haige kehaosa allikaveega pesemine. Eriline
püha vastupäeva voolav allikas – tehti ohverdusi. 23. Kuidas on seotud fiktiivsed hirmutusolendid ja lastemütoloogia? Too esile 
põhimõtted, mille alusel on hirmutusolendeid loodud.
Lastemütoloogia koosneb peamiselt hirmutusolenditest?
Hirmutusolendil   on   pedagoogiline   eesmärk.  Soovib   lapsele   halba/   käitub   ta   vastu
agressiivselt. On lokaliseeritud, st ühes kohas nt Kaevu- Hans jne.
Hirmutusolendid on lastemütoloogias peamisel kohal. Lastemütoloogial on eesmärk
lapsi õpetada, erineb selle poolest et pärimuse kandja ise ei usu ringlevaid ütlusi.
Hirmutusolendid võivad pärineda ammusest rahvapärimusest kuid nendega ei seostata
enam teisi uskumusi ega kõnelda usulisi jutte.
Marin: mõeldi välja lugusid, et lapsi kontrolli all hoida. Et nad ei läheks kuskile kuhu
ei   tohi   või   ei   jääks   pimedas   kauaks   välja   jne.   Laste   hirmutamine   kasvatuslikel
eesmärkidel reaaleluliste, fiktiivsete ja mütoloogiliste olenditega. 
Kui   laps   rikub   reegleid   võib   hirmutusolend   tema   suhtes   agressiivselt   käituda.
Lokaliseerimine – et lapsi eemal hoida ohtlikest paikadest. Välimuse kirjeldamine –
koledad, karvased jne, et lapsi eemal hoida neist 24. Kirjelda ja võrdle kahte mütoloogilise sisuga regilaulu. 
Suisa suud regilaul on kirjutatud 1903 aastalning räägib, kuidas Eesti Saarepiiga kohtus 
metsast tulles Sulevimäel kalevipoega ning kuidas Kalevipoeg suisa suud tahtis. Selle 
peale aga Saarepiiga lõi terava noaga teda ning jooksis nuttes koju. Regilaulus on 
lõppriim, mis on tollaste aegaderegilaulude üks suur tunnusmärk. 
Tütär lätt kuulu mehele on aga kirjutatud ligi kümme aastat varem (1896) ning on 
tunduvalt keerulisem  mõista. Tegemist on regilauluga kuna igal real on 2-5 sõna mis 
viitab tüüpilistele laulude ülesehitusele. Laul räägib tüdrukust kellele üritatakse 
peigmeest leida.  25. Kuidas on võimalik (nt M. Arukase artiklile toetudes) mõtestada lugu iseäraliku 
taime leidmisest ja murdmisest setu mütoloogilises regilaulus?
Taime on mõtestatud  kui mingit deemonliku olevust,  kes suunab tüdruku halvale teele 
(kui tüdruk soovib taime endalemurda palub taim vastutasuks tema vendi ja maja). Ehk 
pahatahtlik taim kasutab ära inimeste edevust ja materiaalset huvi. Teistes lugudes on 
taime elu alanud kurjadest tegudest (inimese verest kasvab taim ja järgneb venna kaotus).
Üldiselt setu mütoloogilistes laulukestes esineb taim kui kuri olevus, mille murdmisel 
kaasnevad negatiivsed ja kurvad tagajärjed. Kuid on ka mõningaid erandeid kus taime 
murdmisel kaasneb positiivseid tagajärgi (kosjad tüdrukule, au)   26. Missugustesse rühmadesse saab eeposeid liigitada ja millisesse neist kuuluvad 
läänemeresoome rahvaste eeposed?
Eeposeid saab liigitada 5 rühma: suulisteks eeposteks, ajaloolisteks (kirjapandud) 
eeposteks, eeposteks, mis põhinevad folkloorile, kirjalikeks kunsteeposteks ja 


kangelaseeposteks. Läänemeresoome rahvaste eeposed kuuluvad kangelaseepose ja 
folkloorsele eeposte rühmadesse.  27. Millistest folkloorsetest mütoloogilistest olenditest pärinevad “Kalevipoja” ja 
“Peko” (pea)tegelased ja kuidas nad on eepostes muutunud?  28. Kirjelda (P. Hagu artiklile toetudes) setode Peko kultust (osalejad, palvuste 
suunitlus, läbiviidud riitused, Peko kuju jne).
Peko-praasnikut peeti salaja pärast sügisel ja kevadel. Osa võtsid ainult mehed ning pidu 
toimus öösel. Kombeks oli peremehe (kes pekot aastaks hoidis) peoruumi minna ning 
asetada peko kuju lambi alla ning süüa seljaga Peko poole. Pärast sööki moodustati Peko 
ümber ring ning mehed võtsid üksteisekätest kinni ja palusid kaitset oma karjale ja 
viljasaagile. Sellele järgnes vägivalde üle aia hüppamine. Kellel esimesena veri  välja tuli
see pidi järgneval aastal pekot hoidma. Pärast kõike mindi tagasi peremehe peosaali ning 
söödi kuni hommikuni.
Kevast Pekot peeti ööselpärast külvi. Sellest peost aga said mõlemad-nii pereisa kui ka 
pereema osa võtta. Peremehele viidi otri millest õlut saaks teha ning peolised võtsid 
tähistusele kaasa enda jaoks piima ja leiva, peremehele anti teine leib ja muna. Pärast 
peremehe pakutud toitu hakati paluma peko poole. Peko papp hakkas järjest igale õlle 
anuma omanikele soovima edu ja õnnistust. Siis  jätkus oma toidu söömine ja viimaks 
ühine palve lugemine. Järgmise aasta suve ennustas peolõpuks saadud küünlavaha kogus 
(mis peko küljes ja anumate küljes olid). Materiaalne peko kuju oli puust.  29. Loetle erinevusi ja sarnasusi šamaani ja teadja tehnikates ja üldises olemuses. 
Samaanid ja teadjad on mõlemad usundispetsialistid. Nende mõlemate roll oli ravimine, 
kadunute leidmine ja ennustamine. Mõlemad puutuvad  kokku vaimude maailmaga. 
Peamine erinevus seisneb aga nende tehnikal. Nimelt kasutasin samaanid samaanilaule ja 
teadjad loitse. Kuigi teadjatel on seoseid transis olemisega on teadjate põhiline tööseisund
ikkagi teadvusel olles. Samaanid aga töötavad transiseisundis. Erinevus tuleb ka millistes 
kultuurides neid leiti. Samaanid olid kütikultuurides, kuid teadjad toimetasid põlluharijate
ja karjakasvatajate kultuuris. 30. Milles seisneb maagiaga loomakarjatamise iseärasus ja miks on karjuse roll 
selles eriline? 
Teadja abiga sõlmib karjus maagilise lepingu metsavaimuga, kes lepingust kinnipidamise
korral kannab karja eest hoolt. Karjusel aga oli palju reegleid, mille järgi käituda. Karjase
identiteet muutus karjatamisperioodiks. Näiteks, ei tohtinud karjus loomadele viga teha, 
ujuda, vanduda, seksida, naise paljaid jalgu, läbi aiaaugu ronida. Kui karjus KÕIKIDEST
erinevatest reeglitest kinni peab siis tagab karjus karja edu.  31. Kirjelda erinevatele rahvastele tuntud kalendaarseid perioode, kui piirid 
hauataguse ilmaga on avatumad. Kuidas see avatus uskumustes ning kombestikus 
väljendub?
Eestis ja Soomes on novembrikuus hingedeaeg, kus süüdatakse küünlad ja kaeti laud, et 
lahkunud hinged saaksid maja külastada jaõnnistada. Hingedeajal on keelatud lärmi 
tegemine.


Slaavlaste rusalka ja rusalnaja toimub suvel, mil lahkunute hinged on ohtlikud ja võivad 
elavaid endaga kaasa meelitada. Nädala lõpus  toimub hingede ära saatmine, kus 
elusuuruses nukk viiakse metsaja jäetakse sinna.  32. Selgita kahe näite abil, millised tegurid on võinud mõjutada inimese 
surmajärgset seisundit ja/või asupaika. 
Kõige tuntuim tegur, mis võis mõjutada inimese surmajärgset seisundit oli inimese 
maapealne rikkus. Ehk kui Egiptuses vaaraol oli palju kulda maeti vaarao koos kullaga, 
mis tagas talle hauataguse rikkuse. Viikingitel Skandinaavialadel oli samasugune 
iseoloogia, kus tähtsad viikingid maeti tihtipeale laeva, rikkuse, teeniannaga, et tagada 
erilisele viikingile rikkalik hauatagune elu. 
Tänapäeva ristiusus usutakse aga, ,et hauatagust elu mõjutab hoopis kuidas sa oma elu 
elad. Nimelt kui elad elu, kus ei tee kellelegi liiga ning elad vastavalt piiblile siis 
tagataske sulle taevasse minek. Kui aga patustad siis lähed põrgu. 33. Iseloomusta vähemalt kolme veedade ajastu jumalat, nende olemust, 
“tegevusvaldkondi” ja omavahelisi suhteid. 
Indra oli tähtsaim õhusfääri jumal ja samuti äikesejumal, kes valitses äikse ja pikse üle, 
tuues vihma. Ta on tuntud kui sõdalasena, kes liigub ringi säravkuldsel kaarikul.
Varuna on Taeva (ja vee?)  ja universumi valitseja. Teda on kujutatud ka jumalana, kelle 
ülesandeks oli mõista kohut inimeste üle. 
Agni oli tulejumal, kes koldetulena oli alati kohalolev ning kaitses kodu. Ta oli tuntud kui
jumalate ja inimeste vahendaja, kes kannab ohvriannid jumalani. 34. Kuidas on (nt India ainese näitel) mütoloogia seotud sotsiaalse ja materiaalse 
tegelikkusega?  35. Kirjelda toetudes Ü. Valgu ja S. Lourdusamy artiklile, kuidas suhestuvad Tamili
rahvausundis braahmanlikud “suured jumalad” ja kohalikud “külajumalad”.
Universumit valitsevad suured jumalad on inimestele nii kaugele jäävad, et kipuvad 
pigem tagaplaanil olema. Nimelt inimesed ei taha oma pisekeste muredega kõige 
vägevamaid jumalaid tülitada, vaid räägivad hoopis külajumalatega, kes on inimestele 
palju rohkem lähemal.
Kuigi inimeste igapäevaelus jäävad suured jumalad tagaplaanile on nad loomismüütides 
väga tähtsal kohal, kes on külajumalate esivanemad.