Maailma usundid - konspekt (9)

Maailma usundid

Kristlus

Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund , mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristuse õpetust levitasid eelkõige Jeesuse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus , Johannes ja hilisem liitunu Paulus . Aastal 324 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatolikuks, protestantlikuks ning õigeusu kirikuks.
Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Ristiusk rajaneb usul ainujumalasse ja tema ilmutusse Jeesusesse. Kristluse põhjal lõi Jumal inimese ja kõik muu olemasoleva, mis Maa peal eksisteerib. Ristiusu tekkeaeg on 1. saj. pKr. Ristiusul on kolm põhisuunda - õigeusk, katoliiklus ja protestantlus .
Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon . Kristlus on valitsevaks regiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias . Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna- Koreas .
Kristlus oli algselt judaismi usulahk , ning käsitleb seega pühakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks.
Ristiusu tuntuim sümbol on rist .

Uskumused

Kristluse aluseks on usk Jumalasse, kõikväelisse Isasse, taeva ja maa loojasse, kelle ainus poeg, Pühast Vaimust saadud ja neitsi Maarjast ilmale tulnud Jeesus Kristus kannatas Pontius Pilaatuse all, löödi risti, suri ja maeti maha. Usutakse, et Jeesus Kristus läks alla surmavalda, tõusis kolmandal päeval surnuist üles ja läks taeva, kus istub Jumala, oma kõikväelise Isa paremal käel. Kristlased usuvad, et sealt tuleb Jeesus Kristus kohut mõistma elavate ja surnute üle. Samuti usutakse Püha Vaimu, üht püha kristlikku Kirikut, pühade osadust, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu.

Katoliiklus

Katoliiklus on kristluse kõige levinuim usutunnistus. Katoliku kiriku pea on paavst , Rooma piiskop, kellel on tegelikult piiramatu võim. Katoliikluse aluseks on Piibel koos deuterokanooniliste raamatutega, püha pärimus ning kiriklik traditsioon; neid käsitab katoliiklus Jumala vahetu ilmutuse allikaina.Katoliiklastele ja katoliiklusele on iseloomulik pühakute ja Neitsi Maarja austamine. Katoliiklus käsitleb seitset sakramenti üleloomulike õndsakstegevate tavadena. Katoliiklus on peamiseks usuks järgmistes Euroopa riikides:Leedu, Poola, Tsehhi , Slovakkia , Austria, Ungari, Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania , Põhja- Iirimaa , Šveits, Lõuna-Saksamaa, Sloveenia .
Katoliikluse alla kuuluvad:aktseptandid, appellandid, böömi vennad, hussiidid , integralism, jansenistid, kariklased, määri vennad, taboriidid, tšehhi vennad, valdeslased, vana katoliiklus.
Maailmas on umbes 1 miljard katoliikliku usku usklikku.

Protestantlus

Protestantlus on üldisemas tähenduses kõik kristlikud ühendused, mis ei kuulu katoliku ega õigeusu kirikusse.
Protestantism lähtub luterliku kiriku reformatsioonist 16. saj. Protestantide hulka kuuluvad luterlased ja kalvinistide suuremad ühendused, mis hõlmavad enda alla väga palju erinevaid kogudusi, näiteks metodiste, baptiste jt. Protestante ühendab pühakirjale toetumine ja selle vaba tõlgendamine.
Protestantlus on levinud järgmistes Euroopa riikides: Eesti, Läti, Soome, Rootsi, Norra, Taani, Põhja-Saksamaa, Inglismaa.
Protestantismi alla kuuluvad:anglikaanid, baptistid , arminiaanid, adventistid , Jehoova tunnistajad, mormoonid, unitaarlased, viimsepäevapühakud, toomkristlased, luterlased, presbüterlased, kveekerid, puritaanid, mennoniidid.
Maailmas on umbes 650 miljonit protestanti.

Protestantlikke liikumisi

• Adventism
  
• Anabaptistid
  
• Anglikaani kirik
  
• Baptism
  
• Kalvinism
  
• Luterlus
  
• Metodism
  
• Nelipühilus
  
• Presbüterlus
  
• Karismaatilised kogudused
  
• Kristuse kogudus
  
• mittekonfessionaalsed kristlikud kogudused
  

Õigeusk

Õigeusu moodustavad Ida-Euroopa kristlikud kirikud, kes 11. sajandil katkestasid ühenduse Rooma kirkuga. Õigeusklike peaks on Konstantinoopoli patriarh . Õigeusklike jumalateenistus on keerulise ülesehitusega, iga õigeusklik tohib tunnistada tõde, mida Jumal talle ilmutab.
Õigeusu alla kuuluvad: Bütsantsi õigeusk, Kreeka õigeusk, Vene õigeusk, vanausk , võlglased, filipplased,
Protestantlus levib järgmistes Euroopa riikides: Venemaa, Valgevene, Ukraina , Moldova, Rumeenia , Jugoslaavia , Bulgaaria , Makedoonia, Kreeka, Bosnia ja Hertsegoviina, Gruusia .
Maailmas on umbes 150 miljonit usklikku.
Õigeusu tunnistajaid nimetatakse õigeusulisteks, õigeusklikeks, õigeusklikeks kristlasteks või ortodoksideks.

Õigeusu kirik

Õigeusu kirik ehk ortodoksi kirik on 1054 . aastal suure kirikulõhe tagajärjel tekkinud iseseisvate õigeusu kirikute kogum, mis vastandab ennast roomakatoliku kirikule ja paavstile. Juba palju varem, 5. sajandil, olid eraldunud vanad oriendikirikud, kes tunnistasid üksnes kolme esimese oikumeenilise kirikukogu otsuseid, ning Assüüria Idakirik (Assüüria Õigeusu kirik).
Pärast suurt kirikulõhet 1054. aastal kujunes Konstantinoopoli patriarhist õigeusu kiriku pea ning Konstantinoopolit hakati sageli nimetama teiseks Roomaks. Pärast Konstantinoopoli langemist sai õigeusu uueks keskuseks Moskva , mida seetõttu on nimetatud ka " kolmandaks Roomaks"..

Konfutsianism

Konfutsianism on Hiina filosoofi Kong Fuzi (Confuciuse) õpetusele toetuv filosoofiline ja usuline õpetus, mille maailmakäsitluse aluseks on inimese kõlbelisus ja ta elu kooskõla universumi seadustega. Alusepanemine oli 551-479 e.Kr. Konfutsianismi tuumaks on sügava inimlikkuse (ren) tunnetamine , mis tähendab toimimist, arvestades inimsuhete tundikkust. Konfutsius seadis esikohale vanema ja lapse vahelise suhte. Konfutsius võttis eeskuju vääriva käitumise ja täiusliku riigivalitsemise musternäidiseks Shangi ja Zhou dünastia ning veel kaugemad mineviku jumalikud ja pooljumalikud tegelased. Konfutsianistid võtsid ühtviisi õppust nii muistsetelt türannidelt kui ka kangelastelt ja tarkadelt.
Konfutsianism levib järgmistes riikides: Filipiinid , Põhja- Korea, Lõuna-Korea, Hiina idaosa .
Konfutsianismis puudub usutunnistus, preesterkond ja usuline organisatsioon .
Olulisel kohal moraal, kombed, tarkus ja inimese realiseerumine läbi ühiskonna.
Maailmas on umbes 200 miljonit usujärgijat.

Budism

Budism on Siddhartha Gautama õpetustel põhinev religioon ja filosoofia, üks maailmareligioonidest. Budistlik filosoofia =meeleteadus. Subjekti-objekti, keha-meele ja energia- mateeria omavaheline sõltuvus isiksuse arengus. Teooria + praktika.
Tekkis 6. sajandil eKr Kirde-Indias vastukaaluks hinduismi polüteistlikule ohverdamisreligioonile.
Budismi alla kuuluvad: gelugpa, hinajaana , joogatšaara, lamaism, zen-budism, tantrism, kadampa jne.
Budism oli riigiusk ajaloolises Tiibetis ning on praegusel ajal Sri Lankas , Birmas ja Tais ning on laialdaselt levinud Hiinas, Jaapanis , Koreas, Mongoolias, Laoses, Kambodžas, vähemal määral ka Nepalis , Malaisias, Vietnamis, Ida- Siberis jm. Rahvabudism avaldub igapäevaelus altarite eest hoolitsemises ja palvetes, amulettide kasutamises ning templite-kloostrite külastamises tähtpäevadel.
Budismil on umbes 325 miljonit järgijat.
Peaaegu kõik šintoismi järgijad on jaapanlased, usk antakse edasi põlvest põlve.

Sintoism

Sintoism on Jaapani pärimuslik usund, mis pärineb esivanemate kultusel ning mägede, jõgede, puude, kaljude ja madude austamisel. Sintoismi on mõjutanud ka konfutsianism ning budism.
Sintoism on levinud Jaapanis.
Sintoismil on umbes 75 miljonit järgijat.

Neli kinnitust

Kuigi šintoismil ei ole oma järgijatele absoluutseid käske peale "lihtsa ning looduse ja inimestega harmoonias oleva elu", öeldakse, et šintoistlik vaim näeb ette "neli kinnitust":

• Traditsioon ja perekond. Perekonda peetakse peamiseks lüliks, mis traditsioone edasi kannab. Peamised pidustused on seotud sünni ja abiellumisega.
  
• Armastus looduse vastu. Loodus on püha. Olla kokkupuutes loodusega tähendab olla lähedal kamidele. Loodusobjekte austatakse, sest nendes on kamid .
  
• Kehaline puhtusearmastus. Šintoistid kümblevad sageli, pesevad sageli käsi ja loputavad sageli suud .
  
• Matsuri: mis tahes pidustus, mis on pühendatud kamidele. Neid korraldatakse sageli.
  

Animism

Animism e. hingeusk, usk olendite ja looduesemete hingedesse ning iseseisvaisse vaimudesse, kes kõik võivad inimest aidata või ohustada . Varasemal arengujärgul oli see suund ülekaalukas kõigis usundeis. Eristatakse (eri usundites) suurt hulka erinevate funktsioonidega hingi ja vaime, kellega (häda)vajadusel suheldakse. Animismi leidub kas suuremal või vähemal määral kõigis usundites.
Animism on levinud laialdaselt Brasiilias, Paapuas,Uus- Guineas , Kanadas, Gröönimaal.
Animismi järgijate arv pole täpselt teada.
Peeti vanimaks usundivormiks, algas pale paleoliitikumis. Vaimude ( jumaluste ) süsteem on polüteismil põhinev. Tegu loodusaustusega (=natuureligioon =loodususund), aninismiga seotud on šamaanlus.

Hinduism

Hinduism on traditsiooniline India usund, mis on läbi teinud mitu arengujärku. Hinduism on tekkinud pika ja keerulise arengu tulemusena. Tema juured ulatuvad umbes 3000 eKr õitsele puhkenud Induse kultuuri. Hinduismil on maailmas umbes miljard järgijat. Ta on järgijate arvult kolmas usund maailmas. Indias on umbes 80% protsenti elanikkonnast hinduistid. Praegune hinduism on välja kujunenud brahmanismist. Hinduism on väga salliv: ainus nõue on tunnistada veedade autoriteeti. Hinduismis on neli suunda või omaette religiooni: višnuism, šivaism, šaktism ja smartism ning kuus koolkonda: njaaja, vaišešika, saankhja, jooga , mimaansa ja vedaanta. Kõigil neil on omakorda palju järglas-koolkondi ja/või traditsioone.
Hinduismis puudub rajaja ja ühtne organisatsioon, on palju sarnase aluse ja ajalooga organisatsioone. Hinduism võib olla traditsiooniline, religioosne, maagiline, filosoofiline jne.Hinduismi tähtsaimad jumalad on Brahma, Višnu ja Šiva. Selles usundis on põimunud mütoloogia, üldfilosoofilised järeldused, paikkondlikud kultused ja jooga sugemed. Niisiis pole hinduism vaid pelgalt usund- see on nii maailmavaade kui ka elulaad . Hinduismi kirjavaral on väga suur kultuuriväärtus. Hinduiste on ligikaudu 750 miljonit. Jumalateenistus väga individuaalne - kodus, looduses või templis . Erinevused tulenevad sellest, millisesse kasti inimene kuulub või kus ta elab.
Elu 4 etappi :

Õppimise aeg

Kodu ja pere loomise aeg

Erakuna elamise aeg

Kerjava askeedina rändamise aeg. Eriti levinud kõrgemates kastides.

Islam

Islam on üks maailmareligioonidest. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse. Islami rajas prohvet Muhamed ja islami õpetus põhineb koraanil . Koraan koosneb aastaist 610-632 pärit jutustustest, palvetest ja õpetuskõnedest, mis kuulutavad ainujumal Allahi usku ja  võitlevad umb- ja väärusulistega. Muhameedlased peavad paastukuud- ramadaani ja käivad ka vähemalt kord elus ära palverännakul pühas linnas- Mekas.
Islami alla kuuluvad: šiiidid, ismailiidid, karmaadid, mustaliidid,  nizariidid, babism, behaism, ahmadija, hurufism, druusid .
Islamiusk on levinud: Türgis, Põhja-Aafrikas, Saudi-Araabias, Iraanis, Iraagis , Kasahstanis, Pakistanis, Afganistanis, Süürias, Jeemenis, Omaanis, Indoneesias.
Maailmas on umbes 1 miljard usklikku.
Tänapäeval on islam suurusest teine religioon maailmas.
Nn islami viis sammast on islami usu viis alustala, milles muslimid oma usku väljendavad. Nendeks on:

• Usutunnistus (Shahādah ehk šahada)
  
• Palvus (Şalāh ehk salat )
  
• Annetamine (Zakāh ehk zakat )
  
• Paast (Şawm ehk saum )
  
• Palverännak (Hajj ehk hadž)
  

Judaism

Judaism on usund, mida tunnistavad peamiselt juudid . Judaismi alged on 11. sajandist eKr, kui tekkis Iisraeli riik ning selle õpetuse aluseks on Vana Testament ja talmud . Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Vanale Testamendile, eriti viiele Moosese raamatule ning Talmudile, tekkis II aastatuhandel eKr. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on Iisraelis valitsev usund. Ainujumalaks on Jahve , kes on kõige looja ja kohtumõistja. Ta on sõlminud juutide esivanematega lepingu ja läkitab judaistidele kui äravalitud rahvale messia , kes rajab püsiva rahuriigi.     
Juutide religiooni, ajaloo ja kultuuri aluseks on judaismi pühakiri Tanah. Juutide religioosse elu keskmeks on sünagoog ja kodu. Juudi koguduse vaimne juht on rabi, kes tunneb ja õpetab Seadust.
Judaismil on 2 põhisuunda: konservatiivne ortodoksijudaism ja vabameelne liberaaljudaism.
Judaismi alla kuuluvad: rabinism, saduserid, aškenaism, esseenid, haskala, kabala(kabalistid), karaiidid, hassidism, sabatism, talmud, šefardism, variserid .
Judaism on levinud Iisraelis.
Maailmas on umbes 18 miljonit usklikku.