proosatraktaatidega need said laia vastukaja osaks. Nende kaudu sekkus ta Inglise revolutsioooni sündmustesse. ,,Areopagitica" (1644) traktaat. ,,Kaotatud paradiis" (1667) religioosne blankvärsiline poeem. Seda läbivad religioosne sümboolika, vastuolulised mõttekäigud. Kuulsaim tegelaskuju on Saatan. ,,Taasleitud paradiis" (1671) Martin Opitz. (1597-1639) Raamat saksa peetikast 1624. Opitz on mõjutatud prantsuse renessansi ,,Plejaadi" rühmitusest ja klassitsismist (kirjutas ette õigesd zanrid, värsid). Ta nõuab luulelt selgust ja loogikat, kuid ta ei välista tundeerutust. Peab saksa keelele sobivaimaks silbilist-rõhulist värsisüsteemi ning kindlaks määratud silb- ja rõhuarvuga värssi. Opitzi eeskujul luuletasid ka esimesed sakslastest estofiilid. Jean de la Fontaine (1621-1695) ,,Värssjutud ja novellid" kergemeelne, laenatud süzee, fevoolne. ,,Valmid" laenatud motiivid muistsetelt valmimeistritelt, lool on moraal, tegelasteks loomad
Kindlasti tundis väike Aleksandr juba lapsepõlves ka oma kodumaa suurte poeetide loomingut. Ilma selleta poleks ta poisikesepõlvest peale vallanud vene värssi niisuguse jäljendamatu kergusega. Ja hakkavadki kõlama esimesed Puskini luuletused, neid laksutatakse veel lapsehäälel, kui nad kuulutavad juba ette eelseisvat sihiteadlikku lendu. Puskini esimestes katsetustes on üllatavad kolm iseärasust: loomingulise andekuse ebatavaliselt varajane ärkamine, haruldaselt mitmekesiseid zanrid, milles "lapsest poeet" oma jõudu proovis, ja tema esimeste katsetuste kindlus ning küpsus. Peagi ilmus veel üks joon, mis määras Puskini poeesia kogu edasise arengu: kõrvalekaldumatu kiindumus ajastu eesrindlikesse vaadetesse ja juhtivatesse poliitilistesse ideedesse. Selleni jõudis Puskin juba poisikesepõlves. Puskinile õppeasutuse valimise küsimuses jõuti selgusele võrdlemisi hilja, kui tulevane poeet juba kolmeteistkümnendat eluaastat käis. Avati just Tsarskoe Selo lütseum
Viljandi pärimusmuusika festivali areng läbi aegade Uurimustöö Õpilane: Klass: Juhendaja: Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................3 Viljandi pärimusmuusika festivali areng......................................................4 1993................................................................................................4 1994................................................................................................4 1995................................................................................................4 1996....................................................
Kirjandusvoolude arvestustöö 1. Ajatabel antiikaeg-postmodernism 2. Antiikaeg 3. Keskaeg 4. Renessanss 5. Valgustus 6. Sentimentalism 7. Romantism 8. Realism; kriitiline realism, maagiline realism 9. Sümbolism 10. Naturalism 11. Futurism 12. Ekspressionism 13. Dadaism, sürrealism 14. Impressionism 15. Modernism 16. Jäämäe meetod, vihjelis -sümbolistlik stiil 17. Postmodernism 18. Tekkimisaeg, iseloomulikud tunnused, autor(id), teos(ed). AJATABEL Kirjandusvool Tekkeaeg Iseloomustus Esindajad Antiikkirjandus 8. saj eKr Sai alguse Homerose eepostest ,,Ilias" ja Homeros, Sophokles, 5 saj pKr ,,Odüsseia". Pani aluse paljudele tänapäeva Euripides, Cicero, kirjanduszanritele. Eepos, tr...
Uuris igal võimalusel. Tihti ununes muu. 1841-1904 Dvorakit ei pealunud uued moejooned muusikas. Nagu Brahmsigi. Dvoraki jaoks oli muusika kaunis, südamlik, ja spontaalselt kuulatav. Muusikas saavad kokku slaavi värvikus, temperament ja rütmid. Palju tsehhi rahvaviise ja -tantse. Dvorak tahav avada tsehhi rahva hingeelu. Loomingus on tuntav ka kurbus ja igatsus. Seda tahku on mõjutanud tema kahe poja varajane surm. Tema loomingus on esindatud kõik tuntud zanrid, eriti populaarne on orkestrimuusika valdkond. 2 kogumikku slaavi tantse orkestrile (algselt klaverile 4 käel). Palju kirjutas klaverile viiulile ja tsellole soolokontserte. Sümf poeem Veemees. Sümfooniline avamäng Husitska. Oluline koht sümf, mida on 9. maailmakuulus on viimane neist ("uuest maailmast"). Palju on kammermuusikat. Triod, kvartetid, kvintetid jma. Paljudes kaasategev ka klaver. Ainult klaverile tantsud ja variatsioonid jm lühivormid. Arvukas aga tähelepanuta on ooperid
õppima. 4aastat oli Korsakovi kompositsiooni klassis. Ta jäi sinna tööle - Jaani kiriku organistiks kuni 1904 aastani. Pärast seda tuli Eestisse ja oli Tartus aktiivne kultuurlane. Ta avas Vanemuise. Organiseeris HTG keelpillikvarteti tegevust. Heino Eller oli seal esiviiuldaja. Tobiase elu Eestis oli kesine ja vaene. Ta läks Euroopasse. 1908 Pariis. Edasi Leipzig. Vahepeal sai tööd Berliini kõrgemas Muusika Ülikoolis õppejõuna. Ta suri koolerasse. Looming. Ilmuvad Eestisse uued zanrid tänu temale. Põhiliselt suurvormid, meie esimene silmapaistev sümfonistitalendiga helilooja. Kesksek kohal on oratooriumid (nt „Joonas”) ja kantaadid (nt „Johannes Damaskusest”). Iseloomulik on emotsionaalsus, sügav filosoofiline sisu, julgus, uudsus, dramatism. Keelpillikvartetid ja trio panid aluse eesti kammermuusikale. „Kontsertpala” klaverile ,„Julius Caesar”pateetiline avamäng, keelpilli orkestrile kohandatuna „Ööpala”
Taarast.Ilmusid laulukogud Taara nimega. Tekkis ka terve laeva armaada nimega Taara. 13. Mis on zanr? Kuidas avaldub zanrilisus folklooris? Zanr on teatud maailmanägemine. Tunnetuslik kategooria inimloomingu mõistmiseks. Folklooris on omane zanrilisus, st et folklooris kujunevad äratuntavad vorimid, mis väljendavad erinevaid hoiakuid. 14. Kirjelda müüdi kohta folkloori zanrisüsteemis. Too esile müüdi erinevusi ja ühisjooni muinasjutu ning muistendiga. Folkloori zanrid muutuvad ja on omavahel suhetes. Analüütiline- rahvapärane.Tekstipõhine-esituspõhine. Müüdi ja muinasjutu ühisjooned:On ühiseid tegelasi,Erioloogilised motiivid, Mõlemad seostuvad sotsiaalse tegelikkusega,Mõlemad sisaldavad fantastilisi elemente. Müüdi ja muinasjutu erinevused:Muinasjutul on abielu esmatähtis,Abielu indiviidi huvides,Nõidus ja all-ilm,Kangelaslikud ülesanded,Sotsiaalsed vastandused(madal-kõrge). Müüdi ja muistendi sarnasused:On usutav,Tegevusväli-mingi
Kolumbus (Ameerika avastamine 1492). Egill Skallagrimson (skald-islandi laulik), Benoit de Sainte-Maure (rüütliromaan ,,Trooja romaan"), Chretien de Troyes (nimekaim prantsuse truväär), Wolfram von Eschenbach (saksa laulik, ,,Parziwal"), Gottfried von Strassburg(saksa laulik, ,,Tristan"), Rutebeuf ( nimekaim fablioo autor, draamade autor), Francois Villon (prantsuse luuletaja, ,,Väike testament", ,,Suur testament"). 2. Keskaja kirjanduse olulisemad zanrid, vormiuuendused ja kirjanduse eristamise 3 komponenti. Eepika, kangelaseepsed, rüütlikirjandus, rüütliromaan, trubaduuride luule, rahvaluule, linnaluule, linnaromaan,keskaegne draama. Assonantsriim(iga värsi viimase silbi täishääliku kokkulangemine, blankvärss(riimita värss), paarisriimid, nelikvärsid e. Nibelungide stroof, sekstiin (koosneb 6-st värsilisest stroofist, 3-värsilisest saatest), kantsoon(5-7 värssi, 3-4 värsiline saade),
Lüürika: Lüürika liigid ehk vormid on luuletused, nt. sonett, ballaad, ood, hümn, pastoraal, eleegia, haiku, tanka. Kuni 19.sajandini peeti vähem oluliseks zanriks, tähtsus suurenes romantismiperioodil. On tugevalt seotud luuletaja kogemuse vahendamisega, sisemaailma elamustega, tunnetega ning sageli ,,minavormis". Üldiselt on väga subjektiivne ning isiklik (hingeseisundid, sisemine enesevaatlus, tunde või mõtte meenutamine) Eepika: nii proosa kui värsivorm. Zanrid on nt eepos, romaan, jutustus, novell, muinasjutt, laast. Proosazanrid: romaan, novell, laast, esse, autobiograafia. Klassikalises määratluses on värsivormis (nt Homerose eeposed). Tegelased on kangelased (inimesed ja jumalad), kelle teod mõjutavad kogu tsivilisatsiooni või inimkonda. Enamjaolt on kolmandas isikus, pikem narratiiv. Keskendub välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele eepilisele (eepiline jutustav, üllas, rahulik, kiretu). Eepikat huvitab objektiivne - väline
.... lk 10-11 2 KLASSITSISM Klassitsism on seotud kolme Viini klassikuga Haydni, Mozarti ja Beethoveniga. Klassitsism hõlmabmuusikaajaloospisut pikemaajajärgu.Pole kergeandatalle ühemõttelist ajalistmääratlust. Klassikaline stiil sai alguseitaalia ja prantsusehilisbaroki muusikas1730.aastapaiku sündinuduutestvooludest.Ajavahemikus1720-1760tekkisid uuedmuusikavormidja zanrid, muutusid tüüpilised ansambli- ja orkestrikoosseisud. Ka muusikaelus toimusid põhjalikud muutused. Klassitsismiajastul nõrgenesõukonnaja kirikuvõim.Nendeasemelsai määravaks klassiks haritud kõrgkodanlus. Haritud kõrgkodanlus rajas kõigis tähtsamates muusikakeskustes ühinguid, mis hakkasid korraldama avalikke kontserte, ülal pidama orkestreidja tellimaheliloojateltteoseid. Klassikalisestiili kõrgajaksloetakseaastaid1780-1810.Kogu Euroopaspolnudkolme
lõppriimita värss, enamasti 5-jalaline jamb. Blankvärssi kasutas teadaolevalt esimesena luuletaja Surrey (15171547), draamasse tõid selle Thomas Norton ja Thomas Sackville 1561. aastal. bukinist vanaraamatukaupmees; vanade raamatute hea tundja ning sageli ka koguja. bukoolika antiikkirjanduses karjaseluule, mis kujutab idealiseerivalt lihtsate inimeste, peamiselt karjaste elu looduse rüpes. Bukoolilise luule põhilised zanrid on pastoraalid, idüllid ja ekloogid. Bukoolilse luule viljelejatena said tuntuks Theokritos (3. saj e.Kr) ja Vergilius (1. saj e.Kr). Bukoolilist luulet viljeldi ka klassitsismis ja sentimentalismis. Näiteks Kristjan Jaak Petersoni karjaselaulud "Enn ning Elo, karjaste laul", "Karjaste laul. Ott ning Peedo". burlesk rahvalik, jantlik jämekoomika võte. Näiteks: Luigi Pulci (1432 1484) Morgante 135. Ma olen näpanud vist sada hane, ja kui ma juhtun pesu riputama,
5 Keskaja ja renessansi muusika võrdlus KESKAEG RENESSANSS ·muusika seletamine matemaatika abil, ·arutlused selle üle, mis on ilus kunstis ja sest see, mis on õige, on ka ilus. muusikas lähtuvad meeleliselt tajust ·anonüümne looming ·teost saab seostada kindla autoriga ·kirikumuusika ·ilmalikud zanrid määravad kunstmuusika stiili ·kooskõladeks on kvindid, kvardid, ·kooskõladeks tertsid ja sekstid (al. XV oktavid saj.) ·partiid komponeeritakse ükshaaval ·partiid komponeeritakse korraga ·partiid on iseseisvad ·hääled jäljendavad teineteist, sellest sünnibimitatsiooniline polüfoonia
12. Mis on dramatiseering? Dramatiseering on eepilise teose (romaani, jutustuse, novelli jne) töötlus draamavormi, näidendiks. Võib hõlmata mitut alusteksti või kasutada ainult osa tekstist. 13. Mis on libreto, mis on stsenaarium? 14. Nimetage zanrimääratluse funktsioone. 15. Millised on dramaatika põhizanrid? Dramaatika põhizanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Dramaatika klassikalised ehk Vana- Kreekas välja kujunenud zanrid on tragöödia ja komöödia. Draama kujunes välja valgustusajal kodanliku teatripubliku tekke ajal. 16. Mis on tragöödia, komöödia ja draama põhilised tunnused? Tragöödia: 1) Kangelane on (pool)jumal või eriline inimene, ülik; kangelane on eetiline. 2) traagiline situatsioon, mis põhjustab kangelasele kannatusi 3) positiivse lahenduseta olukord, õnnetu lõpp 4) värsskõne 5) Tragöödial on kindel struktuur, poeetika (sobiv väljendus) ja kindlad osad.
väljendab ja kujundab selle kandjate maailmapilti. Folklooril pole autorit. · Folkloorile on omane zanrilisus, st et folklooris kujunevad äratuntavad vormid, mis on eriomastes suhetes sotsiaalse tegelikkusega ja väljendavad erinevaid hoiakuid. Mis on zanr? · Pärimuspõhine verbaalne tegevus (ja selle tulemus) · Tunnetuslik kategooria inimloomingu mõistmiseks (nii rahvapärane kui teaduslik) · Teatud maailmanägemine · Zanrid ei ole olemuslikud ega absoluutsed kategooriad, vaid sõltuvad kontekstist, esitajast ja kuulajast (lugejast) 24. Kirjelda müüdi kohta folkloori zanrisüsteemis. Too esile müüdi erinevusi ja ühisjooni muinasjutu ning muistendiga. Kindel algus Müüt, muistend puudub Muinasjutt tavaline Jutustamise aeg Müüt,muistend ei ole piiratud Muinasjutt piiratud Tõeväärtus Müüt, muistend usutav Muinasjutt mitteusutav
Kasutame oma lugude jutustamisel kultuurilisi vorme, tarditsioonilisi elemente, vorm võib olla etteaimatav jne. See võib olla nt lõbus juhtum lapsepõlvest, töölt, koolist.. kust iganes, mis iganes. Kokkupuude üleloomulikuga jne. On esitatud mina-vormis, sest tegu on esitaja enda looga. Kui jutt meeldib, siis seda korratakse, räägitakse iga kord uuesti ja uuesti. On olnud alati populaarne 33. Missugune on "klassikaliste rahvajuttude" põhijaotus? Mille poolest need folkloori zanrid erinevad? Muinasjutt konventsiaalne algus tavaline; jutustamise aeg on piiratud; ei ole enamasti usutava sisuga; tegevuse koht & aeg on teadmata ehk ta on kohatu ja ajatu; (toimumisaeg ebamäärane; toimumiskoht ebamäärane); hoiak profaanne; peategelaseks inimene või mitte-inimene. Muistend puudub kindel algusaeg; jutustamise aeg ei ole piiratud; võib olla usutava sisuga(enamasti on); on teada koht; toimumisajaks lähiminevik;
Kirjutati teoseid soolopillidele ja väikestele instrumentaalansamblitele. Iseloomustas intiimne väljenduslaad, sest kammermuusikat esitati õukonnas. III - Teatraalne stiil, mis oli kõige uudsem ja julgem, rõhutatult tundeline, kirglik väljenduslaad, mis kujunes varases ooperis ja võeti üle ka kirikumuusikas. Muusikazanrid Võrreldes keskajaga oli barokkmuusika rikas muusikazanride poolest. Alates barokist saab muusikazanre selgelt liigitada: · Vokaalmuusika zanrid - missa, passioon, oratoorium, kantaadid, motetid, lihtsad laulud · Instrumentaalmuusika zanriteks - tantsusüit, concerto grosso, süidid erinevatele pillidele, prelüüdid ja fuugad · Lavateosed - ooper Barokkajastul loodi esimesed mitmeosalised instrumentaalteosed. Lemmikzanriteks kujunesid concerto grosso ja tantsusüit. · Tantsusüit oli mitmeosaline instrumentaalteos, mille osadest sõltumata kuulus sellesse kindlasti neli
ambad, võõras keel). Seos maise maailmaga – kuidas deemonid saavad kehad. Kultuuriline kontekst. Demonoloogia kui kõrgreligiooni ja rahvausundi kokkupuuteala nt Piiblis. Seostub üleloomulike olenditega kes ei ole jumalad,pahaendelised hinged, sh ka taevast langenud inglid. Deemonid olid tähtsal kohal keskajal ristiusus. 13. Millised on demonoloogia põhilised žanrid? Too mõni näide tänapäeva demonoloogilistest uskumustest? Demonoloogia põhilised zanrid on piibel, muistend, eksempel, traktaat jne. Tuntuim tänapäevane demonoloogiline uskumus, et Lucifer on taevast langenud ingel, kes nüüd on saatan. 14. Kirjelda, missugused arusaamad ka motiivid avalduvad eesti kodukäija uskumustes. Kodukäija on mingi süüteo pärast deemonlik kummitav surnu, kes käib surnuna ringi ja kummitab oma endises kodupaigas. Ta suhtub elavatesse pahatahtlikult. 15. Nimeta varaseid allikaid, millest võib leida ainest eesti mütoloogia kohta. Too
Lõik on proosateksti põhiühik. lõppriim vt riim. läkitus pöördumise vormis kirjutatud luuletus. Näiteks: Lydia Koidula (18431886) "Minu armsale taadile F. J. Wiedemannile 16. septembriks 1880"; Aleksander Puskini (17991837) "Delwigile". lüürika üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustab elamuslikkus ja vahetus mõtete, tunnete ja meeleolude esitamisel. Lüürilisel luuletusel on kolm peamist vormitunnust: riim, värss ja stroof. Lüürika tuntumad zanrid on lüüriline luuletus, ood, sonett, hümn jt. lüüriline kangelane luulemina; luuletuse minaisik. Minavormis kirjutatud luuletus on kunstiline üldistus, mille taga ei nähta tavaliselt konkreetset isikut ja asjaolusid. lüüriline kõrvalepõige autori lühike tundeväljendus või lüüriline mõtisklus, mis on kiilutud teose sündmustikku. Näiteks lõpeb Oskar Lutsu (18871953) jutustus "Kevade" I lüürilise kõrvalpõikega. lüüriline poeem vt poeem. meesriim vt riim.
Tekkis 3. saj eKr. * Rooma kirjanikud olid pärit Kreekast, Roomast, Põhja-Italias, Aafrikast (orjana) 2. Mille poolest on vanakreeka kirjandus Euroopa kirjanduse hulgas iseäralik? Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Milline on rooma kirjanduse roll Euroopa kirjanduses? * Vanakreeka kirjandus on Euroopa kirjanduses kõige vanem ja arenes täiesti iseseisvalt, ilma teiste kirjanduste kogemustele toetumata. * Rooma kirjanduse võttis üle kreeka kirjandusest pärit zanrid, ainestiku, stiili; kreeka kirjandust tõlgiti ladina keelde. Rooma kirjandus lähtus kreeka eeskujudest. * Rooma kirjandus oli vahelüliks kreeka kirjanduse ja teiste Euroopa uute kirjanduste vahel. Rooma kirjandusel oli tähtis roll antiigipärandi edasiandmisel hilisemasse aega, mil ladina keel oli jätkuvalt kasutusel, kreeka keelt ja kirjandust aga hakkas uus- euroopa teadvustama alles renessansist (14. 16. saj) peale. 3. Millised murded kujunesid Antiik-Kreekas kirjanduskeelteks
tinglik, nt sõna, matemaatilised märgid, noodimärgid. See seos on kokkuleppeline. Indeks-märgi puhul osutab tähistaja tähistatava omadusele. Tuli ja suits. Suits on tule indeks. Suur täht sõnas Teie viitab austusele. Maalikunstis on valdavasteks märkides ikoonilised märgid. Abstraktses kunstis on valdavad konventsionaalsed ja indeksaalsed märgid. Kirjanduses ja muusikas konventsionaalsed märgid. 6. Kirjanduse põhiliigid ja zanrid · Eepika. 1. Eepos, 2. Romaan, 2.1. Seiklus-, 2.1.1. rüütli-, 2.1.2. kelmi-, 2.1.3.kriminaal-; 2.2. Ajalooline-, 2.3. Perekonna-, 2.4. Psühholoogiline-, 2.5.Arengu- (kujunemis-), 2.6. Ulme-, 2.7. jne, 3. Novell, 4. Jutt, 5. veste, 6.miniatuur, 7. skits, 8. humoresk, 9. jutustus, 10. valm, 11. rahvajutt 11.1.muinasjutt, 11.2. muistend. · Lüürika. 1. rahvalaul, 2. hümn, 3. eleegia, 4. satiir, 5. epigramm, 6. epitaaf, 7.läkitus, 8. pastoraal.
Väljendamine- objektiivne, samas kehatu- millegi objektiivse kuid kehatu, konkreetses tajutavas vormis väljendatav. Kas mingisugusel kunstiteosel on nimekiri tingimustest, mida täita? 20. Sajandil on toimunud nähtus 'kunsti piiride laienemine': traditsioonilise kunstizanri väljenduskaanon seatakse küsimärgi alla ja proovitakse teha teatrietendust kus näiteks poleks lava, näitlejaid, dekoratsioone.. Heliteosed, mis koosnevad ainult vaikusest. Ilmuvad välja uued zanrid, mida ei ole kuigi lihtne paigutada traditsiooniliste zanride juurde (filmikunst, fotograafia.. ). Heliteos, kus pole helisid, siis kas ta ikka on heliteos? Ainult väline vorm, nagu konsterdisaalis ette kandmine, annab meile aimu heliteosest. Võimustaatus- kui pargis oleme 9 minutit vaikselt, ei pea me seda heliteoseks. Heliteoseks teeb selle asukoht- objektile antav teatav vaimustaatus, ta on teistele presenteeritud.
Dünaamiline käsitlus ei lase rahvaluulet käsitleda ainult minevikulise asjana. Paradigmavahetus rahvaluule olemasolu mõistmises: Veel 1960ndail eeldus, et nn. rahvaluuleaeg saab otsa ning seda hakkavad hävitama: - hernhuutlus (vaga eluviis) - kirja tulek (kuna rahvaluule on suuline, siis ilmselt peab kirjaoskus seda hävitama) - haridus (seotud kirjaoskusega) - linnastumine - moderniseerumine - jms 1970ndail väited, et ühiskonna muutudes rahvaluule muutub (mõned zanrid muutuvad, võtab kasutusele uued tehnikavormid, akadeemiline rahvaluule ülikoolide traditsioonide juures jm. Samuti võib muutuda see, mis rahvaluulena tõlgendatakse), kuid ei kao käibelt - kinnistub arusaam nn tänapäeva rahvaluulest. Eduard Laugaste (,,Eesti rahvaluule" 3. trükk) rahvaluule kolm faasi: - aktuaalse kasutamise faas rahvaluule tekst on üldiselt tuttav ja üldiselt käibel või kasutatav.
edasikandmise protsessis Luuletuse ,,mina" ei ole poeedi ,,mina", vaid persona, mask Theognis vs Theognidea, Anakreon vs Anacreontea Autentsus: kirjaliku kultuuri probleem Luule on seotud poeedi persona'ga, seega ei ole biograafilised detailid kindlad Autorsuse tähtsus tekkis koos professionaliseerumisega (6. saj II pool: Simonides, Pindaros, Bakchylides: tellimusluule 28. Millised olid kreeka arhailise lüürika zanrid? Too igaühe kohta näiteks vähemalt kolm autorit. jambid (iamboi): Archilochos, Hipponax, Semonides, Solon eleegia: Mimnermos, Kallinos, Theognis, Simonides; Tyrtaios, Solon meelika monoodia e monoodiline meelika: Sapphoc(esimene naisluuletaja), Alkaios, Ibykos, Anakreon koorimeelika: Alkman, [Stesichoros], Simonides, Pindaros, Bakchylides 29. Iseloomusta arhailist kreeka jambizanri, nimeta olulisemaid autoreid.
Hogarth, J. Reynolds, T. Gainsborough, J. Romney jt. lõid teoseid, mille kuulsusele kodumaal kaasnes ka tunnustus võõrsil. Erinevalt sel ajal Lääne-Euroopa kunstis juhtivast riigist, s. o. Prantsusmaast, kus kunstnikele jagasid tellimusi peamiselt kuningakoda ja kirik, kujunes Inglismaal kunstnikele ülesannete andjaks jõukas aadel ja varakas kodanlus, kes oli innukas kunstiharrastaja ja koguja. Eriti hinnatud oli nende hulgas portreemaal, kuid kõrvale ei jäänud ka muud zanrid. Suure populaarsuse võitsid gravüürid kodu- ja võõramaiste kunstiteoste vahendajatena. Täiesti 9 langes tellijana ära kirik, sest reformeeritud anglikaani kirik nõudis lihtsust ja võitles kirikuhoonete toreduse vastu. Selle tõttu on inglise kunst demokraatlikuma põhikoega. Väga oluliseks kunsti edendamisel oli kunstielu organiseerimine. 1754. a.
4aastat oli Korsakovi kompositsiooni klassis. Ta jäi sinna tööle - Jaani kiriku organistiks kuni 1904 aastani. Pärast seda tuli Eestisse ja oli Tartus aktiivne kultuurlane. Ta avas Vanemuise. Organiseeris HTG keelpillikvarteti tegevust. Heino Eller oli seal esiviiuldaja. Tobiase elu Eestis oli kesine ja vaene. Ta läks Euroopasse. 1908 Pariis. Edasi Leipzig. Vahepeal sai tööd Berliini kõrgemas Muusika Ülikoolis õppejõuna. Ta suri koolerasse. Looming. Ilmuvad Eestisse uued zanrid tänu temale. Põhiliselt suurvormid, meie esimene silmapaistev sümfonistitalendiga helilooja. Kesksek kohal on oratooriumid (nt ,,Joonas") ja kantaadid (nt ,,Johannes Damaskusest"). Iseloomulik on emotsionaalsus, sügav filosoofiline sisu, julgus, uudsus, dramatism. Keelpillikvartetid ja trio panid aluse eesti kammermuusikale. ,,Kontsertpala" klaverile ,,,Julius Caesar"pateetiline avamäng, keelpilli orkestrile kohandatuna ,,Ööpala". Kõrvalise tähtsusega koorilaul ( ,,Largo", ,,Varas").
Kuna pruudi perekond pidi abiellujatele andma kaasavara, püüti abielu sõlmida ka sugulastega, et perekonna varad ei läheks väljapoole suguvõsa. Keskaegne ühiskond KESKAEG 8 c) Rüütlikirjanduses ülistati rüütlivooruseid, truudust senjöörile, vagadust ja suuremeelsust ning rüütli truud armastust mõne südamedaami vastu. Tähtsamad rüütlikirjanduse zanrid on: - kangelaseeposed, mis põhinesid traditsioonilisel mütoloogial ja reaalsetel ajaloo-sündmustel (n prantsuse eepos ,,Rolandi laul", saksa eepos ,,Nibelungide laul"). - rüütliromaanid, kus enamasti luulevormis käsitleti muistsete pärimuste kangelaste tegevust keskaegses vormis (n lood kuningas Arturist ja ümarlaua rüütlitest). - armastusluule, kus rõhutatakse daamikultust ja rüütli vankumatut
Antigone, Elektra jne.) Rooma eepika: Ovidius Metamorfoosid, Vergilius Aeneis , Apollodoros Bibliothk. 3. Tuua näiteid, kuidas kajastub antiikaja mütoloogiline aines baroki- ja klassitsismiaja kunstis? Barokk Ideoloogia: praktiline ja kriitiline suhtumine antiiki, paavstikesksus. Kultuur: elitaarne esteetika. Stiil: kliseed, liikuvus, kirg, paatos, teatraalsus, efektid, toretsev laad. Teemad, karakterid, zanrid antiikajast. Ooper: Monteverdi, Scarlatti, Purcell, Charpentier. Arhitektuur: barokne Rooma, Bernini. Arhitektuur: palladionism Itaalias Baroki esteetika: sotsiaalsed, intellektuaalsed, moraalsed ja religioossed piirangud, reeglid, normid. Kontrastid, kired. Kunst: Caravaggio, Titian, El Greco. Klassitsism (Prantsusmaa, Saksamaa) Ideaal: korrapära, selgus, reeglid, piirangud aristokraatlikkus (Boileau, normatiivne poeetika), mõistuse ülimus. moraalne vaoshoitus.
vanusevahe kasvas: pruut oli murdeealine ning peigmees umbes 30 aastane. Kuna pruudi perekond pidi abiellujatele andma kaasavara, püüti abielu sõlmida ka sugulastega, et perekonna varad ei läheks väljapoole suguvõsa. c) Rüütlikirjanduses ülistati rüütlivooruseid, truudust senjöörile, vagadust ja suuremeelsust ning rüütli truud armastust mõne südamedaami vastu. Tähtsamad rüütlikirjanduse zanrid on: - kangelaseeposed, mis põhinesid traditsioonilisel mütoloogial ja reaalsetel ajaloo-sündmustel (n prantsuse eepos ,,Rolandi laul", saksa eepos ,,Nibelungide laul"). - rüütliromaanid, kus enamasti luulevormis käsitleti muistsete pärimuste kangelaste tegevust keskaegses vormis (n lood kuningas Arturist ja ümarlaua rüütlitest).
Taara ei ole määratletav ega kujutletav, see on see tundmata tundud, hingega tajutav. 23. Kuidas määratleda folkloori ja zanri? Kuidas avaldub zanrilisus folklooris? Folkloor on traditsioonil pärinev rahvapärane looming, mis avaldub esitustes, väljendab ja kujundab selle kandjate maailmapilti. Folkloorile on omane zanrilisus, st et folklooris kujunevad äratuntavad vormid, mis väljendavad erinevaid hoiakuid. Zanr on pärimuspõhine verbaalne tegevus ja selle tulemus. Zanrid ei ole olemuslikud ega absoluutsed kategooriad, vaid olenevad kontekstist, esitajast ja kuulajast. Folkloori zanriteks on näiteks müüt, muistend ja muinasjutt. 24. Kirjelda müüdi kohta folkloori zanrisüsteemis. Too esile müüdi erinevusi ja ühisjooni muinasjutu ning muistendiga. -Müüt kuulub folkloori zanrisüsteemis proosajutustuste alla. -Müüdi ja muinasjutu puhul võib mõlemal juhul olla tegelaseks mitte-inimene. Erinevusteks on, et müüt on püha ja muinasjutt ei ole
Need sidus ta kokku ja kinnitas vahaga. Nii sai ta tiivad nii endale kui ka pojale. Järgmisel hommikul pani ta tiivad selga ja lendaski koos pojaga minema. Kreeta saar oli juba kaugel, kui äkki Ikaros tõusis hästi kõrgele. Päike hakkas kõrvetama ja sulatas vaha. Tiivad lagunesid ja poiss kukkus merre. Õhtul uhtus meri Ikarose surnukeha lähedalasuva saare randa. Daidalos mattis oma poja. Ta lendas edasi, kuid jäi elu lõpuni kurvaks ja rahutuks 3) Antiiklüürika, selle zanrid ja autorid. 7. sajandil eKr hakkas Lesbose saarel arenema kreeka lüürika. Lüürika (kreeka sõnast lyrikos 'lüüra saatel lauldav') nimetus on tulnud keelpillilt Lüüra, mille saatel esitati mitmesuguseid laule. Lüürika väljendab kirjaniku sisemaailma, tema tundeid ja mõtteid, mille aluseks on elamus, mis on tekkinud mõnest sündmusest või nähtusest. Lüürika on enamasti seotud kõnes ( luules). Lüürika peamiseks tunnuseks on riim. Lüürika zanrid:
kuidas peenemad pered elavad jne. Valgustuse autorid. Kõige rohkem paistab siin silma inglise valgustusromaan. Luuakse kaasaegse romaani arhetüüp. Need autorid on väga olulised, sest nad loovad palju alusvõtteid, mida hiljem hakatakse sünteesima. Romaani diskursus läheb edasi 19.saj. Kriitikud ütlesid,et romaan on uus zanr ja selle päralt on tulevik. Kirjandusteosed räägivad sellest: Stendhali ,,Punane ja must". Varajase kirjanduse aluseks on mitmed zanrid reisikirjad, laevade logiraamatud, päevikud, kirjad. Need ei ole fiktsioon, aga on proosa. Neid kirjutati ja loeti hästi palju 17.saj, sest said tuttavaks mitmed maad ja rahvad. Lugesid need, kes reisida ei saanud. Nt Daniel Defoe ,,Robinson Crusoe". Idee sellest saab Defoe tõestisündinud loost, meremehelt, kes elas üksikul saarel 4, 5 aastat. Defoed ei huvita see, kas tegelane jääb ellu v mitte. Ta näitab mooduseid, kuidas inimene saab üksi saarel toime tulla.
Kataloonia tuntuim teos Martorell ja Galla "Tirent Valge"(1490), väga mahukas, suurem kui "Don Quijote". Don Quijote ei ole rüütliromaan! Teose olustik on hoopis teistsugune, see on rüütliromaani paroodia. Aga Cervantesel on siiski üks rüütliromaan "Persiles Sigismunda kannatused", mille ta kirjutas Don Quijote teise osaga paralleelselt. Rüütliromaan pidi aga Euroopas taanduma, peale tulid realistlikumad zanrid. Pastoraalne romaan oli rüütliromaaniga kõrvuti. Boccaccio kirjutas esimesed pastoraalsed romaanid, nt "Amato"(1330ndate lõpp). Jacopo Sanazaro "Arkaadia"(1504). Peateemaks pastoraalsetes romaanides on armastus, rohkem psühholoogilist. "Arkaadiasse" oli põimitud 12 ekloogi, mis mõjutasid ekloogi levikut mujal Euroopas. Inglane Philip Sidney "Arkaadia"(1590) üsna mahukas pastoraalromaan. Hispaanlane Lope de Vega "Arkaadia"(1598) pastoraalromaan. Hispaanlane Jorge de Montemayer
Osa folkloorist on mõeldud eeskätt lapse tarbeks, osa läinud laste kasutusse adapteeritud kujul. Lastekirjanduseks tuleb pidada ka neid algselt täiskasvanutele määratud ilukirjanduslikke teoseid, mis on mitmesugustel põhjustel üle läinud ja kinnistunud laste lugemisvarasse. Lastekirjandus on ilukirjanduse iseseisev haru, millel on kõik belletristikale omased tunnused. On olemas kõik ilukirjanduses esinevad põhiliigid (proosa, luule, draama) ja zanrid ( romaan, jutustus, muinasjutt, poeem, komöödia, draama). Lastekirjanduse poeetika on identne täiskasvanute kirjanduses kasutatavate struktuuri- ja kujundusvõtetega. 2. Väikelastekirjanduse eripärast Põhiliseks erinevuseks lastekirjanduse puhul on lugeja ealise eripära arvestamine ehk adressaaditunnetus, mis sõltub kirjanike andest ja oskusest lastele kirjutada. 3. muinasjutuvajadusest väikelapseeas. · biblioteraapiline mõju lapsele
Tragöödia ja komöödia kõrval tähistab ta zanrit ja põhiliiki lüürika ja eepika kõrval (dramaatika ehk draama). Draama oluliseks tunnuseks on tegevuslikkus. Draama on orienteeritud teatrile. Kirjanik peab näidendit kirjutades kas otseselt või kaudselt silmas teatrit ning selle tehnilisi võimalusi. 4. Millised on teatrikunsti liigid (ja nende alaliigid)? Teatrikunsti põhiliigid on lüürika, eepika ja dramaatika ehk draama. Teatrikunsti zanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Tragöödia alaliigid: tragikoomika ja absurd. Komöödia alaliigid: farss (labasevõitu situatsioonikoomikal, füüsilistel naljadel, liialdustel ning tüüptegelastel põhinev naljalugu), jant (lihtne lühike naljalugu), skets (lõbus-irooniline lühinäidend või dialoog, enamasti lühem kui jant), satiir (mingi ühiskondliku pahe või kitsaskoha teravmeelne või irooniline hukkamõist).
ja kunstilisest vormist. Programmilist muusikat hakati laialdasemalt viljelema romantismi ajal. See oli reaktsiooniks klassitsismiaja elitaarsele, "puhtale" muusikale, kus instrumentaalteoste pealkirjad piirdusid vaid teose järjekorranumbri ja/või helistiku märkimisega. Programm ehk sõnaline selgitus pidi aitama lähendada kuulajat heliloojale, võimaldama kuulajatel paremini mõista helilooja mõtteid ja taotlusi. Uued zanrid olid sümfooniline poeem, soololaul, miniatuurid, ooper, operett, ballett. Tekkis modernistlik stiil, mida nimetatakse avangardismiks. See sisaldas palju erinevaid stiile, nagu ekspressionism, neoklassitsism, futurism jne. Silmapaistvad heliloojad: Hector Berlioz, Ferenc Liszt. Franz Schubert (1797-1828) Sündis Viini lähistel Liechtenthalis moraavia-sileesia perekonnas 12. lapsena. Ema suri 1812.a., lapsi kasvatas kooliõpetajast isa
3. esemed ja olendid jaotati osadeks, mis pandi uut moodi kokku, samaeset näidati mitmest küljes korraga 4. inimese portreed kujutati eest ja külgvaadet korraga 5. kasutatakse ainult moondatud peaspektiivi 6. esemete äratundmiseks kasutati erinevaid võimalusi, järeleaimamine, kirjatähed 7. peamised väljendusvahendid olid jooned ja pinnad 8. värvidest eelistati kahvatut pruuni, halle, rohekat, helesinist 9. levinuimad zanrid olid natüürmort (muusikariistad, pudelid, puuviljad), maastik, linnavaated, portreed KUNSTNIKUD: Pablo Picasso (18811973) Töötas erinevates tehnikates ja viljeles erinevaid kunstivoole. Silmapaistvaimaid analüütilise ja sünteetilise kubismi viljelejaid Georges Braque (18821963) õppis müürsepaks ja oli huvitatud kvaliteetsest käsitsi tehtud tööst. Esimene kes maalis tähti ja imiteeris puu ja marmori faktuuri, leiutas kollaazi tehnika.
29. Millised on peamised teatrikunsti liigid? · Sõnateater ehk sõnalavastusteater ehk draamateater · Muusikateater: ooper, operett, muusikal · Tantsuteater: klassikaline ballett, modernballett, kaasaegne tantsuteater ehk nüüdistants (postmodernistlik tants) · Nukuteater · miim, pantomiim · objektiteater, osavõtuteater, foorumteater 30. Nimetage ja defineerige muusikateatri peamised zanrid. · Ooper draamateksti ettekanne ühe või mitme kostüümidesse riietatud laulja poolt koos saateinstrumentidega · Operett (it k operetta - väike ooper) - koomilise sisuga muusikaline teos, kus laulud vahelduvad dialoogide ja tantsudega. Kõrgema klassi elust. Praeguse meelelahutusliku tähenduse saanud 19. sajandil. · Muusikal - kergema sisuga muusikaline lavateos, kus dialoogil, tantsul
Tragöödia ja komöödia kõrval tähistab ta zanrit ja põhiliiki lüürika ja eepika kõrval (dramaatika ehk draama). Draama oluliseks tunnuseks on tegevuslikkus. Draama on orienteeritud teatrile. Kirjanik peab näidendit kirjutades kas otseselt või kaudselt silmas teatrit ning selle tehnilisi võimalusi. 4. Millised on teatrikunsti liigid (ja nende alaliigid)? Teatrikunsti põhiliigid on lüürika, eepika ja dramaatika ehk draama. Teatrikunsti zanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Tragöödia alaliigid: tragikoomika ja absurd. Komöödia alaliigid: farss (labasevõitu situatsioonikoomikal, füüsilistel naljadel, liialdustel ning tüüptegelastel põhinev naljalugu), jant (lihtne lühike naljalugu), skets (lõbus-irooniline lühinäidend või dialoog, enamasti lühem kui jant), satiir (mingi ühiskondliku pahe või kitsaskoha teravmeelne või irooniline hukkamõist).
reegleid. Väljasiseselt toimub pidevalt võimuvõitlus. # Uute huvides on reeglite muutmine nii, et nende suhteline positsioon paraneb, aga mitte nii palju, et terve tegevusväli minetab oma hierarhilise struktuuri. Positsiooni õigustamine, hegemoonia # Näide: arhitektuuri stiili vahetumine historitsismist jugendiks (ja hiljem funktsionalismiks): vanade juhtfiguuride positsioon põhines eelmise stiili valdamisele, uute huvides oli selle kõigutamine => Uued zanrid, väljal valitseva hierarhia ümberstruktureerimine. # Et oma positsiooni parandada, tahavad inimesed maksimeerida seda kapitali liiki, mis kõnealusel tegevusväljal on kõige väärtuslikum => püütakse üht kapitali teiseks "konverteerida". # Majandusliku kapitali suunamine kultuurile: kunstikollektsioonid, sponsorlus, tarbimine. # (mitte Bourdieu näide:) nõukogude ajal saavutatud ,,poliitilise" või ,,sotsiaalse kapitali" konverteerimine majanduslikuks kapitaliks nn
4) Rooma impeeriumi periood 1.4. sajandil pKr. Alates 5. sajandist jätkub kreekakeelne kirjandus bütsantsi kirjandusena ning pärast Bütsantsi vallutamist türklaste poolt 1453. aastal uuskreeka kirjandusena. Vana-Rooma: 1) Kuni 3. sajandini eKr rahvaloominguline sõnakunst ning üksikud kirjapanekud. 2) Arhailine ajastu (24080 eKr) Livius Andronicus, Ennius, Plautus, Terentius. Kreeka eeskujudel kujunesid välja kirjanduslikud zanrid, loodi eeposi, tragöödiaid ja komöödiaid ning sai alguse kõnekunst. 3) Kuldne ajastu (80 eKr14 pKr) Caesar, Cicero, Livius, Catullus, Lucretius, Vergilius, Horatius, Ovidius, Tibullus, Propertius. 8040 eKr proosa kõrgaeg - vabariik asendus monarhiaga. 40 eKr14 pKr luule kõrgaeg, Augustuse aeg (27 eKr14 pKr). 4) Hõbedane ajastu (14138 pKr) Martialis, Phaedrus, Seneca, Tacitus, Petronius, Plinius. 5) Hilise impeeriumi periood kuni keskajani (2. saj.6. saj
Nii sai ta tiivad nii endale kui ka pojale. Järgmisel hommikul pani ta tiivad selga ja lendaski koos pojaga minema. Kreeta saar oli juba kaugel, kui äkki Ikaros tõusis hästi kõrgele. Päike hakkas kõrvetama ja sulatas vaha. Tiivad lagunesid ja poiss kukkus merre. Õhtul uhtus meri Ikarose surnukeha lähedalasuva saare randa. Daidalos mattis oma poja. Ta lendas edasi, kuid jäi elu lõpuni kurvaks ja rahutuks. 3. Antiiklüürika, selle zanrid ja autorid. 7. sajandil eKr hakkas Lesbose saarel arenema kreeka lüürika. Lüürika (kreeka sõnast lyrikos 'lüüra saatel lauldav') nimetus on tulnud keelpillilt Lüüra, mille saatel esitati mitmesuguseid laule. Lüürika väljendab kirjaniku sisemaailma, tema tundeid ja mõtteid, mille aluseks on elamus, mis on tekkinud mõnest sündmusest või nähtusest
ikka tervikut moodustav. Beethoven - Rossini; Wagner Paganini, Liszt 6. Muusika väljendusvahendite iseseisvumine kogu sajandi jooksul, eriti tämber ja harmoonia. (August Wilhelm Schlegel: Harmoonia on muusika kõige romantilisem element.) Muusikalise proosa ilmingud 19. sajandi lõpukümnenditel (20. sajandi algsues Schönberg). 7. Romantismi küsimus: Romantism muusikas pigem maailmavaade kui stiil. Kasutab klassitsismi vahendeid, ka vorme. Zanrid. Romantism ja biedermeier (biidermeier; 1815-1848, väikekodanlik idüllilis- turvaline eluhoiak). (Selle kohta on olemas omaette konspekt.) Traditsiooniliselt räägitakse 19. sajandist kui romantismi sajandist: 1800-1830 vararomantism (Schubert, Weber, Rossini jt., omaette küsimus on Beethoven), 1830-1850 (või umbes 1870) kõrgromantism (Schumann, Liszt, Wagner jt.) ning siis hilisromantism (Bruckner, Mahler, R. Strauss). Aga 19. muusikast on võimalik rääkida ka ilma
Silmapaistvaim luuletaja oli Pindaros, kes juba oma eluajal ei suutnud kõiki tellimusi täita. Tema kuulsaimad teosed olid OMvõitjatele pühendatud ülistuslaulud. Teater Kujunes välja Dionysose pidustustest. Etendused toimusid vabas õhus, hobuserauakujulise põhiplaaniga teatris. Selle keskel asus poolringi või ringikujuline näiteplats orkestra (lava), selle taga lavakonstruktsoon skenee (taustdekoratsioon ja kuliss). Esinesid ainult mehed, kes kandsid maske. Olid zanrid komöödia ja tragöödia. Komöödiad pilasid tavaliselt igapäevast poliitilist elu; tragöödiad põhinesid aga tuntud mütoloogilistel süzeedel. Tragöödia sisu oli seega üldjoontes teada, kuid oluline oli hoopis inimestele anda õpetlik iva. Kuulsaim 5. saj kirjanik Aischylos pani oma tegelased olukorda, kus neil tuli oma eellaste kuritegude eest makses ise uusi kuritegusid täide saata. Teine mees kes sarnaste probleemidega maadles
ning välismaalegi). "Mikumärdi" äratas hoobiga vahepeal suikunud külakomöödia, kuid paljud jäljendajad jäid väga nõrkadeks. Raudsepalt endalt ilmus paar aastat hiljem komöödia "Vedelvorst" (1932), mis on tekstimahult ja intriigi otsejoonelisuselt kompaktseim näidend ja tema teine tippteos. Samuti jätkas raudsepp ka linnaaineliste komöödiate kirjutamist (,,Põrunud aru õnnistus", ,,Salongis ja kongis"). Vaikiv ajastu tõi Raudsepa loomingusse uued teemad ja zanrid, tema näidendid kaotasid valitsenud olukorra tõttu oma poliitilise teravuse, kuid ta asendas selle sügavama psühholoogilise sisuga (,,Kompromiss"). Oma hilisperioodil ei suutnud Raudsepp nõukoguliku teatrikaanoniga kohaneda (komöödia ei olnud heas kirjas) ning tema teosed sattusid põlualla ja ta ise saadeti Siberisse. 22. Teisi näitekirjanikke 1920.-1930. aastail. 1) Mait Metsanurga (18791957) kõige tuntum näidend on ekspressionistlik draama ,,Kindrali poeg" (1925)
TTÜ IS strateegiline analüüs 20 © TTÜ Informaatikainstituut 2.4 PÕHIOBJEKTIDE (ANDMEKOGUDE, REGISTRITE) VAADE 2.4.1 Registrite nimikiri Solaris kino infosüsteem koosneb järgmistest registritest: Filmide register Piletite register Isikute register Vapide register Klassifikaatorite register 2.4.2 Filmide register 2.4.2.1 Taust ja eesmärgid Iga filmiga on seotud seansid, zanrid ning saalid. Kui filmi võetakse kinokavast maha, siis muudetakse tema staatus. Info filmi kohta on nähtav igale IS kasutajale. 2.4.2.2 Kasutus pädevusalade poolt Registrit kasutavad järgmised pädevusalade esindajad: Andmesisestaja Klienditeenindaja Klient Registri haldajateks on: Andmesisestaja 2.4.2.3 Kasutus funktsionaalsete allsüsteemide poolt Registrit kasutavad järgnevad allsüsteemid: Filmide allsüsteem
- Seisundidraama minimaalne tegevus, õhustik on olulisem (nt Becketti näidendid) - Stationendrama kooshoidev telg on tegelased ja nende liikumine Informeeriv zanrimääratlus, nt 30a sõja kroonika, perepilt aastast 1856, muusikaline ekskursioon läbi teatriloo Iseloomustav zanrimääratlus, nt naturalistlik tragöödia, irvemäng 3 vaatuses 13 tegelasele, näidend 1 vaheajaga, mis tehakse juhuslikul hetkel, sajandi regilaululine suurvorm. Dramaatika zanrid tragöödia, komöödia ja draama. Klassikalised zanrid komöödia ja tragöödia on Vana-Kreekas välja kujunenud. Draama kujunes valgustusajal. Tragöödia kangelane on eetiline, kas eriline inimene, ülik või (pool)jumal. Traagiline situatsioon, mis põhjustab kangelasele kannatusi. Positiivset lahendust pole, on õnnetu lõpp. Tegelane väljendab end sobival viisil, nt värsskõne. Tragöödial on kindel struktuur, poeetika ja kindlad osad. Tegelane vastandub kõrgemate
kasutatakse sõna "klassikaline" (lad keelsest sõnast classicus- esmaklassiline), sidumata seda kindla ajastuga. Kitsamalt on see sõna seotud kolme Viini klassikuga: Franz Joseph Haydn 1732 1809 W.Amadeus Mozart 1756 1791 Ludvig van Beethoven 1770 1827 Varaklassitsismist muusikas võib rääkida 1760 1780. Uued vormid ja zanrid jõudsid selle bachajani küpseda kunstilise väljenduseni. Näiteks sümfoonia, mis 1750 60ndatel oli lihtsameelne meelelahutuslik orkestriteos, arenes nüüd ulatuslikuks ja kaaluka sisuga kontsertteoseks. Klassikalise stiili kõrgalaks loetakse 1780 1810. Kogu Euroopa muusikapildis polnud kolmele Viini klassikule ligilähedaseltki konkutente. Selles ajavahemikus lõid Haydn ja Mozart oma olulisemad teosed. 80ndate aastate lõpul alustas noor Beethoven, kelle loomingu iseloomulikum osa
G. Lakoff ja M. Johnson keeles toimub pidev süstemaatiliste tähenduste ülekanne, tekivad uued mõisted Väitlus on sõda (su väited ei pea vastu; ma purustasin ta vastuväited; oponent taganes) Aeg on raha (sa raiskad mu aega, see viivitus maksis mulle terve tunni) Ideed (teadmised) on toit (las ma seedin seda uudist; raamatuid neelama; toored mõtted; teaduse graniiti närima) 3. Kirjanduse põhiliigid ja zanrid. Zanriteooria Kirjandus ja müüt Mütoloogilised VS. olmelis-ajaloolised (kirjanduslikud) tekstid Muinasjutt kui müüdi "satelliit" (Claude Lévi-Strauss) või vahelüli müüdi ja kirjanduse vahel Muin maailm on väljamõeldud, fiktsionaalne, inimlik- olmeline, stiihia + fantastika; kangelane sageline kultuurikangelane, tootemkangelase jäljed, müüdi jäljed- kangelane lahkub kodust, ajutine viibimine eemal; umbmäärane aeg; pearõhk kandub kangelase
Ajalugu ei ole narratiiv, vaid artiklite kogumikud, kus on erinevate autorite esseed ühe kindla teema kohta. Teosed mida analüüsitakse on erinevad, samuti ka meetodid ent nimi võib olla Saksamaa romantism. 9. ja 16 jaanuar eksamid 6. dets. 05. a. Ei maksa võtta ainsa võimaliku võimalusena ühte kirjandusajalugu. Kirjandusajaloo autorid peaksid teadma, miks nad kirjutavad nagu nad kirjutavad ja seletama lugejale oma printsiipe. Kirjanduskoolkonnad, zanrid (nt Siuru). Pilt mis neist hiljem luuakse võib olla avaram ja neile omistatakse rohkem tähendusi kui ajal, mil rühmitus eksisteeris. Modernism ei ole ainult kirjanduslik mõiste (kunst, filosoofia). Seda on lihtsam vaadelda teatud koolkonnana kindla aja perioodil (1890-1930). Modernistlike teoste omaduste, printsiipide järgi defineerides, leidub neid ka hiljem ja varem. Realistlik viis seda vaadata, oleks modernismi kaanoni kaudu. James Joyce, Virginia Wolf, T.S Eliot, Thomas Mann
saj üldist põhimõtet ,,Inimene on oma loomult hea.", vaid väidab, et inimese hing ja loomus on v v keeruline. Pilet III · Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika Lüürika e luule üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist. Lüürika on poeedi elamuste subjektiivne kujutus lüürilise eneseväljenduse, pöördumise või kirjelduse vormis, enamasti seotud kõnes. Lüürika kujutamisobjekt on luuletaja isiksus: tema sisemaailm, elamused, mõtted. Zanrid: eleegia nukker, leinalaul; pastoraal e karjaselaul; ood pidulik luuletus mingi sündmuse v isiku auks; epigramm satiiriline luuletus. Kreeka lüürika algas u 7-8 saj e Kr. Kreeka lüürikuid: Architochos, Solon,Tyrtaios. Monoodilise lüürika esindajaid: Alkaios, Sappho, Anakreon. Anakreontilised luuletused (satiir, pilkav) eriti popid 18-19. sajand. Koorilüürika: selle alla kuulusid eeskätt hümnid kuulsatele sportlastele, jumalatele, valitsejatele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
