Uurimustöö: Viljandi folgi areng läbi aegade (0)

Viljandi pärimusmuusika festivali areng läbi aegade

Uurimustöö
Õpilane:
Klass:
Juhendaja :
Tallinn 2010

Sisukord

Sissejuhatus……………………………………………………………………………3
Viljandi pärimusmuusika festivali areng………………………………………………4
1993……………………………………………………………………………………4
1994……………………………………………………………………………………4
1995……………………………………………………………………………………4
1996……………………………………………………………………………………5
1997……………………………………………………………………………………5
1998……………………………………………………………………………….…...6
1999……………………………………………………………………………………6
2000……………………………………………………………………………………7
2001……………………………………………………………………………………7
2002……………………………………………………………………………………7
2003……………………………………………………………………………………8
2004……………………………………………………………………………………8
2005……………………………………………………………………………………9
2006……………………………………………………………………………………9
2007……………………………………………………………………………………92008…………………………………………………………………………………..10
2009…………………………………………………………………………………..10
Väikeste lõõtspillide ühing…………………………………………………………...11
Uurimus………………………………………………………………………………12
Kokkuvõte……………………………………………………………………………13
Kasutatud Materjal…………………………………………………………………...14

Sissejuhatus

Viljandi pärimusmuusika festivali on korraldatud 17 aastat (1993-2009). Seda uurimustööd tehes avastasin uusi artiste ja uusi muusikastiile. Uurimustöö valisin sellepärast, et ta on muusikaga seotud. Mu elu tiirleb pidevalt umber muusika ja sellest tulenevalt ei olnud mul väga palju raskusi selle koostamisega. Kui oleks võimalus olnud, oleksin Raske metali, rocki või kantri vahel valinud, kuna need žanrid huvitavad mind kõige rohkem. Tegelen ka ise muusikaga ja tulevikus kavatsen muusikuks saada.
Selles uurimustöös toon välja tähtsama igast folgi-aastast. Toon välja Eesti ansambleid, kes on folgil esinenud ja peatun pikemalt ansamblil”Väikeste Lõõtspillide Ühing.” Käesolevas uurimustöös on kirjeldatud Viljandi folgi arengut 1993 – 2009 ja toon välja seal esinenud Eesti ansamblid .
Viljandi pärimusmuusika festivali areng
1993
Esimene pärimusmuusika festival toimus 1993. aastal Viljandis. Rahvas hakkas seda kohe algusest peale nimetama Viljandi folgiks. Kuna festival oli uus nähtus Viljandi kultuuripildis, siis oli omal kohal ajalehes “Sakala” ilmunud selgitav artikkel festivali mõtte, sisu ja ka esinejate kohta. Folgi peakorraldajaks on läbi aastate olnud Ando Kiviberg, kes ka ise on pärimusmuusik. Esimesel folgil välismaa artiste veel ei osalenud.
Esimesel Folk festivalil esinesid “Justament,” “Väikeste lõõtspillide ühing,” “Normaalne seltskond ,” Tiit Kikas koos Peeter Rebasega, “Jää-äär,” “Alle-aa” ja “Rahvastepall.”
1994
II Viljandi folk toimus juba kolmel päeval, 22.07-24.07. Lisaks eesti ansamblitele ja solistidele osalesid ka välisriikide artistid. Kontserdid toimusid kultuurimaja hooves, Kirsimäel ja Viljandi laululaval. Sel folgil avati Iiri, Soome, Rootsi ja Norra muusika õpitoad. Muusika kolas kõikjal, sest peale erinevate ansamblite musitseerisid tänavanurkadel ja parkimisplatsidel ka festivali nautima tulnud noored.
Eestis 94. aastal esinesid “ Untsakad ,” “Alle-aa,” “Väikeste lõõtspillide ühing,” “Ull,” Aivar Teppo , Kadi Priske koos Ilona Illakuga, “Minu isa oli ausus ise,” Johansonid,” “Kukerpillid” ja “Suveniir.” Aasta tähtsaimaks esinejaks välismaalt oli “Ruumen” Soomest.
1995
III Viljandi folk toimus 20.07-23.07. Sellel folgil lisandusid pillilaat, mis oli geniaalne mõte. Laadalt võis iga soovija enesele pilli osta, aga pilli oli ka kohapeal parandada.
Sel aastal esindasid Viljandi folgil Eestit ansambel “untsakad,” “Alle-aa,” “Ummauudu,” Aivar Teppo, Jaan Söödi Projekt, “Väikeste lõõtspillide ühing,” “Folkmill,” “O’lala,” “Helbi koor”( Setu ), “KI-RE-KA-KU,” Johansonid” ning Tätte ja Matvere koos Kukerpillidega.Välismaalt enim armastatud artist oli “ Slobo Horo” Soomest.
1996
IV Viljandi folk toimus 25.07-28.07. Seekord nii päeval kui ka öösel, 96 tundi järjest. Tasulistele kontserditele müüdi 9800 piletit ja kutsetega külalisi registreeriti 260. 80% folgilistest oli kohale saabunud teistest eesti linnadest: pärnust, Tartust, Tallinnast ja mujalt. Esinejate arv kasvas juba 102-ni. Välisesinejaid oli 8-st erinevast Euroopa riigist. Kontserte korraldati juba komel vabaõhulaval ja kahes klubis . Karksi õlletehases valmis folgi õlu “Karksi folk.”
Eestist esinesid “Tõnu Risti tubli viiul,” “Ummauudu,” “Tähendusliku kõla projekt,” “Untsakad,” “Väikeste lõõtspillide ühing,” “Leiko koor,” “Alle-aa,” Sofia Joonis ja Celia Roose, “Luigelaulu nelik,” Jaan Sööt koos Tiit Kikasega, Rein Rannap, Rein Pärtma koos Allan Paaliga, “Minu isa oli ausus ise,” “ Tuksam ,” “Lunge,” “Jaan Sööt koos Johansonidega ning Kadi ja Ilona band . Välismaa artistidest armastati kõige rohkem “Garmarnat” Rootsist.
1997
V folk toimus 24.07-27.07. Seekord toimus ligi 50 kontserti, korraldati mitmeid töötubasid ja tutvuti mitmete eksootiliste kultuuridega. Kontserdid toimusid viiel erineval laval ja kahes kirikus. Kuulajaid oli kuni 12 000. Esimest korda korraldati ka nn. “ Etno disco .”
Eestit esindasid: Henn Rebane koos Robert Jürjendaliga, “Kihnu tüdrukud,” “Untsakad,” “Tuulikki ja Krista ,” “Folkmill,” “Hulkurid,” “Lindpriid,” “Kukerpillid,” Aleksander Sünteri project , Jaak Tuksam sõpradega, “Noored moosekandid,” “Hõbejõude,” Aivar Teppo, “ Flamenco Tantsud,” “Minu isa oli ausus ise,” “Alle-aa,” “O’lala,” “Ajastajad,” Rein Rannap, “Johansonid” ja “Jääboiler.” 1997.aasta folgi kalleimaks ansambliks kuulutati “Knut reiersrud” Rootsist.
1998
VI folk kestis ilma ühegi pausita 23.07-26.07. Kontserdid toimusid neljal erineval laval ja Jaani kirikus. Avatud olid mitmed töötoad, tantsuklubi, ööklubi ja pillilaat. Avati ka köömneait, kus esitati ilma ühegi tehnilise elemendi abita muusikat.
Eestist esinesid Aivar Teppo, “Dagö,” “Hulkurid,” “Hõbejõude,” “Johansonid,” “Jääboiler,” “Kukerpillid,” “Leelonaase,” “Lindpriid,” “ Minu isa oli ausus ise,” “Noored Moosekandid,” “ Rasta Orchestra,” “Svarat,” “ Triskele ,” “Tuulekandled,” “Ummaleelo,” “Ummauudu,” “Untsakad” ja “Väikeste lõõtspillide ühing.” Välismaa armastatuimaks ansambliks oli “ Fluxus ” Flandriast.
1999
VII folk oli pühendatud August Pulstile, kellel oli 110. sünniaastapäev. August Pulst oli Eesti maalikunstnik , teatridekoraator, vanavara ja pärimusmuusika koguja ning rahvakultuuri populariseerija. Festival toimus 22.07-25.07 taas ilma ühegi pausita. Kontserte korraldati neljal vabaõhu laval, klubides , Jaani kirikus ja Köömneaidas.
Eestist esinesid Aivar Teppo, Ants Taul, “Dagö,” “ Euterpe ,” “Hõbejõude,” “Johansonid,” “Jääboiler,” Kaarel Kilvet koos Tõnu Tammega, “Kukerpillid koos Kihnu tüdrukutega,” “Kuusealused,” “Laulu-line,” “Lindpriid,” “Noored Moosekandid,” “Rasta Orchestra,” “Sammalaeg,” “Siidisõsarõ,” “Tuksam,” “Tuulekandled,” “Triskele,” “Ummaleelo,” “Untsakad” ja “Zorbas.” Välismaa esinejatest meeldis publikule sel aastal “Hoven Droven” Rootsist.
2000
VIII folk toimus 20.07.-23.07. Seekordne folk pühendati Veljo Tormisele, kes tähistas 70 sünnipäeva. Nüüdseks ei olnud Viljandi folk lihtsalt festival, vaid juba sündmus, mis tõi hulgaliselt rahvast kokku. Suvi, pärimusmuusika ja Viljandi olid nüüdsest lahutamatud. Avati pikniku plats. Kirsimäe lava pöörati teise suunda, see tagas kohe palju parema juurdepääsu lavani. Rohkem publikut mahtus nüüd platsile ja sai kontserte nautida.
Telklaager viidi Viljandi järve äärest Valuoja kooli staadionile.
Folgil esinesid Eestist “Alle-aa,” Aivar Teppo;” “Dagö,” “Eesti filharmoonia kammerkoor,” “Hõbedane,” “Johansonid,” “Jäägermeistrid,” “Kihnu poiste band,” “Kihnu tüdrukud,” “Kiritöö ja karistus ,” “Kukerpillid,” “Kuusealused,” “Laudaukse kääksutajad,” “Laulu-line,” “Leegajus,” “Minu isa oli ausus ise,” “ Oort ,” “Peenid sörmed,” “Tuulelõõtsutajad, ”Untsakad,” “Villakala” ja “Virre”Välismaa artistidest läks rahvale kõige rohkem peale ansamber “Dervish” Iirimaalt.
2001
IX folk toimus 26.07.-29.07 Folk tõi kohale juba 16 esinejat välismaalt ja 35 esinejat Eestist. Korraldajad ja ka festivali külalised arvasid, et IX folk oli üks paremaid oma ladusa kulgemise poolest. See oli neljas festival, kus kontserdid toimusid ka Peetri kirikus Karksis, Holstre kultuurikeskuses, Tarvastu kirikus, Paistu väljakul, Olustvere lossis ja Märdimäe talu hoovis. Paljud lahutasid oma meelt töötubades, käsitööhoovis või pillilaadal. Viljandi folki külastas sel aastal üle 17 000 inimese. Kõige rohkem meeldis rahvale: “Rasta Orchestra” ja “Jääboiler.” Neid käis ööklubides vaatamas ligi 2500 inimest.
Eesti esinejateks olid: Aivar Teppo koos Ants Tauliga, Anne Kaasik, Anneli Kont-Rahtola, Cätlin Jaago , “Da funky prodzekt,” “Dagö,” “Eesti Etno,” “Eesti keeled,” “ Hallid laulud,” “Hiidene,” “Johansonid,” “ Juudit ,” “Jääboiler,” “Jäägermeistrid,” “Kihnu poiste band,” “Kiritöö ja karistus,” “Laudaukse kääksutajad,” “Leegajus,” “Minu isa oli ausus ise,” “Õiõ Seto ,” “Oma,” “Oort,” “Rasta Orchestra,” “Robirohi,” “Saunamees,” “Seto liinast Uraq,” “Siidisõsarõ,” “ Strand …rand,” “Triskele,” “Tulli Lum,”“Tuulelõõtsutajad,” “Untsakad,” “Valz&Co,” “Vara,” “Virre,” “Vlü,” “Vägilased,” “Väike hellero,” “Wirbel” ja “Zorbas.” “Boys from the hills ” Walesist oli rahva lemmik sel aastal kõigi esinejate seast kes olid kohale tulnud välismaalt.
2002
X folk kestis 25.07-28.07. Sellest aastast alates oli folk seotud kindla temaatikaga. Tähelepanu keskmes oli kannel . Kontserdid toimusid Viljandis ja Viljandi maakonnas ning lisaks veel Valgamaal. Esinejaid kokku oli ligi 400, nii Eestist kui ka välismaalt. Rahvas hakkas folgi toimumise järgi oma suve planeerima. Väiksematesse saalidesse ei mahtunud fännid enam ära ja töötubades said materjalid nii kiiresti otsa, et pidi varusid korduvalt täiendama. Festivali külastas 17 500 inimest. Kõigest pooltuhat rohkem kui eelmisel aastal.
Tähtsamad Eesti ansamblid, kes folgil esinesid olid: “VLÜ,” “Vägilased,” “Untsakad,” “Minu isa oli ausus ise,” “Johansonid,” “Wirbel,” “Triskele” ja “Tuulelõõtsutajad.”
2003
XI Viljandi folk toimus 27.07-27.07. Teist aastat korraldati Viljandi folki, kus festivalil oli kindel teema. Selle aasta teemaks oli “Laul ja hääl” ning kõik see, mida nende kaudu on võimalik väljendada. Välikontserdid toimusid Kirsimäel, Kaevumäel, Kultrahoovis, Ööpäeva Telgis ja Rohelisel laval. Sisekontserdid aga Suures Toas, Ugala saalis ja Jaani kirikus. Lisaks olid avatud õpitoad, muinasjututuba, käsitööhoov. Näitused, rahvusliku käsitöö õpikojad ja pillilaat pakkusid külastajatele suurt huvi.
XI Viljandi folgil esinesid “Akkab tulema ,” “Eesti ETNO,” Eesti noorte viiulikoor, “Johansonid,” “Kukerpillid,” “Laudaukse kääksutajad,” “Liinats ´Uraq,” “ Meelelahutaja ,” “Minu isa oli ausus ise,” “Oort,” “Triskele,” “Tuulelõõtsutajad,” “Untsakad,” “Vara,” “Vägilased,” “Väike hellero,” “Virre,” “Wirbel” ja “Zorbas.” Aasta parimaks välismaa esinejaks valiti “Värttinä” Soomest.
2004
XII Viljandi folk toimus 22.07-25.07. Selle folgi peateemaks oli “Torud ja viled”, kus kutsuti kõiki folgilisi kõikvõimalikke puhumisinsturmente mängima- puulehtedest saksofonideni. Folgi külaliste suur huvi midagi uut õppida pani korraldajate töö proovile- nimelt avati lisaks näitustele, õpi ja muinasjutu tubadele ka Eesti ETNO laager . Kontserdid toimusid samadel lavadel nagu eelmistel aastatel, aga seekord lisandus veel Aura telk .
Eesti tähtsaimateks esinejateks XII folgil olid “Arrotajad,” “Eesti Etno,” “Jääboiler,” “Krää,” “Kukerpillid,” “Liinats ´uraq,” “Oort,” “Rasta Orchestra,” “Triskele,” “Tuulelõõtsutajad,” “Untsakad,” “Vara,” “Vägilased,” “Väike hellero,” “Virre” ja “Zorbas.” Publiku südametesse välimaistest esinejatest läks “Rettelo” Soomest.
2005
XIII Viljandi folk toimus 28.07-31.07. Kokku esines sel aastal ligi 400 ansamblit ja solisti, neljandik neist Eestist. Toimus üle saja kontserdi viiel erineval vabaõhulaval ja kolmes hoones Viljandi linnas. Rohelise lava kontserdid olid terve folgi vältel tasuta ning traditsioonilised õpitoad, näitused ja muinasjutu toad olid sellelgi aastal väga populaarsed . Kontserdid toimusid lisaks veel Valga maakonnas.
XIII Viljandi folgi tähtsaimad esinejad Eestist olid: “Eesti etno,” “ Zetod ,” “Oort,” “Virre,” “Triskele,” “Zorbas,” “Kukerpillid,” “Vägilased,” “Virre,” “Untsakad” ja “Zetod.” Välismaistest esinejates võiti publiku tähelepanu enam “Osimira” Valgevenest.
2006
XIV folk toimus 20.07-23.07. Festivali teemaks olid “Lõõtsalised.” Tähelepanu pälvisid festivalil diatoonilised lõõtsad, akordionid, karmoškad, bajaanid, kontsertiinad ja muud taolised pillid. Esinejate arv ulatus 300-ni. Võrreldes eelmise aastaga oli esinejaid sadakond vähem kuid veerand neist oli väljastpoolt Eestit. Traditsioonikohaselt olid avatud ka õpitoad, muinasjututoad ja pillilaat.
XIV folgi tähtsaimad eesti esinejad olid: “Eesti etno,” “Zorbas,” “Oort,” “Untsakad,” “ Atlas ,” “Tuulelõõtsutajad,” “Virre,” “Triskele,” “Zetod” ja “Vägilased.” Rahva südameid võitis ka “Kvartet Ural” Valgevenest.
2007
XV Viljandi pärimusmuusika festival toimus 26.07-29.07. Selle festivali peateemaks oli “ Regilaul .” Kokku oli tulnud 400 esinejat ja 80 neist välismaalt. Igaaastaselt olid avatud ka õpitoad, muinasjututuba ja pillilaat.
XV Folgi tuntuimad esinejad olid “Zetod,” “Untsakad,” “Johansonid,” “Virre,” “Väikeste lõõtspillide ühing,” “Oort,” “Minu isa oli ausus ise,” “Svjata Vatra ,” “Triskele” ja “Zorbas.” Üsk parimaid esinejaid oli ka “Genticorum” Kanadast.
2008
XVI folgi täihtsaimateks eesti ansambliteks olid “Väikeste lõõtspillide ühing,” “Väike hellero,” “Vägilased,” “Untsakad,” “Tuulelõõtsutajad,” “Triskele,” “Zetod,” “Svjata vatra,” “Pööningubarokk,” “Oort” ja “Klapp.” V folk toimus 24.07-27.07. Seekord toimus ligi 50 kontserti, korraldati mitmeid töötubasid ja tutvuti mitmete eksootiliste kultuuridega. Kontserdid toimusid viiel erineval laval ja kahes kirikus. Kuulajaid oli kuni 12 000. Esimest korda korraldati ka nn. “Etno disco.”
Eestit esindasid: Henn Rebane koos Robert Jürjendaliga, “Kihnu tüdrukud,” “Untsakad,” “Tuulikki ja Krista,” “Folkmill,” “Hulkurid,” “Lindpriid,” “Kukerpillid,” Aleksander Sünteri project, Jaak Tuksam sõpradega, “Noored moosekandid,” “Hõbejõude,” Aivar Teppo, “Flamenco Tantsud,” “Minu isa oli ausus ise,” “Alle-aa,” “O’lala,” “Ajastajad,” Rein Rannap, “Johansonid” ja “Jääboiler.” Rahva seas yheaks armastatuimaks ansambliks sel aastal sai “ Bruce Molsky” U.S.A-st
2009
XVII pärimusmuusika festival toimus 23.07-26.07. Folgi teemaks oli “ Soolo ”, ehk siis festival pühendati solistidele, kes suutsid oma palu soolona esitada ja sellega publiku südamed võita. Jätkuvalt olid huvide harrastamiseks avatud õpitoad, muinasjututuba, pillilaat ja käsitööhoov.
XVII Pärimusmuusika festivali tähtsaimad esinejad olid “Zetod,” “Atlas,” “Vägilased,” “Väikeste lõõtspillide ühing,” “Klapp,” “Triskele,” “Paabel,” “Sannalise,” “Untsakad” ja “Oort.” Selle aasta üks tähtsaimaid esinejaid oli ka “ Lendav kotkas” U.S.A.-st.
Väikeste Lõõtspillide Ühing
Valisin ansambli kirjelduseks Väikeste Lõõtspillide Ühingu sellepärast, et ta muusika on paljude eestlaste südames, ansambel alustas kaheksakümnendatel ja on siiamaani paljude rõõmuks koos musitseerinud. Ka Viljandi Pärimusmuusikafestivalil on VLÜ olnud sagedane esineja .
Väikeste lõõtspillide ühing sai alguse 1989aastal 23.juunil. Esmakordselt esines ansambel koosseisus Raido Koppel , Mati Kiviselg ja Marko Matvere . Esimene kontsert toimus Pärnus. Ansambli põhilisteks rütmideks kujunesid valss, polka ja reilender. Tekste ansambli lugudele tegi Tamur Tohver ja enamuse viisistas Marko Matvere. Viisistada on Matverel aidanud ka ta kolleeg Mait Seger. Lauldakse ka lihtsaid seltskonnalaule. Hiljem liitusid ansambliga veel Joel Sarv , Erkki-Kalle Eskop ja Mait Seger. 2004aastal lisandus ansamblisse Sander Udikas ja Mait Segeri asemele asus Aivar Vassiljev . Esimene heliplaat “Väikeste lõõtspillide ühing” anti välja 1995 aastal. Sellest ajast alates on ansamblit kutsutud üha suurematele lavadele. Valdava osa ansambli repertuaarist on hõlmanud ka rahvalaulud. Tänaseks moodustavad ansambli repertuaari meremeestelaulud ja autorilaulud.
Uurimus
Uurisn Tallinna Tehnikagümnaasiumi kahelt põhikooli klassilt ja kahelt gümnaasiuni klassilt kysides 4. lihtsat küsimust, et kui palju nad teavad Viljandi pärimusmuusika festivali ning seal esinenud ansamblite kohta.
Välja jagasin 79 sedelit millel olid järgmised küsimused:
1. Millal toimus I Viljandi folk ja mitu neid on tänaseni toimunud?
2. Kas Sa oled Viljandi folgil käinud? Mitu korda?
3. Nimeta üks eesti ansambel või artist, kes on Viljandi folgil esinenud.
4. Nimeta mõni lugu sellelt ansamblilt või artistilt?
Küsitlused esitasin 8.b klassis, 8.c klassis, 11.b klassis ja 12.c klassis.
Küsimused
Tulemused
Millal toimus I Viljandi folk ja mitu on neid tänaseni toimunud?
Viljandi folgi toimumise algaastat pakkus õigesti ainult üks vastanutest. 37 õpilast pakkusid Viljandi folgi toimumist ajavahemikus 7-20 aastat.
Kas sa oled Viljandi folgil käinud? Mitu korda?
6 õpilast kõigist vastanutest olid viljandi folgil käinud. 2 neist õpilastest mitmel korral
Nimeta üks Eesti ansambel või artist, kes on Viljandi folgil esinenud.
3 õpilast pakkusid ansambli kes on Viljandi folgil esinenud.
Nimeta mõni lugu sellelt ansamblilt või artistilt.
Ükski õpilane ei pakkunud lugu mida esitati Viljandi folgil tema toimumisajal.
Järeldus:
Enamus Põhikooli ja Gümnaasiumi õpilasi ei tea Viljandi folgist midagi. Ka eesti folkansambleid nad ei tea ja seepärast ei oska nad neid ka seostada Viljandi pärimusmuusika festivaliga. Väga vähesed vastanutest olid folgist küll midagi kuulnud , kuid veelgi vähem oli vastanute hulgas neid, kes seal ise käinud olid.
Kokkuvõte
Käesolevas uurimustöös püüdsin vaadelda Viljandi folki tema algusest tänapäevani. Üllatusin, sest esimene Viljandi folk kestis ainult ühe päeva ning tänu seal viibinud rahvahulkade vaimustusele sai festival kohe positiivse hinnangu. Rahva vaimustus oligi see, mis sundis korraldajaid jätkama. Juba järgmisel aastal esinesid ka välismaa artsitid. Järgnevatel aastatel kasvas pidevalt esinejate ja ka külastajate arv ning peagi oli selge, et juuli lõpp, pärimusmuusika ning Viljandi olid lahutamatud. Paljud eestimaalased seovad oma puhkuseplaane Viljandiga- ikka juulikuu lõpuga ja folgiga.
Minu uurimus tõi välja need eesti folkansamblid ja solistid, kes on kõige sagedamini
folgil esinenud.
2010. aasta 22.-25. juulil Viljandi lossimägedes ja südalinnas peetava XVIII pärimusmuusika festivali teema on „Seest tuleb üks tants!"
Teema kõlab sarnaselt sellele, mida Joosep Toots filmis "Suvi" koos endiste koolivendadega jahuveskis puntratantsule asudes hõiskas. Samavõrd lõbus, ühtehoidev ja miks mitte ka ülemeelik saab olema ka XVIII pärimusmuusika festival. Kui 2009. aasta suvel tehti kummardus üksikpillimeeste sõrme ja kunsti-osavusele, siis järgmiseks eesmärgiks on külalisi tantsitada nii et muru põrub.
Kasutatud materjal
http://www.folk.ee/1997/1997main.html
http://www.folk.ee/1998/
http://www.folk.ee/1999/
http://www.folk.ee/2000/
http://www.folk.ee/2001/index2.html
http://www.folk.ee/2002/index.php
http://www.folk.ee/2003/index.php
http://www.folk.ee/2004/index.php
http://www.folk.ee/2005/festival.php
http://www.folk.ee/2006/
http://www.folk.ee/2007/
http://www.folk.ee/festival/et/festival/Eelmiste-aastate-festivalid/2008
http://www.folk.ee/festival/et/festival/Eelmiste-aastate-festivalid/2009
http://www.vly.ee/
http://www.folk.ee/2004/?link=history.php
15