Heliloojate elulood (0)

Jean Sibelius 8. oktoober 2009. a. 8:10
1865-1957 Elulugu Soome rahvas austav oma kuulsat heliloojat kui rahvuskangelast, kes oma muusikaga etendas tähtsat rolli soomlaste vüitluses oma maa iseseisvumise eest. Sündis Hämenlinnas arsti peres. Kaotanud varakult isa jäi vaid ema kasvatada. Ema pühedus peale lesestumist kodule. Ema olu mmuusikaliselt väga andekas ( pianist , hea lauluhäälega, tundis nooti) ja ajgas oma oskusi pojaga. Jean harjutas ja juba 6-a improviseeris. Esimesed loomed noodistas ema. 15-aastaselt osales pianistide konkursil, kus võitis laureaadi tiitli . Kuulis ühe ukse taga viiulimängu ja soovis saada seejärel viiuldajaks. Astus helsingi ülukooli õigusteaduskonda, et kindlustada tulevik. Helsingi muusikakool avati ja aastal 1885 astus sibelius sinna sisse. See oli esimene kõrgem muusika õppeasutus. Lahkus helsingi ülikkoolist. Sibeliuse andekus on niivõrd ilmne et talle omistati peale muusikakooli lüpetamist (1889) riiklik stipendium kaheks aaastaks enesetäiendamiseks viinis ja berliinis. Need kaks aastat kujundasid teggeliku sibeliuse. 1891 naasis kodumaale ja algas väga viljakas loomeperiood . Suur muusik kannab noodipaberile iidsed runod "Lemmikäisest", ilmarisest, süngepoolsest põhjalast, viljakast kalevala maast, võluveski sampo maast. 1890ndate aastate lüpus toimub sibeliuse jaoks oluline sündmus. Valitsus määras talleeluaegse stipendiumi. Sii võimaldas plühenduda loomingule, vabaneda peadagoogilisest jm muusikalisest tööst, millega seini leivaa teenis. Ülejäänud pika elu veetis vaid soomes. See tõstis veeldi ta siirast kuundumust kodumaasse ja rahvusesse. Viimased 50 aastat ei kurjuta enam midagi uut. Sureb 1957 oma armastatud "ainolas". Helsingis on talle püstitatud väärikas memoriaal ja konservatoorium tema järgi nimetatud.
1865-1957 Looming Sibeliuse rahvusromantiline helilooming on põhjamaiselt karge . Palju on programmilisi teoseid. Muusikas peegelduv eeppiline lagandlik maailmataju . Sibeliuse instrumentaalne ja vokaalne muusika on tihedalt püimunud. Vokaalsümfoonilist muusikat on arvukalt. Kooriteoseid üle 30: koorilaul finlandia , kantaat kalevala, oma maa, tule sünnd, 5osaline sümf poeem kullervo . Suur hulk soololaule. Tähtsamad teosed orkestrile: sümfopoeemid finlandia, saaga, tapiola, bard, öine ratsasõit ja päikesetõus; sümfooniline süit põhjala tütar; tetraloogia 4 sümfoonilist legendi: lemminkäinen ja saareneiud, lemminkäinen toonelas, toonela kurg , lemminkäise kojutulek ; süit karelia; kontsertsüit Balhazzari pidu. Sibelius kirjutas meeleldi ka lavastustele valse trieste, pelleas ja melisande , torn, surm, scaraminche. Lisandub hulk muud orkestraalmuusikat. Kammertsmuusikat kirjutas põhiliselt noorusaegadel. Üheks 20 saj kaunimaks viiuli kontserdiks on tema oma. Sümfooniaid on 7, tuntumad: 1, 5, 7. sibeliuse muusikat võib iseloomustada kui jõulist suurejoonelist väga soomepärast, sügalat rahvuslikku, meloodia ja tämbririkast.
Muusika Page 1 Edvard Grieg 14. oktoober 2009. a. 20:27
1843-190 Elulugu Grieg oli norra rahvusliku ärkamisaja laulik. Esimene muusikaõpetaja oli ema, kes mängis ka ise klaverit . Edvard suhtus tõsidusega õpingutesse ja selle tulemuseks olid 12a kirjutatud esimesed helitööd. Akadeemilise muusikalise hariduse saamine norras oli võimatu. Selleks suundus keskeuroopasse. Ema valmistas ette leipzigi konservatooriumisse minekuks . Õpingud lõppesid edukalt. Edasi töötas helilooja , pianist, dirugendi ja pedagoogina. Grueg seob end aastateks Christianiaga, kus tol ajal elas ja töötas hans christian andersen . Said sõpradeks. Esimese romansi pühendas talle. Grieg tutvus nina hagerupiga kellest saav tema teoste esmane ja olulisim/parim ettekandja ja abikaasa. Kogu hilisema elu ühendas nina abikaasale. 1867 avati oslos griegi nimeline muusikaakadeemia ja abiellus. Muusikaakadeemiale elu sisse puhumine võttis aastaid(raha, ruumide ja personali komplekteerimine. Vösitav ja psühholoogiliselt kurnav. Samal ajal peeti tada kodumaal keskpäraseks muusikuks ja riik ei eraldanud stipendiumi, mis võimaldanuks tal vabaneda olmemuredest. Ootamatult tõi pöörde Ferenc Liszti avalik kitri geiegi toetuseks. Grieg kohtus liszti roomas 1870. see tõstis griegi eneseusku. Mõni päev peale seda andis Lizst välja artikli euroopa ajalehtedele, ku soosis griegi. See muustis oluliselt griegisse suhtumist kodumaal ja ta sai riiliku stipendiumi. Palju aastaid reisis grieg mööda euroopat pianisti ja dirigendina ja klaverisaatjana ninale. Neil reisidel propageeris grieg nii enda kui teiste põhjamaade heliloojate muusikat ja vanaduspäevad möödusid Bergeni lähedal mõisas või tagasihoidlikus maamajas fjordi kaldal trollhagenis. Maetud koos abikaasaga Bergeni lähedale kaljusse . Grieg= norra ja selle loodus ja lihtsad inimesed.
1843-1907 Looming Oma maa inimeste eluolu oli loomingus esikohal. Griegi muusika on sügavalt rahvuslik ja sarnased on ka pealkirjad: pealkurjad rahva elust, norra tantsud, pulmapäev, mööda kaljusid ja fjorde. Vokaalmuusikas on tähtsamad tsüklid: ma armastan sind, kaks pruuni silma, lootus, jalutudkäik metsas. Arvukalt on ka soololaule: solveigi laul. Palju kantakse ette knataati uus isamaa. Griegil on ka 1 rahvalik ooper Olav Tryvason. Kuid helilooja orkestraalteosed on vlkaalidest palju tähetamad ja just see on maailma kuulus osa. Klaverikontserte on 2 millele lisanduvad klaveritsüklid (lüürilised palad ) ja väikevormid (pallaadid, variatsioonid jne). Orkestrile kirjutanid ka populaarsed süidid sigrurd jor sarfar, horbergi süit, kaks eleegilist pala. Loomingu tipuks on orkestrisüit peer gynt . Muusika on kurjutatud borra dramaturg henrik ibseni samanimelisele teosele. Teos räägib elupõletajast loodrist peer gyntist ja ta imepärastest seiklustest ja kummaliste olenditaga kohtumisest. Vana mehena koju saabudes leidis eest teda kogu selle aja oodanud pruudi solveigi. Süitis on kokku 22 pala, millest gried tegi 2 neljapalalist süiti.
Muusika Page 2 Kuulamine 8. oktoober 2009. a. 8:01
Jean Sibelius: Finlandia
Kuulamine
Audio recording started : 8:05 8. oktoober 2009. a.
Kontsert süit "Balshazzari pidu"
Kuulamine
Audio recording started: 8:07 8. oktoober 2009. a.
Soololaul " Kurbus "
Kuulamine
Audio recording started: 8:09 8. oktoober 2009. a.
Sümfooniline poeem "Saaga"
Kuulamine
Audio recording started: 8:11 8. oktoober 2009. a.
Viiulikontsert nr 1, 1. osa
Kuulamine
Audio recording started: 8:13 8. oktoober 2009. a.
1. sümfoonia 3. osa
Kuulamine
Audio recording started: 8:16 8. oktoober 2009. a.
Sümfoonilina süit "Põhajala tütar"
Kuulamine...
Audio recording started: 8:19 8. oktoober 2009. a.
Edvard Grieg:
Kuulamine... Muusika Page 3 Kantaat "Uus isamaa"
Kuulamine...
Audio recording started: 8:21 8. oktoober 2009. a.
Klaveritsükkel "Lüürilised palad" "Kevad"
Kuulamine...
Audio recording started: 8:22 8. oktoober 2009. a.
Soololaul "Solveigi laul"
Kuulamine...
Audio recording started: 8:25 8. oktoober 2009. a.
Norra tants nr 2
Kuulamine...
Audio recording started: 8:27 8. oktoober 2009. a.
Klaverikontsert nr 1 (A- moll ), 1. osa
Kuulamine...
Audio recording started: 8:29 8. oktoober 2009. a.
Peer Gynt 2 " Hommikumeeleolu "
Kuulamine...
Audio recording started: 8:32 8. oktoober 2009. a.
Peer Gynt 1 "Mäekuninga koopas "
Kuulamine...
Audio recording started: 8:34 8. oktoober 2009. a.
Muusika Page 4 Johann Strauss jr. 10. detsember 2009. a. 7:52
1825-1899 Austria Kuulsa helilooja, viiuldaja ja dirigendi nimi on lahutamatult seotud sünnilinna viiniga. Strauss ühendas tõsise ja kerge muusika. Tantsude ja operettide looja. Tema muusika on rikas ideedest, maitsekusest, peensustest, poeetilisusest, ja üllusest. Ega asjata polnud ta juba eluajal valsikuningas. Straussi nooruseaastaid töitis muusika sest tema heliloojast ise orkestriharjutused kodus sest nii oli odavam. Isa võimaldas oma 3 pojal klaveritunde võtta kuid oli muusikkarjäärile vastu. Põhjuseks noorusaja raskused muusikuna läbi loomisel. Isa sooovis, et johannist saaks pangaametnik. Selleks pidi gümnaasiumi ja polütehnikumi lõpetama. Vastupidiselt nägi asja ema. Ta tajus oma poja andekust ningmõistis, et muusika on johannile kõik. Ise eest salajas tegi ema kõik poja muusikaõpingute jätkamiseks. Raha tuli võtta majanduskulude arvelt ja lisatööga. Tekkis pingeline situatsioon. Perekonnasisene suhe muutus üha keerulisemaks. 1844 asutas oma esimese orkestri. Orkester saavutas lühikese ajaga tohutu mrnu. Tantsuõhtutele pea võimatu pileteid saada. Noor strauss liikus kiiresti ülemaailmse kuulsuse poole. Orkester esines kõikjal euroopas, hiljem põhjaameerikas. Ise oli 1. viiul , dirigent , helilooja, arranzeerija, konfrausiee (õhtujuht). Uued meloodiad valmisid erakordse kergusega. Tööind ei raugenud. Suri kuulsuse tipul.
1825-1899 Muusikat kirjutas elu lõpuni 168 valssi 73 kadrilli 31 galoppi 31 masurkat 7 polkat 43 marssi 9 operetti : Viini veri Lood viini metsadest Kevadhääled Mustlasparun Mustlasprintsess
Muusika Page 5 Hector Berlioz 10. detsember 2009. a. 7:52
1803 -1869 Tulevane suurmuusik sündis arsti peres väikeses prantsuse linnas Jsere(?) jõe orus. Vanemate sooviks oli, et poeg saavutaks isa auväärse elukutse . Kuid hctoris helises sisemine muusika. Isa kinkis flöödi, mida poiss usinalt harjutama asus. 18aastaselt armus hector kohalikku neidu , kuid nende armulugu purustati. See põhjustaski talle raske emotssionaalse tragöödia. Tekkis keskkonna vahetuse vajadus. Ise rõõmuks teates, et astub pariisi ülikooli arstiteaduskonda. Kirev kultuurielu neelas nooruki kiirelt. Pealt mõnde kõiku pariisis ooperis kaob huvi arstinduse vastu. Teatab , et temast saab helilooja. See lahutas ta alatiseks kodust. Sukeldus muusikasse. 1885 sai hector ühelt pariisi kirikult tellimuse kirjutada " Reekviem - Suur Missa ". Esiettekanne õnnestus suurepäraselt. Võeti soojalt vastu. 1826 astus suurte lootustega pariisi konservatooriumi. Aasta pärast tuli pariisi külalisetendusi andma laondoni shakespeare teater. Etendusi külastanud hector armus harriet smithson- isse . Kokku sulandusid kunst ja armastus. 24a hector nägi hamletit. Ta seadis eesmärgiks võita konservatooriumist rooma preemia, mis võimaldaks 2a roomas õppida. 1830 võitis kantaadiga "sardanapali viimne öö" itaalias lõi uued ulatusslikud teosed. Kodumaal teda heliloojana ei tunnustatud. Alustas muusikaliskirjanduslikku tegevust. Püüdis leida tunnustutst välismaalt. 1833 abiellus harrietiga. Täpselt enne oma sümfooniat. Abielu ebaõnnestus. Lootis saada valitud pariisi konservatooriumi professoriks. Nii ei läinud. 1839 nimetati ta hoopis noodikogu konservaatoriks. See amet jäigi elu kõrgeimaks. Et põgeneda kodustest suheteest sõitis ta palju ringi. 40 -50 aastatel külastas tihti saksamaad, kus kohtus liszti ja schumanniga. Leidis lähedase kontakti ka paganiniga. Edasi sõitis austriasse ja venemaale, kus andis sealsetes suurlinnades kontserte. Elu lõpuks oli ta haide ja murud. Tal polnud enam lootusi, illusioone, ideid. Maeti Moutmatre'i kalmistule pariisis.
1803-1869 Romantiline kunstnik, nagu teda kujutatakse kurja vaimu võimuses kirglik armuja. Tulvil kõige fantastilisemaid ideid. Mida ta oskas ka realiseerida nii muusikas kui ka kirjanduses. Looming oli mitmepalgeline. Tuntumad orkestripalad: fantastiline sünd, matuse sünd (sõjaväe ork.), harold itaalias ( vioola ja ork), avamäng karnevali marss, dramaatiline sümfoonia romeo ja julia . 2 ooperit: troojalased kartaagos, beatrive ja benedict. Oratooriumid: fausti murdumine , kristuse lapsepõlv. Kantaadid: 8 fausti stseeni, 5. mai. Hulk erinevat koorimuusikat. Populaarne on laulutsükkel Suveõhtud. Ta avaldas olulise orkestreerimisõpiku 1844. see sai õppematerjaliks Wagnerile ja Straussile jt. vaatamata oma andele on teda aastaid valesti mõistetud . Ta oli auhinnatud geenius . Isegi tänapäeval kritiseerivad muusikud teda " vigade " tõttu suutmata mõista muusika ülimat originaalsust. Vaatamata kõigele on jäänud 19. saj. prantsuse musternäidiseks, tulevikuvisiooni ettenägevaks isiksuseks.
Muusika Page 6 Anton Dvorak 10. detsember 2009. a. 7:52
1841 - 1904 Tsehhi Sündis praha lähistel. Isa oli lihunik , kuid vaba aja sisustas muusikaga. Poja erakordne muusikaline andekus jõudis isani õige ruttu. Muusikaõpingud algasid kõdukülas viiuli, vioola ja klaverimänguga. Sisaldasid ka sülfi ja kompositsiooni temaatikat. Põhjalik õpe jätkus Prahas sealses orelikoolis. Koolis sai mõnituste osaliseks . Teda peeti andekaks kuid teoorias nõrgaks. Liiati oli ta isepäine ja enesekeskne . Esimeseks töökohaks sai vastavatud praha rahvusteater , kus sai vioolamängija koha. Dirigendiks oli Bedhir Smetana. Tööleasumise ajaks olid valminud mitmed huvitavad teosed. Üldsus suhtus jahedalt. Siiski jätkas kangekaelselt ja sihikindlalt muusika kirjutamist. Ka enesetäiendusõpped ei katkenud. 1872 tõi talle tunnustuse kantaat Hymnum. Sellel kontserdil oli ka Brahms (kirjastusärimehest helilooja). Avastas enese jaoks uue ja andeks helilooja. Pakkus sõprust. Tema abil sai Dvorak 1875 riikliku stipendiumi, mida maksti surmani. Oma elu lõpuni hoolitses Brahms Dvoraki teoste kirjastamise eest saksa kirjastustes. Järgnes kiire tõus. Kõikvõimalikud kollektiivid esitasid Dvoraki teoseid. Heliloojat teatakse ja tunnustatakse üle euroopa ja USA. Oxfordi ülikool andis akadeemiku aunimetuse. Prahas sai konservatooriumi professoriks. 1892-95 töötas NY riikliku konservatooriumi rektorina. Koduigatsus tüi ta peagi Tsehhi tagasi. Naastes asus Praha konservatooriumi rektori kohale. Valiti viini parlamendisaadikuks. Muusikat kirjutas palju ja mitmekesist. Oma kodumaal rahvuskangelane. Olemuselt elu lõpuni kinnine ja väheseltsiv. Viimased aastad veetis oma maamõisas praha lähistel. Dvorakil oli veider hobi: raudteemajandus ja -tehnika. Uuris igal võimalusel. Tihti ununes muu.
1841-1904 Dvorakit ei pealunud uued moejooned muusikas. Nagu Brahmsigi. Dvoraki jaoks oli muusika kaunis, südamlik, ja spontaalselt kuulatav. Muusikas saavad kokku slaavi värvikus, temperament ja rütmid. Palju tsehhi rahvaviise ja -tantse. Dvorak tahav avada tsehhi rahva hingeelu . Loomingus on tuntav ka kurbus ja igatsus. Seda tahku on mõjutanud tema kahe poja varajane surm. Tema loomingus on esindatud kõik tuntud zanrid , eriti populaarne on orkestrimuusika valdkond . 2 kogumikku slaavi tantse orkestrile (algselt klaverile 4 käel). Palju kirjutas klaverile viiulile ja tsellole soolokontserte. Sümf poeem Veemees. Sümfooniline avamäng Husitska. Oluline koht sümf, mida on 9. maailmakuulus on viimane neist ("uuest maailmast"). Palju on kammermuusikat. Triod, kvartetid, kvintetid jma. Paljudes kaasategev ka klaver . Ainult klaverile tantsud ja variatsioonid jm lühivormid. Arvukas aga tähelepanuta on ooperid. Neid oli 10. liiga rahvuslikud (teistel raske mõista). Russalka, Vanda, Jakobiin, Kuningas ja söekaevur. Vokaalsümf tipus on 1 oratoorium /reekviem, kantaat hymnum, missa Stabat Mater , tsüklilisi soololaule.
Muusika Page 7 Kuulamine 10. detsember 2009. a. 7:54
Strauss
Kuulamine...
Dvorak
Kuulamine...
Berlioz Audio recording started: 8:27 10. detsember 2009. a.
Kuulamine...
Muusika Page 8 Modest Mussorgski 4. veebruar 2010. a. 13:42
1874 - Maria teatris "Boris Godunov ". Tema oopereid on ümber töötanud nii Nikolai Rimski- Korsakov kui ka Dimitri Sostakovits. Põhjuseks Mussorgski akadeemilise hariduse puudumine ja kadedus . Üks oponente oli ka Pjotr Tsaikovski . Tuntud ooperid on veel "Sorotsintsõ aastalaat " ja ainuke koomiline ooper "Naisevõtt". Kriitika üheks põhjuseks on ka tema libretodes puuduv riim. Klaverimuusikas tsükkel "pildid näituselt". See koosneb kümnest pildist ja neid õhendavatest promenaadidest. Tsükkel valmis 1874. selle aasta veebruaris korraldati peterburi kunstide akadeemias näitus Mussorgski hea sõbra Viktor Hartmanni joonistustest ja arhitektuurijoonistest. Tsükkel on kirjutatud ühe tervikuna , ilma pausideta. Osad: "Kiievi väravad", "Kaks juuti", "Limoges'i turg ". Klaveritsükli orkestreeris maailmakuulsaks prantsuse impressionist Maurice Ravel. Koos Claude Debussyga tegid nad väga palju, et tuua Mussorgski välja ebasoosingust venemaal ja tutvustada teda läänes. Mussorgski oli eelkõige muusikaline portretist ja dramaturg. Psühholoogiline realist. Oma muusikaga eemaldus ta akadeemilistest arusaamadest heliloomingus. Seda tõlgendasid tema kaasaegsed harimatusest tulenevana. See põhjustas pikaajalise konflikti teiste vene heliloojatega. Tema muusikaliseks sihiks oli kõnekeelest tulenev rütmiline vabadus. Inimkõnest tulev loogika, mis säilitaks kõne loomulikkuse. Mussorgski muusikalise pärandi kogusid kokku tema sõbrad, kellele oli adresseeritud ka enamus loomingust.
Muusika Page 9 Pjotr Tsaikovski 4. veebruar 2010. a. 14:13
1840-1893 Stselkunstsik - pähklipureja
Muusika Page 10 Kuulamine 4. veebruar 2010. a. 13:55
Ooper "Boris Godunov"; "Borisi monoloog " Klaveritsükkel "pildid näituselt"; mingi promenaad
Muusika Page 11 kuulamine 27. aprill 2010. a. 14:48
kuulamine
Audio recording started: 14:48 27. aprill 2010. a. 1. Hans Eklund - Kontsert tromboonile, löökpillidele ja orkestrile ( avangardism ) 2. Oliver Miessiaen - Orelitsükkel Ülestõusmine. Hingerõõm (avangardism) 3. Sir Edward Elgar - Pop and circumstances march 4. Anton Bruckner - aaria Ave maria 5. Anton Bruckner - sümfoonia 8. 2 osa. Scherzo 6. Anton Bruckner - saksa Motett aferentum rigi 7. Anton Bruckner - 4. sümfoonia. 3 osa Bewegt 8. Gustav Mahler - 3 Sümfoonia. 5 osa. Lõbusas tempos ja vahvalt 9. Gustav Mahler- laulutsükkel laulud maast. Joogilaul maa vaevast 10. Gustav Mahler - sümfoonia 8 "tuhandete sümfoonia", 1 osa Hymnum 11. Richard Strauss - sümf poeem "Nii kõneles zarathustra" 12. Richard strauss - Sümf poeem " Don Juan " 13. Richard Strauss - laul Befreit 14. Richard Strauss - ooper vaikiv naine. Morasuse aaria
Muusika Page 12 Arnold Schönberg 2. september 2010. a. 14:45
Austria 1874-1951 Viinis sündinud helilooja on suurtele muusikalistele uuendustele alusepanija. Ta on ekspressionismi, atonaalse muusika ja dodekafoonia rajaja. Schönberg sündis saapavabrikandi perekonnas Viinis. 8- aastaselt algavad viiulimängu õpingud. Kohe algasid ka loomekatsetused. Edasised õpingud on katkendlikud ja seotud erinevate pedagoogidega. Sellest tulevnevalt jäi schönberg põhiliselt iseõppijaks. Vaatamata sellele on tema muusikaline karjäär muljetavaldav helilooja, dirigendi ja pedagoogina. Loominguline tegevus jätkus hoogsalt. Aastaid juhatas ta tööliskoore. 1901 abiellus ja siirdus berliini. 3 last. 1903 naases aga uuesti viini. Viinis asutas ta loovate helikunstide ühingu. Edasine aktiivne loome ja kontsert tegavus viis ta taas berliini, prahasse, londonisse, kopenhagenisse, barcelonasse jne. 1925 asus tööle berliini kunstide akadeemiasse kompositsiooni klassi. Olles juut emigreerus t933 USAsse kuhu ka jäi. Edasi töötas new yorkis ja bostonis konservatooriumites ja siis lõuna-kalifornia ülikoolis. Ta korraldas üleameerikalisi suvekursusi. Suri los angeleses 1951 suvel.
Muusika Page 13 Kuulamine 2010 I 2. september 2010. a. 14:52
1. Kammersümf no 1 2. Oratoorium gurre laulud - imeilus galathea 15 pillile
Kuulamine...
Kuulamine... Audio recording started: 15:09 2. september 2010. a.
Kuulamine...
Muusika Page 14