9. Väätpaberituru osalised Väätpaberituru osalised Emitendid - raha hankijad Investorid - raha paigutajad · Otseinvestorid · Portfelliinvestorid Kutselised investorid · Fondivalitsejad (varahaldus ettevõtted; assets managements) · Maaklerifirmad (brokerages) · Kommertspangad · Kindlustusseltsid · Investeerimisfondid, pensionifondid jt. Reguleeritud turu korraldaja ja arveldussüsteemi korraldaja Maakler (stockbroker) on isik, kes ostab või müüb väärtpabereid oma kliendi (investori) jaoks, saades tehingu eest komisjonitasu. Tänapäeval: tehinguid tehakse läbi interneti automaatsetes elektroonilistes süsteemides maakler - finantsvahendaja, kelle kaudu toimub ligipääs elektroonilisele kauplemissüsteemile Väärtpaberibörsidel saavad tehinguid teha ainult börsi liikmed. Turutegija on börsi liige (pank või maaklerfirma), kes tagab konkreetse aktsia pideva nõudluse ja pakkumise olemasolu , st. alaliselt valmis aktsiatega oma arvel kauplema
need ei pruugi osutuda täpseiks. Raamatupidamishinnangute muutuste mõju kajastatakse muutuse toimumise perioodi kasumiaruandes. Kasumiaruandes on ärikulud liigendatud lähtudes kulude olemusest. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud Eesti kroonides. Raha ja raha ekvivalendid Raha ja raha ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a. arvelduskrediit), kuni 3-kuulisi tähtajalisi deposiite ja kergesti realiseeritavaid väärtpabereid (pankade rahaturufondide osakuid). Lühiajalised finantsinvesteeringud Lühiajalised finantsinvesteeringud on bilansis näidatud õiglases väärtuses, kui see on usaldusväärselt hinnatav. Õiglase väärtuse määratlemisel on aluseks võetud turuhind. Kui õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav, kajastatakse lühiajalised finantsinvesteeringud bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste finantsinvesteeringute väärtuse muutus kajastatakse kasumiaruandes. Nõuded
2.1) Tururisk (ka hinnarisk) Võlakirja turuväärtus muutub sõltuvalt paljudest teguritest (sh riskitase, intressitase turul, nõudlus ja pakkumine jne. Pikemaajaliste võlakirjade väärtus on rohkem sõltuv üldisest intressitaseme muutusest. 2.2) Reinvesteerimisrisk Ei saa kindlalt teada, millise tulumääraga saame reinvesteerida võlakirjalt saadavaid kuponge või muid makseid 3) Likviidsusrisk - raske oma väärtpabereid müüa "õiglase" hinnaga 13. Mis on ja mida iseloomustab krediidireiting ning kuidas see on seotud võlakirja oodatava tootlusega? Väjendab emitendi riskitaset (st investoril on info emitendi riskidest) ning seega ka laenamise hinda. Koostatakse agentuuride poolt, tuntumad on Moody's ning Standard&Poor's. AAA kõrgeim. Baa-st allapoole tulevad spekulatiivsed võlakirjad. 14. (Võlakirjade tootlus) Mille poolest erinevad hetketulusus (CY) ja tulusus tähtajani (YTM)
jagamise lepingut ega loobuda pärandist (PKS § 188 lg 1 p 1-2):v.a kui vanem ise ka loobus (PKS § 131 lg 2) Sõlmida ettevõtte omandamisele/võõrandamisele/käitamisele suunatud lepingut (PKS § 188 lg 1 p 3-4), alustada uut majandustegevust (PKS § 131 lg 3) Omandada osalust/liikmelisust juriidilises isikus (PKS § 188 lg 1 p 5): v.a mittetulundusühingus (MTÜS § 12 lg 5) Võtta laenu (PKS § 188 lg 1 p 7) Omandada või võõrandada väärtpabereid (PKS § 188 lg 1 p 8) Võtta vastutust teise isiku kohustuste eest, sh koormata vara (PKS § 188 lg 1 p 9) Sõlmida kaasomandi jagamisega seotud kokkuleppeid (PKS § 188 lg 1 p 10) Sõlmida eestkostetava nõudeid või tagatisi lõpetavaid või vähendavaid kokkuleppeid (PKS § 188 lg 1 p 11) Vanem ei või anda neil juhtudel ka vara lapse käsutusse (PKS § 131 lg 3). Ühepoolne tehing tühine, mitmepoolne kohtu heakskiiduni hõljuvalt kehtetu (PKS § 189, 190).
Seega kaetakse nendega lühiajaline eelarve defitsiit. 2. Pikaajaliste munitsipaalvõlakirjade peamised eesmärgid on finantseerida pikaajalisi ning suuri kapitalimahutusi nõudvaid projekte. Sageli on nendeks infrastruktuuri rajatised, haridus jms. Samuti kaetakse pikaajalistest väärtpaberitest saadavatest vahenditest eelarve pikemaajaline defitsiit, mis teatud perioodidel võib suureneda jooksvate tehingute tõttu. Arenenud riikides kasutatakse selliseid väärtpabereid aktiivselt ja neid võib eristada palju erinevaid liike. Üks levinum võlakirja vorm on: tagtisest suurema nimiväärtusega obligatsioonid või võlakirjad. Emiteerivad omavalitsused, tagavad neid olulise võ piiramatu maksujõuga. Selliseid võlakirju peetakse hästi tagatuks, sest nad on tagatud emitendi võimega vajadusel kehtestada täiendavaid maksukohustusi. Teatud objektist saadava tuluga kaetud obligatsioonid. Nende obligatsioonide abil kaetakse
6. Kuld on näide nn kaup rahast, millel on sisemine väärtus. Kui riik võtab endale kohustuse vahetada ringluses olev paberraha vajadusel kulla vastu, siis sellist rahasüsteemi nimetatakse kullastandardi süsteem 7. Kvaasi- ehk näivraha täidab raha kui akumulatsioonivahend funktsiooni kuid seda ei saa kasutada maksevahendiks 8. Raha pakkumised on raha hulk majanduses, mida saab mõõta nn rahaagregaatidega. 9. Kui riigi KP ostab või müüb vabaturul väärtpabereid, nimetatakse seda lühendatult OMO ehk Avaturuoperatsioonid 10. Rahaagregaat M1 sisaldab lisaks sularahale väljaspool pankasid veel nõudehoiused ehk arvelduskontod ning tsekiarved ja reisitsekid 11. Klassikalisene kvantitatiivne raha teooria põhiseosed on esitatavad nn vahetusvõrrandi M*V = P*T kujul. 12. Vahetusvõrrandi vasak pool ehk avaldis M*V tähendab, et M sümboliseerib rahapakkumine ning V raha tehingluskiirus 13
on puudujäägiga. Finantsasutused on nii finantsvahendajad (pangad, investeerimisfondid, kindlustusettevõtted, jt.) kui ka infrastruktuursed asutused (börsid, väärtpaberite depositoorium, finantsinformatsioonifirmad, jt.). Finantstooted jaotatakse finantsinstrumentideks (finantstooted millega kaubeldakse turgudel) ja finantsteenuseteks (turgudel mittekaubeldavad finantstooted). 17. Väärtpaberituru osalised. · Emitendid - isikud, kes on väärtpabereid välja lasknud või võtnud omale vastava kohustuse. Nt börsiettevõtted. · Investorid - isikud, kes on omandanud väärtpaberi(d). · Väärtpaberituru kutselised osalised - investeerimisteenust pakkuvad asutused (muu hulgas investeerimisühing, krediidiasutus, börs). 18. Kuidas liigitatakse finantsturud? · Instrumentide tähtaegade järgi: Rahaturg - lühiajaliste, kuni 1 aastaste instrumentide turg Kapitalituruks - pikemaajaliste instrumentide turg
järgneva aasta 31. märtsiks. Maksu- ja Tolliameti e-teenuse vahendusel on tuludeklaratsiooni võimalik esitada alates maksustamisperioodile järgneva aasta 15. veebruarist. (TuMS § 44 lg 1) Mitteresident on kohustatud esitama kalendriaasta jooksul saadud TuMS § 29 lg-te 4 ja 5 kohaselt maksustatava kasu kohta Maksu- ja Tolliametile tuludeklaratsiooni hiljemalt järgmise aasta 31. märtsiks. Samaks kuupäevaks esitab tuludeklaratsiooni maksustamisperioodil väärtpabereid võõrandanud mitteresidendist füüsiline isik, kes soovib kasutada § 29 lg-s 42 sätestatud õigust. Kui võõrandati kinnisasi, esitatakse tuludeklaratsioon kuu aja jooksul pärast kasu saamist. Kui võõrandatud kinnisasja eest tasutakse ositi, esitatakse kuu aja jooksul pärast esimese osamakse saamist ka deklaratsioon kokkulepitud tehinguhinna kohta. (TuMS § 44 lg 4) Mitteresident, kes sai Eestis maksustamisele kuuluvat ettevõtlustulu (TuMS § 29 lg 3),
üldkasulik töö общественно-полезный труд asendamine замена kriminaalhooldusametnik чиновник, осуществляющий надзор за условно осуждёнными лицами и лицами, условно-досрочно освобождёнными от отбывания наказания rahalise karistuse asendamine vangistuse või üldkasuliku tööga замена денежного взыскания тюремным заключением или общественно полезным трудом rahalise karistuse päevamäär дневная ставка денежного взыскания vangistuse alammäär минимальный срок тюремного заключения varalise karistuse asendamine vangistusega замена имущественного наказания тюремным заключением miinimumpäevamäär минимальная дневная ставка trahviühik штрафная единица aresti alammäär минимальный срок ареста tingimisi vabastamine условное освобождение pöörata täitmisele обращать к исполнению mõistetud karistuse pööramine täitmisele обращать назначенное наказание к исполнению kuriteo toimepanemine ettevaatamatusest совершение пре...
ulatuses, ilma et ta annaks üle panditava vara valdust. Kommertspant ulatub kogu koormatavale varale, ei ulatue kassas või krediidiasutuses olevale rahale, ettevõtjale kuuluvatele osadele, aktsiatele. Kommertspant lõpeb registrist kustutamisega. 41 Kinnipidamisõigus on seadusjärgne pandiõigus, mis annab isikule, kellel on nõue võlgniku vastu, õiguse seaduse alusel kinni pidada tema valdusse sattunud võlgniku vallasasju või üleantavaid väärtpabereid. Kodulooma kinnipidamine on seaduses sätestatud kinnipidamise erijuhuna. Hüpoteek on kinnispant. Isikul, kelle kasuks on hüpoteek seatud on õigus hüpoteegiga tagastatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Kinnisasja omanik on kohustatud lubama kinnisasja müümist. Hüpoteek tekib kande tegemisega kinnistusraamatusse ja lõpeb kande kustutamisega kinnistusraamatust, kui seadus ei sätesta teisiti. Hüpoteegiga tagatud võlausaldaja nõude rahuldamine võib
96. Mis on aktsiaselts - *Aktsiaselts- piiratud vastutusega äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Tavaliselt suurettevõte. Juhtorganid: aktsionäride üldkoosolek (pädevus võrreldes osaühinguga piiratum, kuna aktsionäre võib olla väga palju), nõukogu (aktsionäre esindav kontrollorgan), juhatus. Eripära õigus käibele lasta aktsionäriks olemist tõendavaid väärtpabereid aktsiaid. Osanik ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kõigi kohustuste eest vastutab vaid oma sissemaksuga; aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Aktsaiseltsi puhul kohustuslik audiitorkontroll. 97. Mis on osaühing - *Osaühing- piiratud vastutusega äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Äriseadustiku mõtte on osaühing aktsiaseltsist väiksema kapitaliga. Kõrgem organ osanike koosolek. Osaühingut juhib juhatus. Osanik ei
seadusvastate tegevuse eest. ÄS reguleerib majandustegevuse eraõiguslikku, s.o kaubandusõiguslikku poolt. ÄS ei ole ainus majandustegevust reguleeriv seadus, sest äriõiguse allikad on ka TSÜS, raamatupidamise seadus (RT I 2002, 102, 600; 2009, 19, 116), pankrotiseaus (edaspidi PankrS, RT I 2003, 17, 95; 2009, 11, 67), krediidiasutuse seadus (RT I 2005, 8, 32; 2008, 59, 330). ÄS ei reguleeri näiteks kaubandustehinguid ja väärtpabereid, mis on sätestatud võlaõigusseaduses. Äriõiguse keskseks subjektiks on ettevõtja. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ja kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivakss tegutseks, ning seaduses sätestatud äriühing (ÄS §1). Seega on ettevõtjad õiguste ja kohustuste kandjad, kes on juriidiliselt lepingupoolteks, omavad õigus- ja teovõimet jne (st isikud). Mõistet ettevõte kasutatakse seadusesobjekti tähenduses, st ta
portfellis teatud osa kujutab endast osalusi teistes valik; 6)suhted pangaga: ·kontojäägi vähenemine ·suur kulu ·sidekulu ·teenustasu audiitorkontrolli eest; 5) firmades s.t pank on ostnud firmade aktsiaid. Kom.p. lühiajaline võlgnevus ·laen ainult ühe tagastamise (Im)materiaalse vara väärtuse neg. muutus: ·põhivara võib omada 1 firma väärtpabereid ~15% panga oma- vahenditest. Tulu mittetoovad varad:1)pangas olev allikaga ·taotletavl laenul puudub konkreetne kasuta- kuluvus ·amortisatsioon; 6)muud tegevuskulud n. sularaha; 2)panga presidendile kuuluv auto; 3)kui miseesmärk ·laenu tagastamise graafik ei ole tagatud müügikahjum; 7)erakorralised kulud. Kasumianalüüsil pangal liiga suur hoone
USA oli ka seotud riikidevaheliste laenusuhetega, mis muutis riike USA’st sõltuvaks. 1929-1933. a. majanduskriisi põhjused ja tagajärjed: 1. 2. Asjade käik: a) Põllumajanduses oli pikemat aega toimunud ületootmine, mis põhjustas põllumajandustoodete hindade languse, kui NL tõi odava hinnaga vilja maailmaturule varises teraviljaturg kokku b) USA’s hakati müüma väärtpabereid ning hinnad nende hinnad hakkasid kiresti langema, inimesed kaotasid mõne päevaga varanduse, ei suutnud laene tagasi maksta ning pagandus varises kokku c) peale panganduse kokkuvarisemist kasvas pankrotide arv ning tööta jäi miljoneid inimesi d) tootmise vähenemine kuna inimeste ostujõud kahanes veelgi e) USA hakkas tagasi nõudma Euroopasse antud laene
hinnad langesid) Väljapääsu otsiti viljatootjate hinnapoliitika kooskõlastamises, kuid pärast seda, kui valuutanappuses Nõukogude Liit paiskas maailmaturule suure koguse alandatud hinnaga vilja, varises teraviljaturg kokku Probleemis põllumajandustoodanguga tekitasid ebakindlust USA aktsiaturul -> 29. okt 1929 puhkes New Yorgi börsil paanika Hakati müüma väärtpabereid ning nende hinnad langesid kohutava kiirusega miljonid inimesed kaotasid mõne päevaga suurema osa oma varandusest, pangandus varises kokku Pankrottide laine tööstuses, miljonid inimesed jäid tööta Elanikkonna ostujõud langes järsult, tootmine vähenes USA nõudis Euroopast tagasi sinna antud laenud, kehtestas sisseveetavatele kaupadele kõrged tollimaksud -> kriis levis Euroopasse Majanduskriisi põhjused:
intressimäärade alanemine Tagajärjeks on investeeringute suurenemine, kogunõudluse suurenemine, reaalse SKP suurenemine Rahapoliitika vahendid (instrumendid) Rahapoliitika enamlevinud vahendid on: Avaturuoperatsioonid Laenu ja hoiuse püsivõimalused ehk diskontomäär Pankade kohustuslikud reservid keskpangas. Avaturuoperatsioonid Avaturuoperatsioone sooritades müüb või ostab keskpank teatud väärtpabereid eesmärgil mõjutada kommertspankade reserve (arved keskpangas), rahamassi ja intressitaset Väärtpabereid pankadelt kokku ostes suurendab keskpank nende eest makstes pankade reserve ja seega rahamassi. Väärtpaberite müüki paiskamine vähendab rahahulka. Näiteid USA keskpanga hiigelmahukas võlakirjade ostuprogramm, mida kutsutakse ka rahatrükiks, lõpeb majanduse taastumise jätkumise korral juba oktoobris, selgub
Rassid, rahvad ja usundid Inimesed on erinevad. Antropoloogia - [kreeka keelst - inimeseteadus] Eristatakse kahte külge. · Füüsiline antropoloogia - uurib inimese väliseid tunnuseid. · Kultuurikline antropoloogia - uurib inimeste ühtekuuluvust keele kasutuse, käitumise, usundi ja muu sarnase järgi. Rassid - nimetatakse väliste tunnuste poolest sarnaste inimeste piirkondlikke rühmi. Rassism ehk rassiteooria - tõekspidamine, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletud rassideks, mis on ebavõrdsed. Selle järgi on kõrgemal rassil õigus valitseda alamate rasside üle, neid alavääristada, ekspluateerida või isegi hävitada. Tänapäevase rasismi tekket seostatakse Prantsuse kirjaniku ja diplomaadi Joseph Arthur de Gobineau'ga. Rahvas, rahvus ja rahvuslus Rahvas - sageli mõistetakse selle all lihtsalt riigi või maa-ala elanikke. Rahvuse ühtkuuluvus, mis võib põhineda keelel, ühisel kodumaal, ajalool, religioonil ja tavadel nõuab l...
korraldusel ja kulul käsundiandja jaoks kolmandalt isikult (inkassovõlgnik) teatud rahalise makse sissenõudmist. Inkasso sisuks võib olla ka muu sissenõude või maksekohustuse tunnustamine. Nõudval makseteenuse pakkujal on õigus inkassojuhiste täitmiseks kaasata teine makseteenuse pakkuja (täitev makseteenuse pakkuja). Maksekäsund Maksekäsundiga käsundatakse käsundisaajat maksma või üle andma käsundiandja arvel kolmandale isikule raha või väärtpabereid ning antakse maksekäsundi järgi soodustatud isikule õigus täitmine vastu võtta. Maksekäsundi võib muu hulgas anda veksli, tseki, krediitkaardi ja muu seesuguse maksevahendi abil. Maksekäsundi aktseptimine Maksekäsundi aktseptimine on tahteavaldus, millega käsundisaaja tunnustab maksekäsundist tulenevat kohustust. Dokumendina väljastatud maksekäsundi aktseptimine märgitakse dokumendile. Maksekäsundi täitmine
Iga äri kohta, kelle vara pannakse panti, tehakse äriregistris vastav märge ja edaspidi ei saa see ettevõte oma varaga enam vabalt ringi käia. Kommertspant laieneb ka varale, mis asendab algselt pandiga koormatud vara (Ndx. ettevõte pandib mööbli ja ostab selle asemele uue, nüüd kehtib pant ka uue mööbli kohta). Registerpandi järgi võib pantida patenti, kaubamärki, tööstusnäidist, kasulikku mudelit ja muud registreeritud intellektuaalse omandi vormi. Pantida võib ka väärtpabereid selliselt, et isikul, kelle kasuks pant on seatud on õigus nõuda rahuldamisele panditud väärtpaberite arvel väärtpaberite pantimisel kasutatud käsipandi sätteid. Kinnispant ehk hüpoteek Kinnisasja võib hüpoteegiga koormata selliselt, et hüpoteegipidajal on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Hüpoteek kehtib kande tegemisega kinnisraamatusse, kui seadus ei ütle teisiti.
Leping, millgea üks isik (komisjonär) kohustub teise isiku (komitent) jaoks oma nimel ja komitendi arvel tegema tehingu, eelkõige müüma komitendile kuuluva eseme või ostma komitendile teatud eseme (komisjoniese). Komitent kohustub komisjonärile maksma selle eest tasu (komijsonitasu). Mis on maksekäsund ja arveldusleping? Maksekäsund Sellega käsundatakse käsundisaajat maksma või üle andma käsundiandja arevl kolmandale isikule (maksekäsundi järgi soodustatud isik) raha või väärtpabereid ning antakse maksekäsundi järgi soodustatud isikule õigus täitmine vastu võtta. // Arveldusleping Leping. millega vastavalt seadusele arveldamise õigust omav käsundisaaja (kontopidaja) kohustub avama käsundiandjale konto ja tegema käsundiandja korraldusel toiminguid kontol oleva rahaga või muude õigustega, käsundiandja aga kohustub maksma selle eest tasu. Mis on tervishoiuteenuse osutamise leping ja millised on selle erisused?
Leping, millgea üks isik (komisjonär) kohustub teise isiku (komitent) jaoks oma nimel ja komitendi arvel tegema tehingu, eelkõige müüma komitendile kuuluva eseme või ostma komitendile teatud eseme (komisjoniese). Komitent kohustub komisjonärile maksma selle eest tasu (komijsonitasu). Mis on maksekäsund ja arveldusleping? Maksekäsund – Sellega käsundatakse käsundisaajat maksma või üle andma käsundiandja arevl kolmandale isikule (maksekäsundi järgi soodustatud isik) raha või väärtpabereid ning antakse maksekäsundi järgi soodustatud isikule õigus täitmine vastu võtta. // Arveldusleping – Leping. millega vastavalt seadusele arveldamise õigust omav käsundisaaja (kontopidaja) kohustub avama käsundiandjale konto ja tegema käsundiandja korraldusel toiminguid kontol oleva rahaga või muude õigustega, käsundiandja aga kohustub maksma selle eest tasu. Mis on tervishoiuteenuse osutamise leping ja millised on selle erisused?
Rahapoliitikat viib ellu keskpank vahenditega, mis reguleerivad rahapakkumist. Vastavateks vahenditeks on : diskontomäär, kohustusliku reservi nõue, avaturuoperatsioonid. Diskontomäär on intressimäär, millega keskpank laenab kommertspankadele raha. Kui diskontomäära tõstetakse, väheneb raha pakkumine (ja vastupidi). Kohustusliku reservimäära alandamine suurendab raha pakkumist (ja vastupidi). Avaturuoperatsioonid tähendavad, et keskpank ostab või müüb varasid ja väärtpabereid avatud turgudel. Kui keskpank müüb varasid, väheneb rahapakkumine, kui ostab siis suureneb rahapakkumine majanduses. ÄRITSÜKKEL JA TÖÖTUS 1.Äritsükli olemus ja põhjused Majandusteadlased on seisukohal, et majandus jõuab tasakaaluseisundisse, küsimuseks on, kas saabuv tasakaal asub potentsiaalse tootmismahu lähedal( täishõive tasakaal) või allpool seda taset(tasakaal koos tööpuudusega). Erinevad majandusteadlaste koolkonnad
ettevõte oma varadega ja teisele poole jäävad finantsturud, kus müüakse ettevõtte aktsiaid ja teisi finantsvahendeid, et hankida rahalisi fonde. Järgneval skeemil on toodud rahakäibe ja finantsturgudevaheline seos: Rahakäive äriettevõtte ja finantsturgude vahel Äriettevõte Äri ettevõte emiteerib Finantsturud investeerib väärtpabereid (F) varadesse Lühiajalised Käibevarad võlad põhivarad Rahakäive säilitatud Pikaajalised tuluna (C) võlad (A) Dividendid Äriettevõtte ja võlamaksed Aktsionäride
ettevõte oma varadega ja teisele poole jäävad finantsturud, kus müüakse ettevõtte aktsiaid ja teisi finantsvahendeid, et hankida rahalisi fonde. Järgneval skeemil on toodud rahakäibe ja finantsturgudevaheline seos: Rahakäive äriettevõtte ja finantsturgude vahel Äriettevõte Äri ettevõte emiteerib Finantsturud investeerib väärtpabereid (F) varadesse Lühiajalised Käibevarad võlad põhivarad Rahakäive säilitatud Pikaajalised tuluna (C) võlad (A) Dividendid Äriettevõtte ja võlamaksed Aktsionäride
ettevõte oma varadega ja teisele poole jäävad finantsturud, kus müüakse ettevõtte aktsiaid ja teisi finantsvahendeid, et hankida rahalisi fonde. Järgneval skeemil on toodud rahakäibe ja finantsturgudevaheline seos: Rahakäive äriettevõtte ja finantsturgude vahel Äriettevõte Äri ettevõte emiteerib Finantsturud investeerib väärtpabereid (F) varadesse Lühiajalised Käibevarad võlad põhivarad Rahakäive säilitatud Pikaajalised tuluna (C) võlad (A) Dividendid Äriettevõtte ja võlamaksed Aktsionäride
käsuandja nimel ja arvel sõlmima. Käsuandma maksab tasu selle eest. -komisjonileping- üks isik kohustub teise isiku jaoks oma nimel ja teise isiku arvel tegema tehingu. Eelkõige müüma teisele isikule kuuluva eseme v ostma talle teatud eseme. Teine isik peab maksma selle eest tasu -maksekäsund- käsundatakse käsusaajat maksma v üle andma käsuandja arvel kolmandale isikule raha v väärtpabereid -arveldusleping- vastavalt seadusele arveldamise õigust omav käsundisaaja kohustub avama käsundiandjale konto ja tegema käsundiandja korraldusel toiminguid kontol oleva rahaga v muude üigustega, tasu -tervisehoiuteenuse osutamise leping- üks isik kohustub osutama oma patsiendile tervisehoiuteenust. sundleping -veoleping ---kaubaveoleping- vedaja kohustub saaja ees vedama vallasjasja sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule. veotasu
lõpu kaubavarude hulka. Eestis ei kasutata. Varude arvestust käsitletakse RP seaduse § 34 lõigetes 1 ja 3-7. 4 4. Finantsinvesteeringute arvestus. Finantsinvesteeringud jaot.: 1) Lühiajalisteks (aktsiad, jm. väärtpaberid, ette nähtud edasimüümiseks järgneva maj.aasta jooksul). Lühiajal. finantsinvest. arvestusel rakend. FIFO meetodit, üldjuhul kajast. käibevarana arvest. aktsiaid jm. väärtpabereid lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või turuhind. 2) Pikaajalisteks (eesmärk hoida üle 1 aasta). Pikaajal. finantsinvesteeringud, kus investeerija osalus on alla 20% (portfelliinvesteering), kajast. soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja soetamisega otseselt seotud väljaminekutest. Sidus- ja tütarettevõtete puhul (osalus üle 20%) rakend. kapitaliosaluse meetodit, v.a. juhul kui: · ettevõtet kavatset
c) raha pakkumise ja majandusliku aktiivsuse muutuste vaheliste seoste analüüsi. 7. Mida kujutab endast barterkaubandus? a) barterkaubandus on allhanke tööde tegemine suurtele firmadele; b) b) barterkaubandus on kaupade ja teenuste omavaheline vahetamine otse, ilma raha vahenduseta; vahenduseta; c) barterkaubandus on tehingud suurte kauplusekettide ja hulgiladude vahel. 8. Milliseid raha mõisteid tänapäeval kasutatakse? a) M1 võtab arvesse ainult neid väärtpabereid, mis on ette nähtud kohesteks tehinguteks. See sisaldab sularaha väljaspool panka (ringluses), kõiki hoiuarveid ja reisitsekke. Sageli võetakse seda "raha baasilise pakkumisena". b) M2 sisaldab M1, pluss kohese tagasiostmise kokkulepped, rahaturu vastastikuste fondide bilansid, rahaturu hoiuarved, hoiused ja väikesed tähtajalised hoiused (säästuhoiused). c) M3 sisaldab M2, pluss suured tähtajalised hoiused, tähtajalised tagasiostmise
Eelised: piiratud vastutus, piiramatu eluiga, suuremad ressursid, suhteliselt väike algkapitali nõue, kerge juhtida Puudused: raamatupidamine on võrreldes eelnimetatutega keerukam, asutamisel võib vaja minna juriidilist abi Äriühingu nõukogu Osaühingu puhul olema ei pea. Iga aastast audiitorite kontrolli pole vaja. Aktsiaselts (AS)- äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Võib välja lasta väärtpabereid ehk aktsiaid. Aktsia annab aktsionärile õiguse hääletada üldkoosolekul ja kasumi korral saada dividende(Dividend on omanikutulu ettevõtte puhaskasumist). Kõrgem juhtorgan on aktsionäride üldkoosolek. Kohustuslikus korras kehtestatud nõukogude olemasolu. Suuraktsionäride järelvalveorgan määrab ettevõtte arengu suuna. Kohustuseks on palgata audiitor, kes vaatab üle majandusaruande ja annab sellele hinnangu. AVALIK
ETTEVÕTTE RAHANDUS CORPORATE FINANCE Kristo Krumm Ettevõtte rahandus Kristo Krumm 1. SISSEJUHATUS Ettevõte on tervik, mis moodustub üksikutest osadest: Sisseost Tootmine Finantsid Müük Jne Ettevõtte finantsvaldkond moodustub samuti osadest, mille loomise aluseks on erinevad sihtgrupid oma infovajadustega: Raamatupidamine Ettevõtte rahandus Juhtimisarvestus Kulude arvestus controlling Ettevõtte rahanduse ehk finantsjuhtimise eesmärk: Rahanduseks nimetatakse rahaasjade korraldamist ettevõttes. Ettevõtte finantsjuht peab teadma ja arvestama järgmiste tingimustega: Mis mõjutab finantsjuhtimist ja otsustamist? Kuidas organiseerida äritegevust kõige ratsionaalsemal viisil? Kus asub rahandusfunktsioon ettevõtte struktuuris? Kuidas maksimeerida kasu...
korraldusel ja kulul käsundiandja jaoks kolmandalt isikult (inkassovõlgnik) teatud rahalise makse sissenõudmist. Inkasso sisuks võib olla ka muu sissenõude või maksekohustuse tunnustamine. Nõudval makseteenuse pakkujal on õigus inkassojuhiste täitmiseks kaasata teine makseteenuse pakkuja (täitev makseteenuse pakkuja). Maksekäsund Maksekäsundiga käsundatakse käsundisaajat maksma või üle andma käsundiandja arvel kolmandale isikule raha või väärtpabereid ning antakse maksekäsundi järgi soodustatud isikule õigus täitmine vastu võtta. Maksekäsundi võib muu hulgas anda veksli, tseki, krediitkaardi ja muu seesuguse maksevahendi abil. Maksekäsundi aktseptimine Maksekäsundi aktseptimine on tahteavaldus, millega käsundisaaja tunnustab maksekäsundist tulenevat kohustust. Dokumendina väljastatud maksekäsundi aktseptimine märgitakse dokumendile. Maksekäsundi täitmine
· võlakohustust tõendavad väärtpaberid (võlakiri, hoiuse sertifikaat jmt); · ostu- või müügiõigust või -kohustust tõendavad väärtpaberid (optsioonid, forvardid, futuurid). Tavaliselt peab uut ettevõtet finantseerima kõigepealt aktsia- või osakapitaliga (vt tabel 1.3). Eestis on nõutav minimaalne aktsiakapital aktsiaseltsi puhul 400 000 krooni ja osakapital osaühingu puhul 40 000 krooni. Selleks emiteerivad uued ettevõtted omandiõigust tõendavaid väärtpabereid . Aktsiate emissioon võib olla avalik (public issue) või suunatud (private issue). Avalik aktsiaemissioon tähendab, et kõigil huvilistel on võimalik osta finantsturult aktsiaid. Aktsiate avaliku emissiooni puhul eristatakse aktsiate avalikku esmaemissiooni (initital public offering IPO) ja teiseseid avalikke emissioone (seasoned public offering). Suunatud emissiooni puhul nähakse ostjate seas vaid kindlaid huvigruppe (nt teised ettevõtted, investeerimisfondid, pensionifondid).
pandud läänepiiri · Patsifistlike unistuste kulminatsiooniks oli Briand'i-Kelloggi pakti allakirjutamine 1928.aastal. Paktile kirjutas alla 15 riiki, hiljem ühines veel 48 riiki. Uut maailmasõda ei suutnud sellised deklaratsioonid paraku ära hoida. Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933 · Esimesena ilmnesid kriisinähud põllumajanduses. Ületootmine. · 29.oktoobril 1929 puhkes New Yorgi börsil paanika. Hakati müüma väärtpabereid ning nende hinnad langesid kohutava kiirusega. Miljonid inimesed kaotasid mõne päevaga suurema osa oma varandusest. · Elanikkonna ostujõud langes järsult, see vähendas tootmist aga veelgi. See viis kriisi Euroopasse ning seejärel teistessegi maailmajagudessi. 1. Ületootmine kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid osta 2. Vale majandamine riigi toetusel võeti palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda või tarbida 3
hea riigi valuutasüsteemi stabiilsuse tagamisega ning on kooskõlas EP süsteemi arenguga. Keskpanga majandusliku sõltumatuse määrab oluliselt see, kuidas on reguleeritud kekspanga suhted riigieelarvega. Paljudes riikides saab keskpank automaatselt valitsusele laenu anda kuigi piiratud võib olla laenulimiit. EP-l on vastavalt seadusele otseselt või kaudselt keelatud krediteerida riigieelarvet, kohalikke eelarveid ning osta nendelt nende poolt emiteeritud väärtpabereid. EP sellekohase seadusliku regulatsiooni loomisel lähtuti just suurema iseseisvusega keskpanga põhimõttest, mistõttu valitsuse mõju EP-le on lõppkokkuvõttes suht väike. Rahvusvahelised organisatsioonid: Rahvusvaheliste arvelduste pank Bank for International settlements BIS. Ajaloos nimetati seda panka riikide keskpankade keskpangaks. Asub Šveitsis ning formaalselt tegutseb šveitsi kommertspanga litsentsiga. Kuna
pakkuja) käsundiandja korraldusel ja kulul käsundiandja jaoks kolmandalt isikult (inkassovõlgnik) teatud rahalise makse sissenõudmist. Inkasso sisuks võib olla ka muu sissenõude või maksekohustuse tunnustamine. Nõudval makseteenuse pakkujal on õigus inkassojuhiste täitmiseks kaasata teine makseteenuse pakkuja (täitev makseteenuse pakkuja). Maksekäsund Maksekäsundiga käsundatakse käsundisaajat maksma või üle andma käsundiandja arvel kolmandale isikule raha või väärtpabereid ning antakse maksekäsundi järgi soodustatud isikule õigus täitmine vastu võtta. Maksekäsundi võib muu hulgas anda veksli, tšeki, krediitkaardi ja muu seesuguse maksevahendi abil. Maksekäsundi aktseptimine Maksekäsundi aktseptimine on tahteavaldus, millega käsundisaaja tunnustab maksekäsundist tulenevat kohustust. Dokumendina väljastatud maksekäsundi aktseptimine märgitakse dokumendile. Maksekäsundi täitmine
See õigus jääb aktsionärile. 10.4.7. KINNIPIDAMISÕIGUS Kui nõue ei ole küllaldaselt tagatud asjaõigusega ja on saabunud selle täitmise tähtaeg, võib võlausaldaja kasutada nn kinnipidamisõigust. Kinnipidamisõigus on seadusjärgne pandiõigus, mis annab isikule, kellel on nõue võlgniku vastu, õiguse seaduse alusel kinni pidada tema valdusse sattunud võlgniku vallasasju või üleantavaid väärtpabereid. Nõue, mille alusel kinnipidamisõigust rakendatakse, peab olema seotud kinnipeetava esemega. Seda ta on, kui: o valdaja nõue kuulub rahuldamisele kinnipeetava eseme arvel; o võlgnik peab tasuma valdaja poolt esemele tehtud kulutused; o valdaja nõue on tekkinud samast tehingust, mille alusel võlgnik nõuab eseme väljaandmist; o eseme omanik peab hüvitama valdajale seoses kinnipeetava esemega tekkinud kahju;
Õiguse entsüklopeedia vastused 1. Õiguse olemus ja mõiste. Õigus on headuse ja õigluse kunst. Õigus on loomupoolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste vahelisi suhteid. Headus ja õiglus on õiguse ideaalid, ehk siis mõõdupuu millele peab vastama õigus. Kirjutamata ja kirjutatud õigustele (tavad) lisas riik normid ning tekkis õigus. Enne õiguse tekkimist olid tavad, mis kanti suuliselt edasi. Riik on ise õiguse looja ja kehtestaja, selle juures võib rääkida, kui riigis kehtivate õigusnormide süsteemist. On teada ajaloost 4 ajaloolist tüüpi: 1)orjanduslik õigus 2)feodaalne õigus 3)kapitalistlik õigus 4)sotsilistlik õigus süsteem. Õigus kehtib kõikidele, ning hõlmab iga üht. Iga õigus kuulub mingisse õigusharusse. Õigus on kohustuslikuks täitmiseks kõikidele. On olemas pädevad riigiorganid, kellel on õigus õigust luua. On olemas ka kindlad viisid, kuidas tuleb õigust luua. (Õigusnormide loomin...
lepinguid vahendama või neid käsundiandja nimel ja arvel sõlmima. 5) Komisjonileping. Komisjonär kohustub komintendi jaoks oma nimel ja komintendi arvel tegema tehingu, eelkõige müüma komintendile kuuluva eseme või ostma komintendile teatud eseme. Komintent kohustub komisjonärile maksma selle eest tasu. 6) Maksekäsund. Maksekäsundiga käsundatakse käsundisaajat maksma või üle andma käsundiandja arvel kolmandale isikule raha või väärtpabereid ning antakse maksekäsundi järgi soodustatud isikule õigus täitmine vastu võtta. 7) Arveldusleping. Arveldusleping on leping, millega vastavalt seadusele arveldamise õigust omav käsundisaaja (kontopidaja) kohustub avama käsundiandjale konto ja tegema käsundiandja korraldusel toiminguid kontol oleva rahaga või muude õigustega, käsundiandja aga kohustub maksma selle eest tasu. 8) Tervishoiuteenuste osutamise leping. Tervishoiuteenuse osutaja kohustub osutama oma
kõik mis ei ole kinnisasi on vallasasi. 2) vallasasjad (res mobiles). Peamine erinevus on omandamise vorm. Kinnisasja omanik on see, kes on kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna kirja pandud. Mõiste kinnistu ongi kinnistusraamatusse kantud maatükk. Tehingus kinnisasjadega toimuvad notariaalsed vormis. Vallasasjad on asjad, mida saab ühest kohast teise liigutada, ilma et asi häviks või muutuks oma olemuselt ja omadustelt või välimuselt (autod, raamatud jne). Vallasasjadeks ei loeta väärtpabereid ja raha, neid käsitletakse asjastunud õigustena. B. vallasasjade puhul: § 51 peamine juriidiline liigitus on seoses täitmisega. Asendatav asi ja liigitunnusega asi ei ole alati 100% kattuv. Asendatav asi võib saada asendamatuks. a) asendamatud; mis ei lähe asendatavate alla on kõik asendamatud. b) asendatavad. liigitunnustega määratud asjad, arvu mõõdu või kaalu järgi. Üks paar kingi on asendatav teise paari kingadega. C. vallasasjade puhul: a) äratarvitatavad;
MUINAS AEG Eesti ajaloos nimetatakse muinas ajaks aega esimeste inimeste ilmumisest eesti alale, kuni 13. sajandi alguseni. Muinas aeg jaguneb: Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg - 8 - 4 aastatuhat eKr. Neoliitikum e. noorem kiviaeg - 4 aastatuhandest kuni teise aastatuhande keskpaigani eKr. Pronksiaeg - teise aastatuhande keskpaigast 16 sajandini eKr. Rauaaeg - 16 sajand eKr. kuni 13 sajand pKr. Arheoloogiline kultuur - ühesuguste leidudega muististe rühmitamine, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviiside sarnasust.Vanim arheoloogiline kultuur eesti aladel on Kunda kultuur (Pulli ja Lammasmäe asulatega). Kultuur Asulad Tegevus alad Iseloomuliku- Elanike Sõnad Aeg mad esemed päritolu Kunda Pulli, Korilus, Kivikirves, talb, Arvata-vasti Meri, ...
omaniku valdusest läinud välja tema tahte kohaselt. (NB! Piirang ei kehti, kui asi on omaniku valdusest läinud välja tema tahte vastaselt – nt varastatud, kaotatud, vt järgmine punkt) Heauskselt omandajalt saab vallasasja välja nõuda 5 aasta jooksul alates tema poolt valduse saamisest kui vallasasi oli endiselt omanikult tema tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Heauskselt omandajalt ei saa tagasi nõuda raha ega esitaja väärtpabereid ega ka avalikul enampakkumisel müüdud vallasasju. Kinnisasja ei saa välja nõuda heauskselt omandajalt, kes on kinnistusraamatusse sisse kantud omanikuna, ka siis kui eelmine kanne, mille alusel omand üle anti, oli tehtud õigusliku aluseta. Heauskse omandaja õigused on seadusega kaitstud ja lõplikud kuna ta toetus kinnistusraamatu avaliku usaldatavuse ja õigsuse põhimõttele. Valdaja vastutus asja ja päraldiste eest (AÕS § 84)
tegevuspaikade registreerimine jms.) reguleerivad seadused. ÄS reguleeribki kitsamalt majandustegevuse eraõiguslikku - s.o. kaubandusõiguslikku poolt. Seega ei saa nõuda, et ÄS reguleeriks kogu majandustegevust. ÄS ei ole ka mitte ainus majandustegevust reguleeriv seadus - samasse gruppi võib rühmitada raamatupidamise seaduse, pankrotiseaduse, kindlustusseaduse, krediidiasutuste seaduse. ÄS ei reguleerita ka kaubandustehinguid ja väärtpabereid, mis on põhimõtteliselt samuti kaubandusõiguse reguleerimisobjektiks, kuid mille sätestamine peaks jääma võlaõigusseaduse hooleks. Kaubandusõiguse (äriõiguse), (Handelsrecht, commercial law) termin on paljuski traditsiooniline - sellena käsitletakse norme, mis reguleerivad ühiskonnas toimuvat vahetusprotsessi kõige laiemas tähenduses, sealhulgas selles protsessis osalevate majandusüksuste asutamise ja lõpetamise korda ning nende tegevuse aluseid
Majandusliku tõusu jooksul akumuleeritakse täiendavad tulud, et nende arvel finantseerida hilisema languse ajal tekkivat eelarve puudujääki. Probleem: et majandusliku tõusu ja languse perioodid ei pruugi kokku langeda st lühikesele tõusule võib järgneda pikk majandusliku surutise periood, mille kestel on eelarve kroonilises defitsiidis Eelarve defitsiidi stimuleeriv mõju majandusele (RKT kasvule) sõltub defitsiidi finantseerimise meetodist: laenates elanikkonnalt (müües riigi väärtpabereid, mis annavad % itulu) sel juhul hakkab riik konkureerima eraettevõtetega finantsvahendite saamisel. See täiendav nõudmine vahenditele tõstab %määra taset, mida kõrgem %-määr, seda väiksemad on investeerimistulud- st valitsuse laenuvõtmine elanikkonnalt viib %määra tõusule, erainvesteerijate kulude ja mõnede % suhtes tundlike tarbimiskulude "väljatõrjumisele". Erainvesteeringute ja mõnede tarbimiskulude väljatõrjumist saab vältida kui riik eelarvedefitsiiti finantseerib
Registerpandi tekkimiseks on vajalik pandieseme omaja ja pandipidaja kokkulepe eseme koormamise kohta registerpandiga ja pantimise kohta kande tegemine vastavasse registrisse. Kommertspant sätestatakse eraldi seaduses. KINNIPIDAMISÕIGUS Kui nõue ei ole küllaldaselt tagatud asjaõigusega ja saabunud on selle täitmise tähtaeg, on võlausaldajal õigus seaduslikult tema valdusse sattunud võlgniku vallasasju ja väärtpabereid kuni nõude rahuldamiseni kinni pidada, juhul kui nõue on sissenõutav ja seotud kinnipeetava esemega. Nõue on kinnipeetava esemega seotud, kui: 1) valdaja nõue kuulub rahuldamisele kinnipeetava eseme arvel või 2) võlgnik peab tasuma valdaja poolt esemele tehtud kulutused või 3) valdaja nõue on tekkinud samast tehingust, mille alusel võlgnik nõuab eseme väljaandmist, või 4) eseme omanik peab hüvitama valdajale seoses kinnipeetava esemega tekkinud kahju või
175. Komisjonileping - Komisjonilepinguga kohustub üks isik (komisjonär) teise isiku (komitent) jaoks oma nimel ja komitendi arvel tegema tehingu, eelkõige müüma komitendile kuuluva eseme või ostma komitendile teatud eseme (komisjoniese). Komitent kohustub komisjonärile maksma selle eest tasu (komisjonitasu). 176. Maksekäsund - Maksekäsundiga käsundatakse käsundisaajat maksma või üle andma käsundiandja arvel kolmandale isikule (maksekäsundi järgi soodustatud isik) raha või väärtpabereid ning antakse maksekäsundi järgi soodustatud isikule õigus täitmine vastu võtta. Arveldusleping - Arveldusleping on leping, millega vastavalt seadusele arveldamise õigust omav käsundisaaja (kontopidaja) kohustub avama käsundiandjale konto ja tegema käsundiandja korraldusel toiminguid kontol oleva rahaga või muude õigustega, käsundiandja aga maksma selle eest tasu. Muu hulgas kohustub kontopidaja tegema käsundiandja korraldusel makseid ning
ja kohustistasud; 10) muud kulud. Tulude vähenemise või kulude suurenemise hüvitamine - Kui pärast eelarve vastuvõtmist kehtestatakse Riigikogu või Vabariigi Valitsuse õigusakte, mille alusel eelarve tulud vähenevad või kulud suurenevad, hüvitatakse vastavad summad või vähendatakse vastavalt kohaliku omavalituse üksusele pandud kohustusi. Laenude võtmine - Vald ja linn võivad võtta laenu, kasutada kapitalirenti, emiteerida võlakohustust tõendavaid väärtpabereid (edaspidi võlakirjad) ja võtta muid võlakohustusi järgmistel tingimustel: 1) kõigi tagasimaksmata laenude, tasumata kapitalirendi maksete ja emiteeritud võlakirjade ning muude võlakohustuste kogusumma koos võetava laenu, kapitalirendi, emiteeritavate võlakirjade ja muude rahaliste kohustustega ei või ületada 60% selleks eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, millest on maha
81 ostma komitendile teatud eseme (komisjoniese). Komitent kohustub komisjonärile maksma selle eest tasu (komijsonitasu). 234. Mis on maksekäsund ja arveldusleping? Maksekäsund Sellega käsundatakse käsundisaajat maksma või üle andma käsundiandja arevl kolmandale isikule (maksekäsundi järgi soodustatud isik) raha või väärtpabereid ning antakse maksekäsundi järgi soodustatud isikule õigus täitmine vastu võtta. // Arveldusleping Leping. millega vastavalt seadusele arveldamise õigust omav käsundisaaja (kontopidaja) kohustub avama käsundiandjale konto ja tegema käsundiandja korraldusel toiminguid kontol oleva rahaga või muude õigustega, käsundiandja aga kohustub maksma selle eest tasu. 235. Mis on tervishoiuteenuse osutamise leping ja millised on selle erisused?
Võlaõiguse üldosa Koduseks tööks vaja koostada nõudeavaldus. Eksamil 4-6 küsimust + kaasus. I LOENG Lepingulisis suhteid reguleerivad: Tsiviilõigus tegeleb nõudeõiguse küsimustega. (kellelt, mida ja mis alusel nõuda saame) Võlaõigus tegeleb lepinguliste suhetega. Võlaõigus on võlasuhteid käsitlev õigus. Võlaõiguse kesksesks õigusaktiks on võlaõigusseadus. Tarbijakaitseseadus, mille eesmärgiks on tagada tarbijale tema õigused ja selle kaitse. Võlaõigusseadust (VÕS) saab jagada kaheks: võlaõiguse üldosa (üldnormid) võlaõiguse eriosa (§208-1068) (erinormid) Üldosa erineb eriosast, sest kõigepealt rakendame eriosa norme ja kui need puuduvad, siis rakendame üldosa norme. Üldnormi kohaldatakse alles siis, kui erinorm puudub. Üldosas on üldnormid, mis on rakendatavad kõikide lepingute suhtes- tööleping jne. (§1) VÕS-i üldos...
Komitent kohustub komisjonärile maksma selle eest tasu (komisjonitasu). (2) Komisjonilepingule kohaldatakse käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti. (www.riigiteataja.ee VÕS) 176. Mis on maksekäsund ja arveldusleping? · VÕS § 703. Maksekäsund (1) Maksekäsundiga käsundatakse käsundisaajat maksma või üle andma käsundiandja arvel kolmandale isikule (maksekäsundi järgi soodustatud isik) raha või väärtpabereid ning antakse maksekäsundi järgi soodustatud isikule õigus täitmine vastu võtta. (2) Maksekäsundi võib muu hulgas anda veksli, tseki, krediitkaardi ja muu seesuguse maksevahendi abil. · VÕS § 709. Makseteenuse leping ja sellega seotud mõisted (1) Makseteenuse leping on leping, millega seaduse kohaselt makseteenuse pakkumise õigust omav käsundisaaja (edaspidi makseteenuse pakkuja)
täitmise ja mittetäitmise majanduslikke tagajärgi ja võib eelistada rikkumist kohustuse täitmisest saadavale tulule). Kerge hooletus oma kohustuste täitmisel vabastab võlgniku kohustuse rikkumise eest. Eelkõige võivad sellised olukorrad tekkida lepingutes, kus võlgnik peab lepingu eseme ise võlausaldajale ära tooma. Üheks olulisemaks õiguslikuks tagajärjeks, mis kaasneb võlausaldaja viivitusega, on võlgniku õigus raha, väärtpabereid ning muid dokumente ja väärtasju hoiustada vastavalt VÕS §§ 120-124. Seaduses on sätestatud võlgniku õigus hoiustada täitmisena üleandmisele kuuluv tagasivõtmise õigusega või ilma tagasivõtmise õiguseta. Seaduses sätestatud kahel hoiustamise võimalusel on nii võlausaldaja kui ka võlgniku jaoks erinevad õiguslikud tagajärjed. Õigus võlausaldaja viivituse korral võlgnetav hoiustada on võlgniku jaoks väga oluline õigus, sest annab võimaluse kasutada hoiustamist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
