seetõttu peab ta eelduste kohaselt, millest Kant lähtub, olema aprioorne teadmine. Samas on Kanti veendunud, et matemaatika on mitte analüütiline ja diskurssiivne, s.t. mõistetest tulenev teadmine, vaid sünteetiline – kaemusele toetuv intuitiivne teadmine. Seletamist vajabki siin nüüd see, kuidas saab üks ja sama teadmine olla ühtaegu nii aprioorne kui ka kaemusele toetuv? Tundub enesestmõistetav, et need kaks iseloomustust välistavad teineteist. Lisaks vajab seletamist ka see, kuidas saab matemaatika kui aprioorne teadmine siiski leida loodus- teadustes edukat rakendamist empiiriliste loodusnähtuste kirjeldamiseks? Newtoni füüsika on reaalselt olemasolev, empiirilist rakendust omav teadus ja ühtlasi ka matemaatiline teadus. Miks peaks aprioorne, s.t. kogemusest sõltumatu teadmine, oma aprioorsusele vaatamata kogemusega kooskõlastuma? Vt. “Prolegomena …” § 6, 7, 8 ja märkus I.
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ÕIGUSE AJALOO ÕPPETOOL Robert Paal ROOMA ÕIGUSAJALOO ERINEVAD PERIODISEERINGUD Referaat Juhendaja: Maie Ruus Tartu 2015 Sisukor 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Rooma õigus............................
jääb täitmise nõue alles. Kui oli tegemist mittekohase sooritusega, siis ei saa uut täitmist nõuda, saab nõuda parandamist. Mittekohase soorituse korral saab uut täitmist nõuda ainult siis, kui sooritus oli sedavõrd erinev kohustuse sisust, et seda ei saa lugeda mittekohaseks täitmiseks, mistõttu tuleb seda käsitleda kui mittetäitmist. Täitmise nõude võib esitada aga ainult teatud tingimustel. VÕS § 108 lg 2 teine lause annab loetelu asjaoludest, mis välistavad täitmisnõude esitamise. Mitterahalise kohustuse täitmist ei saa nõuda: 1) Mittetäitmine oli vabandatav (§ 103, lg 1 II ) 2) VÕS § 108 lg 2 loetletud juhtudel: täitmine on võimatu, võlgnikule ebamõistlikult koormav või kulukas, võlausaldaja saab mõistlikult saavutada kohustuse täitmisega taotletava tulemuse muul viisil, kohustuse täitmine seisneb isikliku iseloomuga teenuse osutamises.
· Seaduses ettenähtud tagajärg · Põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel · Isiku erilised isikutunnused · Teo modaliteedid Subjektiivsed: · Tahtlus või ettevaatus teo toimepanemisel · Teo motiiv · Ajend · Eesmärk või muu 14. Kuidas anda hinnang teole, mis võib olla süütegu? Peab arvestama karistusseadustiku üldosa sätteid ja süüteo tehiolude vastavust seaduses kirjeldatud süüteo asjaoludele. 15. Millised on õigusvastasust välistavad asjaolud? Kuidas neid piiritleda ja tulemit hinnata? · Hädakaitseseisund · Hädaseisund · Kohustuste kollisioon · Eksimus teo toimepanemisel · Muu seaduses õigusvastasust välistav asjaolu 16. Nimetage kuritegude raskusastmed. 1. Esimese astme kuritegu rahaline karistus, vangistus 5 aastat või enam, eluaegne vangistus 2. Teise astme kuritegu rahaline karistus, vangistus, vangistus alla 5 aasta 17
töö koheseks peatamiseks ning avariiseiskamiseks?Kas avariiseiskamist saab teha operaatori töökohalt ja lihtsalt?Kas seiskamisseadis on kombineeritud pidurdusfunktsiooniga,nii et ei toimuks ohtlike masinaosade järelliikumist?Kas tööprotsessi käigus on välistatud “tekkivate või eralduvate detailidega” pihtasaamise oht?Kas hoidefunktsioonid surupinnaga on reguleeritud nii, et ei ole masinaosa ja detaili vahele jäämise ohtu? Kas masina/seadme ümber põrandal on libisemist välistavad kleepribad? Kas põrandal on juhtmeid, voolikuid, tootmisjäätmeid, tõstealuseid või muid segavaid esemeid, mille otsa on võimalik komistada? Kas töökohal on vajalikud tehnilised abivahendid, näit. tõstukid, tõstvad töölauad, konveierid, iminappadega tõsteseadmed ning kas nad on kaetud ohukatetega ning korralikult hooldatud? Kas töökohal on piisavalt vaba ruumi selleks, et tööd saaks teha ohutult ja teisi ohustamata?
(piiripealseid) olukordi käsitletakse. Õigus ei koosne ainult normidest, vaid ka printsiipidest, presumptsioonidest, institutsioonidest, protseduuridest, praktikast jne. Kui üks faktiline olukord on sobitatav mitme õigusnormi teokoosseisu alla, räägitakse konkurentsist. Konkurentsi liigid: 1 Antinoomia (normide vasturääkivus), kui võimalike normide õiguslikud tagajärjed erinevad ja on lepitamatud (ei saa koos eksisteerida, välistavad üksteist). Kui ei õnnestu antinoomiat lahendada, ei saa ühtki vasturääkivat normi kohaldada. NB! Spetsiaalnorm omab kehtivuseelist üldnormi ees ja uuem norm vanema ees (materiaalderogatsioon). 2 Kumulatiivkonkurents – juhul, kui tagajärjed erinevad, aga on lepitatavad. Kohaldatakse kõiki tagajärgi koos. 3 Nõudekonkurents – juhul, kui olukorrale kohalduvate teokoosseisude õiguslikud tagajärjed on identsed
+ Looduskaitse ja keskkonnakaitse: Looduskaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed. Globaalsed keskkonnaprobleemid (rahvastiku kasv:pere planeerimine, välistavad vahendid, naiste olukorra parandamine laste suremuse vähendamine, sest üldreegli kohaselt muretsetakse seda rohkem lapsi, mida suurem on nende suremus, abiellumisea tõstmine, loodusvarade kasutamine ja nende ammendumine: taastuvad, taastumatud, toiduainete tootmise areng, vee säästmine, abinõud vee reostumise vastu, materjalide säästmine, korduvkasutus looduse mitmekesisus: mitmekesisus jaotub maakeral
veelgi kallimalt edasi müüa. Kas Juliusel oleks siiski võimalik nõuda, et Kadri talle sõrmuse üle annaks? LAHENDUS: Hüpoteetilise tulemuse esitamine: Juliusel on õigus sõrmuse üleandmist Kadri käest nõuda VÕS § 108 lg 2 alusel. VÕS § 108 lg 2 alusel kohustuse täitmise nõudeks on nõutavad järgmised eeldused: 1. Kehtiv kohustus 2. Selle kohustuse rikkumine 3. Vastutus rikkumise eest 4. Välistavad asjaolud (VÕS § 108 lg 2 p 1-4 asjaolude puudumine) Eelduste kontroll: 1. Kaasuse asjaoludest nähtub, et poolte vahel on sõlmitud kehtiv ostu-müügileping kirjalikus vormis. Selle lepingu puhul kohustub Kardi ehk müüja andma ostjale ehk “Old Gold” üle olemasoleva sõrmuse ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. 2
See tähendab, et õiguslikke tagajärgi põhjustava jõu omandavad nad ainult seoses teiste õigusnormidega. Mõnikord nimetatakse neid spetsialiseeritud õigusnormideks. Mõned objektiivses õiguses sisalduvad õigusnormid määratlevad faktilist koosseisu, faktilise koosseisu elementi või täieliku õigusnormi õiguslikku tagajärge. Teised viitavad mõnes muus normis sisalduvale faktilisele koosseisu elemendile või õiguslikule tagajärjele. Kolmandad välistavad olukorra, kus õigusnormi faktilist kooseisu saab sõna mõttest lähtuvalt laiendada ka nendele elulistele asjaoludele, mille suhtes ta ei tohi kehtida. Vastavalt sellele liigituvad mittetäielikud õigusnormid seletavateks, viitavateks ja kitsendavateks. 18. Õigusnormi loogiline struktuur: 1) õigusnormi hüpotees faktiliste asjaolude kirjeldamine, mille korral tuleb antud normist lähtuda, näitab õigusnormi kehtivuse tingimused.
peab alati osutama üldiseloomuga esmaabi, see on esmaabi, mis ei nõua eriteadmisi, eri võteid ega mingeid eri sisseseadeid jne. Õigusrikkumised on inimeste õigusvastased käitumised, kuid erilistel asjaoludel võib mõnel teol, mis oma välistels tunnustelt on õigusvastane, see õigusvastasus ka puududa. Sellel juhul ei ole objektiivne külg ja seega kogu käitumine õigusvastane ehk lihtsalt öeldes on olemas teatud asjaolud, mis välistavad teo õigusvastasuse. Sellised asjaolud nähakse ette seaduses. Karistuseadustiku §28 on selliseks asjaoluks ette nähtud hädakaitse. Sellga on tegu siis, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet nii tema enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades seega ründaja õigushüvesid kuid ületamata ise hädakaitse piire. Ka
mikrofloorale. Mannitooli lõhustumine inimorganismi seedekulglas on küllaltki aeglane, mistõttu see ühend peetub soolestikus suhteliselt kaua. Soole mikrofloorale on mannitool nii energeetiline substraat kui ka süsinikuallikas. Järelikult soodustab mannitool soole mikrooganismide kiiret paljunemist. Viimase protsessiga kaasnevad muutused seedekanali veereziimis, mis võivad põhjustada kõhulahtisust ning mitmete ärritavate ainevahetusproduktide eritumist. Need ja mõned teisedki puudused välistavad mannitooli väga laialdase kasutamise suhkruasendajana. Toidu lisaainena on mannitool kasutusel kui tehismagusaine ja paakumisvastane ühend. Viimases rollis takistab mannitool toiduosakeste omavahelist kokkukleepumist. Sorbitool (E420) on suhteliselt laialt kasutatav suhkruasendaja, näiteks sahharoosivabades kompvekkides ja närimiskummides. Puudusi on sorbitoolilgi. Võrreldes sahharoosiga on sorbitooli magususaste poole väiksem
Kui aga õigusnorm osundab mõnes muus õigusaktis sisalduvale õigusnormile, siis on tegemist blanketse õigusnormiga. Näide viitelisest õigusnormist PKS-s § 3. Abiellumiskeeld lapsendamissuhte puhul Omavahel ei või abielluda isikud, kelle käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud sugulussuhe põhineb lapsendamisel. Näide blanketsest õigusnormist PKS-s § 48. Koguvara (6) Abikaasa lähikondsed määratakse kindlaks pankrotiseaduse § 117 kohaselt. Kitsendavad õigusnormid välistavad olukorra, kus õigusnormi faktilist koosseisu saab sõna mõttest lähtuvalt laiendada ka nendele elulistele asjaoludele, mille suhtes ta ei tohi kehtida. 12 Kitsendavad õigusnormid kitsendavad õigusnormide mittekehtivuse, mis on aga mõistetav ainult seoses positiivse (õigusnormist tuleneva) kehtimisega. Näide kitsendavast õigusnormist PKS-s § 167. Lapsendamise kehtetuks tunnistamise keeld
Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2003 4. MÕTLEMISE PÕHIREEGLID. Nimetades olulisemaid ja üldisemaid mõtlemise printsiipe loogika seadusteks (ka mõtlemise seadusteks), väljendatakse püüdu omistada nendele lausetele suuremat tähtsust. On tavaks, et isegi teaduslikes tekstides eelistus on antud seadusele ja reegel on sootuks teisejärguline. Selline seisukohavõtt on iseloomulik vulgaar-materialistlikule arusaamale mõtlemise ja teadvuse küsimustes, mille kohaselt viimane on deterministlikult (põhjuslikult) tingitud sellest maailmast, milles toimivad inimese formuleeritud seadused ja printsiibid. Teisalt, loogika põhiseadustest on nois raamatuis kirjutatud kõikidel aegadel, alates Aristotelesest ja, nähtavasti lugupida...
rikkumise ja ülevaatamise kohta nt § 219, 220 - aeg (mõistliku aja jooksul rikkumisest teadasaamisel nt VÕS § 108 lg 3 vm preklusiivtähtajad; aegumine) - teate vorm (üürileping) III. Vastuväited Formaalsete eelduste mittetäitmise tagajärjed (vt nt VÕS § 221) – 1) piiratud õkv kasutamine 2) õkv kaotamine ÕKV kasutamise üldised piirangud: 1) § 101 lg 3 (venire contra factum proprium) 2) VÕS § 6+TsÜS § 138 (õiguste kuritarvitamise keeld) 3) Vastutust piiravad või välistavad kokkulepped- VÕS § 106 Kumulatsioon – õkv kooskasutamine: lubatud Keelatud kui kooskasutamine võimatu Valikuvabadus – võlgnikul, valitud õkv muutmine? Teatamiskohustus- nt § 102 Heastamisõigus - § 107 Kohustuse täitmise takistused §119 jj: - täitmise vastuvõtmisest keeldumine - keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita - ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu - ei tee koostööd võlgnikuga.
• Mida koodeks deklareerib? – Millised on väärtused? Millised vastutused? • Millised kaalumiskohad koodeks välja toob? – Neid ei pruugi olla. Deklaratiivsed koodeksid sõnastavad vaid põhhimõtted. • Millised on koodeksite sisemised võimalikud konfliktid? 3 – Kas deklareeritakse kaht väärtust/printsiipi/lojaalsust, mis on üksteisega vastuolus või üksteist välistavad? – Kas koodeksis deklareeritav läheb vastuollu mõne koodeksivälise üldlevinud normi või põhimõttega? Väärtused – väärtused, mis mõjutavad otseselt või kaudsemalt otsustamist. Väärtused ei ole ainult moraalsed, vaid need võivad olla ka professionaalsed (uudisväärtused), esteetilised või muud laadi. Väärtused: Moraalsed (nt. ausus, heatahtlikkus, õiglus) Mittemoraalsed (nt. mugavus, kasulikkus)
toimuda kahe erineva tunnuse järgi. Muidugi, õppeained võivad jaguneda, ühest küljest obligatoorseteks ja fakultatiivseteks, teisest küljest teoreetilisteks ja rakenduslikeks jne..Need on erinevad liigitused, erinevate tunnuste järgi. 3. reegel: Liigituse liikmed peavad üksteist välistama. Loogikud ütlevad mõnikord seda reeglit pisut teisiti: liigitus peab olema tühjendav. Liigitus on tühjendav vaid juhul, kui liigituse liikmed välistavad üksteist. Järgmise näite puhul on rikutud käesolevat reeglit: "Raamaturiiulil on eestikeelsed, ingliskeelsed, venekeelsed ja sõnaraamatud." "Sõnaraamatud" antud liigituses ei väista mistahes teist liigituse liiget, kuna ei ole teada, mis keelne on sõnaraamat. Toodud näite puhul on eksitud ka liigitamise aluse reegli vastu, kuna kolm esimest liigituse liiget on liigitatud keelelise tunnuse alusel, viimane aga temaatilise tunnuse järgi.
Õigusrikkumise objektiivne külg on inimeste teod, mitte mõtted või kavatsused, sest õigusega saab reguleerida ainult inimeste välist käitumist. Enamasti on selleks mõni aktiivne tegu, kuid mõnikord ka tegevusetus. Tegevusetuses seisneb õigusrikkumine juhul, kui isik jätab tegemata teo, mida ta oli kohustatud tegema. Objektiivse külje elemendid on: teo õigusvastasus, kahjulik tagajärg, kausaalne ehk põhjuslik seos nende vahel. 7.Millised on teo õigusvastasust välistavad asjaolud? 1) Hädakaitse - kaitsjat ennast, teist isikut või nende hüvesid või ettevõtte, asutuse, organisatsiooni õigusi või riigi õigushüvesid ohustava õigusvastase ründe tõrjumine. On õiguspärane, kui ei ületata hädakaitse piire. Ohu allikaks inimene. 2) Hädaseisund - tegu, millel on õigusrikkumise tunnused, kuid mis pandi toime ohu kõrvaldamiseks, ei ole
üksikute töötajate (individuaalsed) eesmärgid · vastassuunalised ehk konkureerivad (ühe saavustaseme tõusuga Räägitakse ka eesmärkide jaotumisest avalikeks ja nn varjatud eesmärkideks. teise saavutustase alaneb); · Avalikud eesmärgid vastavad kõlbelistele ja sotsiaalsetele normidele ning tavadele · teineteist välistavad ehk antinoomsed (seda kas üheaegselt või siis ning seetõttu pälvivad üldsuse või teatud ringkondade heakskiidu -- nt loodushoid jne. põhimõtteliselt), · Varjatud eesmärgid ei ole ebakõlbelisuse, ebapopulaarsuse, omakasupüüdlikkuse
Millised neist sündmustest võivad moodustada täieliku süsteemi? B, C, D 9. Sündmuse esinemise teoreetiline tõenäosus on soodsate võimaluste arvu ja kõigi võimaluste arvu suhe 10.Sündmuse A toimumise tinglik tõenäosus p(A|B) on sündmuse A toimumise tõenäosus, kui on toimunud sündmus B. 11.Kahe sündmuse A ja B summa tõenäosus võrdub nende sündmuste tõenäosuste summaga, kui sündmused A ja B on teineteist välistavad. 12.On antud pideva juhusliku suuruse X jaotusfunktsiooni kaks väärtust: F(5)=0,4 ja F(6)=0,7. Pane kirja järgmised tõenäosused: p(x < 5)= 0,6 p(x > 5)= 0,6 p(x > 6)= 0,3 p(5 < x < 6)= 0,18 p(- < x < )= 1 13.Binoomjaotuse määravad ära järgmised parameetrid: positiivse sündmuse tõenäosus, katsete arv. Jaotusseadused - Test 6 1. Milline jaotusseadus kirjeldab diskreetset juhuslikku suurust, milline pidevat? a
*Ehkki binoomkordajate kolmnurkset asetust kirjeldas ametlikult esimesena Pascal, arvatakse, et ka paljud varasemad matemaatikud teadsid selle olemasolust. [5]. Liitmis- ja korrutamisreegel kombinatoorikas. Liitmisreegel- üks kahest kombinatoorika põhipostulaadist. Ta ütleb, et kui ühte objekti saab valida m erinval viisi ja teist objekti saab valida n erinval viisil, kusjuures esimese ja teise objekti valikud on teineteist välistavad, siis kas esimese või teise objekti valmiseks leidub täpselt m + n erinevat võimaust. Korrutamisreegel- teine kombinatoorika põhipostulaat. Ta väidab, et kui ühte objekti saab valida m erineval viisil ja teist objekti saab valida n erineval esimesest valikust sõltumatul viisil, siis nii esimese kui ka teise objekti valimiseks on täpselt m*n erinvat võimalust kokku. [6]. Kordustega permutatsioonid. Multinoomkordajad.
Vajavad siseriikliku õigusakti kehtestamist. On kohustuslik eesmärgi mitte selle saavutamise vahendite ja meetodite osas. Võivad tuua kaasa isikutele vaid õigusi, mitte kohustusi. Otsused keegi otsustatakse kusagile ametikohale või kõrgendatakse, ntks otsustakse mingi kasutada mingi piiravaid seadmeid Soovitused - soovitusliku iseloomuga, kuid nende mittejärgimine võib kaasa tuua karmimate regulatsioonivahendite väljatöötamise. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud (õigusnorme on rikutud aga vastutusele veel ei võeta) Hädakaitse - (kui teid või lähedast rünnatakse ja te kaitsete teda (samuti vara kaitsmiseks) ründe tõrjumine ÜLETAMATA HÄDAKAITSE PIIRE tuletikkude laenajat ei või maha lasta) Hädaseisund - Kui isik tekitab kolmandale isikule kahju mis on ärahoitavast kahjust väiksem. (maja põledes, lõhud kolmanda isiku maja akna, et saada tulekustuti või
1. NORMATIIV- ja MITTE-NORMATIIV AKTI ERINEVUSED Normatiivakt: · Suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele · Sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme Mittenormatiivne õigusakt: · Annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või määratletud subjektide ringile · Ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid( N: kohtuotsus, ametisse nimetamine, autasustamine jne.) 2. EV NORMATIIVAKTIDE SÜSTEEM Normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, milles kõrgeimaks aktiks on seadus. Seadus on normatiivakt, mis on vastuvõetud riigivõimu kõrgeima parlamendi poolt või rahvahääletusel.Kõik muud õigusaktid peavad olema seadusega kooskõlas. Seadused liigitatakse oma juriidilise jõu järgi: a) Põhiseadus riigi tähtsaima õigusaktina reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. Sellepärast on põhiseaduse muutmine tehtud väga keeruliseks. ...
Sellised suurused on tõepoolest olemas, neid nimetatakse kas jäävusseadusteks või siis üldisemalt isoleerivateks liikumisintegraalideks. Alati kehtib impulsimomendi ja energia jäävus. Vastavad suurused on küllalt lihtsad avaldised planeetide koordinaatidest ja kiirustest ning ükskõik kui kaua ja keeruliselt planeedisüsteem ka tiirleks, võime olla kindlad, et nende avaldiste väärtused ei muutu. Need jäävusseadused välistavad näiteks võimaluse, et kõik planeedid hakkaksid tiirlemisel Päikesele lähenema või vastupidi -- Päikesest eemalduma. Päikesesüsteemi 9 planeedi dünaamilist olekut kirjeldab 54 parameetrit (3 koordinaati ja 3 kiiruse komponenti iga keha kohta), ülalmärgitud jäävusseadused fikseerivad aga vaid 4 seost nende parameetrite vahel. Orbiitide varieerumiseks jääb ikkagi väga palju võimalusi, katastroofid planeetide liikumisel pole välistatud
- Sekundaarsed identiteedid - seotud sotsiaalsete rollide ja sotsiaalse staatusega; näiteks elukutse, sotsiaalne staatus/positsioon mida saavutatakse ühiskonnas. Identiteedid on muutuvad, kuna inimesed omandavad uusi rolle või loobuvad vanadest rollidest. Inimesel on korraga mitmeid identiteete ning neid tuleks vaadelda, kui teineteist täiendavaid, vastasmõjus. Mõned identiteedi vormid on ka teineteist välistavad: mees/naine; heteroseksuaal/homoseksuaal. Teatud identiteedid, mis kujunevad erinevate rollide täitmisel samas elufaasis, võivad tekitada rollikonflikte, näiteks naine ema ja töötaja rollis. · Strukturatsiooniteooria (A. Giddens, 1984) vaatleb tegutseja ja struktuuri toimimist duaalses vastasmõjusuhtes, milles indiviid on ühiskonna struktuure kujundav agent ja on samaaegselt oma toimimises mõjutatud ühiskonna struktuursetest piirangutest ja võimalustest.
Ettevõtte eesmärkide süsteem Kelle eesmärgid on ettevõtte eesmärgid: ettevõtte kui institutsiooni eesmärgid, ettevõtja (omaniku) isiklikud eesmärgid Kes seab ettevõtte eesmärgid või mõjutab seda protsessi: põhigrupid, satelliitgrupid Vertikaalsest seosest lähtudes: pea- ja kõrvaleesmärgid, primaarsed ja sekundaarsed eesmärgid. Horisontaalsest seosest lähtudes: samasuunalised, vastassuunalised ehk konkureerivad, teineteist välistavad, sõltumatud. EESMÄRKIDE OMADUSED SMART printsiip 1. Spetsiifilised (specific) 2. Mõõdetavad (measurable) 3. Kokkulepidud 4. Realistlikud 5. Ajastatud 2. loeng 8. sept 2011 Ettevõtte funktsionaalsed valdkonnad: personalimajandus, materjalimajandus, tootmine, turundus, strateegia, arvestus Personal · Personali hulka kuuluvad ettevõtte kõik töötajad · Personali juhtimine üks juhtimise põhifunktsioonidest
Nendes annab riik neg hinnangu õigusvastasele käitumisele. Orienteeritud ametiisikutele. Mittetäielikud (spetsialiseeritud) õigusnormid Need ei vasta formaalselt õigusnormide struktuurile. Õigusliku tagajärgi põhjustava jõu omandavad ainult seoses teiste õigusnormidega. 1. seletavad – määratlevad faktilist koosseisu, faktilise koosseisu elementi või täieliku õigusnormi õt-d 2. viitavad 3. kitsendavad – välistavad olukorra, kus faktilist koosseisu saav laiendada asjaoludele, mille suhtes ta ei tohi kehtida. 13. Mida tähendab juriidilne fakt? Selgita. …elulised asjaolud, millega kaasneb mingi käsk, luba v keeld. Ehk eluline asjaolu. Kõik elulised asjaolud pole jur faktid. Need omandavad jur fakti tähenduse, kui õigusnormi looja on ta välja valinud paljude eluliste asjaolude seast. Elulised asjaolud juriidilises faktis on üldistatud kujul, kuna norm on üldise iseloomuga. Jur
ESTEETIKA FLFI.00.023 & FLFI.02.065 (sügis 2014) Marek Volt Kordamisküsimused 1. loeng: Mis on esteetika? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega „esteetika“? Esteetika sildiga tähistas ta teadust meelelisest tunnetusest. Baumgarten nägi vajadust teaduse (esteetika) järele, mis tegeleks mitte-mõistelise e. meelelise tunnetusega; täienduseks (juba eksisteerivale) mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale. 2. Mis on teaduslik esteetika? Tooge näiteid. „Esteetika“ – teadus inimese poolt maailma esteetilise omandamise seaduspärasustest, arenemise olemusest ja seadustest, kunstist kui selle omandamise erilise vormi ühiskondlik-ümberkujundavast osast. Näited: 1.Eksperimentaalesteetika . Eksperimentaalesteetika uurib moodsa psühholoogia vahenditega esteetilisi eelistusi, meeldimust, kunstikogemist jne. Eksperimentaalesteetika mõttes saab uurida kunstniku loomeprotse...
ETTEVÕTTEMAJANDUSE EKSAM Ettevõte kui ettevõtte- majandusteaduse objekt Ettevõte plaanipäraselt organiseeritud majandusüksust, mis toodab ja turustab materiaalseid esemeid või teenuseid. See on turgude kaudu seotud teiste majandusüksustega ning maksukohustuse kaudu riigi ja omavalitsusega. ...
Koostöö/probleemi lahendamine - püütakse leida tegelikku osapooli rahuldavat lahendust ning arutletakse erimeelsuste põhjuste üle. Aeg: tahetake leida parimat lahendust antud konfliktis. Kompromiss - püütakse saavutada üksmeelt mõlema osapoole arvamustes, pöörates rohkem tähelepanu lahenduse meelepärasusele kui kasulikkusele. Aeg: kui eesmärgiks on kiire kokkuleppele jõudmine, kui eesmärgid on üksteist absoluutselt välistavad, kui aeg surub peale. Taandumine/vältimine - toimub, kui püütakse jääda neutraalseks kõigis probleemides. Inimene lähtub tõekspidamisest, et erinevused mõtetes ja tegevustes on halvad. Aeg: kui inimestel on vaja lasta rahuneda, kui puuduvad võimalused oma eesmärkide saavutamiseks. Kohandumine/tasandamine - lastakse domineerida teise poole soovidel ja huvidel, et säilitada näiline harmoonia
4) võimuvolitusi ületav või juhistele mittevastav käitumine kui ületatakse pädevust või eiratakse antud juhendeid. 5) Mässuliste ja teiste liikumiste käitumine ei ole valitsuse esindajad ja ei allu riigi kontrollile 6) Muu riigi poolt tunnustatud või omaks võetud käitumine käitumine mis ei ole omistatav riigile Üldise põhimõtte kohaselt vastutab riik enda rahvusvaheliste väärtegude eest. Eksisteerivad mitmed asjaolud mis välistavad rahvusvahelist õigust rikkuva käitumise õigusvastutuse: 1) teise riigi nõusolek käituda tema suhtes vastavalt 2) õiguspärase enesekaitse teostamine ÜRO harta kohaselt 3) mittesõjalise repressaatide kasutamine 4) vääramatu jõud 5) hädaseisund e distress puuduvad alternatiivsed mõistlikud käitumisvõimalused enda või teiste elu päästmiseks 10 6) hädavajadus e necessity selline käitumine on ainus võimalus kaitsta riigi
· Koostöö/probleemi lahendamine - püütakse leida tegelikku osapooli rahuldavat lahendust ning arutletakse erimeelsuste põhjuste üle. Aeg: tahetake leida parimat lahendust antud konfliktis. · Kompromiss - püütakse saavutada üksmeelt mõlema osapoole arvamustes, pöörates rohkem tähelepanu lahenduse meelepärasusele kui kasulikkusele. Aeg: kui eesmärgiks on kiire kokkuleppele jõudmine, kui eesmärgid on üksteist absoluutselt välistavad, kui aeg surub peale. · Taandumine/vältimine - toimub, kui püütakse jääda neutraalseks kõigis probleemides. Inimene lähtub tõekspidamisest, et erinevused mõtetes ja tegevustes on halvad. Aeg: kui inimestel on vaja lasta rahuneda, kui puuduvad võimalused oma eesmärkide saavutamiseks. 8 · Kohandumine/tasandamine - lastakse domineerida teise poole soovidel ja huvidel, et säilitada näiline harmoonia
Erinevates riikides kehtivad nõuded asendusemale: - Inglismaal peab surrogaatema olema abielus või püsisuhtes - Iisraelis on eelistatud vallaline, lahutatud või lesk. - asendusema peab olema suhteliselt noor naine ning tal peaks olema olnud vähemalt üks normaalne sünnitus. - asendusemal ei tohi olla harjumusi, mis võiksid loodet kahjustada: suitsetamine, alkoholism või narkomaania - asendusemaks olemise välistavad kroonilised haigused, mis sunniva pidevalt ravimeid võtma, või lihtsalt haiglaslik ravimilembus. - asendusemal ei tohi olla diabeeti või reesusantikehi. - vajalik on eelnev põhjalik tervise kontroll, eriti emaka seisundi kontrollimine. - vajalik ka psühholoogilise tagapõhja kontroll Euroopas põhineb asendusema leidmine vaid altruistlikel vabatahtlikest koosnevatest organisatsioonide abil.
Tsiviilkohtumenetlus 1. tsiviilprotsessiõiguse mõiste ja ülesanded Tsiviilprotsessiõigus on seotud tsiviilõiguse ja selle allharudega. Tsiviilkohtumenetlusega reguleeritakse tsiviilasjade lahendamise korda, kohtu ja protsessiosaliste tegevust, mis on vajalik kodanike õiguse kaitsmisel. Tsiviilprotsessiõiguse normid määravad ära kohtuorganite õigused ja kohustused ning reguleerivad protsessist osavõtjate suhteid protsessi käigus, samuti notariaalorganite ja arbitraaziorganite tegevust. 2. tsiviilprotsessiõigussuhted ja subjektid Tsiviilmenetlusõigussuhe on tsiviilmenetlusõigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe, mis tekib menetluses osalevate isikute ja kohtu vahel õigusemõistmisel tsiviilasjades. Objektiks on materiaalõiguslik vaidlus kahe poole vahel. Subjektid on need isikud, kes võtavad kohtumenetlusest osa ning kelle käitumine on tsiviilkohtumenetluse seadustikuga reguleeritud. Kohus on selle õigussuhte keskne subjekt. Tsiv...
11) korrigeeritud, kohandatud nüüdisväärtus (adjusted present value, APV) 12) ekvivalentne annuiteet (equivalent annuity, EA ehk risk absobtion capacity, RAC). Projekti tasuvuse hindamise protsess: 1. Määrame ära rahavood. 2. Määrame ära rahavoogude riskitaseme. 3. Leiame vastuvõetava diskontomäära. 4. Leiame nüüdisväärtuse (PV). 5. Otsustame, kas võtta projekt vastu või mitte. PV inflows > costs Erinevad projekti tüübid: Sõltumatud ja teineteist välistavad projektid. Teineteist välistavad projektide näitena võib tuua olukorra, kus ühe hoone kohta on konkursi korras esitatud mitu projekti, siis ühe projekti vastuvõtmine välistab teise samasuguse vastuvõtmise. Teineteist välistavate projektide puhul tekib nende järjestamise probleem (ranking problem), mille peamisteks põhjusteks on projektide: - erinevad mahud (eelistatud on inkrementaalse IRR & NPV meetodid) - erinev ajastatus projekti käivitamisel (võimalusel kasutada ROV meetodit)
(g) katatoonne käitumine nagu rahutus, tardumine teatud asendisse või vahajas paindlikkus, negativism, mutism ja stuupor; (h) negatiivsed sümptomid: hüpo-/apaatia, kõnevaegus, emotsionaalsete reaktsioonide nõrgenemine või inadekvaatsus, millest sugeneb tavaliselt sotsiaalne isoleerumine ja sotsiaalse aktiivsuse alanemine huvide kadumine, sihitus, tegevusetus, enesesse sulgumine ja sotsiaalne isoleerumine. Skisofreenia diagnoosi välistavad kriteeriumid: 1)sümptomite kestus on alla 1 kuu 2)skisoafektiivne häire? = kui skisofreensed ja afektiivsed sümptomid arenevad koos ja on omavahel tasakaalus. Skisofreenia diagnoosi välistavad: 1) sümptomite seotus ilmse orgaanilise ajukahjustusega 2)skisofreeniale iseloomulike sümptomite seotus psühhoaktiivsete ja muude psühhotroopsete ainetega. Skisofreeniavormid (paranoidne, hebefreenne, katatoonne, residuaalne) Paranoidne skisofreenia
arusaadavaks. 4. Kompetentse organ või ametiisiku poolt lõplik seisukoht lahendamisel olnud asjas. Edasi rakendamisakti koostamine ehk kirjalikult väljendamine. Akti vormistamine seadusega ettenähtud kujul. 42. Õigusaktide tõlgendamise mõiste. Tõlgendamise viisid ja võtted. Õiguse tõlgendamise vajadus tuleneb sellest, et kaks õigusnormi võivad siduda sama elulise asjaoluga õigusliku tagajärje, mis teineteist välistavad. Tõlgendamise ülesanne on nüüd välistada normide omavaheline vastuolu. Tõlgendamise abil tõlgendatakse normide, s.o õiguskorra sisu ehk tuletatakse normiformulatsioonist otsustamisnorm. Tõlgendamine on valimine erinevate võimaluste vahel. Autoriteetseim tõlgendaja on kohtunik, kes on nii isikuliselt kui ka objektiivselt sõltumatu. Õigusaktide tõlgendamine on tegevus, millega selgitatakse välja õigusnormi tegelik sisu (mõte). Õiguse tõlgendamise liigid: 43
(Riigikogu valimiste seadus §1 lg3) · Viitavad sisaldavad viite kas hüpoteesile või dispositsioonile. (Perekonnaseadus §180 lg2) Võib rääkida nn otsesest viitest ja blanketsest viitest. Otsene viitamine on võte, kus normitekst viitab mõnele samas õigusaktis olevale normile. Blanketne esitamisviis on võte, kus normitekst viitab mõnes teises õigusabis olevale normile. · Kitsendavad välistavad olukorra, kus õigusnormi faktilist koosseisu saab mõttest lähtuvalt laiendada nendele elulistele asjaoludele, mille suhtes ta ei tohi kehtida. (Reklaamiseadus §8 lg6) Õigusnormi struktuuriosade liigid 1. Hüpotees · Lihtne kirjas üks eluline asjaolu ja selle esinemisel järgnebki õiguslik tagajärg · Keeruline seadusandja on tegelikkusest välja valinud kaks või enam elulist asjaolu, õiguslik tagajärg saabub nende mõlema esinemisel. Ja/ning
Järeldus: lubatud või mittelubatud liigid on pigem markeeritud või mittemarkeeritud liigid. Keelustamine on tähenduslikkuse tunnustamine. Austraalia ühiskondade puhul on keeld efektiivseim diferentseerimismeetod. Söögikeelud ei tähenda muidugi tingimata totemismi, kuid kui vahetada etnozooloogia etnoanatoomiaga, võib isegi näivalt mittetotemistlik ühiskond seda siiski olla (näiteks bumanid, kellel kehtisid söögikeelud kehaosadele). Samas ei ole eri grupeerimisviisid üksteist välistavad. Seos söögikeeldude ja eksogaamiareeglite vahel ei ole mitte põhjuslik, vaid metafoorne (sünonüümsus sõnade 'sööma' ja 'seksima' vahel), kusjuures see metafoor kehtib mõlematpidi. Mõnel pool jagatakse tootem kolmeks - söödavaks, austatavaks ja emblemaatiliseks osaks. Tootemi mittesöödavaid osi (nokk, suled, hambad), võib inimene endale võtta, sest need 'on tema omad', sest ainult need eristavad tootemit temast. Seega emblemaatiliselt kinnitatakse oma suhet loomaga, söömine
Õigusrikkumise objektiks on need õigushüved, mille vastu on suunatud õigurikkumine. 6. Mis on õigusrikkumise objektiivne külg? Objekt on õigusega kaitstavad ühiskondlikud suhted - õigussuhted, õiguskord tervikuna, kogumis. Teo objektiivne külg kujutab endast faktiliselt toimepandud tegu. Objektiivse külje elemendid on teo õigusvastutus, kahjulik tagajärg, kausaalne ehk põhjuslik tagajärg nende vahel. 7. Millised on teo õigusvastasust välistavad asjaolud? 1. Hädakaitse 2. Hädaseisund 3. Urjategija kinnipidamine 4. Kuritegude matkimine 5. Kohustuste kollisioon 6. Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus 7. Kannatanu nõusolek 8. Teenistus- või kutsealaste kohustuste täitmisel toime pandud tegu 9. Oma õiguste teostamisele suunatud tegu 10. Alluva poolt tmale antud kohustusliku käsu täitmine 8. Mis on juriidiline vastutus ja milline on selle seos riigi sunniga?
peremees sulane, ostma müüma. Siia alla kuuluvad ka direktsionaalsed vastandused, mille hulgas saab eristada vektorvastandusi, mis on suunaga seotud vastandused, nt üles alla, tulema minema, avanema sulguma, tõus mõõn. Samuti kuuluvad siia põhjuse-tagajärje suhte alusel eristuvad vastandused, nt kaotama leidma. Neljas seos on ühildumatus selline on seos, mis puudutab üksteisega seotud suletud sõnaridu, mille naaberliikmed välistavad üksteist, nt jaanuar, veebruar, märts ... detsember; põhi lõuna ida lääs. 21. Sõnapered ja sõnaväljad. Sõnapered on sõnarühmad, mis tekivad sõnade ühtse päritolu alusel. Sõnapere keskmes on kõigile pereliikmetele ühine morfoloogiline element, tüvimorfeem, mida nimetatakse etümoniks. Selliseks ühiselemendiks on sageli verbi-, adjektiivi- või substantiivitüvi, mis on andnud keeles hulga tuletisi. Sõnapere on üks keele sõnavara grupeerimise viise
KARISTUSÕIGUS Sissejuhatus karistusõigusesse. Karistusseadustik oli vastu võetud 06.06.2001,jõustus aga 01.09.2002.Enne karistusseadustikku(KarS) kehtis kriminaalkoodeks(KrK) Uus karistusõigus tõi kaasa uued teoriad,mõisted ja arusaamad.Enne oli kriminaalõigus,nüüd aga karistusõigus. Tegemist on tegelikult sünonüümidega.Nii kriminaalõigus kui ka karistusõigus käsitleb süüdegusid mille eest riik karistab oma elanikke.Karistusõigus annab formaalseid aluseid ja reegleid mis lubavad õiguskorrakaitse organil süüdiolevaid isikuid võtta kriminaalvastutusele.Seda õigust tunti juba e.m.a. Karistusõigus on siiski laiem ja hõlmab suurema osa kui kriminaalõigus. Kriminaalõigus käsitles ainult kuritegusid,aga karistusõigus nii kuritegusid kui ka väärtegusid.Kuritegu ja väärtegu on süüteo liigid.Seega karistusõigus hõlmab mõlemaid süüteo liike ja enne väärtegusid nimetati haldusõigusrikkumisteks.Enam pole eraldi väärte...
Põhiõiguste olemasolu oluliseks põhjuseks on üksikisiku autonoomia tagamine. ,,Eesti õiguse üldpõhimõtete kujundamisel tuleb põhiseaduse kõrval arvestada ka Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu asutuste poolt kujundatud õiguse üldpõhimõtteid. Need põhimõtted on tuletatud arenenud õiguskultuuriga liikmesriikide õiguse üldpõhimõtetest." Kollisioon tähendab, et ühte ja sama õigussuhet reguleerivad võrdselt kaks õigusnormi, mis samas kumbki välistavad vastastikku teineteist 1. Kas Põhiseaduse säte ja mõte langevad kokku? Põhiseaduse mõtte klausel ütleb, et põhiseaduse tõlgendamine pole seotud üksnes sõnastusega, samas peab lähtuma PS sätetest!? 2. Kes ja kuidas teeb selgeks, kas seadus on põhiseadusega kooskõlas? Riigikohu, uurimise teel. § 4.Menetluse algatamine (1) Riigikohus kontrollib õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu põhiseadusele
ja valitud auditooriumile suunatust. · Erinevad analüütilised lähenemised/raamistikud ja analüüsivõtted (näiteks kriitiline, narratiivne, semiootiline, diskursusanalüüs). III Kombineeritud meetod: kvantitatiivne + kvalitatiivne lähenemine Kodeerimisjuhend: · Koodiväärtused peavad olema samaliigilised o näiteks kood "haridustase" väärtus "praktikant" · Kodeerimisväärtused peavad olema üksteist välistavad ja eristatavad (näiteks "juhid", "keskastme juhid" ei sobi) täielikud (näiteks kõik ametikohad valitud skeemi/tüpoloogia alusel, vajadusel kasuta väärtust "muu", "teadmata") · Võimalusel kasuta järjestustunnuse loogikat o näiteks pakutud tasu üle Eesti keskmise, keskmine, alla keskmise Kvantitatiivse sisuanalüüsi võimalused: · võimalus analüüsida väga pikki ajaperioode, suuri tekstimassiive.
Karmel Tall (Tartu Ülikool), 2011 E-kursuse "Grupinõustamine I" materjalid Aine maht 3 EAP Karmel Tall (Tartu Ülikool), 2011 1 Karmel Tall (Tartu Ülikool), 2011 JUHI ROLLID David & Frank Johnsons jagavad rollid: Informatsiooni ja arvamuse andja pakub fakte, arvamust, soovitusi ja asjakohast informatsiooni et kergendada grupi tööd. Informatsiooni ja arvamuse otsija küsib teiste grupiliikmete faktide, info, arvamuse, ideede ja tunnete järele et kergendada grupi tööd. Algataja eesmärkide ja ülesannete ettepanekute tegija, et algatada tegevus grupis Suuna andja arendab plaani kuidas jätkata ning ülesandeid täita. Kokkuvõtja teeb kokkuvõtteid. Koordinaator toob välja seoseid erinevate ideede vahel, harmoniseerib erinevate alagruppide ühistegevust. ...
vältida või ei näinud ette tagajärgede saabumist, kuigi pidi ja võis ette näha. 44. Õigusrikkumise objektiivsed tunnused Üldjuhul on õigusrikkumine aktiivne tegu, kuid teatavatel juhtudel on käsitletav ka tegevusetus. Õigusrikkumine võib seisneda tegevusetuses juhul, kui isik jättis tegemata teo, mille ta oli kohustatud tegema. Näiteks lapsevanem peab imiku eest aktiivselt hoolitsema. 45. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud hädakaitse – enda kaitseks; tegu on õiguspärane, kui ei ole ületatud hädakaitse piire hädaseisund – tegevus, millel on küll õigusrikkumise tunnused, kuid mis pandi toime ohu kõrvaldamiseks (teise inimese kaitseks); inimese aktiivne sekkumine ja kahju põhjustamine, et hoida ära suurem kahju kurjategija kinnipidamine – õigus kurjategijat kinni pidada on igal isikul, sõltumata
-Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine – annab vastuse küsimusele, millist eesmärki tahetakse õigusnormi kehtestamisega saavutada, lähtudes kehtivast õigusest ja kaasaegsest väärtussüsteemist – valdavalt on need õiguse objektiivsed eesmärgid (vaidluste õiglane lahendamine, turvalise elukeskkonna loomine jne). Kollisioon ehk vastuolud -Normi kollisioon ehk vastuolud õiguses tähendavad olukorda, kus üht ja sama õigussuhet reguleerivad kaks õigusnormi, mis samas välistavad üksteist (reguleerivad vastandlikult). Kollisiooni ületamise võimalused: - üldakt on üle üksikaktist ehk otsida vastus üldaktis - eriseadus on üle üldseadusest ehk kui eriseadus näeb ette erikorda, siis kehtib esimene. - hilisem seadus on üle varasemast ehk arvestada sellega mis hiljemalt vastu võetud, kuid erand tagasiulatavus (kehtiv sellest hetkest millal see oli vastu võetud) -kohaldada adressaadile soodsamat. Ületamine käib astmeliselt alates üldaktist jne.
Loote nakatumisel võib rasedus lõppeda iseenesliku abordiga, laps võib sündida elusalt, kuid haigustunnustega või sünnib näiliselt terve laps, kellel ilmnevad haigustunnused alles kuude või aastate pärast. Tekitajaks on mikroob Treponema pallidum. Süüfilis nakkab inimeselt inimesele otsese 17 (tavaliselt seksuaalse) kontaktiteel. Teoreetiliselt võib nakatuda ka verega, kuid doonoriverd kontrollitakse spetsiaalsete testidega, mis välistavad selle võimaluse. Tavaliselt tungib mikroob organismi suguelundite või suu piirkonnas, levib edasi lümfisõlmedesse ja paljuneb, kuni teda on piisavalt palju, et sümptomid avalduks. Süüfilisehaige on kõige nakkavam haiguse alguses; peale 4 aastat pole nakatamine tõenäoliselt enam võimalik. Süüfilise esimesed sümptomid ilmnevad kuu aja jooksul pärast nakatumist. Nakatumiskohale tekib üks või mitu tihket, valutut, roosakaspunast haavandit, mis võivad olla ka
spetsiifiliste vahenditega või piraatkoopia hävitamist. Tööstusomandi objekti autorile on tööstusomandi õiguskaitset reguleerivate seadustega (patendiseadus, kasuliku mudeli seadus, tööstusdisaini kaitse seadus) tagatud õigus muu hulgas nõuda autorsuse tunnistamist, oma nime autorina avalikustamist ning rikkumisega tekitatud kahjude hüvitamist. Samal ajal võib kohaldada ka mitut eelnimetatud õiguskaitsevahendit, kuid eeldusel, et need ei ole üksteist välistavad. Kahju hüvitamise nõue - autoril või tööstusomandi omanikul on võimalik nõuda lisaks teose ja tööstusomandi objekti õigusvastase kasutamise lõpetamisele ja edasisest rikkumisest hoidumisele ka õigusvastase kasutamisega tekitatud varalise (otsene varaline kahjus ja saamata jäänud tulu) ja mittevaralise kahju hüvitamist (kahjustatud isiku füüsiline ja hingeline valu ning kannatusi - moraalne kahju). karistusõiguslik vastutus - vastutus kuriteo või väärteo toimepanemise eest.
Ei ole võimalik saada maksimaalset tulemust minimaalse ressursi kuluga. Optimaalsusprintsiip kuna ressursside nappus ei võimalda eesmärki täiel määral saavutada, siis on ratsionaalselt käituval subjektil valida kahe alternatiivse võimaluse vahel: · püüda jõuda eesmärgile võimalikult lähedale; · saavutada eesmärgi aktsepteeritav tase võimalikult vähese ressursikuluga. Alternative (ing. k) ükskõik mis variant. Alternatiiv (eesti k.) variandid, mis välistavad üksteist. Kui eesmärgi saavutamisel on võimalik kaks alternatiivi ja pole võimalik öelda, milline nendest on parem. Need variandid pannakse pingeritta. Pingerea alusel valitakse enda arvates parima variandi. TURGUDE ÜLDINE TASAKAAL Joonis (2. Loeng - 1). Miks nõudluskõver on just seal kus on? Selle paneb paika (1) elanike/rahva arv. (2) Elanike / majapidamiste sissetulek ja majapidamiste jaotus sissetulekute järgi (2.loeng 2).
5. transitiivsus (𝛼5 ): ∀𝑎, 𝑏, 𝑐 ∈ 𝑀[(𝑎𝑅𝑏) ∧ (𝑏𝑅𝑐) → (𝑎𝑅𝑐)] Kui R on transitiivne, siis 𝑅 ∗ 𝑅 ⊂ 𝑅 6. antitransitiivsus (𝛼6 ): ∀𝑎, 𝑏, 𝑐 ∈ 𝑀[(𝑎𝑅𝑏) ∧ (𝑏𝑅𝑐) → (𝑎𝑅̅ 𝑐)] Kui relatsioon pole trans ega antitrans, siis nim teda mittetransitiivseks. Kõik 3 omadust ja nende 3 vastandomadust on vastastikku teineteist välistavad: ühe omaduse kehtimine välistab ta antiomaduse kehtimise. Omaduse mittekehtimine ei tähenda ta vastandomaduse kehtimist. OK TÜKELDUSED Binaarsuhet ehk relatsiooni nim ekvivalentsisuhteks, kui ta on refleksiivne, summ. või transitiivne. Ekvivalentsisuhe määrab oma ühe alushulga ühe tükelduse. Hulga tükeldus on selle hulga mittelõikuvate osahulkade hulk, millel on kindlad omadused. Tükelduse kui hulkade hulga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
