Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Ülevaade päikesesüsteemist (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui suure osa moodustavad erinevad taevakehad Päikesesüsteemist ?
  • Miljardeid aastaid. Kust tuleb selline äärmine stabiilsus ?
  • Kuid kas isoleerivaid liikumisinteg-raale pole rohkem ?
  • Millest tekkisid planeedid ?
  • Kuidas seletatakse kaht tüüpi planeetide teket ?
  • Mis on Oorti pilv ?
 
Säutsu twitteris
Päikesesüsteemi põhikomponent on Päike, suhteliselt tavaline väikese massiga täht, mis siiski moodustab 99,86% Päikesesüsteemi massist ning on gravitatsiooniliselt domineeriv. Peale selle on Päikese sisemus Päikese suure massi tõttu jõudnud termotuumareaktsiooni jaoks vajaliku tiheduseni ja temperatuurini ning vabastab tohutul hulgal energiat, millest suurem osa kiirgub kosmosesse elektromagnetkiirguse kujul. Suurem osa sellest kiirgusest on nähtav valgus. Päike kiirgab ka laetud osakesi, mille voogu nimetatakse päikesetuuleks. Päikesetuul avaldab tugevat mõju planeetidele, millel on magnetosfäär, ning lükkab tolmu ja gaasi Päikesesüsteemist välja. Ülejäänud väike osa väljaspool Päikest asuvast massist hõlmab kaheksa planeeti ning nende kaaslased ja rõngad. Peale selle on Päikesesüsteemis veel kääbusplaneedid, asteroidid , komeedid ning planeetidevaheline tolm ja gaas .
1. Päikesesüsteem- mis see on?
 Arvatakse, et ligikaudu 5 miljardit aastat tagasi moodustus tihedast gaasipilvest Päike. Päikese ümber olnud tolmust ning kivi- ja jäätükikestest kujunesid pika aja jooksul 9 planeeti: Merkuur, Veenus , Maa, Marss, Jupiter , Saturn , Uraan , Neptuun ja Pluuto . Lisaks planeetidele liigub Päikesesüsteemis ka asteroide ja komeete. Asteroidid ja komeedid on jää- ja kivimikamakad, mis tiirlevad peamiselt Marsi ja Jupiteri vahel. Suurima, ligi 1000 kilomeetrise läbimõõduga asteroidi nimi on Ceres. Päikesesüsteemi vaadates tundub nagu mängiksid kõik taevakehad lõputut ringmängu nimega Päikesesüsteem. Päikese külgetõmbejõud hoiab planeedid kindlalt enda ümber tiirlemas. Neid jooni, mida pildil näed, tegelikult õhus ei hõlju. Jooned on selleks, et näidata sulle paremini, kuidas iga planeet oma ringmängujoonel liigub.
Päikesesüsteem tekkis 5 biljonit aastattagasi Galaktikas iseenda raskuse mõjulkokku tõmbuma hakanud gaasipilvedest. Pilve läbimõõtoli 4 valgusaastat, umbes 70% sellest oli vesinik , 30% heelium ja 1% moodustasid rasked elemendid (hapnik, süsinik, ränija metallid). Enamik gaasi koondus pilve keskele , kus hakkas tekkima Päike.Peale visiniku ja vähese heeliumi pärineb Maatervenisti supernoovadest. 5-6 biljoni aasta pärast hakkab Päikeläbi põlema, kuid vahetult enne seda ta paisub, muutub hiidtäheksja hajutab taas Maa tüüpi planeetide atmosfääri.Planeetide orbiidid on aga nii püsivad, et planeedid jäävadtiirlema ka ümber kustunud Päikese.
http://www.hot.ee/ikerm/astronoomia.html#p2ikesesystee m
Päikesesüsteemi raadius on tinglikult 10 miljardit km (53 valgusminutit), Maa kaugus Päikesest ligikaudu 150 miljonit km ehk 1 astronoomiline ühik (8 valgusminutit).
1 astronoomiline ühik = Maa kaugus Päikesest.
Päikesesüsteem on planeetide süsteem, mille keskseks kehaks on Päike. Päikese ümber tiirlevad 9 planeeti. Osadel neist on olemas ka kuud, mis ümber nende (vastavate planeetide) tiirlevad. Planeetide järjestus Päikesest loetuna on järgmine: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto.
Niisiis kuulub Päikesesüsteemi 9 planeeti. „Viimastel aastakümnetel on tehtud lugematuid katseid, et avastada 10. planeet, enamused küll arvutite abiga, s.t. on püütud välja arvutada oletatava planeedi liikumise tee. Osade ennustuste kohaselt võib tundmatu planeet liikuda isegi läbi Neptuuni orbiidi! Teiste järgi planeedi liikumisrada on äärmiselt pikk ja planeet asub väga kaugel Päikesest (teeb tiiru ümber Päikese 800 aastaga!). Suuruselt oleks selline planeet 2-5 korda suurem Maast.
Praegusel ajal on planeeti võimalik otsida palju täpsemal viisil kui senini . Päikesesüsteemist väljub 4 satelliiti: Pioneer 10 ja 11 ning Voyager 1 ja 2, mis saadavad kogu aeg signaale Maale. Satelliitide võimalikud kõrvalekalded oma teelt tõestaksid tundmatu planeedi olemasolu. Näiteks Pioneer 10 teel pole täheldatud siiani mingeid kõrvalekaldeid. „
Peale planeetide ja nende kuude kuuluvad päikesesüsteemi ka paljud väikekehad- näiteks komeedid, asteroidid ja meteoriidid.
Järgnevalt väike tabel. Kui suure osa moodustavad erinevad taevakehad Päikesesüsteemist?
  • Päike: 99.85%
  • Planeedid: 0.135%
  • Komeedid: 0.01%
  • Satelliidid: 0.00005%
  • Asteroidid: 0.0000002%
  • Meteoriidid: 0.0000001%
  • Planeetide vaheline keskkond (tolm, gaasid, erinevad energiad): 0.0000001%
 
Päikesesüsteem on umbes 5 miljardit aastat vana. Sel ajal tekkis gaasipilv , mille mass oli umbes kaks Päikese massi. See pilv sisaldas vesinikku, heeliumit ning peale nende veel 1- 2 % raskemaid elemente. (Need olid tekkinud tähtede plahvatuses)
Raskusjõud tõmbas pilve aina kokku poole ja pärast miljoneid aastaid kestnud kokkutõmbumist muutus aine tihedus ning temperatuur pilves nii suureks, et kergemad aatomituumad (vesiniku tuumad ) hakkasid ühinema raskemateks. Päikese kui tähe väljakujunemine võttis aega umbes 50 miljonit aastat.
Päikesesüsteemi planeedid jagunevad: Maa sarnased planeedid ehk kiviplaneedid ja Jupiteri tüüpi ehk gaasiplaneedid. Esimeste hulka kuuluvad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Oma nime on nad saanud sellest, et neil on samasugune kaljune pind nagu Maal. Nad erinevad üksteisest atmosfääri poolest: Maad, Veenust ja Marssi ümbritseb oluline atmosfäär, samas Merkuuril see puudub.
Kiviplaneedid koosnevad peamiselt kivimeist ja metallidest. Nad on suhteliselt suure tihedusega, neil on tahke pind, nad pöörlevad aeglaselt neil pole rõngaid ja neil on vähe kaaslasi.
Jupiteri sarnased planeedid on Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Nemad on oma nime saanud samasuguse gaasilise õhkkonna järgi, mis ümbritseb ka Jupiteri. Gaasiplaneedi nimetuse on nad saanud ilmselt oma koostise tõttu. Nad koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist, on väikese tihedusega, pöörlevad kiiresti, neid ümbritseb paks atmosfäär, ei ole tahket pinda, neil on rõngad ja palju kaaslasi.
See oli liigitus koostise järgi, kuid Päikesesüsteemi planeete saab liigitada ka avastamise ajaloo, suuruse, kauguse järgi Päikesest ning asendi järgi Maa orbiidi suhtes.
Avastamise ajaloo järgi jagunevad planeedid klassikalisteks (Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter, Saturn) ja kaasaegseteks (Uraan, Neptuun, Pluuto) planeetideks . Suuruse järgi väikesteks (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Pluuto) ja hiidplaneetideks (Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun). Väikeste planeetide diameeter on väiksem kui 13000 km, suurtel enam kui 48000 km. Kui arvestada kaugust päikesest jagunevad planeedid: lähisplaneedid (Merkuur, Veenus, Maa, Marss) ja kaugplaneedid (Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto). Lähisplaneedid asuvad seespool, välisplaneedid väljaspool asteroidide vööd. Viimase liigituse järgi- asend Maa orbiidi suhtes, võib eristada siseplaneete (Veenus ja Merkuur), millede orbiit on seespool Maa orbiiti, ning välisplaneete (Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto), millede orbiit asub Maa omast väljaspool.
http://www.miksike.ee/docs/referaadid/paikesesysteem3.ht m
http://opik.obs.ee/osa2/ptk01/tekst.html
http://raatuse.rtk.tartu.ee/arvuti/kavad/aare/index.html
PÄIKESESÜSTEEM
Päikesesüsteemi mõiste – päikesekeskne taevakehade süsteem, mille ulatus piirneb Päikese gravitatsiooniväljaga – s.o. Päike ning kõik tema ümber tiirlevad taevakehad (planeedid, kuud, asteroidid, komeedid jne)
Päike on kui üks väga paljudest tähtedest ja päikesesüsteem on kaduväike osa Galaktikast e. Linnutee tähesüsteemist...
Galaktika – telgsümmeetriline tähesüsteem (Linnutee tähesüsteem) mis sarnaneb kettaga, millel on massiivne kese ja millest väljuvad spiraalsed harud e. käised (ei ole fikseeritud kehad vaid laineliselt muutuvad tihenenud ainesega alad). Päike asub galaktikasüsteemi keskmest ~8500 pc (1 parsek =3,263 valgusaastat) kaugusel
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Ülevaade päikesesüsteemist #1 Ülevaade päikesesüsteemist #2 Ülevaade päikesesüsteemist #3 Ülevaade päikesesüsteemist #4 Ülevaade päikesesüsteemist #5 Ülevaade päikesesüsteemist #6 Ülevaade päikesesüsteemist #7 Ülevaade päikesesüsteemist #8 Ülevaade päikesesüsteemist #9 Ülevaade päikesesüsteemist #10 Ülevaade päikesesüsteemist #11 Ülevaade päikesesüsteemist #12 Ülevaade päikesesüsteemist #13
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 47 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor katuha Õppematerjali autor

Lisainfo

Väga hea materjal referaadi kirjutamiseks või esitluse tegemiseks ! :)
planeedid , maa , päike , päikesesüsteem

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (1)

Raudo profiilipilt
Raudo: väga hea info
22:12 05-09-2012


Sarnased materjalid

27
doc
Päikesesüsteem
34
doc
Päikesesüsteem
17
doc
Mis on Päikesesüsteem
33
doc
Päikesesüsteem - referaat
24
doc
Päikesesüsteem
3
doc
Põhjalik ülevaade meie Päikesesüsteemis asuvatest planeetidest
18
doc
Päikesesüsteem
20
docx
Referaat-Päikesesüsteem



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun