VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA - SEMINARID, KAASUSED (0)

Tartu Ülikool - Õigus - Võlaõiguse üldosa

5 VÄGA HEA

Kaasus nr 8.1 Eraisik  A  kuulutab  lehes,  et  müüb  remonti  vajava  korteri  Tallinnas  Kalamajas.  Kuulutusele
vastavad ning korteriga käivad tutvumas B ja C. Kuna B pakub 5000 eurot kõrgemat hinda,
otsustab A müüa korteri B-le. Nad sõlmivad kirjaliku kokkuleppe pealkirjaga „Korteri müügi
leping”,  mis  sätestab  muuhulgas  A  kohustuse  kinnisasi  müüa  ja  B  kohustuse  nimetatud
kinnisasi osta kokkulepitud hinnaga ning poolte kavatsuse vormistada ost-müük notariaalselt. B asub koheselt tegema ettevalmistusi korteri remondiks: nädala  jooksul tellib ta 1000 euro
eest  sisekujundusprojekti  ja  tasub  selle  eest  osaliselt  ettemaksu  ning  ostab  830  euro  eest
siseviimistlusmaterjale. Tal on kavas korteris kiiresti remont teha ning siis korter uuesti müüki
panna. Nädala lõpuks on aga ka C jõudnud otsusele, et ta on nõus Kalamaja korteri eest pakkuma 7000
euro võrra kõrgemat hinda. Seetõttu  teatab A kaks nädalat peale lepingu sõlmimist B- le, et
müüb korteri hoopis C-le. B  nõuab  A-lt  notariaalse  lepingu  sõlmimist,  A  aga  teatab,  et  nendevaheline  kokkulepe  on
vormivea mittejärgimise tõttu tühine, mistõttu ei saa selle alusel nõuda notariaalselt tõestatud
müügilepingu ega asjaõiguskokkuleppe sõlmimist. Liiatigi pidi B seda ise teadma, kuivõrd B
töötab  kohtu  kinnistusosakonnas  ja  teab  väga  hästi,  millised  on  kinnisasja  võõrandamise
lepingu vorminõuded. A müübki korteri C-le. Kolme kuu pärast müüb C korteri edasi B töökaaslasele, kes maksab
10 000 euro võrra kõrgemat hinda kui B ise oli kavatsenud maksta. Saades töökaaslaselt teada korteri hinnast, leiab B, et on A pahauskse tegevuse tõttu kaotanud
hulga raha ning soovib B-lt VÕS-i alusel kahjutasu nõuda. Kas B saab nõuda A-lt kahju hüvitamist? Kui jah, siis millises summas? AÕS § 119. Kinnisasja omandamise tehing (1)Tehing,  millega  kohustutakse  omandama  või  võõrandama  kinnisasja,  peab  olema
notariaalselt tõestatud. Vt ka RKTKo 3-2-1-89-06; RKTKo 3-2-1-70-07; RKTKo 3-2-1-32-06 !!! KUI ON VÕS 15 JA 15 RIKKUMINE, SIIS ON KINDLASTI USALDUSKAHJU JA LEPINGUEELSETE LÄBIRÄÄKIMISTE VÕLASUHE. MINGIST SAAMATA JÄÄNUD TULUST EI SAA RÄÄKIDA !!! LAHENDUS: Hüpotees: B saab nõuda A-lt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. VÕS § 115 lg 1 kahju hüvitamise nõude eeldusteks on:

1.  Kehtiv võlasuhe 2.  Kohustuse rikkumine 3.  Vastutus kohustuse rikkumise eest (VÕS 103) 4.  Kahju tekkimine - usalduskahju (VÕS 128 lg 3) 5.  Põhjuslik seos VÕS § 115 lg 1 eelduste kontroll: 1.  Kaasuse asjaoludest nähtub, et poolte vahel oli sõlmitud müügileping VÕS § 208 lg 1 mõttes.  Müügilepingu  kohaselt  kohustus  A  andma  B-le  korteri  üle  ning  tegema võimalikuks talle omandi ülemineku. B kohustus aga korteri eest määratud rahasumma maksma. A väidab, et tema ja B vahel sõlmitud müügileping on vorminõuete mittejärgimise tõttu tühine  ning  ta  sõlmis  juba  müügilepingu  C-ga,  kes  pakkus  talle  rohkem  raha  korteri eest. AÕS § 119  lg 1  järgi tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja,  peab  olema  notariaalselt  tõestatud.  Praegusel  juhul,  on  teada,  et  B  töötab kinnistusosakonnas  ning  peaks  siiski  müügilepingu  sõlmimise  tingimustest  teadlik olema, kuid võime järeldada, et ta ikkagi polnud sellest kuidagi teadlik, sest vastasel juhul nõuaks ta notariaalselt tõestatud müügilepingu sõlmida. Ehk antud müügileping on kehtiv. 2.  VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Käesoleval juhul rikkus A oma kohustust sellega, et jättis oma kohustust täitmata ehk ei sõlminud kehtiva asjaõiguslepingu, nagu kokkulepitud oli. VÕS § 103 lg-st 3 tuleneb, et võlgnik vastutab oma  kohustuse  rikkumise  eest,  v.a.  kui  rikkumine  on  vabandatav  ehk  põhjustatud vääramatu jõu ilmumisega. Praeguses situatsioonis polnud tegevust vääramatu jõuga. 3.  VÕS  §  15  lg  1  aga  sätestab,  et  kui  üks  lepingupool  oli  kohustunud  lepingu ettevalmistamiseks  või  teise  lepingupoole  teavitamiseks  lepingu  ettevalmistamisega seotud asjaoludest  ja leping on  tühine vorminõude  järgimata  jätmise  tõttu on  tühine, tuleb  teisele  lepingupoolele  hüvitada  kahju,  mis  tekib  seetõttu,  et  teine  lepingupool uskus, et leping on kehtiv.   VÕS  §  135  lg-st  2  tulenevalt  B-l  on  õigus  nõuda  A-lt  LEINGUJÄRGSE KOHUSTUSE TURUHINNA VAHE TASUMIST.

Kaasus nr 8.2 Maakohtule esitatud hagiavalduse kokkuvõte: ”Vastavalt  kokkuleppele  kostjaga  broneerisin  minule  kuuluva  külalistemaja  Holiday  House
kostjale  ja  tema  külalistele  aastavahetuse  veetmiseks  alates  31.  detsembrist  2016  kuni  2.
jaanuari  2017  hommikuni.  Kostja  kohustus  selle  eest  tasuma  1500  eurot.  Kostja  tasus  7.
novembril  2016  pangaülekandega  broneerimise  eest  50%  ettemaksu  summas  750
eurot,märkides ülekande selgituseks: “H.H. booking 31.12.2016 – 02.01.2017, 50% ettemaks”.
Kostja  ja  tema  külalised  saabusid  külalistemajja  31.  detsembri  õhtul.  Mõned  külalised
otsustasid lahkuda juba 1. jaanuaril, kuid enamik jäi kuni 2. jaanuarini. Siiski ei oma see asjaolu
tähendust:  külalistemajas  ürituste  korraldamiseks  üüritakse  tube  alati  välja  minimaalse
külaliste  hulgaga  kolmkümmend  inimest.  Kui  grupis  on  vähem  inimesi,  tuleb  ikkagi  tasuda
kolmekümnele  inimesele  osutatud  teenuste  eest.  Oluline  on,  et  lepingu  tingimustes  oli
kokkulepe  kolmekümne  inimese  majutamiseks  kaheks  päevaks  ja  selle  kohaselt  tuleb  ka
tasuda. Külalistemaja  sisekorra  eeskirjade  kohaselt  peavad  külastajad  lahkumise  päeval  vabastama
ruumid hiljemalt kell 12.00 päeval – sellest kohustusest oli kostja informeeritud nii kirjalikult
(allkirja vastu sisseregistreerimise lehel) kui suuliselt. Kostja koos külalistega seda ei teinud ja
jätkas tubade kasutamist ka peale kella 12.00 päeval. Seega tuleb kostjal täiendavalt tasuda veel
ühe ööpäeva maksumuse ulatuses, s.o 750 eurot. Kokku palun kostjalt välja mõista 1500 eurot, sh 750 eurot tubade kasutamise maksumusest
perioodi kuni 2. jaanuar 2017 eest ja 750 eurot uue kasutusperioodi eest, mis algas 2. jaanuaril
2017 kell 12.00.“ Kostja vastuse kokkuvõte: Mina ei ole sõlminud hagejaga kokkulepet 1500 euro tasumiseks. 2016. aasta novembri alguses
tulime koos kaheksa kaaslasega külalistemajja, et leida koht uue aasta vastuvõtmiseks. Peale
tubade ja ruumide ülevaatust teatasime oma kavatsusest reserveerida külalistemaja perioodiks
31. detsember 2016 kuni 2. jaanuar 2017. Täpset osalejate arvu teada ei olnud, oletasime, et
peaks tulema umbes 30 inimest. Hageja  esindaja  nõudis  külalistemaja  broneerimiseks  ettemaksu  50%  ulatuses  (750  eurot)
eeldatavast majutuse kogumaksumusest, (1500 eurot) lähtudes hinnakirja järgi arvestusest, et
ühe inimese majutamine maksab 25 eurot. Nõutud ettemaks on tasutud. Viitan ühtlasi asjaolule,  et hageja esindaja rääkis  eesti keelt  tugeva  aktsendiga. Ka  mina ise
valdan eesti keelt vaid vähesel määral, seetõttu kulgesid läbirääkimised suurte raskustega. Tuli
ette olukordi, kus suheldi sõrmede abil. Ei vasta tõele, et kõnealusel aastavahetusel viibis külalistemajas 30 inimest. Tegelikult saabus
vaid  29  inimest,  10  inimest  aga  avaldasid  rahulolematust  majutustingimustega  ja  lahkusid
külalistemajast juba 1. jaanuaril.

Kõik  toad  vabastati  2.  jaanuari  2017  hommikul  enne  kella  12.00,  nagu  seda  nõuavad
sisekorraeeskirjad.  Kogunesime  külalistemaja  fuajeesse.  Hageja  esindaja  nõudis  tasumist.
Nõutud  summat  me  ei  maksnud,  kuna  selle  nõudmine  ei  olnud  põhjendatud.  Pärast
kauakestvaid vaidlusi lahkusime kell 12.30 külalistemajast. Seda tõendab mh ka asjaolu, et kell
12.32 tegi hageja politseile väljakutse, nagu keelduksid külalistemaja kliendid maksmast neile
osutatud  teenuste  eest.  Politseipatrulli  saabudes  kell  13.12  olid  kõik  juba  ära  sõitnud.  Palun
jätta hagi rahuldamata.“ Küsimus kohtunikule: kas hagi tuleb rahuldada? Vt ka RKTKo 3-2-1-64-07, RKTKo 3-2-1-56-08, RKTKo 3-2-1-44-09, RKTKo 3-2-1-98-09, RKTKo 3-2-1-109-11, RKTKo 3-2-1-56-11 Hüpotees: H saab K-lt nõuda VÕS 108 lg 1 alusel 750€ + 750€. VÕS 108 lg 1 1.  raha maksmise kohustus (VÕS 35 - väljasõit kell 12.00, VÕS 37 - tüüptingimused said lepingu osaks, VÕS 42 - kas tegemist on tühise tüüptingimusega?) 2.  rikkumine 3.  vastutus 4.  VÕS 108 lg 2 asjaolude puudumine Eelduste kontroll:

Kaasus nr 7.1 Üliõpilane  Tarmo  on  otsustanud  alustada  tulusat  äri:  ta  on  sõprade  käest  kuulnud,  et  raha
väljalaenamise teel on tänapäeval väga lihtne rikkaks saada. Ta paneb oma Facebooki lehele
kuulutuse:  „Annan  laenu  soodsa  protsendiga.  Helista  tel  xx  xxx  xxx  või  kirjuta
[email protected].“
Varsti  võtab  Tarmoga  e-posti  teel  ühendust  Aksel,  kes  soovib  laenata  1000  eurot  kolmeks
kuuks,  tagasimaksetähtajaga  01.10.2019.  Tarmo  on  esialgu  ettevaatlik  ning  pisut  kahtleval
seisukohal, sest küsitav summa on tema arvates päris suur. Kuid Tarmo kahtlused hajuvad, kui
Aksel pakub vägagi mõistlikke lepingutingimusi: intress 10% kuus ning lisaks kolmanda isiku
poolt antav tagatis. Aksel ütleb, et tema hea sõber Valdur on kindlasti nõus tagatist andma.
Järgmisel  päeval  peale  laenulepingu  tingimuste  läbirääkimist  saadab  Aksel  Tarmole  e-kirja,
millele  on  lisatud  pdf-fail  pealkirjaga  „laenutagatis“.  Tarmo  avab  faili  ning  leiab  sellest
skaneerituna järgneva teksti: Garantii/käendus. 15.07.2019, Kalamaja Mina, Valdur Mesilane (IK: ....), garanteerin/käendan Aksel Kumalase (IK: ...) kohustusi Tarmo Tarkuriga (IK: ... ) 15.07.2019 sõlmitud laenulepingust. Raha maksan välja tingimusel, et Aksel Kumalase käest ei õnnestu laenu tagasi saada. Olen teadlik, et vastutan põhivõla ja intressi, viivise, leppetrahvi eest ja täies ulatuses. allkiri (Valdur Mesilane) Tarmo peab seda piisavaks tagatiseks ning järgmisel päeval annab ta Akslile sularahas 1000
eurot.
Ent  vaatamata  Tarmo  ootustele  ei  maksa  Aksel  laenu  õigeaegselt  tagasi,  samuti  on  välja
lülitatud tema telefon ning e-kirjadele ta ei vasta. Aksli aadressi Tarmo ei tea. 15. novembril
helistab  Tarmo  Valdurile  ja  nõuab  Akslile  antud  laenu  tagasimaksmist  koos  intressi  ja
viivisega. Valdur ütleb, et tema teada läks Aksel Soome tööle ja et tal endal (st Valduril) hetkel
raha pole, helistagu hiljem. Paar päeva hiljem Valdur Tarmo telefonikõnet enam vastu ei võta.
Tarmo tahab nüüd oma raha tagasi saada. Kuna ta Aksli kontaktandmeid ei tea, siis on ainus
võimalus esitada nõue Valduri vastu. Kas Tarmo saab Valduri käest nõuda Akslile antud laenu tagasimaksmist koos intressi ja viivisega? Vastamisel palun loetlege kõik vajalikud eeldused ning analüüsige neid argumenteeritult! Vt ka RKTKo 3-2-1-124-12; RKTKo 3-2-1-148-11; RKTKo 3-2-1-89-08

Hüpotees: Tarmo saab Valduri käest nõuda Akslile antud laenu tagasimaksmist koos intressi
ja viivisega  VÕS § 145 lg 1 alusel.

VÕS § 145 lg 1 käendaja kohustuse täitmise eeldusteks on: 1.  Kehtiv leping
2.  Kohustuse rikkumine
3.  Vastutus
4.  Õiguskaitsevahendi kasutamine
5.  Tagatisvõlasuhe
6.  Käendusjuhtum

7.  Vastutuse ulatus
8.  Vastuväited
VÕS § 145 lg 1 eelduste kontroll: 1.  Tarmo ja Aksli vahel oli sõlmitud kehtiv laenuleping VÕS § 396 lg 1 mõttes, millega Tarmo  kohustusValdurile  rahasumma  andma  ning  Valdur  kohustus  tagasi  maksma
sama rahasumma.
Ei nähtu, et poolte vahel sõlmitud leping oleks tühine. Ei esine puudusi esindusõiguses,
teovõimes, tehing pole näilik ega vastuolus hea usu põhimõttega või avaliku korraga.
Ei nähtu, et leping oleks ka tühistatav. Ei esine esindaja kohustuse rikkumist, leping ei
ole sõlmitud eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla kasutamise tõttu. 2.  VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine  või  mittekohane  täitmine,  sealhulgas  täitmisega  viivitamine.  Antud  juhul  on tegemist kohustuse täitmata jätmisega, sest Aksel ei ole laenatud rahasumma Tarmole tagastanud.   3.  VÕS § 103 lg-st 1 tuleneb, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest (v.a. juhul, kui rikkumine on vabandatav). Käesoleval juhul pole tegemist vabandatava rikkumisega, sest tegemist pole vääramatu jõuga  VÕS § 103 lg  2  tähenduses. Ehk Aksel vastutab rikkumise eest. 4.  Õiguskaitsevahendiks võib rahalise kohustuse täitmisnõue VÕS § 108 lg 1 olla. Selle eeldusteks  on:  kehtiv  leping  (+),  kohustuse  rikkumine  (+),  vastutus  (+)  -  eelnevalt
kontrollitud. 5.  Tagatisvõlasuheks on kohustust tagav võlasuhe nagu garantii, käendus jne. Antud juhul Akseli  ja  Valduri  vahel  sõlmitud  käendusleping  VÕS  §  142  lg  1  alusel.  Selle
käenduslepingu  kohaselt  kohustus  Valdur  (käendaja)  kolmanda  isiku  ehk  Akseli
(põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS
§  144  lg  1  järgi  võlausaldaja  nõustumust  käenduslepingu  sõlmimiseks  eeldatakse.
Piisab käendaja ühepoolsest tahteavaldusest, mis peab olema kirjalikus vormis. Antud
juhul  oli  võlausaldajale  ehk  Tarmole  esitatud  Valduri  ehk  käendaja  ühepoolne
tahteavaldus käenduslepingu sõlmimiseks. Ehk käendusleping on kehtiv. 6.  Käendusjuhtum:  kas  esineb  põhivõlasuhtest  tuleneva  kohustuse  rikkumine?  Esineb. Täienduskõrvalkohustus:  käendaja  on  solidaarkäendaja,  võlausaldaja  võib  kohe
rikkumise puhul käendajale nõude esitada VÕS § 145 lg 1 alusel.
Kas võlausaldaja võib käendajale nõude esitada? Võib küll, aga maksimaalse määratud
käendaja vastutuse (piirmäära) ulatuses.   7.  Käendaja vastutab täies ulatuses VÕS § 145 lg 2 järgi ka viivise, leppetrahvi, intressi jms eest. Ehk antud juhul vastutab Valdur Akseli rikutud kohustuse eest täies ulatuses. 8.  Vastuväited:  käendajal  on  õigus  esitada  VÕS  §  149  lg  1  alusel  kõiki  võlgniku vastuväiteid  (ka  siis,  kui  võlgnik  ise  neist  loobus).  Samuti  saab  ta  esitada
käenduslepingust tulenevaid vastuväiteid. Võib esitada vastuväiteid, mis tulenevad mis

tulenevad  eraldi  käendaja  ja  võlausaldaja  vahelisest  võlasuhtest.  Antud  juhul
vastuväited puuduvad.
Järeldus: Tarmo saab Valduri käest nõuda Akslile antud laenu tagasimaksmist koos intressi ja
viivisega  VÕS § 145 lg 1 alusel.

Kaasus nr 7.2 Tõnu Tamm ja AS Santa Simplicitas sõlmisid 1. jaanuaril 2019 järgmise lepingu:
LAENULEPING AS Santa Simplicitas (aadress ... ), mida esindab juhatuse liige ..., edaspidi
„AS“,  ühelt  poolt  ning  Tõnu  Tamm  (isikuandmed  ...),  edaspidi  „TT“  teiselt  poolt  sõlmisid
käesoleva kokkuleppe järgmises:
1. AS annab TT-le laenu summas 10 000 (kümme tuhat) eurot (edaspidi nimetatud
„laenusumma“);
2. TT kohustub saadud laenu kasutama laenulepingu lisas nr 1 täpsustatud äriplaani
kohaselt äri alustamiseks;
3. TT kohustub laenusumma koos lepingus ettenähtud intressidega tagastama 01. juunil k.a.
Selle  laenulepingu  tagamiseks  sõlmis  Tõnu  jõukas  sugulane  Viivi  aktsiaseltsiga  Santa
Simplicitas kirjaliku käenduslepingu, mille kohaselt „käendaja kohustub AS-i ees vastutama
põhi-  ja  kõrvalkohustuste  täitmise  eest,  mis  Tõnu  Tammel  tekivad  AS-ilt  01.01.2019  laenu
saamisega seoses, kuid  mitte suuremas summas kui 25 000 eurot. Nimetatud käendusleping
allkirjastati samuti 1. jaanuaril. Tõnu tegutses vastavalt äriplaanile. 1. maiks oli Tõnu jõudnud
veendumusele,  et  uus  äri  hakkab  hästi  sujuma,  kuid  see  vajab  siiski  teatud  täiendavaid
finantseeringuid.  Seetõttu  leppis  ta  AS-iga  Santa  Simplicitas  kokku  täiendava  10  000  euro
laenamises, mis kuulus tagastamisele samuti 1. juunil.
Siiski ei läinud äri nii hästi kui loodetud ning Tõnu ei suutnud laenusummat õigeaegselt tagasi
maksta. Nüüd, mil laenu tagasimaksmise tähtaeg on möödunud, nõuab AS Santa Simplicitas
Viivilt kahe laenu kogusumma 20 000 euro ja sellele lepingute kohaselt lisandunud intresside
ning viivise tasumist. Kas AS-i Santa Simplicitas nõue on õigustatud? Variant: Viivi andis AS-i Santa Simplicitas esindajale 1. jaanuaril kirjaliku dokumendi järgmise tekstiga: Garantiikiri. Garanteerin käesolevaga kõik Tõnu Tamme kohustused AS Santa Simplicitas (aadress ... registrikood ... ) ees seoses laenu saamisega, kuid mitte suuremas summas kui 25 000 eurot. Garantii jõustub allakirjutamise hetkel ja kehtib kuni 01.01.2019.a. Tõnu äri ei lähe ometi nii hästi kui loodetud. Kui AS-i esindaja kuuleb usaldusväärsest
allikast Tõnu rahalistest raskustest, esitab AS-i esindaja 1. aprillil Viivile nõude tasuda Tõnu võetud kahe laenu kogusumma 20 000 eurot koos intresside ning viivisega. Viivi vaidleb AS-i nõudele vastu, väites esiteks, et laenu tagasimaksmise tähtaeg ei ole veel saabunud ja teiseks, et niikuinii peaks laenu tasumist nõudma kõigepealt Tõnult. Kas AS Santa Simplicitas saab nõuda Viivilt raha maksmist?

Vt ka RKTKo 3-2-1-5-05
Hüpotees: AS Santa Simplicants saab nõuda Viivilt kahe laenu kogusumma 20 000 euro ja
sellele lepingute kohaselt lisandunud intresside ning viivise tasumist VÕS § 145 lg 1 alusel.

VÕS § 145 lg 1 käendaja kohustuse täitmise eeldusteks on: 1.  Kehtiv leping
2.  Kohustuse rikkumine
3.  Vastutus
4.  Õiguskaitsevahendi kasutamine
5.  Tagatisvõlasuhe
6.  Käendusjuhtum
7.  Vastutuse ulatus
8.  Vastuväited
VÕS § 145 lg 1 eelduste kontroll: 1.  Tõnu ja AS Santa Simplicitas vahel oli sõlmitud kehtiv laenuleping  VÕS § 396 lg 1 mõttes, millega AS Santa Simplicitas kohustus Tõnule rahasumma andma ning Tõnu
kohustus tagasi maksma sama rahasumma.
Ei nähtu, et poolte vahel sõlmitud leping oleks tühine. Ei esine puudusi esindusõiguses,
teovõimes, tehing pole näilik ega vastuolus hea usu põhimõttega või avaliku korraga.
Ei nähtu, et leping oleks ka tühistatav. Ei esine esindaja kohustuse rikkumist, leping ei
ole sõlmitud eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla kasutamise tõttu. 2.  VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine  või  mittekohane  täitmine,  sealhulgas  täitmisega  viivitamine.  Antud  juhul  on tegemist  kohustuse  täitmata  jätmisega,  sest  Tõnu  ei  ole  laenatud  rahasumma  AS-le Santa Simplicitas tagastanud.   3.  VÕS § 103 lg-st 1 tuleneb, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest (v.a. juhul, kui rikkumine on vabandatav). Käesoleval juhul pole tegemist vabandatava rikkumisega, sest  tegemist  pole  vääramatu  jõuga  VÕS  §  103  lg  2  tähenduses.  Ehk  Tõnu  vastutab rikkumise eest. 4.  Õiguskaitsevahendiks võib rahalise kohustuse täitmisnõue VÕS § 108 lg 1 olla. Selle eeldusteks  on:  kehtiv  leping  (+),  kohustuse  rikkumine  (+),  vastutus  (+)  -  eelnevalt
kontrollitud. 5.  Tagatisvõlasuheks on kohustust tagav võlasuhe nagu garantii, käendus jne. Antud juhul Tõnu  ja  Viivi  vahel  sõlmitud  käendusleping  VÕS  §  142  lg  1  alusel.  Selle
käenduslepingu  kohaselt  kohustus  Viivi  (käendaja)  kolmanda  isiku  ehk  Tõnu
(põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS
§  144  lg  1  järgi  võlausaldaja  nõustumust  käenduslepingu  sõlmimiseks  eeldatakse.
Piisab käendaja ühepoolsest tahteavaldusest, mis peab olema kirjalikus vormis. Antud

juhul  oli  võlausaldajale  ehk  AS-le  Santa  Simplicitas  esitatud  Viivi  ehk  käendaja
ühepoolne tahteavaldus käenduslepingu sõlmimiseks. Ehk käendusleping on kehtiv. 6.  Käendusjuhtum:  kas  esineb  põhivõlasuhtest  tuleneva  kohustuse  rikkumine?  Esineb. Täienduskõrvalkohustus:  käendaja  on  solidaarkäendaja,  võlausaldaja  võib  kohe
rikkumise puhul käendajale nõude esitada VÕS § 145 lg 1 alusel.
Kas võlausaldaja võib käendajale nõude esitada? Võib küll, aga maksimaalse määratud
käendaja vastutuse (piirmäära) ulatuses.   7.  Käendaja vastutab täies ulatuses VÕS § 145 lg 2 järgi ka viivise, leppetrahvi, intressi jms eest. Ehk antud juhul vastutab Valdur Akseli rikutud kohustuse eest täies ulatuses. 8.  Vastuväited:  käendajal  on  õigus  esitada  VÕS  §  149  lg  1  alusel  kõiki  võlgniku vastuväiteid  (ka  siis,  kui  võlgnik  ise  neist  loobus).  Samuti  saab  ta  esitada
käenduslepingust tulenevaid vastuväiteid. Võib esitada vastuväiteid, mis tulenevad mis
tulenevad  eraldi  käendaja  ja  võlausaldaja  vahelisest  võlasuhtest.  Antud  juhul
vastuväited puuduvad.
Järeldus:  AS  Santa  Simplicants  saab  nõuda  Viivilt  kahe  laenu  kogusumma  20  000  euro  ja
sellele lepingute kohaselt lisandunud intresside ning viivise tasumist VÕS § 145 lg 1 alusel.
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------
VARIANT
Hüpotees: AS Santa Simplicants saab nõuda Viivilt raha maksmist VÕS § 145 lg 1 alusel.

VÕS § 145 lg 1 käendaja kohustuse täitmise eeldusteks on: 1.  Kehtiv leping
2.  Kohustuse rikkumine
3.  Vastutus
4.  Õiguskaitsevahendi kasutamine
5.  Tagatisvõlasuhe
6.  Käendusjuhtum
7.  Vastutuse ulatus
8.  Vastuväited
VÕS § 145 lg 1 eelduste kontroll: 1.  Eelnevalt kontrollitud
2.  Eelnevalt kontrollitud
3.  Eelnevalt kontrollitud
4.  Eelnevalt kontrollitud
5.  Tagatisvõlasuheks on kohustust tagav võlasuhe nagu garantii, käendus jne. Antud juhul oli AS-le Santa Simplicants Viivi poolt antud garantii VÕS § 155 lg 1 alusel. Garantii
puhul  võib  garantii  andja  (Viivi)  võtta  lepinguga  võlausaldaja  suhtes  kohustuse
(garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse.   6.  Käendusjuhtum: kas esineb põhivõlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumine? Ei esine. Täienduskõrvalkohustus: garantii andmine VÕS § 155 lg 1 alusel.
Kas võlausaldaja võib käendajale nõude esitada? Võib küll, aga maksimaalse määratud
käendaja vastutuse (piirmäära) ulatuses.

7.  Garantii andja vastutab täies ulatuses VÕS § 155 lg 2 järgit. Ehk antud juhul vastutab Viivi Tõnu kohustuse eest täies ulatuses. 8.  Laenu  tagasimaksmise  tähtaeg  ei  ole  veel  saabunud  ehk  kohustus  ei  ole  veel sissenõutavaks muutunud ning  ei  Tarmo  ega Viivi  pole kohustatud laenu veel  tagasi
maksma.
Järeldus:
AS Santa Simplicants ei saa nõuda Viivilt raha maksmist VÕS § 145 lg 1 alusel.
Kaasus nr 7.3 2019. aasta alguses ostis OÜ Fixer OÜ-lt M traktori. Pool traktori hinnast maksis ostja enne
traktori  vastuvõtmist,  ülejäänud  summa  osas  lepiti  kokku  järelmaksugraafik.  Osamaksega
viivitamise  eest  lepiti  kokku  leppetrahv  2500  eurot.  OÜ  Fixer  esindaja  ettepanekul  lisati
müügilepingusse  punkt,  mille  kohaselt  oli  keelatud  hinna  tasumise  nõude  loovutamine
kolmandatele isikutele.
Tagamaks  ostja  maksedistsipliini,  sõlmis  OÜ  M  kohe  müügilepingu  sõlmimise  päeval
käenduslepingud  OÜ  Fixer  osanike  Kalle  ja  Antsuga.  Mõlemad  käenduslepingud  olid
tähtajalised  (tähtajaga  kuni  10.11.2019)  ning  mõlema  käenduslepingu  kohaselt  oli  käendaja
vastutuse maksimumsumma 6000 eurot.
Samal päeval sõlmisid Ants ja Kalle OÜ-ga Fixer vastutuse piiramise lepingu, mille kohaselt
piirdub kummagi vastutus käendusjuhtumi korral 50 euroga.
OÜ  Fixer  tasus  graafikujärgseid  makseid  esmalt  korralikult,  kuid  viimast  osamakset  (1000
eurot),  mille  tasumise  tähtaeg  oli  01.11.2019,  õigeks  ajaks  üle  ei  kantud.  OÜ  M  esindaja
järelepärimise  peale  teatas  OÜ  Fixer  tegevjuhataja,  et  pangaülekandeid  ei  saa  teha,  sest
ettevõtte kontoris toimunud lühise tõttu läksid kõik kontoris olnud arvutid rikki. OÜ M nõudis
selle peale nii viimase osamakse kui leppetrahvi tasumist, kokku 3500 eurot.
14.  novembril  laekus  OÜ  M  kontole  1000  eurot.  Leppetrahvi  puudutavale  järelepärimisele
vastas  OÜ  Fixer  tegevjuhataja,  et  seda  ei  ole  kavas  maksta,  kuna  nagu  ta  oli  eelnevalt
selgitanud, ei olnud lihtsalt võimalik varem mingeid makseid teha.
15.  novembril  saatis  OÜ  M  Antsule  ja  Kallele  e-kirjad,  milles  nõuti  käenduslepingutele
tuginedes  OÜ  Fixer  leppetrahvi  kohustuse  täitmist.  Ants  ja  Kalle  vastasid,  et  vastavalt
vastutuse piiramise kokkuleppele on nad nõus maksma kumbki 50 eurot. Andke OÜ M esindajale nõu, kelle vastu ja kui suures summas on võimalik nõuet esitada. Variant: OÜ M sõlmis Antsu ja Kallega käenduslepingud, mille kohaselt on käendaja vastutuse maksimumsumma 1000 eurot. OÜ M nõuab nii Antsult kui Kallelt kummaltki 1000 euro maksmist. Kas õigusega? Vastamisel palun loetlege kõik vajalikud eeldused ning analüüsige neid argumenteeritult! Vt ka RKTKo 3-2-1-24-10; RKTKo 3-2-1-136-12

Hüpotees: OÜ M saab nõuda leppetrahvi kohustuse täitmist Ansult ja Kallelt VÕS § 145 lg 1
alusel.

VÕS § 145 lg 1 käendaja kohustuse täitmise eeldusteks on: 1.  Kehtiv leping
2.  Kohustuse rikkumine
3.  Vastutus
4.  Õiguskaitsevahendi kasutamine
5.  Tagatisvõlasuhe
6.  Käendusjuhtum
7.  Vastutuse ulatus
8.  Vastuväited
VÕS § 145 lg 1 eelduste kontroll: 1.  Kaasusest  tuleneb,  et  OÜ  Fixer  ja  OÜ  M  vahel  oli  sõlmitud  kehtiv  VÕS  §  208  lg  1 müügileping mõttes. Müügilepingu kohaselt kohustus müüja ehk OÜ M andma ostjale
ehk OÜ Fixer üle olemasoleva traktori ning tegema võimalikuks omandi üleminekut
ostjale. OÜ Fixer aga kohustus OÜ-le M tasuma traktori ostuhinna rahas osamaksetena
ja võtma asja vastu.
Ei nähtu, et poolte vahel sõlmitud leping oleks tühine. Ei esine puudusi esindusõiguses,
teovõimes, tehing pole näilik ega vastuolus hea usu põhimõttega või avaliku korraga.
Ei nähtu, et leping oleks ka tühistatav. Ei esine esindaja kohustuse rikkumist, leping ei
ole sõlmitud eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla kasutamise tõttu. 2.  VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine  või  mittekohane  täitmine,  sealhulgas  täitmisega  viivitamine.  Antud  juhul  on
tegemist  nii  kohustuse  täitmata  jätmisega,  kui  ka  kohustuse  mittekohase  täitmisega.
Esiteks,  ei  maksnud  OÜ  Fixer  viimast  osamakset  (1000  eurot)  määratud  tähtajaks
(01.11.2019),  see  summa  oli  ainult  14.11.2019  makstud.  Ehk  tegemist  on  kohustuse
mittekohase täitmisega. Teiseks, OÜ Fixer ja OÜ M vahel sõlmitud müügilepingus oli
leppetrahv  ettenähtud  -  “Osamaksega  viivitamise  eest  lepiti  kokku  leppetrahv  2500
eurot”. Siis, kui viimane osamakse polnud määratud tähtajaks makstud, pidi OÜ Fixer
või  tema  käendajad  leppetrahvi  maksma.  OÜ  Fixer  teatas  OÜ-d  M,  et  ta  ei  kavatse
leppetrahvi maksta. Tema käendajad Ants ja Kalle ütlesid, et on nõus maksma kumbki
50 eurot. Ehk leppetrahvi puhul on tegemist kohustuse täitmata jätmisega.   3.  VÕS § 103 lg-st 1 tuleneb, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest (v.a. juhul, kui rikkumine on vabandatav). Käesoleval juhul pole tegemist vabandatava rikkumisega, sest tegemist pole vääramatu jõuga VÕS § 103 lg 2 tähenduses. Ehk OÜ Fixer vastutab rikkumiste eest. 4.  Õiguskaitsevahendiks võib rahalise kohustuse täitmisnõue VÕS § 108 lg 1 olla. Selle eeldusteks  on:  kehtiv  leping  (+),  kohustuse  rikkumine  (+),  vastutus  (+)  -  eelnevalt
kontrollitud.

5.  Tagatisvõlasuheks on kohustust tagav võlasuhe nagu garantii, käendus jne. Antud juhul OÜ Fixer, Antsi  ja  Kalle vahel on  sõlmitud käendusleping  VÕS § 142  lg 1 alusel.
Selle  käenduslepingu  kohaselt  kohustusid  Ants  ja  Kalle  (käendajad)  kolmanda  isiku
ehk  OÜ  Fixer  (põhivõlgniku)  võlausaldaja  ees  vastutama  põhivõlgniku  kohustuse
täitmise  eest.  VÕS  §  144  lg  1  järgi  võlausaldaja  nõustumust  käenduslepingu
sõlmimiseks eeldatakse. Piisab käendaja ühepoolsest tahteavaldusest, mis peab olema
kirjalikus vormis. Eeldame, et käendajate ühepoolsed avaldused olid esitatud. 6.  Käendusjuhtum: kas esineb põhivõlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumine? Esineb (2 korda). Täienduskõrvalkohustus: käendaja on solidaarkäendaja, võlausaldaja võib kohe
rikkumise puhul käendajale nõude esitada VÕS § 145 lg 1 alusel.
Kas võlausaldaja võib käendajale nõude esitada? Võib küll, aga maksimaalse määratud
käendaja vastutuse (piirmäära) ulatuses.   7.  Käendaja vastutab täies ulatuses VÕS § 145 lg 2 järgi ka viivise, leppetrahvi, intressi jms  eest.  Ehk  antud  juhul  vastutavad  Ants  ja  Kalle  rikutud  kohustuste  eest  täies
ulatuses. 8.  Vastuväited:  käendajal  on  õigus  esitada  VÕS  §  149  lg  1  alusel  kõiki  võlgniku vastuväiteid  (ka  siis,  kui  võlgnik  ise  neist  loobus).  Samuti  saab  ta  esitada
käenduslepingust tulenevaid vastuväiteid. Võib esitada vastuväiteid, mis tulenevad mis
tulenevad  eraldi  käendaja  ja  võlausaldaja  vahelisest  võlasuhtest.  Antud  juhul
vastuväited puuduvad.
Antud juhul väidavad käendajad, et neil oli sõlmitud ka vastutust piirav leping , mille
kohaselt piirduvad kummagi vastutused käendusjuhtumi korral 50 euroga. VÕS § 142
lg  3  kohaselt  käendus  võib  olla  piiratud  tähtaja  või  rahasummaga.  Käesoleval  juhul
Antsi  ja  Kalle  käenduse  piiratud  summaks  oli  määratud  50  eurot  ning  tähtajaks  oli
10.11.2019.  OÜ  M  esitas  aga  neile  nõuet  leppetrahvi  maksmiseks  15.11.2019  ehk
nende käendus oli juba aegunud ning OÜ M ei saa enam nende käest võlgniku ehk OÜ
Fixer kohustuse täitmist nõuda.
Järeldus: OÜ M ei saa nõuda leppetrahvi kohustuse täitmist Ansult ja Kallelt VÕS § 145 lg 1
alusel.

----------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Hüpotees: OÜ M saab nõuda leppetrahvi kohustuse täitmist Ansult ja Kallelt (mõlema käest
1000 eur) VÕS § 145 lg 1 alusel.

VÕS § 145 lg 1 käendaja kohustuse täitmise eeldusteks on: 1.  Kehtiv leping
2.  Kohustuse rikkumine
3.  Vastutus
4.  Õiguskaitsevahendi kasutamine
5.  Tagatisvõlasuhe
6.  Käendusjuhtum
7.  Vastutuse ulatus

8.  Vastuväited
VÕS § 145 lg 1 eelduste kontroll: 1.  Eelnevalt kontrollitud
2.  Eelnevalt kontrollitud
3.  Eelnevalt kontrollitud
4.  Eelnevalt kontrollitud
5.  Eelnevalt kontrollitud
6.  Eelnevalt kontrollitud
7.  Eelnevalt kontrollitud
8.  VÕS  §  67  lg  1  järgi  solidaarvõlgniku  vastuväiteks  võib  olla  see,  et  kui  keegi solidaarvõlgnikutest  on  kohustuse  täielikult  täitnud,  ei  pea  ülejäänud  võlgnikud
kohustust täitma. Ehk antud juhul, kui OÜ M nõuab ühelt poolelt kohustuse  täitmist
ehk leppetrahvi täielikku maksmist 1000 eur ulatuses, siis ei pea teine pool enam mingit
raha maksma. Siit tuleneb, et OÜ M ei saa mõlema solidaarvõlgniku ehk nii Antsu kui
ka Kalle käest 1000 eur leppetrahvi nõuda.
Järeldus: OÜ M ei saa nõuda leppetrahvi kohustuse täitmist Ansult ja Kallelt (mõlema käest
1000 eur) VÕS § 145 lg 1 alusel.

Kaasus nr 6.1 Eraisikud Ostja ja Müüja sõlmisid kirjaliku lepingu Afganistanist pärit väärtusliku vana vaasi
müügiks. Vaas oli suuremõõtmeline, õrn ja kergesti purunev. Leping sisaldas muuhulgas järgmisi tingimusi: 1.  Müüja müüb ja Ostja ostab vaasi (edaspidi nimetatud “Vaas”), mille autentsust kinnitab lepingule lisatud sertifikaat (lepingu lisa nr 1); 2.  Ostja kohustub Vaasi eest tasuma 20 000 eurot;
3.  Vaasi üleandmine toimub aadressil Tallinn, /---/, 2.jaanuaril 20XX kell 12.00;
4.  Lepingu  rikkumise  korral  peab  lepingut  rikkunud  pool  tasuma  teisele  poolele leppetrahvi summas 1000 eurot. Kokkulepitud ajal tuli Ostja vaasi kätte saama, kuid leidis eest Müüja, kes teatas, et ei saa vaasi
üle anda. Nimelt oli Müüja eelmisel õhtul vaasi demonstreerinud oma külalistele, kellest üks
oli vaasi enda kätte võtnud ning selle kohmakusest maha pillanud ja lõhkunud. Ostja nõuab nüüd Müüjalt kahjuhüvitisena 1500 eurot erinevate vajalike kulutuste katteks, sh
näiteks  üliväärtusliku  vaasi  kindlustamiseks,  transportimiseks  ja  restaureerimiseks  ette
makstud ja tagastamatud summad. Lisaks nõuab Ostja Müüjalt leppetrahvi. Kokku nõuab Ostja
müüjalt 2500 eurot. Müüja on nõus Ostjale maksma 1500 eurot kahjuhüvitisena – vaidlust ei ole selles, et tehtud
kulutuste hüvitamist saab Ostja nõuda. Leppetrahvi (1000 eurot) tasumisele aga vaidleb Müüja
vastu,  tuues  kaks  põhjust:  esiteks  võlasuhte  relatiivsus:  nimelt  vaasi  lõhkuja  ei  olnud  mitte
tema, vaid külaline; teiseks: kahjuhüvitis, mida ta on niikuinii kohustatud ja nõus maksma, juba
katab ka leppetrahvi summa. Kui lisaks kahjuhüvitisele saaks Ostja nõuda ka leppetrahvi, oleks
tegu Ostja alusetu rikastumisega, mis ei ole aga kahju hüvitamise regulatsiooni eesmärk. Palun vastake võlaõigusseaduse üldosa sätete põhjal järgmistele küsimustele: 1) Kas Ostjal on õigus nõuda leppetrahvi? 2) Millise summa peab Müüa Ostjale maksma? Hüpotees: O-l on õigus nõuda M-lt leppetrahvi VÕS § 161 lg 1 alusel. VÕS § 161 lg 1 leppetrahvi nõudmise eeldusteks on: 1.  Kehtiv leping 2.  Kohustus 3.  Rikkumine 4.  Leppetrahvi nõudmine mõistliku aja jooksul 5.  Vastuväited VÕS § 161 lg 1 eelduste kontroll:

1.  O ja M vahel oli sõlmitud kehtiv müügileping VÕS § 208 lg 1 mõttes. Selle kohaselt kehtiva müügilepingu sõlmimiseks peavad olema täidetud järgmised asjaolud: 1) müüja kohustub asja ostjale üle andma olemasoleva kohustuse täitmiseks;  2) müüja kohustub tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale; 3) ostja kohustub tasuma müüjale asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kaasuse asjaoludest on nähtav, et M kohustus O-le andma Afganist pärit väärtusliku vana  vaasi  üle  olemasoleva  kohustuse  täitmiseks.  M  kohustus  tegiéma  omandi ülemineku O-le võimalikuks ning O kohustus tasuma M-le Afganist pärit väärtusliku vana vaasi ostuhinna 20 000€ ulatuses ning võtma vaasi ka vastu. Ei nähtu, et poolte vahel sõlmitud leping oleks tühine. Ei esine puudusi esindusõiguses, teovõimes, tehing pole näilik ega vastuolus hea usu põhimõttega või avaliku korraga. Ei nähtu, et leping oleks ka tühistatav. Ei esine esindaja kohustuse rikkumist, leping ei ole sõlmitud eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla kasutamise tõttu.   2.  Kaasuse asjaoludest ning ka poolte vahelisest sõlmitud müügilepingust tuleneb, et M-l oli kohustus Afganist pärit vana vaasi O-le üle anda ning teha kõike võimalikku, et omand läheks talle üle.   3.  VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine  või  mittekohane  täitmine,  sealhulgas  täitmisega  viivitamine.  Antud  juhul  on tegemist kohustuse täitmata jätmisega, kuna päeval, millal pooled kohtusid, teatas M, et  ta  ei  saa  O-le  vaasi  üle  anda.  Seda  põhjustas  asjaolu,  et  eelmisel  päeval  külalised käisid ta juures ning üks nendest pillas vaasi maha ning vaas on nüüd lõhkunud. VÕS §  103  lg-st  1  tuleneb,  et  võlgnik  vastutab  kohustuse  rikkumise  eest  (v.a.  juhul,  kui rikkumine on vabandatav). Käesoleval juhul pole tegemist vabandatava rikkumisega, sest  tegemist  pole  vääramatu  jõuga  VÕS  §  103  lg  2  tähenduses.  Ehk  M  vastutab rikkumise eest. 4.  VÕS  §  159  lg  2  kohaselt  kahjustatud  pool  kaotab  õigust  leppetrahvi  nõuda,  kui  ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kaasusest tuleneb, et O kindlasti teatas M-i mõistliku aja jooksul sellest, et ta nõuab leppetrahvi, sest ta tegi seda viivitamatult pärast seda, kui M ütles, et ta ei saa Afganistanist pärit vana vaasi O-le üle anda.   5.  Eelduste  kontrolli  punktile  nr.  4  tuginedes,  on  arusaadav,  et  M-i  vastuväided  ei  ole asjakohased.

6.  VÕS § 161 lg 2 sätestab, et kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist ning seda kahju tuleb hüvitada osas, milles leppetrahv seda ei katnud. Antud juhul on ilmne, et Afganistanist pärit vana vaas on väga kallis ning leppetrahv ei saa katta nii M poolt ilmunud lepingurikkumist kui ka antiikvaasi väärtust ja O-le ilmunuid lisakulutusi. Ehk O saab nõuda leppetrahvi suuruses 1000€ ning kahju hüvitamist suuruses 1500€. Järeldus: O-l on õigus nõuda M-lt leppetrahvi suuruses 1000€  VÕS § 161 lg 1 alusel ning lisaks ka kahju hüvitamist 1500€ ulatuses VÕS § 161 lg 2 alusel. Kaasus nr 6.2 Sadama  projekteerimise  ja  ehitusjärelevalve  teostamise  lepingu  kohaselt  pidi  projektbüroo
teostama tellija kasuks erinevat liiki projekteerimistöid ning ehituse järelevalvet. Dokumentide
hulgas,  mille  tellija  pidi  projektbüroole  lepingu  sõlmimisega  samaaegselt  üle  andma,  oli
kohaliku  omavalitsuse  kooskõlastus  ja  eritingimused  teatud  spetsiifiliste  tööde
projekteerimiseks ja ehitamiseks. Tegelikult aga ei andnud tellija nimetatud dokumenti üle mitte koos lepinguga, vaid kuu aega
hiljem.  Projekteerimistööde  ja  ehituse  algusetapi  valmimise  tähtajaks  oli  määratud  9  kuud
lepingu allkirjastamisest arvates, kusjuures leping sätestas projektbüroo poolse viivituse eest
leppetrahvi, mida tellijal on „õigus nõuda sõltumata viivituse põhjusest”. Kui on näha, et tööde valmimine lepingus ettenähtud tähtajaks ei ole reaalne, uurib tellija oma
advokaadilt, kas tal on õigus viivitamise eest leppetrahvi nõuda. Kas tellijal on selline õigus? Hüpotees: tellijal on õigus leppetrahvi nõuda VÕS § 161 lg 1 alusel. VÕS § 161 lg 1 leppetrahvi nõudmise eeldusteks on: 1.  Kehtiv leping 2.  Kohustus 3.  Rikkumine 4.  Leppetrahvi nõudmine mõistliku aja jooksul 5.  Vastuväited VÕS § 161 lg 1 eelduste kontroll:

1.  Poolte vahel oli sõlmitud kehtiv töövõtuleping VÕS § 635 lg 1 mõttes. See paragrahv sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Antud juhul töövõtjaks oli Projektbüroo ning tellijaks oligi tellija.  Lepingu  eesmärgiks  oli  sadama  projekteerimine  ning  ehituse  järelevalve teostamine Projektbüroo poolt.   Ei nähtu, et poolte vahel sõlmitud leping oleks tühine. Ei esine puudusi esindusõiguses, teovõimes, tehing pole näilik ega vastuolus hea usu põhimõttega või avaliku korraga. Ei nähtu, et leping oleks ka tühistatav. Ei esine esindaja kohustuse rikkumist, leping ei ole sõlmitud eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla kasutamise tõttu.   2.  Projektbüroo  kohustuseks  oli  ehitustööde  tähtaegne  läbiviimine  ning  ehitustööde järelevalve teostamine.   3.  VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine  või  mittekohane  täitmine,  sealhulgas  täitmisega  viivitamine.  Antud  juhul  on tegemist  kohustuse  viivitamisega,  Projektbüroo  ei  jõudnud  kindlaks  määratud  ajaks ehitustöid  lõpuni  teha  ning  tellijale  valmistatud  tööd  üle  anda.  VÕS  §  103  lg-st  1 tuleneb,  et  võlgnik  vastutab  kohustuse  rikkumise  eest  (v.a.  juhul,  kui  rikkumine  on vabandatav).  Käesoleval  juhul  pole  tegemist  vabandatava  rikkumisega,  sest  tegemist pole vääramatu jõuga VÕS § 103 lg 2 tähenduses. Ehk Projektbüroo vastutab rikkumise eest. 4.  VÕS  §  159  lg  2  kohaselt  kahjustatud  pool  kaotab  õigust  leppetrahvi  nõuda,  kui  ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kaasusest tuleneb, et tellija sai aru sellest, et ehitustööd ole määratud tähtajaks valmis natuke enne seda, kui see tähtaeg saabus ja hakkas oma juristi käest küsima kas ta saab Projektbüroolt leppetrahvi nõuda. Ehk eeldame, et tellija teatab  Projektbürood  leppetrahvi  nõudmisest  kohe  samal  päeval,  millal  ehitustööde lõpp pidi olema.   5.  Vastuväiteks  Projektbüroo  poolt  võiks  olla  see,  et  leppetrahv  on  talle  ebamõistlikult suur ning ta nõuab vähemalt leppetrahvi vähendamist. Aga kõik sõltub ikkagi sellest, kui suures ulatuses tellija leppetrahvi Projektbüroolt nõuab. Järeldus:  tellijal on õigus leppetrahvi nõuda VÕS § 161 lg 1 alusel.

Kaasus nr 6.3 5. märtsil sõlmitud müügilepingu nr 3-102 alusel müüs OÜ X OÜ-le Y betooni hinnaga 7700
eurot, mille eest Y pidi tasuma 21 kalendripäeva jooksul. Tasumisega viivitamise korral oli ette
nähtud viivis 0,15% lepingu hinnast päevas. Y ettepanekul lisati müügilepingusse punkt, mille
kohaselt oli keelatud hinna tasumise nõude loovutamine kolmandatele isikutele. Kuna Y ettenähtud aja jooksul betooni eest ei tasunud, siis loovutas X müügilepingust tuleneva
nõude kirjaliku loovutuslepingu alusel OÜ-le InkassoEkspert. OÜ  InkassoEkspert  saatis  7.  mail  OÜ-le  Y  kirja,  milles  nõudis  X-ga  sõlmitud  lepingust
tuleneva hinna tasumist koos viivisega 0,5 % lepingu hinnast päevas (viivise suurus tuleneb
InkassoEksperdi üldtingimustest). Y keeldub OÜ-le InkassoEkspert maksmast, esitades järgmised vastuväited: 1) nõude loovutamine oli vastuolus X ja Y poolt kokku lepitud tingimustega ja seega tühine; 2) nõude loovutamine on tühine ka seetõttu, et teda nõude loovutamisest ei teavitatud. Kui Y
oleks sellest teadlik olnud, poleks ta sellega kindlasti nõus olnud. 3) isegi kui nõude loovutamine oleks kehtiv, ei saaks OÜ InkassoEkspert nõuda niivõrd suurt
viivist. Vastakse võlaõigusseaduse üldosa sätete alusel järgmistele küsimustele: 1) Kas OÜ Inkassoekspert saab esitada Y-le betooni müügi kohta sõlmitud lepingust tuleneva nõude? 2) Kas Y vastuväited on õigustatud? Vt RKTKo 3-2-1-124-07 Hüpotees:  OÜ  Inkassoekspert  saab  esitada  Y-le  betooni  müügi  kohta  sõlmitud  lepingust tuleneva nõude, kui OÜ X loovutas nõudest korrektselt ehk VÕS § 164 lg 1 alusel. VÕS § 164 lg 1  nõude loovutamise eeldusteks on: 1.  Vastav leping endise ja uue võlausaldaja vahel 2.  Nõude olemasolu 3.  Nõude määratletavus 4.  Nõue on üleantav   VÕS § 164 lg 1  eelduste kontroll: 1.  RKTKo 3-2-1-57-99 on kirjas, et nõude loovitamise leping peab VÕS § 11 lg 3 olema sõlmitud samas vormis, milles pidi olema nõude aluseks olev leping.   2.  VÕS § 170 järgi loetakse nõue loovutatuks vaatamata sellele, et tegelikult nõuet üle ei antud või kui loovutamine ei ole kehtiv juhul, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on

nõude loovutanud uuele võlausaldajale. Sama kehtib ka siis, kui kui võlausaldaja on nõude  loovutamise  kohta  andnud  välja  dokumendi  ja  uus  võlausaldaja  esitab  selle dokumendi  võlgnikule.  Sellega  kaitstakse  õigusnäivust  võlgniku  suhtes  ja  uus võlausaldaja omandab algselt mitteeksisteerinud nõude. Antud juhul OÜ Y väidab, et ta polnud isegi nõude loovutamisest teadlik ja juhul, kui ta sellest teadlik oleks, poleks ta sellega kindlasti nõus. VÕS § 164 lg 1 lause 1 sätestab, et nõuet saab loovutada ilma võlgniku nõusolekuta ehk teavitamiskohustus pole OÜ X jaoks kohustuslik. 3.  Vastavalt VÕS § 165 on piisava määratletuse nõue kehtestatud tulevikus tekkivate ja tingimuslike  nõuete  suhtes.  Nõue  peab  olema  määratletav  loovutamise  hetkel. Õiguskäibe jaoks on oluline, et kolmandate isikute jaoks oleks üheselt selge, millised nõuded on üle antud ja kellele on need üle antud. Antud juhul on OÜ InkassoEkspert on piisavalt temale üle antud nõuetest teadlik. 4.  Nõude loovutamine peab olema lubatud VÕS § 166 lg 1 alusel. Nõuet ei või loovutada, kui see on seadusega keelatud, kui tegemist on ülalpidamise, kehavigastuse tekitamise, tervise  kahjustamise  või  surma  põhjustamise  nõudeid.  poolte  vahel  sõlmitud  lepingu kohaselt ei ole ühtegil poolel lubatud nõude loovutamist teostada.   Järeldus: OÜ Inkassoekspert ei saasaab esitada Y-le betooni müügi kohta sõlmitud lepingust tuleneva  nõude,  sest  OÜ  X  loovutas  nõudest  ebakorrektselt  ehk  VÕS  §  164  lg-le  1 mittevastavalt.

Kaasus nr 5.1 A  ostis  juulikuus  B-lt  korteri  Tallinna  kesklinnas.  Müügilepingus  oli  korteri  suuruseks märgitud 50 m2 ning hinnaks 90 000 EUR. Lepingus oli eraldi välja toodud ruutmeetri hind, mis oli vastavalt 1800 EUR/ m2. Korter anti A-le kohaselt üle ning ta asus sinna elama. Oktoobris tuli talle külla kinnisvaramaaklerist tuttav C, kes professionaalsest huvist lähtuvalt uuris  muuhulgas  ka  A  korteri  tehnilisi  andmeid.  Temas  tekitas  info  korteri  suuruse  kohta imestust,  kuna  tema  silma  järgi  hinnates  tundus  korter  veidi  väiksem.  A  otsustas  seepeale tellida ametliku hindamise, mille kohaselt selgusi tõsiasi, et A korter on tegelikult hoopis 47 m2. A leiab, et olenemata sellest, et korter on tegelikult pisem, soovib ta seal elamist jätkata. Samas soovib ta tekkinud ebaõiglust kuidagi likvideerida. B leiab, et kõik on korras, kuna tema tugines korterit müües ja selle suuruse kohta infot andes kinnistusraamatu andmetele. C soovitab A-l korteri hinda alandada. Palun vastake võlaõigusseaduse üldosa sätete põhjal järgmistele küsimustele: 1) Kas ja kui palju A saaks korteri hinda alandada ning mida selleks teha? 2) Kas B vastuväide on põhjendatud? Vt ka RKTKo 3-2-1-156-11; RKTKo 3-2-1-131-05 Hüpotees(1):  A  saab  korteri  hinda  alandada  VÕS  §  112  lg  1  alusel  võrdeliselt  kohustuse mittekohase täitmise suhtele kohase täitmise väärtusesse. VÕS § 112 lg 1 hinna alandamise nõude eeldusteks on: 1.  Kehtiv müügileping 2.  Müüja on täitnud oma kohustuse mittekohaselt, eelkõige andnud üle lepingutingimustele mittevastava (s.o. puudustega) asja   3.  Müüja vastutab asja puuduse eest 4.  Müüja ei ole puudust kõrvaldanud või on ostja sellest õigustatult keeldunud 5.  Avalduse tegemine teisele poolele 6.  Avalduse tegemine mõistliku (hea usu põhimõttega kooskõlas oleva) aja jooksul VÕS § 112 lg 1 eelduste kontroll: 1.  A ja B vahel oli sõlmitud kehtiv müügileping VÕS § 208 lg 1 mõttes. Selle kohaselt kehtiva müügilepingu sõlmimiseks peavad olema täidetud järgmised asjaolud: 1) müüja

kohustub asja ostjale üle andma olemasoleva kohustuse täitmiseks;  2) müüja kohustub tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale; 3) ostja kohustub tasuma müüjale asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kaasuse asjaoludest on nähtav, et B kohustus A-le  andma Tallinna kesklinnas asuva korteri  üle  olemasoleva  kohustuse  täitmiseks.  B  tegi  omandi  ülemineku  A-le võimalikuks  ning  A  kohustus  tasuma  B-le  korteri  ostuhinna  90  000€  ulatuses  ning võtma korteri vastu. 1 m2 maksab 1800€. Ei nähtu, et poolte vahel sõlmitud leping oleks tühine. Ei esine puudusi esindusõiguses, teovõimes, tehing pole näilik ega vastuolus hea usu põhimõttega või avaliku korraga. Ei nähtu, et leping oleks ka tühistatav. Ei esine esindaja kohustuse rikkumist, leping ei ole sõlmitud eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla kasutamise tõttu.   2.  B on täitnud oma kohustust mittekohaselt, sest Tallinna kesklinnas asuva korteri reaalne suurus  ei  vastanud  sellele  suurusele,  mis  oli  poolte  vahel  sõlmitud  üürilepingus määratud.  Lepingu  kohaselt  oli  korteri  suuruseks  50  m2  ning  eksperdihinnangu tulemusena sai A teada, et tegelikult korteri suuruseks on hoopis 47 m2. Ehk korter on väiksem  ning  ei  vasta  lepingutingimustele.  VÕS  §  217  lg  1  p  2  järgi  asi  ei  vasta lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks  otstarbeks,  milleks  ostja  seda  vajab  ja  mida  müüja  lepingu  sõlmimise  ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. On  arusaadav,  et  iga  inimene  arvestab  korteri  suurusega  siis,  kui  ostab  seda  enda igapäevaseks elamiseks ning korteri pindala on oluline asjaolu korteri valimiseks ning otsuse tegemiseks.   3.  VÕS  §  218  lg  1  lausest  1  tuleneb,  et  müüja  vastutab  asja  lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Ehk eeldame, et B vastutab müüdud korteri suuruse lepingutingimustele mittevastavuse eest.   4.  A-le üleantud korteri suurust ei ole võimalik kuidagi muuta ega puudust kõrvaldada. Lisaks, B ei soovi probleemi kõrvaldada, sest tema arvates on kõik korras, kuna korteri müümise ajal tema tugines kinnistusraamatus olevatele andmetele.   5.  Hinna alandamiseks peab A esitama B-le  avaldust (VÕS § 112 lg 2 lause 1). Hinna alandamise avaldus on vormivaba avaldus. Ehk eeldame, et A esitas hinna alandamise avalduse B-le.

6.  Seaduses  ei  ole  sätestatud  hinna  alandamise  tähtaega.  Ostuhinna  alandamine  on kujundusõigus  ning  kujundusõigusena  ei  allu  see  ka  aegumisele  TsÜS  §  142  lg  1 mõttes. Ehk eeldame, et hinna alandamise avaldus oli tehtud mõistliku aja jooksul.   7.  VÕS  §  112  lg  1  kohaselt  hinda  saab  alandada  võrdeliselt  kohustuse  mittekohase täitmise suhtele kohase täitmise väärtusesse.   Järeldus:  A  saab  korteri  hinda  alandada  VÕS  §  112  lg  1  alusel  võrdeliselt  kohustuse mittekohase täitmise suhtele kohase täitmise väärtusesse.

Kaasus nr 5.2 Jaanuaris sõlmisid M (müüja) ja O (ostja) notariaalselt tõestatud müügilepingu. Selle kohaselt müüs  M  O-le  Uhkes  vallas  paikneva  kinnisasja,  millel  asus  vastvalminud  individuaalelamu kogupinnaga 300 m2. Müügilepingu kohaselt oli ruutmeetri hind 1600 eurot ning kinnistu hind kokku 480 000 eurot. Müügilepingu p 5.5 järgi pidi M hiljemalt 1.  maiks hankima  elamule kasutusloa ja O-le üle andma  seda  tõendava  dokumentatsiooni.  1.  juuliks  ei  olnud  kasutusluba  ikka  veel  ning  M polnud  selle  taotlemisega  isegi  alustanud.  Seetõttu  otsustas  O  kasutusloa  hankimisega  ise tegeleda.  Ta  kasutas  asjaajamise  hõlbustamiseks  (taotluse  ettevalmistamine,  maja dokumentatsiooni vastavuse kontroll kasutusloa saamise tingimustele) OÜ Lente abi, mille eest maksis OÜ-le kokku 1500 eurot. Palun vastake võlaõigusseaduse üldosa sätete põhjal järgmisele küsimusele: Kas ja kui palju O saaks kinnistu hinda alandada ning mida selleks teha? Hüpotees: O saab kinnistu hinda alandada VÕS § 112 lg 1 alusel. VÕS § 112 lg 1 hinna alandamise nõude eeldusteks on: 1.  Kehtiv müügileping 2.  Müüja on täitnud oma kohustuse mittekohaselt, eelkõige andnud üle lepingutingimustele mittevastava (s.o. puudustega) asja   3.  Müüja vastutab asja puuduse eest 4.  Müüja ei ole puudust kõrvaldanud või on ostja sellest õigustatult keeldunud 5.  Avalduse tegemine teisele poolele 6.  Avalduse tegemine mõistliku (hea usu põhimõttega kooskõlas oleva) aja jooksul VÕS § 112 lg 1 eelduste kontroll: 1.  M ja O vahel oli sõlmitud kehtiv notariaalselt tõetatud müügileping  VÕS § 208 lg 1 mõttes.  Selle  kohaselt  kehtiva  müügilepingu  sõlmimiseks  peavad  olema  täidetud järgmised asjaolud: 1) müüja kohustub asja ostjale üle andma olemasoleva kohustuse täitmiseks;  2) müüja kohustub tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale;  3) ostja kohustub  tasuma  müüjale  asja  ostuhinna  rahas  ja  võtma  asja  vastu. Kaasuse  asjaoludest  on  nähtav,  et  M  kohustus  O-le  andma  uhkes  vallas  paikneva

kinnisasja kogupinnaga 300 m2 üle olemasoleva kohustuse täitmiseks. M tegi omandi ülemineku O-le võimalikuks ning O kohustus tasuma M-le korteri ostuhinna 480 000€ ulatuses ning võtma kinnistu vastu. 1 m2 maksab 1600€. Ei nähtu, et poolte vahel sõlmitud leping oleks tühine. Ei esine puudusi esindusõiguses, teovõimes, tehing pole näilik ega vastuolus hea usu põhimõttega või avaliku korraga. Ei nähtu, et leping oleks ka tühistatav. Ei esine esindaja kohustuse rikkumist, leping ei ole sõlmitud eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla kasutamise tõttu.   2.  M  täidis  on  täitnud  oma  kohustust  mittekohaselt,  sest  poolte  vahel  sõlmitud müügilepingu  punkt  5.5.  sätestas,  et  hiljemalt  1.maiks  pidi  M  hankima  elamule kasutusloa  ja  O-le  üle  andma  seda  tõendava  dokumentatsiooni.  1.juuliks  polnud siiamaani M kohustus täidetud. VÕS § 217 lg 1 p 1 järgi asi ei vasta lepingutingimustele siis, kui asjal pole kokkulepitud omadusi. Käesoleval juhul oli poolte vahel sõlmitud kokkulepe,  et  hiljem  ehk  1.mail  O  saab  endale  kasutusloa  ning  tõendava dokumentatsiooni  edaspidiseks  elamiseks,  kuid  seda  ei  juhtunud.  Ehk  kinnisasjal puudub kokkulepitud omadus. 3.  VÕS  §  218  lg  1  lausest  1  tuleneb,  et  müüja  vastutab  asja  lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Ehk eeldame, et M  vastutab  müüdud  korteri  dokumentatsiooni  ja  kasutuloa  puudumise  eest  ehk kinnisasja kokkulepitud omaduse puudumise eest.   4.  Uhkes  vallas  paikneva  kinniasja  kasutusloa  ning  dokumentatsiooni  pidi  M  O-le  üle andma, kuid tema seda ei teinud. Ei õigeagselt ega ka hiljem. 5.  Hinna alandamiseks peab O esitama M-le avaldust (VÕS § 112 lg 2 lause 1). Hinna alandamise  avaldus  on  vormivaba  avaldus.  Kaasuse  tekstist  aga  tuleneb,  et  O  ei  ole hinna alandamise avaldust M-le esitanud. O lihtsalt hakkas ise kasutusloa hankimisega tegelema ning ei ole sellest M-i kuidagi teavitanud. 6.  Seaduses  ei  ole  sätestatud  hinna  alandamise  tähtaega.  Ostuhinna  alandamine  on kujundusõigus  ning  kujundusõigusena  ei  allu  see  ka  aegumisele  TsÜS  §  142  lg  1 mõttes. O ei ole M-le hinna alandamise avaldust esitanud, seejärel pole vaja seda punkti kontrollida.   Järeldus: O ei saa kinnistu hinda alandada VÕS § 112 lg 1 alusel.

Kaasus nr 5.3 AS  ProSail  tegeleb  jahtide  ja  kaatrite  ehitamisega.  Tegevuse  laiendamiseks  vajatakse  uut tootmishoonet, mille ehitamiseks on sõlmitud leping AS-iga Gigant Ehitus. Leping näeb ette tööde teostamise ja vastuvõtmise etappide kaupa ning tasumise maksegraafiku alusel. Kui tootmishoone põhikonstruktsioon on valmis ning AS ProSail esindajad saabuvad tehtud tööd üle vaatama, siis selgub, et tootmisruumid ei vasta täpselt projektile, kuna laed on liiga madalad  ning  uks,  mille  kaudu  valmis  kaatrid  välja  transporditakse,  on  liiga  kitsas.  Seega leiavad AS ProSail esindajad, et ehitaja peab kõrvaldama nimetatud puudused ning enne kui see ei ole tehtud, ei maksta ehitajale graafikus ettenähtud makseid. Ehitaja  ei  ole  sellega  nõus  ning  väidab,  et  maksegraafiku  järgsete  maksete  tähtajad  on saabunud,  samuti  näeb  leping  maksete  hilinemise  eest  ette  viivise.  Kui  AS  ProSail  soovib mingite  tööde  ümbertegemist,  siis  tuleks  tal  maksta  juba  ainuüksi  sel  põhjusel,  et  muidu  ei oleks ehitajal vahendeid nimetatud tööde tegemiseks. Küsimused: 1) Kas AS ProSail võib tasu maksmisest keelduda? 2) Kas ehitajal on õigus nõuda viivist? Vt ka RKTKo 3-2-1-80-08 Hüpotees(1): AS ProSail saab tasu maksmisest keelduda VÕS 111 lg 1 alusel. VÕS 111 lg 1 kohustuse täitmisest keeldumise vastastikuste kohustuste puhul eeldusteks on: 1.  Vastastikused kohustused 2.  Kohustuse mittenõuetekohane täitmine 3.  Vastuväide - 111 lg 3 VÕS 111 lg 1 eelduste kontroll: 1.  Kaasusest  tuleneb,  et  AS  ProSail  ja  AS  Gigant  Ehitus  vahel  oli  sõlmitud  kehtiv töövõtuleping VÕS 635 lg 1 mõttes. Töövõtulepingu kohaselt kohustus töövõtja (AS Gigant Ehitus) valmistama tootmishoonet ehk tööd ning tellija (AS ProSail) kohustus maksma selle eest tasu. Ei nähtu, et poolte vahel sõlmitud leping oleks tühine. Ei esine puudusi esindusõiguses,

teovõimes, tehing pole näilik ega vastuolus hea usu põhimõttega või avaliku korraga. Ei nähtu, et leping oleks ka tühistatav. Ei esine esindaja kohustuse rikkumist, leping ei ole sõlmitud eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla kasutamise tõttu.   2.  Pooltel  olid  vastastikused  kohustused.  AS  Gigant  Ehitus  pidi  määratud  tähtajaks tootmishoonet  ehitada  ning  AS-le  ProSail  valmistatud  töö  üle  andma.  AS  ProSail kohustus aga pidi muutuma sissenõutavaks alles siis, kui AS Gigant Ehitus kohustus on täidetud.   3.  VÕS § 100 järgi kohustus on rikutud siis, kui see on mittekohaselt täidetud. Antud juhul ei olnud AS Gigant Ehitus kohustus korrektselt ning lõplikult täidetud ehk kohustuse täitmine oli mittekohane. 4.  VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, v.a. juhul, kui rikkumine  vabandatav.  VÕS  §  103  lg  2  kohaselt  rikkumine  on  vabandatav  siis,  kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal. Järeldus: AS ProSail saab tasu maksmisest keelduda VÕS 111 lg 1 alusel. ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Hüpotees(2): AS Gigant Ehitus saab nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 alusel. VÕS § 113 lg 1 viivise eeldusteks on: 1.  Rahaline kohustus 2.  Täitmisega viivitamine 3.  Vastutus 4.  Teatamine nõudest 5.  Mõistliku aja jooksul 6.  Vastuväited (VÕS § 113 lg 4) VÕS § 113 lg 1 eelduste kontroll: 1.  Kaasusest  tuleneb,  et  AS  ProSail  ja  AS  Gigant  Ehitus  vahel  oli  sõlmitud  kehtiv töövõtuleping VÕS 635 lg 1 mõttes. Töövõtulepingu kohaselt kohustus töövõtja (AS Gigant Ehitus) valmistama tootmishoonet ehk tööd ning tellija (AS ProSail) kohustus maksma selle eest tasu.

Ei nähtu, et poolte vahel sõlmitud leping oleks tühine. Ei esine puudusi esindusõiguses, teovõimes, tehing pole näilik ega vastuolus hea usu põhimõttega või avaliku korraga. Ei nähtu, et leping oleks ka tühistatav. Ei esine esindaja kohustuse rikkumist, leping ei ole sõlmitud eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla kasutamise tõttu.   2.  Kohustust on rikutud ning võib kohaldada VÕS § 158 lg 3. Seda kohaldatakse vastavalt juhtudel,  kui  lepingupooled  on  eelnevalt  kokku  leppinud  hüvitatava  kahju  summas, mida peab maksma oma kohustust rikkunud lepingupool. Antud juhul AS ProSail ning AS Gigant Ehitus vahel sõlmitud töövõtuleping nägi ette maksete hilinemise eest ette viivist, mida AS ProSail peab kohustuse viivituse juhul välja maksta. 3.  VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, v.a. juhul, kui rikkumine  vabandatav.  VÕS  §  103  lg  2  kohaselt  rikkumine  on  vabandatav  siis,  kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal   4.  Leppetrahvi esitamise nõudest tuleb teatada. Kaasusest tuleneb, et AS Gigant Ehitus ei olnud  nõus  sellega,  et  AS  ProSail  keeldub  oma  kohustuse  täitmisest  ning  esitas leppetrahvi nõuet. (VÕS § 159 lg 1 lause 1) 5.  VÕS § 159 lg 2 järgi kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi  nõuab.  Antud  juhul  teatas  AS  Gigant  Ehitus  firma  AS  ProSail  firmat viivitamata sellest, et ta nõuab leppetrahvi selle eest, et AS ProSail loobub raha tehtud töö eest maksta. 6.  VÕS § 641 lg 1 kohaselt töö peab vastama lepingutingimustele. VÕS § 641 lg 2 p-st 2 tuleneb aga, et töö ei vasta muuhulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu  sõlmimise  ajal  teadis  või  pidi  teadma,  kui  tellija  võiks  mõistlikult  tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki  tööd  tavaliselt  kasutatakse.  Käesoleval  juhul  on  ilmne,  et  asjaolud,  et tootmisruumid ei vasta täpselt projektile, kuna laed  on liiga  madalad ning uks, mille kaudu valmis kaatrid välja transporditakse, on liiga kitsas, katkestavad nende ruumide otstarbelist  kasutamist.  AS  ProSail  on  suur  ehitusfirma,  mis  vajas  uut  tootmishoonet enda alaliseks majandustegevuseks ning see, et ruumid ei vasta ehitusplaanile kindlasti takistab töö teostamist, kuna nende jaoks on iga ruutmeeter oluline. Hoonete pindalast sõltub see, kas sinna mahuvad nt jahid ja kaatrid või mitte.

Järeldus: AS Gigant Ehitus ei saa nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 alusel.

Kaasus nr 4.1 Eraisikud Ostja ja Müüja sõlmisid kirjaliku lepingu Afganistanist pärit väärtusliku antiikvaasi
müügiks. Vaas oli suuremõõtmeline, õrn ja kergesti purunev.
Leping sisaldas muuhulgas järgmisi tingimusi:
1)  Müüja  müüb  ja  Ostja  ostab  vaasi  (edaspidi  nimetatud  “Vaas”),  mille  autentsust  kinnitab
lepingule lisatud sertifikaat (lepingu lisa nr 1);
2) Ostja kohustub Vaasi eest tasuma 20 000 eurot;
3)  Vaasi  üleandmine  toimub  aadressil  Tallinn,  /---/,  02.jaanuaril  xxx.a.  kell  12.00.  Müüja
kohustub transportima Vaasi üleandmise paika.
Kokkulepitud ajal tuli Ostja Vaasi kätte saama, kuid leidis eest punastava Müüja, kes oli Vaasi
halvasti hoidnud, selle kohmakusest maha pillanud ja lõhkunud.
Nüüd soovib Ostja nõuda kahju hüvitamist summas 10 500 eurot. Ostja põhjendab sealhulgas
10 000 euro suurust nõuet sellega, et kavatses Vaasi tegelikult 30 000 euro eest edasi müüa
ühele  välismaal  asuvale  suurele  muuseumile  -  eelleping  oli  allkirjastatud,  ärakiri  vaasi
müügilepingust ja sertifikaadi koopia olid juba muuseumi esindajale edastatud, seega tehingu
toimumist ei takistanud miski ja Vaas pidi teele saadetama 14 päeva pärast. 500 eurot nõuab
Ostja kulutuste katteks, mis ta tegi vaasi kindlustamiseks erinevate riskide vastu 14-päevase
perioodi jooksul, mil vaas enne teelesaatmist pidi olema tema valduses.
Müüja eest aga oli Ostja Vaasi edasimüümise plaani hoolikalt varjanud, Müüja teada omandas
Ostja vaasi puhtast kunstilembusest oma Tallinna vanalinnas asuvat kodu kaunistama. Palun vastake võlaõigusseaduse üldosa sätete põhjal järgmisele küsimusele: kas ja millises summas on Ostjal õigus nõuda kahju hüvitamist? Hüpotees: Ostjal on õigus nõuda Müüjalt kahju hüvitamist antiikvaasi hinna suuruses ning ka asja parandamiseks vajalikke kulude suuruses VÕS § 132 lg 4 alusel. VÕS § 132 lg 4 kahju hüvitamise nõude asja kahjustamise korral eeldused on: 1.  Kehtiv leping 2.  Asja kahjustamine 3.  Asja kasulikkus ja vajalikkus teise inimese majandus- või kutsetegevuses 4.  Vastutus VÕS § 132 lg 4 eelduste kontroll: 1.  Käesoleval juhul oli Ostja ja Müüja vahel sõlmitud ja allkirjastatud kehtiv müügileping VÕS § 208 lg 1 mõttes. Selle kohaselt kehtiva müügilepingu sõlmimiseks peavad olema täidetud  järgmised  asjaolud:  1)  müüja  kohustub  asja  ostjale  üle  andma  olemasoleva kohustuse  täitmiseks;    2)  müüja  kohustub  tegema  võimalikuks  omandi  ülemineku ostjale;    3)  ostja  kohustub  tasuma  müüjale  asja  ostuhinna  rahas  ja  võtma  asja  vastu. Kaasuse  tekstist  on  nähtav,  et  Müüja  kohustus  Ostjale  Agfanist  pärit  antiikvaasi  üle

andma  olemasoleva  kohustuse  täitmiseks.  Lepingu  sõlmimisel  kohustus  Müüja  teha võimalikuks ka omandi ülemineku Ostjale ehk anda antiikvaasi ära konkreetses kohas ja konkreetsel ajal. Ostja kohustus aga lepingu kohaselt tasuma Müüjale antiikvaasi eest 20 000€ ja võtma ta vastu. Ehk Müüja ja Ostja vahel on sõlmitud kehtiv müügileping, kuna kõik VÕS § 208 lg 1 eeldused on täidetud. Ei nähtu, et poolte vahel sõlmitud leping oleks tühine. Ei esine puudusi esindusõiguses, teovõimes, tehing pole näilik ega vastuolus hea usu põhimõttega või avaliku korraga. Ei nähtu, et leping oleks ka tühistatav. Ei esine esindaja kohustuse rikkumist, leping ei ole sõlmitud eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla kasutamise tõttu.   2.  Väärtuslik  antiikvaas  oli  Müüja  ettevaatamatuse  pärast  kahjustatud,  kuna  ta  kukkus maha ja oli lõhkunud. 3.  On  ilmselge,  et  kahjustatud  Afganist  pärit  antiikvaas  oli  Ostjale  vajalik  ja  kasulik eelkõige  tema  majandustegevuseks.  Ostja  plaanis  väärtuslikku  antiikvaasi  suurele muuseumile edasi müüa ning raha teenida. Ostja ja muuseumi vahel oli juba eelleping allkirjastatud ning Ostja andis muuseumile kõik vajalikud dokumendid üle. 4.  Müüja kannab vastutust Afganist pärit antiikvaasi kahjustamise eest ning peab Ostjale kahju hüvitama. VÕS § 103 lg 1 kohaselt võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, v.a. juhul, kui rikkumine on vabandatav (vääramatu jõu tõttu).  VÕS § 103 lg 2 järgi vääramatu jõu on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Kaasuse asjaoludest on ilmne,  et  Müüja  ei  saanud  antiikvaasi  maha  kukkumisega  arvestada,  kuna  ta  ei kujutanud ette,  et see võib juhtuda. Kuid aga kaasuse tekstis on lause, mis näitab,  et Müüja võiks hoolikam ja ettevaatlikum olla “Müüja, kes oli Vaasi halvasti hoidnud, selle kohmakusest maha pillanud ja lõhkunud”. Juhul, kui Müüja müüb väga haruldast asja, peab ta selle tähtsusega arvestama ning teha kõike võimalikku selleks, et anda asja tervikuna Ostjale üle. Järelduseks, tegemist ei ole vabandatava kohustuse rikkumisega.   Järeldus: Ostjal on õigus nõuda Müüjalt kahju hüvitamist antiikvaasi hinna suuruses ning ka asja parandamiseks vajalikke kulude suuruses VÕS § 132 lg 4 alusel.

Kaasus nr 4.2 Oskar  Ohakas  sõlmis  notariaalselt  tõestatud  lepingu  MaxTrade  OÜ-ga.  Lepingu  kohaselt
võõrandas MaxTrade Oskar Ohakale Harjumaal Uhkes vallas asuva kinnistu koos sellel asuva
poolelioleva elamuga. Lepingu punktis 1.7.12 kinnitas müüja, et lepingu esemeks olev kinnistu
on  ühendatud  ning  liidetud  järgmiste  tehnovõrkudega:  elektrivarustus,  veevarustus,
kanalisatsioon, maagaasitorustik.
Pärast  kinnistu  üleandmist  ostjale  selgus,  et  kinnisasi  ei  ole  liidetud  tsentraalse  vee-  ja
kanalisatsiooniteenuse osutaja võrguga ning vajalikud torustikud on osaliselt projekteerimata
ja välja ehitamata, mistõttu liitumine neisse võrkudesse ei ole võimalik. Kuna müüja ei olnud
vaatamata  korduvatele  nõudmisetele  suuteline  seda  probleemi  lahendama,  oli  ostja  sunnitud
projekteerimise ja ehitamise ise korraldama, kandes selleks kulutusi 12 500 euro ulatuses.
Et nimetatud puuduse tõttu ei olnud hoone üleandmise hetkel elamiskõlbulik, oli Oskar Ohaka
perel  võimalik  uude  koju  sisse  kolida  lepingus  ettenähtust  10  kuud  hiljem.  Seni  oli  pere
sunnitud jätkuvalt elama senises üürikorteris ning selle eest üüri maksma. Nüüd soovib Oskar
Ohakas saada hüvitist torustike projekteerimiseks  ja ehitamiseks kantud kulutuste ja 10 kuu
üürisumma ulatuses. Palun vastake võlaõigusseaduse üldosa sätete põhjal järgmisele küsimusele: kas Oskar Ohakal on õigus nõuda MaxTrade OÜ-lt torustike projekteerimise ja ehitamise kulutuste ning 10 kuu üürisumma hüvitamist? Vt ka RKTKo 3-2-1-106-11 Hüpotees:  Oskar  Ohlak  (edaspidi  O.O.)  saab  nõuda  MaxTrade  OÜ-lt  (edaspidi  MT  OÜ)
torustike projekteerimise ja ehitamise kulutuste ning 10 kuu üürisumma hüvitamist VÕS § 115
lg 1 alusel.

VÕS § 115 lg 1 kahju hüvitamise nõude eeldusteks on: 1.  Kehtiv kohustus 2.  Kohustuse rikkumine 3.  Vastutus kohustuse rikkumise eest VÕS § 115 lg 1 eelduste kontroll: 1.  O.O  ja  MT  OÜ  vahel  oli  sõlmitud  notariaalselt  tõestatud  üürileping.  VÕS  §  271 üürilepingu  sõlmimiseks  peavad  olema  täidetud  järgmised  eeldused:    1)  Isik (üürileandja)  kohustub  andma  teisele  isikule  (üürnik)  kasutamiseks  asja;    2)  üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Kaasuse asjaoludest tuleneb, et MT  OÜ  kohustus  võõrandama  O.O-le  Harjumaal  Uhkes  vallas  asuva  kinnistu  koos sellel  asuva  poolelioleva  elamuga.  O.O  omajärel  kohustus  MT  OÜ-le  iga  kuu  üüri

tasuma.  Ehk  poolte  vahel  oli  sõlmitud  kehtiv  üürileping  ning  pooltel  on  kehtivad vastastikused kohustused.   2.  Ei nähtu, et poolte vahel sõlmitud leping oleks tühine. Ei esine puudusi esindusõiguses, teovõimes, tehing pole näilik ega vastuolus hea usu põhimõttega või avaliku korraga. Ei nähtu, et leping oleks ka tühistatav. Ei esine esindaja kohustuse rikkumist, leping ei ole sõlmitud eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla kasutamise tõttu.   3.  Antud  juhul  kohustuse  rikkumine  seisis  selles,  et  O.O-le  võõrandatud  kinnistu  ei vastanud  lepingutingimustele.  VÕS  §  217  lg  1  sätestab,  et  ostjale  üleantav  asi  peab vastama  lepingutingimustele,  eelkõige  koguse,  kvaliteedi,  liigi,  kirjelduse  ja  pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 217 lg 2 p-st 1 tuleneb, et asi ei vasta lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi  eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele ja teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju  tavaliselt  kasutatakse.  Kaasuse  tekstis  on  olemas  lause  poolte  vahel  sõlmitud  ja notariaalselt tõestatud üürilepingust: “Lepingu punktis 1.7.12 kinnitas müüja, et lepingu esemeks  olev  kinnistu  on  ühendatud  ning  liidetud  järgmiste  tehnovõrkudega: elektrivarustus,  veevarustus,  kanalisatsioon,  maagaasitorustik.”  Kuna  ilmus,  et kinnisasi ei ole liidetud tsentraalse vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutaja võrguga ning vajalikud torustikud on osaliselt projekteerimata ja välja ehitamata on arusaadav, et MT OÜ  poolt  O.O-le  võõrandatud  kinnisasi  kindlasti  ei  vastanud  lepingutingimustele  ja müüha  ehk  MT  OÜ  kindlasti  pidi  teadma  sellest,  et  O.O.  jaoks  on  see  olulisega tähedusega asjaoluks üürilepingu sõlmimisel. 4.  MT OÜ vastutab lepingurikkumise eest VÕS § 103 lg 1 mõttes, sest tema poolt esitatud lepingurikkumine ei ole kindlasti vabandatav, tegemist ei ole vääramatu jõuga VÕS § 103 lg 2 mõttes. Selle järgi vääramatu jõu on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.  MT  OÜ  väljendas  üürilepingu  punktis  1.7.12,  et  kinnisasi  on  kindlasti veevarustusega ühendatud, ta võiks seda mitte kirjutada juhul, kui see ei vasta  tõele. Ehk ta kirjutas seda eesmärgiga võimalikult kiiremini üürniku leida ning üüri eest raha teenida.

Järeldus:  Oskar  Ohlak  (edaspidi  O.O.)  saab  nõuda  MaxTrade  OÜ-lt  (edaspidi  MT  OÜ) torustike projekteerimise ja ehitamise kulutuste ning 10 kuu üürisumma hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel.

Kaasus nr 4.3 OÜ Krohvija ja AS Ehitustarbed sõlmisid lepingu,  mille kohaselt OÜ Krohvija üüris AS-ilt
Ehitustarbed kaheks kuuks ehitustellingud. Lepingu punktis 5.3 oli ette nähtud, et „üürileandja
vastutab üürnikule üürilepingust tulenevate kohustuste rikkumise tõttu tekkinud
kahju eest üksnes juhul, kui üürileandja rikkus kohustusi süüliselt“. Punkt 5.4 aga sätestas, et
„üürileandja  ei  hüvita  üürnikule  üürileandja  poolse  lepingurikkumise  tõttu  saamata  jäänud
tulu“.
Tellingute üleandmise ajaks oli kokku lepitud 1. oktoober. Järgmisel päeval pidi OÜ Krohvija
vastavalt AS-ga Megapank sõlmitud lepingule alustama panga välisfassaadi krohvimistöödega.
Ööl  vastu  1.oktoobrit  toimus  AS-i  Ehitustarbed  laoplatsil  ja  laohoones  tulekahju,  mille
põhjusena ekspertiis hiljem tuvastas tuleohutusnõuete rikkumise. Toimunud tulekahju käigus
said  kannatada  ka  üürilepingu  objektiks  olevad  tellingud,  mistõttu  neid  OÜ-le  Krohvija  üle
anda polnud võimalik. Kõik see selgus alles siis, kui OÜ Krohvija  töötajad olid 1. oktoobri
varahommikul veoautoga AS-i Ehitustarbed laoplatsile jõudnud.
AS Ehitustarbed tegi ettepaneku, et tellingud antakse üle 8. oktoobril, sest selleks kuupäevaks
pidi  AS-ile  olema  tagastatud  teine  komplekt  tellinguid,  mis  olid  varem  välja  üüritud  OÜ-le
Kivisein. OÜ Krohvija oli sellega nõus.
8. oktoobril, kui OÜ Krohvija töötajad olid taas AS-i Ehitustarbed laoplatsile sõitnud, teatas
aga aktsiaseltsi esindaja, et OÜ Kivisein ei ole teisi tellinguid õigeaegselt tagastanud ja pakkus
uueks  tellingute  üleandmise  ajaks  15.  oktoober.  OÜ  Krohvija  esindaja  oli  vahepeal  välja
selgitanud, et lähima kuu aja jooksul ei ole ühelgi teisel Harjumaal tööriistarendiga tegelevatest
ettevõtjatest  võimalik  analoogseid  tellinguid  välja  üürida,  seetõttu  oli  ta  AS-i  Ehitustarbed
ettepanekuga nõus.
15.  oktoobril  andis  AS  Ehitustarbed  lepingu  objektiks  olnud  tellingud  OÜ-le  Krohvija
tõepoolest üle. Nüüd arvutab OÜ Krohvija kokku oma kahju ning tahab teada: (1) Kas ja kellelt on tal õigus nõuda 1. ja 8. oktoobril veoautoga tehtud tühisõitude eest 1200 eurot (veoauto rent mõlemal korral 600 eurot)? (2) Kas ja kellelt on tal õigus nõuda 1000 euro suurune leppetrahvi summa, mis tal tuleb tasuda AS-ile Megapank sõlmitud lepingu rikkumise eest, sest OÜ Krohvija hilines lepingu täitmisega 2 nädalat?
Hüpotees(1):  OÜ  Krohvija  (edaspidi  OÜ  K)  saab  nõuda  1.  ja  8.oktoobril  veoautoga  tehtud tühisõitude eest 1200€ AS Ehitustarbed (edaspidi AS E) firma käest VÕS § 115 lg 1 alusel. VÕS § 115 lg 1 kahju hüvitamise nõude eeldusteks on: 1.  Kehtiv kohustus 2.  Kohustuse rikkumine 3.  Vastutus kohustuse rikkumise eest VÕS § 115 lg 1 eelduste kontroll:

1.  OÜ K ja AS E vahel oli sõlmitud kehtiv üürileping VÕS § 271 mõttes. Selle kohaselt üürilepingu  sõlmimiseks  peavad  olema  täidetud  järgmised  eeldused:    1)  Isik (üürileandja)  kohustub  andma  teisele  isikule  (üürnik)  kasutamiseks  asja;    2)  üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Kaasuse asjaoludest tuleneb, et AS E kohustus andma OÜ K-le kasutamiseks ehitustellinguid, mida viimane vajab oma tööülesannete  täitmiseks.  Üürnik  ehk  OÜ  K  kohustus  maksma  ehitustellingute  eest lepingus määratud tasu ehk üüri. On ilmne, et kõik üürilepingu sõlmimiseks vajalikud eeldused on täidetud ning pooltel on kehtivad vastastikused kohustused.   Ei nähtu, et poolte vahel sõlmitud leping oleks tühine. Ei esine puudusi esindusõiguses, teovõimes, tehing pole näilik ega vastuolus hea usu põhimõttega või avaliku korraga. Ei nähtu, et leping oleks ka tühistatav. Ei esine esindaja kohustuse rikkumist, leping ei ole sõlmitud eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla kasutamise tõttu.   2.  AS E rikkus oma kohustust siis, kui täidis seda mittekohaselt VÕS § 100 mõttes. AS E ei saanud määratud ajal ja kohas OÜ K-le kokkulepitud ehitustellinguid üle anda ning pooled  leppisid  kokku,  et  järgmiseks  kohustuse  täitmise  tähtajaks  on  8.oktoober. 8.oktoobril ei saanud AS E jälle oma lepingust tulenevat kohustust täita ning pooled leppisid kokku, et järgmiseks tähtajaks on 15.oktoober. Ehk AS E kohustus oli täidetud mittekohaselt.   3.  AS E vastutab lepingurikkumise eest VÕS § 103 lg 1 mõttes, sest tema poolt esitatud lepingurikkumine ei ole kindlasti vabandatav, tegemist ei ole vääramatu jõuga VÕS § 103 lg 2 mõttes. Selle järgi vääramatu jõu on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.  Kaasuse  tekstist  on  aru  saada,  et  AS  E  ignoreerid  tuleohutusnõudeid,  mille tagajärjel tekkis firma laohoones tulekahju ja OÜ K poolt tellitud ehitustellingud said kahjustada. Ehk firma sai mõistlikult ette kujutada, et tuleohutusnõuete ignoreerimise tõttu  võib  kunagi  õnnetus  juhtuda  ning  neid  oleks  ikkagi  vaja  täita.  Teisel  juhul  ei saanud AS E oodata, et OÜ Kivisem ei tagasta üüritud ehitustellinguid talle, kuid juhul, kui  ta  ei  ignoreeriks  tuleohutusnõudeid  enne  tulekahju,  poleks  ka  niisugune  olukord tekkinud ja poleks vaja teist korda AS E ja OÜ K vahel sõlmitud üürilepingust tulenevat tähtaega pikendada.   VÕS  §  115  lg  1  sätestab,  et  kui  võlgnik  rikub  kohustust,  võib  võlausaldaja  koos kohustuse  täitmisega  või  selle  asemel  nõuda  võlgnikult  kohustuse  rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, v.a. juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta

või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Üleval oli juba otsustatud,  et  AS  E  vastutab  kahju  tekitamise  eest,  kuna  see  oli  tema  isiklik  otsus ignoreerida tuleohutusnõudeid.   Üürilepingu p. 5.3 sätestab, et üürileandja vastutab üürnikule üürilepingust tulenevate kohustuste  rikkumise  tõttu  tekkinud  kahju  eest  üksnes  juhul,  kui  üürileandja  rikkus kohustusi süüliselt. Tegemist on süülise rikkumisega, tuleohutusnõuete ignoreerimise pärast.   VÕS  §  102  järgi  kannab  AS  E  teatamiskohustust  OÜ  K  eest,  sellest  paragrahvist tuleneb, et võlgnik peab võlausaldajale teatama kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja  selle  mõjust  kohustuse  täitmisele  viivitamata  pärast  seda,  kui  ta  sai  takistavast asjaolust teada. Nii 8. kui ka 15. oktoobril ei teatanud AS E OÜ K-d ette, et ta ei saa oma kohustus  täida ning seetõttu rendis OÜ K veoautot 2 korda ja maksis selle eest kokku 1200€. Kui AS E teataks aegsasti, poleks vaja niisuguseid kulutusi teha. Järeldus:  OÜ  Krohvija  (edaspidi  OÜ  K)  saab  nõuda  1.  ja  8.oktoobril  veoautoga  tehtud tühisõitude eest 1200€ AS Ehitustarbed (edaspidi AS E) firma käest VÕS § 115 lg 1 alusel. ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Hüpotees(2): OÜ Krohvija saab nõuda 1000€ suuruse leppetrahvi summa, mis tal tuleb maksta AS-ile Megapank sõlmitud rikkumise eest, AS Ehitustarbe firma käest nõuda VÕS § 132 lg 4 alusel. VÕS § 132 lg 4 kahju hüvitamise nõude asja kahjustamise korral eeldused on: 1.  Kehtiv leping 2.  Asja kahjustamine 3.  Asja kasulikkus ja vajalikkus teise inimese majandus- või kutsetegevuses 4.  Vastutus VÕS § 132 lg 4 eelduste kontroll: 1.  OÜ K ja AS E vahel oli sõlmitud kehtiv üürileping VÕS § 271 mõttes. Selle kohaselt üürilepingu  sõlmimiseks  peavad  olema  täidetud  järgmised  eeldused:    1)  Isik (üürileandja)  kohustub  andma  teisele  isikule  (üürnik)  kasutamiseks  asja;    2)  üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Kaasuse asjaoludest tuleneb, et AS E kohustus andma OÜ K-le kasutamiseks ehitustellinguid, mida viimane vajab oma

tööülesannete  täitmiseks.  Üürnik  ehk  OÜ  K  kohustus  maksma  ehitustellingute  eest lepingus määratud tasu ehk üüri. On ilmne, et kõik üürilepingu sõlmimiseks vajalikud eeldused on täidetud ning pooltel on kehtivad vastastikused kohustused.   Ei nähtu, et poolte vahel sõlmitud leping oleks tühine. Ei esine puudusi esindusõiguses, teovõimes, tehing pole näilik ega vastuolus hea usu põhimõttega või avaliku korraga. Ei nähtu, et leping oleks ka tühistatav. Ei esine esindaja kohustuse rikkumist, leping ei ole sõlmitud eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla kasutamise tõttu.   2.  Ehitustellingud said kahjustada seepärast, et AS E ignoreeris tuleohutusnõudeid. See tulemusena laohoones tekkis tulekahju ning AS E ei saanud oma  lepingust tulenevat kohustust OÜ K suhtes täita. 3.  On ilmselge, et kahjustatud ehitustellingud olid AS K-le vajalikud ja kasulikud eelkõige tema  majandustegevuseks.  Nimelt,  olid  nad  vajalikud  just  selleks,  et  konkreetseid ehitustöid määratud tähtajaks läbi viia ning anda oma tööd teisele firmale ehk OÜ-le Kivisein üle anda.   4.  AS  E  kannab  vastutust  ehitustellingute  kahjustamise  eest  ning  peab  OÜ-le  K  kahju hüvitama.  VÕS  §  103  lg  1  kohaselt  võlgnik  vastutab  kohustuse  rikkumise  eest,  v.a. juhul,  kui  rikkumine  on  vabandatav  (vääramatu  jõu  tõttu).  VÕS  §  103  lg  2  järgi vääramatu jõu on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Üleval oli juba mitu korda kirjutatud, et AS E pidi tuleohutusnõudeid järgime ning sel juhul oleks kohustuse täitmine  siiamaani  võimalik.  Ehk  tegemist  ei  ole  vääramatu  jõuga  ja  ta  vastutab lepingurikkumise eest. Järeldus: OÜ Krohvija saab nõuda 1000€ suuruse leppetrahvi summa, mis tal tuleb maksta AS-ile Megapank sõlmitud rikkumise eest, AS Ehitustarbe firma käest nõuda VÕS § 132 lg 4 alusel. Variant 1:   Kui  AS  Megapank  oleks  tekkinud  viivituse  tõttu  taganenud  OÜ-ga  Krohvija  sõlmitud
lepingust,  kas  siis  OÜ’  l  Krohvija  oleks  õigus  nõuda  AS’  lt  Ehitustarbed  selle  tulu
hüvitamist, mis tal AS’ga Megapank sõlmitud lepingu lõppemise tõttu saamata jäi (6000
eurot)?

Hüpotees: OÜ Krohvija saab nõuda AS-lt Ehitustarbed selle tulu hüvitamist,  mis tal AS-ga Megapank sõlmitud lepingu lõppemise tõttu saamata jäi (6000€) VÕS § 134 lg 1 alusel. VÕS § 134 lg 1 mittevaralise kahju hüvitamise nõude eeldusteks on: 1.  Kehtiv leping 2.  Kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele 3.  Kohustuse rikkumine 4.  Vastutus VÕS § 134 lg 1 eelduste kontroll: 1.  Eelnevalt  oli  kontrollitud,  et  poolte  vahel  on  sõlmitud  kehtiv  üürileping,  mis  ei  ole tühine ega tühistatav. (VÕS § 271) 2.  Kohustus, mida pidi AS E täitma, oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele, kuna AS E teadis, et OÜ-l K on kehtiv kohustus OÜ Megapank eest ehk OÜ K pidi määratud ajaks ehitustöid läbi viia ja valmistatud tööd üle anda. (VÕS § 100) 3.  Eelnevalt oli kontrollitud, et AS E rikkus oma kohustust, sest täidis seda mittekohaselt. (VÕS § 103 lg 1) 4.  VÕS § 128 lg 2 kohaselt üheks hüvitatava kahju liigiks on saamata jäänud tulu. VÕS §  128  lg  4  järgi  saamata  jäänud  tulu  on  kasu,  mida  isik  oleks  vastavalt  asjaoludele, eelkõige  tema  poolt  tehtud  ettevalmistuste  tõttu,  tõenäoliselt  saanud,  kui  kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka  kasu  saamise  võimaluse  kaotamises.  Antud  juhul  kaotas  OÜ  K  kasu  saamise võimalik AS Megapank poolt, kuna ta ei saanud oma kohustust tähtaegselt täita AS E poolt ilmunud lepingurikkumise tõttu. Ehk AS E peab hüvitama tulu, mida OÜ K võiks AS-ga Megapank sõlmitud lepingu lõppemisel saada.   Üürilepingu p. 5.4 aga sätestas, et „üürileandja ei hüvita üürnikule üürileandja poolse lepingurikkumise  tõttu  saamata  jäänud  tulu“.  Kuid  see  lepingutingimus  on  hea  usu põhimõttega  vastuolus.  VÕS  §  6  lg  1  sätestab,  et  võlausaldaja  ja  võlgnik  peavad teineteise  suhtes  käituma  hea  usu  põhimõttest  lähtuvalt.  Antud  juhul  ei  ole  see lepingutingimus  hea  usu  põhimõttega  kooskõlas,  sest  AS  E  ei  saanud  2  korda  oma kohustust  tähtaegselt  täita  ning  seepärast  kannas  OÜ  K  kulutusi  ning  tema  ja  AS Megapank lepingust tulenev tulu jäi saamata. OÜ K kannatas väga palju ja kaotas palju raha  AS  E  lepingurikkumise  pärast.  Pooltel  on  liiga  ebavõrdsed  seisundid  selles lepingus.

Järeldus:  OÜ  Krohvija  saab  nõuda  AS-lt  Ehitustarbed  selle  tulu  hüvitamist,  mis  tal  AS-ga Megapank sõlmitud lepingu lõppemise tõttu saamata jäi (6000€) VÕS § 134 lg 1 alusel. Variant 2:   Kui  OÜ Krohvija  tellinguid  1.  oktoobril  kätte  ei  saa,  õnnestub  tal  juba  samal  päeval  üürida
tellingud teisest ehitustarvete firmast, kuid peab nende eest maksma 25% võrra kõrgemat hinda
kui oli kokku lepitud AS-iga Ehitustarbed.
Kas OÜ-l Krohvija on õigus nõuda selle hinnaerinevuse hüvitamist AS-ilt Ehitustarbed? Vt ka RKTKo 3-2-1-128-13 Hüpotees: OÜ Krohvija on õigus nõuda hinnaerinevuse hüvitamist AS-ilt Ehitustarbed VÕS § 135 lg 1 alusel. VÕS § 135 lg 1 hinnavahe hüvitamise nõude eeldusteks on: 1.  Kehtiv leping 2.  Kohustuse rikkumine 3.  Lepingust taganemine 4.  Mõistliku aja jooksul (asendus)tehingu sõlmimine, millega on võimalik saavutada sama eesmärgi VÕS § 135 lg 1 eelduste kontroll: 1.  Eelnevalt  oli  järeldatud,  et  poolte  vahel  on  sõlmitud  kehtiv,  mitte  tühine  ja  mitte tühistatav üürileping. 2.  Kohustuse rikkumine oli.   3.  VÕS § 116 lg 1 kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS  §  116  lg  2 p  1  sätestab,  et  olulise  rikkumisega  on  tegemist  siis,  kui  kohustuse rikkumise  tõttu  jääb  kahjustatud  lepingupool  olulisel  määral  ilma  sellest,  mida  ta õigustatult  lepingust  lootis,  välja  arvatud  juhul,  kui  teine  lepingupool  ei  näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane  mõistlik isik  ei oleks seda  tagajärge  samadel  asjaoludel  samuti  ette  näinud.  Käesoleval  juhul  jäi  OÜ  K olulisel  määral  ilma  sellest,  mida  ta  õigustatult  lepingust  lootis  ehk  ilma ehitustellinguid. Nende tähtaegne kättesaamine oli OÜ K jaoks väga tähtis selleks, et teist lepingut täita ning oma majandustegevuses raha teenida.

Taganemisavaldus on vormivaba vabadus ehk on loogiline, et siis, kui OÜ K kavatses samal päeval teise firma käest tellinguid üürida, teatas ta AS-i E, et ta taganeb lepingust ehk eeldame, et oli tehtud kehtiv taganemisavaldus.   4.  Kuna asendusleping oli sõlmitud samal päeval, on ilmne, et mõistlik aeg on järgitud.   Järeldus: OÜ Krohvija on õigus nõuda hinnaerinevuse hüvitamist AS-ilt Ehitustarbed VÕS § 135 lg 1 alusel.

Kaasus nr 4.4 Ants kasutas Ettevõtjaga sõlmitud lepingu alusel viimasele kuuluvat sõiduautot, kohustusega
seda heaperemehelikult hoida ja lepingu lõppemisel tagastada auto selle lepingujärgsele
kasutamisele vastavas seisundis.
Veel enne lepingujärgse kasutusperioodi lõppemist toimus liiklusõnnetus, milles mainitud
auto sai kahjustada. Sellega tekitati Ettevõtjale varalist kahju 2500 euro ulatuses.
Liiklusõnnetuse asjaolude uurimisel selgus, et auto sõitis teelt välja, kuna juht ületas
tunduvalt sellel teelõigul kehtestatud kiiruspiirangut, ning et õnnetuse ajal juhtis autot hoopis
alkoholijoobes Kristina. Ants oli võimaldanud Kristinal auto kasutamist, andes selle
vabatahtlikult Kristina valdusse, kes oli sel hetkel juba alkoholijoobes.
Ettevõtja kavatseb nõuda Antsult auto kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamist. Ants aga
arvab, et tekitatud kahju peab VÕS § 1043 alusel hüvitama hoopis avarii ajal autot juhtinud
Kristina, kuna just viimane põhjustas liiklusõnnetuse ning on selle ka õnnetust puudutava
uurimise käigus omaks võtnud. Seega leiab Ants, et Ettevõtja saab kahju hüvitamise nõude
esitada üksnes Kristina kui kahju tegeliku põhjustaja vastu. Kelle vastu saab Ettevõtja kahju hüvitamise nõude esitada? Vt ka VÕS § 1043. Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine
Teisele  isikule  (kannatanu)  õigusvastaselt  kahju  tekitanud  isik  (kahju  tekitaja)  peab
kahju  hüvitama,  kui  ta  on  kahju  tekitamises  süüdi  või  vastutab  kahju  tekitamise  eest
vastavalt
seadusele.
Vt ka RKKKo 3-1-1-34-05; RKTKo 3-2-1-149-05

Hüpotees: Ettevõtja saab esitada kahju hüvitamise nõuda nii Antsi kui ka Kristina vastu VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 137 lg 1 alusel. VÕS § 115 lg 1 kahju hüvitamise nõude eeldusteks on: 1.  Kehtiv kohustus 2.  Kohustuse rikkumine 3.  Vastutus kohustuse rikkumise eest VÕS § 115 lg 1 eelduste kontroll: 1.  Kaasuse tekstis on selgelt kirjas, et Antsi ja Ettevõtja oli sõlmitud leping, mille kohaselt Ants saab lepingu alusel kasutada Ettevõtjale kuuluvat sõiduautot. Nimelt on tegemist rendilepinguga  VÕS  §  339  mõttes.  Rendilepinguga  kohustub  üks  isik  (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Käesoleval juhul  kasutas  Ants  Ettevõtja  poolt  talle  edastatud  sõiduautot  nii  tööülesannete

täitmiseks, kui ka enda isiklike eesmärkide täitmiseks. Poolte vahel sõlmitud lepingus oli järgmine lause kirjas “rentnik (Ants) kohustub sõiduautot peremehelikult hoida ja lepingu  lõppemisel  tagastada  auto  selle  lepingujärgsele  kasutamisele  vastavas seisundis”. Siit tuleneb, et Antsil on kehtiv kohustus Ettevõtja ees autot ettevaatlikult ja hoolikalt kasutada ning siis, kui rendileping lõpeb, peab ta sõiduautot samas seisundis tagastama.   2.  Ei nähtu, et poolte vahel sõlmitud leping oleks tühine. Ei esine puudusi esindusõiguses, teovõimes, tehing pole näilik ega vastuolus hea usu põhimõttega või avaliku korraga. Ei nähtu, et leping oleks ka tühistatav. Ei esine esindaja kohustuse rikkumist, leping ei ole sõlmitud eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla kasutamise tõttu.   3.  Ants rikkus oma rendilepingust tulenevat kohustust siis, kui jättis seda täitmata VÕS § 100 tähenduses. Sõiduauto kasutamise ajal lubas Ants alkoholijoobes Kristinale autot juhtida  ning  andis  talle  ka  valduse  auto  üle.  Selle  tagajärjel  juhtus  liiklusavarii  ning Ettevõtja  sõiduauto  sai  kahjustada.  Kuna  rendilepingu  kohaselt  kohustus  Ants sõiduautot peremehelikult hoida ning vastavas seisundis Ettevõtjale tagastada ning auto ei  ole  enam  samas  seisundis,  milles  ta  oli  lepingu  sõlmimise  ajal,  ei  ole  enam  selle kohustuse täitmine võimalik ning Ants ei saa seda täita.   4.  Ants vastutab rendilepingu rikkumise eest VÕS § 103 lg 1 mõttes, sest tema poolt toime pandud lepingurikkumine ei ole vabandatav, sest tegemist ei ole vääramatu jõuga VÕS §  103  lg  2  mõttes.  VÕS  §  103  lg  2  järgi  vääramatu  jõu  on  asjaolu,  mida  võlgnik  ei saanud  mõjutada  ja  mõistlikkuse  põhimõttest  lähtudes  ei  saanud  temalt  oodata,  et  ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Antud juhul sai Ants kindlasti liiklusõnnetust ennetada siis, kui  loobuks  alkoholijoobes  olevale  Kristinale  sõiduauto  anda.  Iga  mõistlik  inimene arvestab sellega, et alkoholijoobes olev inimene ei saa nii väga hästi oma tegudest aru ning ta tähelepanu on hajus. Lisaks, on ilmne, et liiklusõnnetuse tagajärjel saavad mitte ainult sõiduauto ja alkoholijoobes olev autojuht kannatada, kuid ka teises autos olevad inimesed. VÕS § 1043 lg 1 kohaselt, teisele  isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju  tekitamise  eest  vastavalt  seadusele.  Kaasusest  lähtudest,  püüab  Ants  sellele Võlaõiguse paragrahvile tugineda selleks, et vastutust vältida ning Ettevõtjale tekitatud kahju mitte hüvitada. Ants arvab, et liiklusõnnetuse eest peab vastatama vaid Kristina, kes  tol  hetkel  sõiduautot  juhtis.  Selline  paragrahvi  arusaam  on  vigane,  sest  Ants  ise

võimaldas niisuguse olukorra loomist ning peab selle eest ka vastutust kandma. Juhul, kui ta ei annaks Kristinale valduse auto üle, poleks Ettevõtja autoga midagi juhtunud. VÕS  §  137  lg  1  sätestab,  et  kui  mitu  isikut  vastutavad  samal  või  erinevatel  alustel kolmanda  isiku  suhtes  viimasele  tekitatud  sama  kahju  eest,  vastutavad  nad  hüvitise maksmise eest solidaarselt.  VÕS § 137 lg 2 sätestab aga, et vastutus jaguneb isikute omavahelises  suhtes,  võttes  arvesse  kõiki  asjaolusid,  eelkõige  kohustuse  rikkumise raskust või muu käitumise õigusvastasuse laadi, samuti riisiko aluset, mille eest iga isik vastutab. Järelduseks, Ants kindlast kannab riisikot, sest ta andis alkoholijoobes olevale inimesele Ettevõtja sõiduauto üle ning Kristina vastutab kindlasti õigusvastase kahju tekitamise eest. Antsil on nagu töötajal Ettevõtja eest varaline vastutus olemas. Järeldus: Ettevõtja saab esitada kahju hüvitamise nõuda nii Antsi kui ka Kristina vastu VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 137 lg 1 alusel.

Kaasus nr 2.1 Kadrile kuulub rubiinkiviga sõrmus, mille ta on saanud oma emalt. Sõrmust on suguvõsas juba
mitu põlve edasi antud emalt vanimale tütrele või miniale. Sõrmuse on valmistanud 19. sajandi
lõpus Tallinnas tegutsenud kuulus ehtemeister Cornelius von Füchsenberg.   Rahahädas Kadri kavatseb sõrmuse müüki panna. Ta pakub sõrmust mitmele juveeli- ja antiigiärile
ning  otsustab  sõrmuse  müüa  parimat  hinda  pakkunud  kauplusele  “Old  Gold”.  Sõrmuse  müügi
kohta  sõlmitakse  kirjalik  leping.  Et  kauplusel  ei  ole  võimalik  kogu  summat  korraga  maksta,
kantakse  Kadri  arvele  üle  pool  sõrmuse  hinnast  ning  lepitakse  kokku,  et  ülejäänud  summa
makstakse järgmisel nädalal. Sõrmus jääb seni Kadri kätte.   Kadri räägib oma tehingust tädile; tädi laidab Kadri tegevuse maha. Ta leiab, et kuna tegemist on
perekonnareliikviaga, siis ei  tohiks sõrmust müüa.  Kadri rahamurede lahendamiseks pakub tädi
aga Kadrile tähtajatut laenu.   Kadri mõtleb järgi ning leiab, et tädil on õigus ning sõrmuse müümine ei ole õige. Kadri saadab
kaupluse  “Old  Gold”  omanikule  Juliusele  e-kirja,  milles  teatab:  “olen  ümber  mõelnud  ning  ei
soovi  siiski  sõrmust  müüa.  Saadud  raha  maksan  tagasi.”  Julius  on  teatest  väga  häiritud,  sest
eksperdina on ta meister  Füchsenbergi töödega kursis ning lootis sõrmuse oma kaupluse kaudu
veelgi kallimalt edasi müüa.   Kas Juliusel oleks siiski võimalik nõuda, et Kadri talle sõrmuse üle annaks? LAHENDUS: Hüpoteetilise tulemuse esitamine: Juliusel on õigus sõrmuse üleandmist Kadri käest nõuda VÕS § 108 lg 2 alusel. VÕS § 108 lg 2 alusel kohustuse täitmise nõudeks on nõutavad järgmised eeldused: 1.  Kehtiv kohustus 2.  Selle kohustuse rikkumine 3.  Vastutus rikkumise eest 4.  Välistavad asjaolud (VÕS § 108 lg 2 p 1-4 asjaolude puudumine) Eelduste kontroll: 1.  Kaasuse asjaoludest nähtub, et poolte vahel on sõlmitud kehtiv ostu-müügileping kirjalikus vormis. Selle lepingu puhul kohustub Kardi ehk müüja andma ostjale ehk “Old Gold” üle

olemasoleva    sõrmuse  ning  tegema  võimalikuks  omandi  ülemineku  ostjale,  ostja  aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. 2.  Käesoleval juhul, Kadri rikkus oma kohustuse ehk  jättis sõrmuse üleandmise kohustuse täitmata VÕS § 100 mõttes. Ta saatis “Old Gold” firmale e-kirja, milles teavitas lepingu teist poolt sellest, et mõtles ümber ja sõrmust ikkagi müüa ei soovi. Saadud rahasumma kohustus Kadi tagastama. 3.  VÕS § 103 lg 1 järgi eeldatakse, et lepingupool alati vastutab kohustuse rikkumise eest (v.a. juhul, kui rikkumine on vabandatav ehk lepingupool rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu). Käesoleval juhul see, et Kadri mõtles ümber, ei ole vääramatu jõud.   4.  VÕS § 108 lg 2 punktides 1-4  sätestatud asjaolud puuduvad. Järeldus: Juliusel on õigus nõuda, et Kadri talle sõrmuse üle annaks VÕS § 108 lg 2 alusel.

Kaasus nr 2.2 Indrek soovis müüa autot. Ta pani kuulutuse üles oma töökoha intranetti ning leidis ostja O, kes
peale auto ülevaatamist oli nõus auto eest maksma 8000 eurot.   1.  oktoobril  vormistasid  Indrek  ja  O  kirjaliku  müügilepingu.  Kohe  lepingu  sõlmimise  päeval
maksis  O  Indrekule  ettemaksuna  4000  eurot.  Et  O  pidi  2.  oktoobril  sõitma  mõneks  päevaks
töölähetusse, siis lepiti kokku, et Indrek viib vahepeal auto teenindusse korraliseks hoolduseks, O
aga tuleb autole järgi 9. oktoobril. Ülejäänud summa (4000 eurot) pidi O tasuma 9. oktoobril, kui
auto on talle üle antud.   Pärast O-ga lepingu sõlmimist rääkis Indrek automüügist sõbrale A, kes tehingust kuuldes soovis
auto ise ära osta 9000 euro eest. 7. oktoobril sõlmitigi leping, A maksis Indrekule kokkulepitud
summa kohe ära ning Indrek andis just hooldusest tulnud auto samal päeval A-le üle.   9. oktoobril saabus Indreku juurde O, kes soovis autot.   Kas ja kellelt saab O nõuda auto üleandmist? Vt ka AÕS § 92 lg 1, § 93 ja § 95; RKTKo  3-2-1-100-08,  RKTKo  3-2-1-48-09,  RKTKo  3-2-1-140-07,  RKTKo  3-2-1-80-  05,
RKTKo 3-2-1-164-05   LAHENDUS: (1) Hüpoteetilise tulemuse esitamine: O saab Inreku käestt auto üleandmist nõuda VÕS 108 lg 2 alusel. VÕS § 108 lg 2 alusel kohustuse täitmise nõudeks on nõutavad järgmised eeldused: 1.  Kehtiv kohustus 2.  Selle kohustuse rikkumine 3.  Vastutus rikkumise eest 4.  Välistavad asjaolud (VÕS § 108 lg 2 p 1-4 asjaolude puudumine) Eelduste kontroll: 1.  Kaasuse asjaoludest nähtub, et O ja Indreku vahel on sõlmitud kehtiv ostu-müügileping. Selle lepingu puhul kohustub Indrek ehk müüja andma ostjale ehk O-le üle olemasoleva   auto  ning  tegema  võimalikuks  omandi  ülemineku  ostjale,  ostja  aga  kohustub  müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

2.  Käesoleval  juhul  Indrek  rikkus  oma  kohustust  VÕS  §  100  mõttes  ehk  jättis  kohustuse täitmata, sest ta sõlmis O-ga kehtivat müügilepingut, mille kohaselt kohustus  autot O-le maha müüa. O maksis omajärel aga auto poolhinda kohe (4000€) ja kohustus teist poolt pärast  autohooldust  maksta.  Seejärel  pakkus  Indreku  sõber  (A)  talle  suuremat  summat, milleks oli 9000€ ning maksis Indrekule kokkulepitud summa kohe ära. Poolte vahel oli ka sõlmitud kehtiv ostu-müügileping. Seega rikkus Indrek O-ga sõlmitud müügilepingust tulenevat kohustust. 3.  VÕS § 103 lg 1 järgi eeldatakse, et lepingupool alati vastutab kohustuse rikkumise eest (v.a. juhul, kui rikkumine on vabandatav ehk lepingupool rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu). 4.  VÕS  §  108  lg  2  p-s  1  sätestatud  asjaolu  on  olemas  ehk  kohustuse  täitmine  on  nüüd võimatu, kuna auto sai nüüd A omandiks ning enam Indrekule ei kuulu. O saaks siiski auto üleandmist nõuda juhul, kui A oleks auto pahauskne omandaja. Kuid aga antud juhul on tegemist heauskse omandamisega AÕS § 95 lg 1 tähenduses. Selle paragrahvi järgi isik, kes on asja üleandmisega omandanud heauskselt, on asja omanik asja oma valduse saamise ajast ka siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma.   JÄRELDUS: O ei saa auto üleandmist ei Indreku ega A käest nõuda VÕS 108 lg 2 alusel.

Kaasus nr 2.3 AS  Haljaspuu  tegeleb  viljapuude  ja  marjapõõsaste  istikute  kasvatamise  ja  müügiga.  Taimede
kasvatamine toimub kolmes puukoolis, mis asuvad Ida-Virumaal, Lääne-Virumaal ja Võrumaal.
Ants on füüsilisest isikust ettevõtja, kes soovib rajada endale Lääne-Virumaale mustikaistanduse
ning  hakata  tegelema  kultuurmustikate  müügiga.  Ta  on  välja  uurinud,  et  hetkel  pole  teistel
ettevõtjatel  sobivaid  istikuid  pakkuda  ning  ainus,  kelle  käest  Eestis  saaks  vajalikus  koguses  ja
sobivat sorti istikuid, on just AS Haljaspuu.   Seetõttu  sõlmis  Ants  lepingu  AS-iga  Haljaspuu  1000  kultuurmustikapõõsa  “Northblue”  ostuks
hinnaga 8000 eurot. Lepingu järgi pidi müüja kahe nädala pärast transportima istikud ostja poolt
näidatud aadressile, mille eest Ants pidi lisaks maksma veel 100 eurot.   Ants tasus ettemaksuna 3000 eurot. Päeval, mil AS Haljaspuu pidi istikud Antsu tulevase istanduse
juurde  transportima,  seda  ei  tehtud.  Järgmisel  päeval  helistas  Ants  AS-i  Haljaspuu  juhatajale
selgituse saamiseks. Juhataja vastas, et kahjuks ei ole võimalik istikuid saata, sest nädal tagasi, kui
juhataja  oli  puhkusel,  müüdi  Antsule  mõeldud  istikud  ekslikult  hoopis  OÜ-le  Ystvan.  Ning
kuivõrd Ants ei teavitanud AS Haljaspuu juhatajat toimunud rikkumisest viivitamatult, siis ei saa
Antsul ka Lepingust tulenevalt olla mingeid nõudeid AS Haljaspuu vastu.   Kas Ants saab nõuda, et AS Haljaspuu kokkulepitud koguse mustikaistikuid siiski kohale tooks? Variant 1: Lepingule  lisas  AS  Haljaspuu  ‚Istikutemüügi  üldtingimuste‘  väljatrüki  (kinnitatud  AS-i
Haljaspuu juhatuse poolt ja avaldatud nende kodulehel), mille punkt 5.6 nägi ette järgmist:
"ostja  kaotab  õiguse  nõuda  kohustuse  täitmist  või  ettemaksu  tagastamist  juhul,  kui  ta  ei
teata müüjale sellisest kavatsusest viivitamatult pärast rikkumise toimumist".   Variant 2: AS  Haljaspuu  töötaja  transportis  istikuid  Antsu  talusse.  Paarsada  meetrit  enne  Kadrina
teeristi  kaldus  Joosep  P  juhitud  BMW  oma  sõidureast  vastassuunavööndisse,  otse  AS
Haljaspuu  veoauto  suunas.  Kokkupõrke  vältimiseks  sõitis  veoauto  teelt  välja  ning  süttis
põlema.  Veoauto  juhil  õnnestus  autost  enne  põlengut  välja  saada  ning  ta  pääses  kergete
kriimustuste ja põrutustega. Autos olnud istikud aga hävisid.   LAHENDUS: VARIANT 1 (1) Hüpoteetilise tulemuse esitamine:

Ants saab nõuda, et AS Haljaspuu kokkulepitud koguse mustikaistikuid siiski kohale tooks VÕS § 108 lg 2 alusel. VÕS § 108 lg 2 alusel kohustuse täitmise nõudeks on nõutavad järgmised eeldused: 1.  Kehtiv kohustus 2.  Selle kohustuse rikkumine 3.  Vastutus rikkumise eest 4.  Välistavad asjaolud (VÕS § 108 lg 2 p 1-4 asjaolude puudumine) Eelduste kontroll:   1.  Kaasusest  nähtuvalt  Antsi  ja  AS  Haljaspuu  vahel  on  sõlmitud  kehtiv  ostu-müügilpeing. Selle  lepingu  puhul  kohustub  AS  Haljaspuu  ehk  müüja  andma  ostjale  ehk  Antsile  üle olemasoleva  auto ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.  Ehk AS Haljaspuu kohustuseks on mustikapõõsade istikute Antsile üleandmine. 2.  Selle lepingu kohaselt lepisid pooled kultuurmustikapõõsate hinnas kokku ning Ants tasus ettemaksuna 3000€.  Lepingu kohaselt pidi Ants pärast AS Haljaspuu firmale ülejäänud raha maksma ning vastaspool pidi omajärel istikud transportima. Istikud transporditud ei olnud  ning  AS  Haljaspuu  müüs  ekslikult  neid  OÜ-le  Ystvan.  Ehk  siit  tuleneb,  et  AS Haljaspuu ikkagi rikkus oma kohustust VÕS § 100 mõttes. 3.  VÕS § 103 lg 1 lause 1 kohaselt võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui  rikkumine  on  vabandatav.  Ehk  eeldame,  et  AS  Haljaspuu  vastutab  oma  kohustuse rikkumise eest. 4.  On olemas VÕS § 108 lg 2 p-s 1 sätestatud asjaolu ehk see, et kohustuse täitmine on nüüd võimatu.   (1.1)  Hüpoteetilise tulemuse püstitamine: Antsil  on  võimalik  lepingu  tüüptingimuse  tühisusele  tugineda  ning  nõuda  tasutud  ettemaksu tagastamist VÕS § 1028 lg 1 alusel. VÕS  §-st  44  tuleneb,  et  kui  käesoleva  seaduse  VÕS  §  42  lõikes  3  nimetatud  tüüptingimust kasutatakse  lepingus,  mille  teiseks  pooleks  on  isik,  kes  sõlmis  lepingu  oma  majandus-  või kutsetegevuses, siis eeldatakse, et see tingimus on ebamõistlikult kahjustav.

VÕS § 42 lg 3 p 9 järgi ebamõistlikult kahjustavaks tüüptingimuseks on tüüptingimus, millega nähakse  teisele  lepingupoolele  ette  ebamõistlikult  lühike  tähtaeg  nõude  esitamiseks,  sealhulgas määratakse ebamõistlikult lühike lepingust või seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg.   Käesoleval juhul oli tegemist “Isikutemüügi üldtingimuste” dokumendiga, mille järgi pidi Ants kohe pärast rikkumist ja oma soovilt kas raha tagasi saada või lepingu täitmist nõuda viivitamatult teavitada. Poolte vahel oli kokku lepitud, et AS Haljaspuu transpordib istikud Antsi poolt antud aadressile  konkreetse  päeva  jooksul,  üks  päev  võrdleb  24  tunniga  ning  kellaaeg  polnud  täpselt määratletud. Võib järeldada, et Ants ootas istikute kohaletoimetamist terve päev kuni kl 00.00 ning hilja öösel ta küll ei saanud firma telefoninumbrile helistada, kuna keegi telefoni vastu ei võtaks. Seepärast helistas ta kohe järgmise päeva hommikul ja teavitas, et istikud ei ole temani jõudnud ning ta nõuab kohustuse täitmist. AS Haljaspuu teavitas omajärel, et istikud on ekslikult hoopis teisele  firmale  maha  müüdud  ning  Ants  ei  saa  ka  oma  ettemaksu  tagasi,  sest  ta  ei  teavitanud kohustuse  rikkumisest  viivitamatult.  Nagu  üleval  oli  mainitud,  tal  polnud  objektiivselt  seda võimalust, kuna ta ei teadnud täpselt mis kell peab kohustus täidetud olema. Ehk võime järeldada, et  AS  Haljaspuu  poolt  esitatud  tüüptingimus  on  Antsile  ebamõistlikult  koormav  ja  nõude esitamiseks on antud ka ebamõistlikult lühike aeg.   JÄRELDUS  1:  Ants  võib  nõuda  AS  Haljaspuu  käest  ettemaksu  tagastamist  VÕS  §  1028  lg  1 alusel, kuid aga ei või ta nõuda, et AS Haljaspuu kokkulepitud koguse mustikaistikuid siiski kohale tooks VÕS § 108 lg 2 alusel. VARIANT 2 (2) Hüpoteetilise tulemuse esitamine: Ants saab nõuda, et AS Haljaspuu kokkulepitud koguse mustikaistikuid siiski kohale tooks VÕS § 102 lg 2 alusel. VÕS § 108 lg 2 alusel kohustuse täitmise nõudeks on nõutavad järgmised eeldused: 1.  Kehtiv kohustus 2.  Selle kohustuse rikkumine 3.  Vastutus rikkumise eest 4.  Välistavad asjaolud (VÕS § 108 lg 2 p 1-4 asjaolude puudumine)

Eelduste kontroll: 1.  Kaasusest nähtuvalt poolte vahel on sõlmitud kehtiv ostu-müügileping, mille kohaselt Ants kohustus AS Haljapuu firmale raha mustikapõõsate istikute eest maksta ning AS Haljapuu kohustus mustikapõõsate istikud talle üle andma.   2.  Mustikapõõsade  istikud  ei  jõudnud  adressaadini,  kuna  AS  Haljaspuu  töötaja,  kes  pidi istikuid  kohale  toimetama,  sattus  avariisse,  mistõttu  said  kõik  mustikapõõsate  istikud hävineda. Seejärel AS Haljaspuu lepingust tulenev kohustus pole täidetud. 3.  VÕS § 103 lg 1 lause 1 kohaselt võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui  rikkumine  on  vabandatav.  VÕS  §  103  lg  2  seletab  aga,  et  kohustuse  rikkumine  on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida  võlgnik  ei  saanud  mõjutada  ja  mõistlikkuse  põhimõttest  lähtudes  ei  saanud  temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Ehk käesoleval juhul AS Haljaspuu ei vastuta oma kohustuse rikkumise eest, kuna ta ei saanud mõjutada avarii tekkimist ja kindlasti ei saanud selle asjaoluga lepingu sõlmimise ajal arvestada.   4.  On  olemas  VÕS  §  108  lg  2  p-s  1  sätestatud  asjaolu  ehk  see,  et  kohustuse  täitmine  on võimatu.   JÄRELDUS 2: Ants ei saa nõuda VÕS § 108 lg 2 alusel, et AS Haljaspuu kokkulepitud koguse mustikaistikuid ikkagi kohale tooks.

Kaasus nr 3.1 M-ile  kuulub  kuulsa  eesti  kunstniku  JK  maalitud  portree.  M  omandas  maali  pärimise  teel  oma
emalt, kes oli kuulsa kunstniku ja tema perekonnaga isiklikes suhetes.   M ei ole kunsti kunagi eriti armastanud, seetõttu ei kahtle ta eriti pikalt, kui maali soovib ära osta
kunstiarmastaja  O,  kes  pakub  maali  eest  vägagi  kõrget  hinda.  M  konsulteerib  hinna  osas  ka
asjatundjatega ja saab kinnitust, et hind on õiglane. Seejärel sõlmivad M ja O kirjaliku lepingu,
mille  kohaselt  M  müüb  ja  O  ostab  maali  xxx  euro  eest,  sh  1/3  lepingu  summast  tasub  O  kohe
ettemaksuna ja 2/3 hinnast kohustub maksma maali üleandmise juures M kodus.   Kui aga O kokkulepitud päeval tuleb maali vastu võtma, teatab M, et on meelt muutnud. Tema
õed on teda veennud, et kuna maal on saadud pärandina, siis on sel niivõrd suur emotsionaalne
väärtus, et selle müümine võõrale on eetiliselt lubamatu. Seetõttu ütleb M, et on otsustanud maali
mitte müüa.   Palun analüüsige ja selgitage: 1)  Kas M võiks müügilepingu ühepoolselt lõpetada? 2)  Kas O-l õigus nõuda maali eest makstud raha tagasi? LAHENDUS: Hüpotees(1): M võib müügilepingu ühepoolselt lõpetada VÕS § 110 lg 1  alusel. VÕS § 110 lg 1 kohustuse täitmisest keeldumise eeldusteks on: 1.  pooltel on vastastikused kohustused 2.  ühe lepingupoole kohustus ei ole veel sissenõutavaks muutunud 3.  nõude ja kohustuse vahel on piisav seos VÕS § 110 lg 1 eelduste kontroll: 1.  Käesoleval  juhul  poolte  vahel  oli  sõlmitud  kehtiv  ostu-müügileping  (VÕS  §  208  lg  1 mõttes),  mille  kohaselt  M  kohustus  kuulsa  eesti  kunstniku  JK  maalitud  portee  O-le  üle anda ning O kohustus M-le selle eest alguses ettemaksu tasuda ja maali üleandmisel siis ülejäänud hind maksta. 2.  M ja O vahel olid vastastikused kohustused. Pooled leppisid kokku, et M kohustus maali üle anda muutub sissenõutavaks alles siis, kui kogu hind on kohapeal tasutud. (VÕS § 110 lg 1) 3.  Lepingu  järgi,  enne  seda,  kui  O  maksab  M-le  kogu  ostuhind,  ei  pea  M  O-le  maali  üle andma.

4.  Kaasusest tulenevate nõude ja kohustuse vahel on  piisav seos (VÕS § 110 lg 1 lause 2 mõttes), sest võlgniku (M) ja võlausaldaja (O) kohustused tulenevad samast õigussuhtest. Järeldus: M võib müügilepingu ühepoolselt lõpetada VÕS § 110 lg 1  alusel. Hüpotees(2): O-l on õigus nõuda maali eest makstud raha tagasi VÕS § 1028 lg 1 alusel. VÕS § 1028 lg 1 kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmise eeldusteks on: 1.  M on saanud O käest midagi ehk saadu 2.  Saadu saadi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena 3.  Saadu saadi aga õigusliku aluseta 4.  Puuduvad VÕS § 1028 lg-s 2 sätestatud asjaolud VÕS § 1028 lg 1 eelduste kontroll: 1.  Antud juhul M sai O käest raha ettemaksuna ⅓ lepingu summast.   2.  Ettemaksuna  sai  M  raha  tingimusel,  et  määratud  päeval  annab  ta  O-le  kuusla  eesti kunstniku maali üle ning saab ülejäänud maalihinda kätte. 3.  Ettemaksu  sai  M  ilma  õigusliku  aluseta,  kuna  ta  loobus  maali  väljaandmisest,  millest teavitas ka O-d.   4.  Puuduvad VÕS § 1028 lg-s 2 sätestatud asjaolud. Järeldus: O-l on õigus nõuda maali eest makstud raha tagasi VÕS § 1028 lg 1 alusel.

Kaasus nr 3.2 Justiitsministeerium  korraldab  Gruusia  abiprojekti  raames  koolituse  Gruusia  vanglaametnikele.
Selleks  koostatud  100-leheküljeline  konspekt  tuleb  tõlkida  vene  keelde,  mis  on  projekti
töökeeleks.   Justiitsministeerium  sõlmib  10.  oktoobril  Maria  Kuusikuga  lepingu  koolituse  konspekti
tõlkimiseks eesti keelest vene keelde, lõpptähtajaga 12. november, kusjuures töö tuleb anda üle 4
osa kaupa vastavalt 18. ja 26. oktoobril ning 5. ja 12. novembril. Ettemaksuna saab tõlkija 300
eurot ning töö viimase osa üleandmisel peab ministeerium tasuma veel 700 eurot.   18.10.  ei  ole  esimest  osa  tõlkest  esitatud.  20.10.  helistab  Maria  Kuusik  Justiitsministeeriumi
vanglate osakonda. Tõlkija palub end vabandada ja ütles, et kuna läks just mehest lahku, siis on
tal praegu väga raske periood ning ta pole suuteline mitte midagi tõlkima.   Küsimused: 1)  Kas, millal, kuidas saab ministeerium M. Kuusikuga sõlmitud lepingust
taganeda? 2)  Kas ministeerium saab M. Kuusikult tagasi nõuda ettemaksuna tasutud 300
eurot? Hüpotees(1): Justiitsministeerium saab M. Kuusikuga sõlmitud lepingust taganeda VÕS § 116 lg 1 alusel. VÕS § 116 lg 1 alusel lepingust taganemiseks on nõutavad järgmised eeldused: 1.  Kehtiv leping 2.  Kohustuse rikkumine 3.  Kohustuse oluline rikkumine Eelduste kontroll: 1.  Käesoleval juhul oli M. Kuusiku ja Justitsministeeriumi vahel sõlmitud kehtiv leping, mille kohaselt M.Kuusik kohustus koolituse konspekti tõlkima ning andma töö üle 4 osa kaupa ehk  iga  osa  üleandmiseks  oli  konkreetne  tähtaeg  määratud.  Lepingust  tulenevalt  sai M.Kuusik ettemaksu 300€ suuruses ning ülejäänud 700 eurot pida ta saama siis, kui kogu tõlge on Justiitsministeeriumile edastatud. 2.  M.Kuusik  rikkus  oma  kohustust  siis,  kui  määratud  tähtajaks  ei  olnud  esimene  tõlge  osa esitatud. Ehk Kuusik jättis võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata VÕS § 100 mõttes.

3.  Praegusel  juhul  on  lepingu  rikkumine  oluline,  kuna  tegemist  on  Eesti  Vabariigi valitsusasutus,  mis  korraldab  Gruusia  abiprojekti  raames  koolituse  Gruusia vanglaametnikele. Ehk üritusel on kindlasti juba konkreetne kuupäev olemas, selle jaoks on  Justiitsministeeriumi  poolt  rahasumma  eelarvest  investeeritud  ja  tegevuste  plaan plaanitud.   Järeldus: Justiitsministeerium saab M.Kuusikuga sõlmitud lepingust taganeda  VÕS § 116 lg 1 alusel. Hüpotees(2): Justiitsministerium saab M.Kuusikult ettemaksuna tasutud 300€ tagasi nõuda VÕS § 1028 lg 1 alusel. VÕS § 1028 lg 1 alusel üleantu väljaandmise nõudeks on nõutavad järgmised eeldused: 1.  M.Kuusik on saanud Justiitsministeeriumi käest midagi ehk saadu 2.  Saadu saadi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmiseks 3.  Saadu saadi õigusliku aluseta 4.  Puuduvad VÕS § 1028 lg-s 2 sätestatud asjaolud Eelduste kontroll: 1.  Käesoleval juhul M.Kuusik on saanud Justiitsministeeriumi käest ettemaksu 300€ suuruses saaduna. 2.  Saadu  ehk  ettemaksu  sai  M.Kuusik  tulevase  kohustuse  täitmiseks  ehk  tõlge  esitamise kohustuse täitmiseks, mida ta pidi 4.osas konkreetselt määratud tähtajadeks täitma. 3.  Ettemaksu sai M.Kuusik ilma õigusliku aluseta, kuna esimene tõlge osa ei olnud õiguks ajaks  Justiitsministeeriumile  üle  antud  ning  ta  loobus  ka  oma  edaspidisest  töökohustuse täitmisest. 4.  VÕS § 1028 lg-s 2 sätestatud asjaolud puuduvad. Järeldus: Justiitsministerium saab M.Kuusikult ettemaksuna tasutud 300€ tagasi nõuda  VÕS § 1028 lg 1 alusel. Variant  I:  Justiitsministeeriumi  esindaja  uurib  muid  võimalusi  materjali  tõlkimiseks.
Tõlkebürood, kuhu ta helistab, ei ole nõus nii mahukat tööd nii kiiresti tegema; vaid OÜ Valge

Tõlkebüroo ütleb, et nende vene keele tõlkija on vaba ja valmis tõlkima. Kuna tähtaeg on väga
lähedal, siis kohustub tõlkebüroo materjali tõlkima kiirtööna, mille eest võtab ka kõrgemat tasu,
nii et Justiitsministeerium peab valmis töö eest maksma kaks korda rohkem ehk 2000 eurot.   Küsimus: Kas ministeerium saab M. Kuusikult nõuda 1000 eurot selle eest, et oli sunnitud sõlmima märksa kallima lepingu OÜ Valge Tõlkebürooga? Vt ka RKTKo 3-2-1-157-12; RKTKo 3-2-1-165-09   Hüpotees: Justitsministeerium saab M.Kuusikult nõuda 1000€ selle eest, et oli sunnitud sõlmima märksa kallima lepingu OÜ Valge Tõlkebürooga VÕS § 135 lg 1 alusel. VÕS § 135 lg 1 järgi Kui kahjustatud lepingupool tegi pärast lepingust taganemist mõistliku aja jooksul  ja  mõistlikul  viisil  tehingu,  millega  ta  saavutas  sama  eesmärgi,  mida  peeti  silmas lepinguga,  millest  taganeti  (asendustehing),  võib  kahjustatud  lepingupool  kohustust  rikkunud lepingupoolelt kahjuhüvitisena nõuda lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahe tasumist. Ehk  käesoleval  juhul  leidis  Justiitsministeerium  Tõlkebürood,  mis  on  nõus  väga  lühikese  aja jooksul tuleneva ürituse läbiviimise jaoks tervet tõlget esitada, kuid tõlgehinnaks on nüüd 2000€. Justiitsministeerium  oli  sunnitud  niisugust  lepingut  sõlmima,  sest  see  oli  ainuke  võimalus  kõik tähtaegselt korda teha. Järeldus: Justitsministeerium saab M.Kuusikult nõuda 1000€ selle eest, et oli sunnitud sõlmima märksa kallima lepingu OÜ Valge Tõlkebürooga VÕS § 135 lg 1 alusel.

Kaasus nr 3.3 Ettevõtjad M ja O sõlmivad kirjaliku lepingu, mille kohaselt M kohustub O-le järgneva kuue kuu
jooksul tarnima kolmes osas kokku 10 000 liitrit tootmisotstarbelist piiritust. O kohustub kauba
eest esmalt tasuma 10 % ettemaksu, seejärel aga osamaksetena vastavalt tegelikult tarnitud kauba
kogusele.   Nädal  aega  enne  esimese  tarne  plaanitud  saabumist  muudab  Riigikogu  tolli-  ja  maksunõudeid
puudutavaid  seadusi  selliselt,  et  lepingu  täitmisega  kaasnevad  O  jaoks  täiendavad
maksukohustused riigi ees. Sisuliselt tõstavad seadusemuudatused O jaoks lepinguga kaasnevaid
kulusid 25 % võrreldes sellega, millega pooled lepingu sõlmimise hetkel arvestasid.   Asjaolusid arvestades soovib O lepingulisest kohustusest vabaneda: kas ja kuidas on O-l võimalik oma eesmärk saavutada? Vt ka RKTKo 3-2-1-76-10; RKTKo 3-2-1-136-11; RKTKo 3-2-1-99-10   TÕLGENDAMINE VÕS § 29 lg 1 ----- vt ka lg 5 + hea usu põhimõte ! EI ÕNNESTU - VÕS § 29 lg 4 - sarnane mõistlik isik VÕS § 39 - rakendame tüüptingimuste puhul (tüüptingimuste puhul me ei rakenda VÕS § 29) Hüpotees: O võib müügilepingust taganeda VÕS § 97 lg 1 alusel. VÕS § 97 lg 1 müügilepingust taganemise eeldusteks on: 1.  Kehtiv leping 2.  Lepingu sõlmimise aluseks olevate asjaolude muutmine 3.  Oluline muutmine VÕS § 97 lg 1 eelduste kontroll:   1.  Kaasuse asjaoludest lähtuvalt on poolte vahel sõlmitud kehtiv müügileping (VÕS § 208 lg 1  mõttes).Selle  müügilepingu  kohaselt  kohustus  M  kohustus  O-le  järgneva  kuue  kuu jooksul  tarnima  kolmes  osas  kokku  10  000  liitrit  tootmisotstarbelist  piiritust  ning  O kohustus määratud rahasumma tasuma. 2.  Lepingu  sõlmimise  aluseks  olevateks  asjaoludeks  olid  konkreetne  piirituse  otstarbelise hind, mida ta arvestas lepingu sõlmimisel.

3.  Pärast  esimese  tarne  plaanitud  saabumist  ilmus,  et  Riigikogu  muudab  tolli-  ja maksunõudeid,  selle  muudatuse  tagajärjel  lisanduvad  O-le  lisakulud,  mida  ta  lepingu sõlmimise  ajal  arvesse  ei  võtnud  ega  ei  kujutanud  ette,  et  niisugune  asjaolu  ilmub. Seadusemuudatuse  pärast  suurenevad  O  kulud  25%  võrreldes  sellega,  millega  pooled lepingu  sõlmimise  hetkel  arvestasid.  Ehk  võib  järeldada,  et  lepingu  aluseks  olevate asjaolude muutus on oluline, kuna O-le lisandub veel 25% kulusid, mida ta ei pruuginud arvesse võtta. Järeldus: O võib müügilepingust taganeda VÕS § 97 lg 1 alusel.

Kaasus nr 3.4 ModulHouse OÜ on äriühing, mille põhitegevuseks on moodulmajade müük. ModulHouse pakub
maju erinevates suurustes ja hindades. Peeter oli pikka aega otsinud enda hoovi  ühte ühetoalist
majakest,  milles  tema  külalised  ööbida  saaksid.  Peeter  leidis  ModulHouse  veebilehelt  endale
sobiva majakese „B55“. Peeter helistas müügijuhile, kes selgitas Peetrile lepingutingimusi ning
edastas lepingu temale e-posti teel. Peetri soovitud maja müügihind oli 10 000 eurot ning tal tuli
tasuda  ettemaksu  500  eurot.  Pooled  leppisid  kokku,  et  ülejäänud  tasu  tuleb  tasuda  vastavalt
müügijuhi  juhistele  vahetult  enne,  kui  maja  on  valmis  ja  nad  selle  Peetrile  toovad.  Peeter
allkirjastas  lepingu  11.  jaanuaril  2015  ning  saatis  selle  seejärel  müügijuhile.  ModulHouse  pidi
lepingu kohaselt tooma maja Peetri hoovi 26. jaanuariks 2015.   ModulHouse ei toonud maja 26. jaanuariks 2015 Peetri hoovi. Peeter helistas 2015. a märtsikuus
müügijuhile ja uuris, kuidas on olukord ning kas nad toovad Peetrile tema majakese. Selle peale
vastas  müügijuht,  et  toovad  küll,  kuid  praegu  on  väga  kiired  ajad  ning  kõik  nende
transpordivahendid on kasutuses. Peeter helistas 2015. a septembrikuu lõpus uuesti müügijuhile.
Siis  vastas  müügijuht,  et  nad  proovivad  uue  aasta  alguses  majakese  Peetrile  ära  tuua.  2016.  a
juulikuus helistas Peeter veel üks kord müügijuhile ning teatas, et toogu nad tema ostetud maja
nüüd lõpuks ära. Müügijuht lubas, et saavad majakese valmis ja toovad ära oktoobrikuu jooksul.
Müügijuht  helistas  detsembrikuus  Peetrile  ja  ütles,  et  Peeter  müügisumma  täielikult  ära  tasuks,
kuna tema maja on valmis.   2017.  a  jaanuarikuu  jooksul  maja  aga  Peetrile  ei  toodud.  Peeter  esitas  1.  veebruaril  2017
taganemisavalduse,  mille  müüja  kätte  sai.  Vahetult  pärast  taganemisavalduse  kättesaamist  viis
ModulHouse maja Peetri hoovi ja nõudis seejärel müügitasu täielikku tasumist.   Peeter väidab, et ta ei pea enam maksma, kuna tema on tehingust taganenud. ModulHouse nõuab,
et Peeter maksaks ära ülejäänud osa ning et Peetri taganemine ei ole kehtiv, kuna see on selgelt
liiga hilja esitatud.   Küsimused: 1)  Kas ModulHouse saab nõuda müügisumma täielikku tasumist? 2)  Kas Peeter saab küsida tagasi ettemaksu? Hüpotees(1): ModulHouse saab nõuda müügisumma täielikku tasumist VÕS § 108 lg 1 alusel. VÕS § 108 lg 1 kohustuse täitmise nõudmise eeldusteks on: 1.  Kehtiv leping 2.  Kohustus 3.  Kohustuse rikkumine 4.  VÕS § 108 lg-s 2 sätestatud asjaolude puudumine Eelduste kontroll:

1.  Poolte vahel ehk ModulHouse ja Peetri vahel oli sõlmitud kehtiv müügileping (VÕS §  208 lg  1  mõttes).  Selle  müügilepingu  kohaselt  kohustus  ModulHouse  Peetrile  moodulmaja ehitada ja müüa ning Peeter kohustus moodulmaja hinda ära maksta.   2.  Poolte vahel sõlmitud müügilepingust tulenevalt Peetril on kehtiv kohustus ModulHouse eest  ning  ta  peab  valmistatud  ja  kohale  toodud  moodulmaja  eest  maksta  ettenähtud rahasumma. 3.  Peeter  rikkus  oma  kohustust  siis,  kui  jättis  seda  täitmata  (VÕS  §    100  lg  1),  ta  lihtsalt loobus raha maksmisest. 4.  On olemas VÕS §  108 lg-s 2 sätestatud asjaolu, sest kohustuse täitmine on nüüd võimatu. ModulHouse  nõue  tähtaeg  on  juba  ammu  möödunud,  ta  ei  teinud  moodulmaja  valmiks õigeks  ajaks  ning  pärast  2  aastat  nõuab  nüüd  Peetri  käest  raha  tehtud  moodulmaja  eest, kuid 2 aastat ei ole mõistlik tähtaeg nõude esitamiseks.   Järeldus: ModulHouse ei saa nõuda müügisumma täielikku tasumist VÕS §  108 lg 1 alusel. Hüpotees(2): Peeter saab ettemaksu tagasi nõuda VÕS §  1028 lg 1 alusel. VÕS §  1028 lg 1 kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmise eeldusteks on: 1.  ModulHouse on saanud Peetri käest midagi ehk saadu 2.  Saadu saadi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena 3.  Saadu saadi aga õigusliku aluseta 4.  Puuduvad VÕS p. 1028 lg-s 2 sätestatud asjaolud VÕS §  1028 lg 1 eelduste kontroll: 1.  ModulHouse on saanud Peetri käest ettemaksu suuruses 500 eurot.   2.  ModulHouse sai Peetri käest ettemaksu suuruses 500 eurot tingimustel, et firma ehitab ja toob kohale valmistatud moodulmaja määratud tähtajaks.   3.  Saadu ehk ettemaksu sai ModulHouse ilma õigusliku aluseta, kuna ta täidis omapoolset kohustust 2.aasta pärast ehk tegemist on mittekohase täitmisega. 4.  Puuduvad VÕS § 1028 lg-s 2 sätestatud asjaolud Järeldus: Peeter saab ettemaksu tagasi nõuda VÕS §  1028 lg 1 alusel.

.PDF Laadi alla originaalfail 60 lk · .pdf · 140 allalaadimist

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA - SEMINARID-KAASUSED #1

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA - SEMINARID-KAASUSED #2

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA - SEMINARID-KAASUSED #3

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA - SEMINARID-KAASUSED #4

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA - SEMINARID-KAASUSED #5

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA - SEMINARID-KAASUSED #6

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA - SEMINARID-KAASUSED #7

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA - SEMINARID-KAASUSED #8

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA - SEMINARID-KAASUSED #9

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA - SEMINARID-KAASUSED #10

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA - SEMINARID-KAASUSED #11

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA - SEMINARID-KAASUSED #12

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA - SEMINARID-KAASUSED #13

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA - SEMINARID-KAASUSED #14

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA - SEMINARID-KAASUSED #15

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA - SEMINARID-KAASUSED #16

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA - SEMINARID-KAASUSED #17

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA - SEMINARID-KAASUSED #18

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA - SEMINARID-KAASUSED #19

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA - SEMINARID-KAASUSED #20

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA - SEMINARID-KAASUSED #21

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA - SEMINARID-KAASUSED #22

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA - SEMINARID-KAASUSED #23

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA - SEMINARID-KAASUSED #24

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA - SEMINARID-KAASUSED #25

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA - SEMINARID-KAASUSED #26

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA - SEMINARID-KAASUSED #27

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA - SEMINARID-KAASUSED #28

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA - SEMINARID-KAASUSED #29

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA - SEMINARID-KAASUSED #30

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA - SEMINARID-KAASUSED #31

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA - SEMINARID-KAASUSED #32

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA - SEMINARID-KAASUSED #33

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA - SEMINARID-KAASUSED #34

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA - SEMINARID-KAASUSED #35

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA - SEMINARID-KAASUSED #36

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA - SEMINARID-KAASUSED #37

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA - SEMINARID-KAASUSED #38

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA - SEMINARID-KAASUSED #39

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA - SEMINARID-KAASUSED #40

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA - SEMINARID-KAASUSED #41

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA - SEMINARID-KAASUSED #42

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA - SEMINARID-KAASUSED #43

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA - SEMINARID-KAASUSED #44

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA - SEMINARID-KAASUSED #45

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA - SEMINARID-KAASUSED #46

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA - SEMINARID-KAASUSED #47

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA - SEMINARID-KAASUSED #48

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA - SEMINARID-KAASUSED #49

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA - SEMINARID-KAASUSED #50

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA - SEMINARID-KAASUSED #51

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA - SEMINARID-KAASUSED #52

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA - SEMINARID-KAASUSED #53

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA - SEMINARID-KAASUSED #54

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA - SEMINARID-KAASUSED #55

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA - SEMINARID-KAASUSED #56

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA - SEMINARID-KAASUSED #57

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA - SEMINARID-KAASUSED #58

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA - SEMINARID-KAASUSED #59

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA - SEMINARID-KAASUSED #60

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 60 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2021-01-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

140 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

Eraisik A kuulutab lehes, et müüb remonti vajava korteri Tallinnas Kalamajas. Kuulutusele
vastavad ning korteriga käivad tutvumas B ja C. Kuna B pakub 5000 eurot kõrgemat hinda,
otsustab A müüa korteri B-le. Nad sõlmivad kirjaliku kokkuleppe pealkirjaga „Korteri müügi
leping”, mis sätestab muuhulgas A kohustuse kinnisasi müüa ja B kohustuse nimetatud
kinnisasi osta kokkulepitud hinnaga ning poolte kavatsuse vormistada ost-müük notariaalselt.

Kas saab nõuda kahju hüvitamist kas hagi tuleb rahuldada kas saab nõuda laenu tagasimaksmist koos intressi ja viivisega kas nõue on õigustatud raha maksmise nõue käendaja kohustused kelle vastu ja kui suures summas on võimalik nõuet esitada kas õigusega leppetrahv tellija õigused kas vastuväited on õigustatud hinna alandamine

Sarnased õppematerjalid

docx

Võlaõigus. Seminari kaasused 2021/2022

VÕLAÕIGUS. SEMINAR Seminar I - Võlasuhte tekkimine lepingust ja lepingueelsetest läbirääkimistest KAASUS 1 Eesti King OÜ (ostja) näeb Internetis reklaami, milles Scarpa OÜ (müüja) teatab, et müüb kvaliteetseid Itaalia kingi „Ferrare“, 100 eurot tk. Ostjal tekib kohene huvi ja ta soovib neid kingi osta. Ostja kirjutab reklaami juures olevale e-posti aadressile järgmise kirja: „Tere! Kirjutame Teile Eesti King OÜ-st. Ostame teilt 100 paari Itaalia kingi „Ferrare“, ostuhind seega 10 000 eurot (100 tk x 100 eurot/tk = 10 000 eurot). Kohale toimetada aadressile Pärnu mnt 27, Tallinn, Eesti. Lugupidamisega Peeter Küla Juhatuse liige“ Müüja vastab ostjale järgmiselt: „Tere! Tänud kirja eest. Rekvisiidid raha ülekandmiseks leiate meie kodulehelt. Samuti leiate käesoleva kirja manusest meie tüüptingimused. Lugupidamisega Müüja tüüptingimustes on mh järgmine punkt 10: „Müüja ei vastuta lepingu rikkumisest tulenevate tagajärgede eest.“

Võlaõigus

docx

Viivis; hinna alandamine; õkv konkurents

VI seminar Õiguskaitsevahendid (III) Viivis; hinna alandamine; õkv konkurents Hinna alandamine ei ole väga levinud – kohaldamine problemaatiline, kohtupraktikas tekib palju vigu Viivis on levinud ÕKV, kohaldamisel mõned erandid Kuni kokkulepitud kuupäevani intress (seega kasutusintress), pärast kokkulepitud kuupäeva viivis (seega viivitusintress), mitte enam intress – praegusel juhul ei saa alates 1.01 viivist nõuda RKTKo 3-2-1- 1. A sõlmis laenulepingu V-ga summas 20 000 eurot tähtajaga 2 aastat (kuni 1.01.16) intressimääraga 20 % aastas võlgnetavalt summalt. Lepingu kohaselt pidi V maksma viivist 8,5 % aastas tagasimaksmisega hilinemise korral. V maksis kokkulepitud tähtajal 20 000 eurot ja märkis sellele, et palun arvestada makstud summa esimeses järjekorras põhivõla katteks. A arvestas makstud summa esmalt intressi katteks, siis viivise ja viimasena põ

Õiguskaitseasutuste süsteem

docx

Võlaõiguse üldosa, Rikkumine, vastutus, täitmisnõue, täitmisest keeldumise õigus

Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020 IV seminar Õiguskaitsevahendid (I) Rikkumine, vastutus, täitmisnõue, täitmisest keeldumise õigus Nõuded, kujundusõigused, vastuväited (kohustuste täitmisest keeldumine) 1. Kaasus „Põlenud köögimööbel“ Ants (ostja) soovis OÜ-lt Köögikaup (müüja) tellida köögimööblit. Ants leidis, et OÜ

Õiguskaitseasutuste süsteem

docx

Taganemine ja ülesütlemine

V seminar Õiguskaitsevahendid (II). Taganemine ja ülesütlemine Teemad 1. Taganemise mõiste ja liigid. Tarbija taganemisõigus 2. Taganemise materiaalsed eeldused ja formaalsed tingimused 3. Ülesütlemise mõiste. Kestvuslepingu mõiste. Ülesütlemise liigid. 4. Ülesütlemise materiaalsed ja formaalsed tingimused 5. Kohustuste vahekorra muutumine (VÕS § 97) Tudeng tunneb ja teab: 1. miks tuleb eristada taganemist ja ülesütlemist ning eristamise alust (ajalooline ülevaade) 2. taganemise ning ülesütlemise materiaalseid eeldusi ja formaalseid tingimusi (õkv skeem); erinevused ja samade sätete kohaldamine 3. milline on oluline rikkumine, kuidas sisustatakse olulist rikkumist kohtupraktikas 4. milline on poolte lepinguvabadus taganemisõiguse (alused ja kord) reguleerimisel ja selle piirangud 5. taganemisavalduse kehtivuse nõudeid (kohtu

Õiguskaitseasutuste süsteem

docx

Kõrvalkohustused

05.2018 p 12 - VÕS § 159 lg-s 2 sätestatud teavitamiskohustus 17) RKRKo 2-15-3965/103 06.04.2018 p 31 – leppetrahvi vähendamise alused 18) RKRKo 3-2-1-76-16 p 17 – leppetrahvi tasenduslik olemus. 19) RKRKo 3-2-1-67-08– leppetrahvi mõiste Garantii: 20) RKRKo 3-2-1-34-13 p 16; RKRKo 3-2-1-79-16, p 16 - garantiist esitatavad vastuväited 21) RKRKo 2-18-18420/26 p 11 03.04.2020 – vastuväited garantiilepingust 11 Küsimused: Vastused on võetud võlaõiguse üldosa konspektist 2020. 1. Millised on kohustuste täitmise tagamise vahendid? Nimetage võlaõiguslikke ja asjaõiguslikke tagatisi. Kohustuse täitmise tagamise vahendid on VÕS § 141 kohaselt garantii, käendus, käsiraha ja leppetrahv. Need on võlaõiguslikud tagatised. Asjaõiguslik tagatis on pant, nt kinnisasjade puhul kinnispant (hüpoteek) ja vallasasjade puhul vallaspant. Asjaõiguslikud tagatised annavad soodustatud isikule (??

Õiguskaitseasutuste süsteem

docx

Võlaõiguse üldosa konspekt

● Kuidas täita kohustust? Kui lepingus pole kohustuse täitmise tingimusi välja toodud siis tuleb teenust täita keskmise kvaliteediga. ● I sammas lepingute sõlmimine ● II sammas lepingute täitmine ● III sammas on seotud kohustuste rikkumiste ja õiguskaitse vahenditega. VÕS 100-140 ● IV sammas puudutab lepingute lõpetamist. 186-207 ● Kõigepealt vaadatakse eriosa ja siis üldosa (lepingute perspektiivist) ehk loeme tagantpoolt ettepoole ● BMW kaasus. Küsimus, kas leping on sõlmitud? Mis on kohustused ja õigused? 208+217lg2p2 ● Õigus nõuda kohustuste täitmist ● Absoluutne ja relatiive (võlasuhe ehk kehtib ainult kahele osapoolele) suhe ● Kohustatud isik ehk võlgnik ● Õigustatud isik ehk võlausaldaja ● Kui võlgnik on isik, siis ei saa nõuda tema nt vanavanematelt võla tasumist

Võlaõiguse üldosa

docx

Võlasuhte tekkimine lepingueelsetest läbirääkimistest ja eellepingust

Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020 II seminar Võlasuhte tekkimine lepingueelsetest läbirääkimistest ja eellepingust Teemad 1. lepingueelsed läbirääkimised; 2. läbirääkimistest tekkivate kohustuste sisu (kaitsekohustused); 3. lepingueelne vastutus; 4. eelleping. Tudengi teadmised ja oskused: 1. tunneb ära lepingueelsed läbirääkimised ja teab, millised on läbirääkimistest tulenevad kohustused; 2

Õiguskaitseasutuste süsteem

100

docx

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT

Võlaõiguse üldosa Koduseks tööks vaja koostada nõudeavaldus. Eksamil 4-6 küsimust + kaasus. I LOENG Lepingulisis suhteid reguleerivad: Tsiviilõigus tegeleb nõudeõiguse küsimustega. (kellelt, mida ja mis alusel nõuda saame) Võlaõigus tegeleb lepinguliste suhetega. Võlaõigus on võlasuhteid käsitlev õigus. Võlaõiguse kesksesks õigusaktiks on võlaõigusseadus. Tarbijakaitseseadus, mille eesmärgiks on tagada tarbijale tema õigused ja selle kaitse. Võlaõigusseadust (VÕS) saab jagada kaheks: võlaõiguse üldosa (üldnormid) võlaõiguse eriosa (§208-1068) (erinormid) Üldosa erineb eriosast, sest kõigepealt rakendame eriosa norme ja kui need puuduvad, siis rakendame üldosa norme. Üldnormi kohaldatakse alles siis, kui erinorm puudub

Võlaõiguse üldosa

Rohkem sarnaseid