Kaasus nr 8.1
Eraisik A kuulutab lehes, et müüb remonti vajava korteri Tallinnas Kalamajas. Kuulutusele
vastavad ning korteriga käivad tutvumas B ja C. Kuna B pakub 5000 eurot kõrgemat hinda,
otsustab A müüa korteri B-le. Nad sõlmivad kirjaliku kokkuleppe pealkirjaga „Korteri müügi
leping”, mis sätestab muuhulgas A kohustuse kinnisasi müüa ja B kohustuse nimetatud
kinnisasi osta kokkulepitud hinnaga ning poolte kavatsuse vormistada ost-müük notariaalselt.
B asub koheselt tegema ettevalmistusi korteri remondiks: nädala jooksul tellib ta 1000 euro
eest sisekujundusprojekti ja tasub selle eest osaliselt ettemaksu ning ostab 830 euro eest
siseviimistlusmaterjale. Tal on kavas korteris kiiresti remont teha ning siis korter uuesti müüki
panna.
Nädala lõpuks on aga ka C jõudnud otsusele, et ta on nõus Kalamaja korteri eest pakkuma 7000
euro võrra kõrgemat hinda. Seetõttu teatab A kaks nädalat peale lepingu sõlmimist B- le, et
müüb korteri hoopis C-le.
B nõuab A-lt notariaalse lepingu sõlmimist, A aga teatab, et nendevaheline kokkulepe on
vormivea mittejärgimise tõttu tühine, mistõttu ei saa selle alusel nõuda notariaalselt tõestatud
müügilepingu ega asjaõiguskokkuleppe sõlmimist. Liiatigi pidi B seda ise teadma, kuivõrd B
töötab kohtu kinnistusosakonnas ja teab väga hästi, millised on kinnisasja võõrandamise
lepingu vorminõuded.
A müübki korteri C-le. Kolme kuu pärast müüb C korteri edasi B töökaaslasele, kes maksab
10 000 euro võrra kõrgemat hinda kui B ise oli kavatsenud maksta.
Saades töökaaslaselt teada korteri hinnast, leiab B, et on A pahauskse tegevuse tõttu kaotanud
hulga raha ning soovib B-lt VÕS-i alusel kahjutasu nõuda.
Kas B saab nõuda A-lt kahju hüvitamist? Kui jah, siis millises summas?
AÕS § 119. Kinnisasja omandamise tehing
(1)Tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 60 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2021-01-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
81 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
VÕLAÕIGUS. SEMINAR Seminar I - Võlasuhte tekkimine lepingust ja lepingueelsetest läbirääkimistest KAASUS 1 Eesti King OÜ (ostja) näeb Internetis reklaami, milles Scarpa OÜ (müüja) teatab, et müüb kvaliteetseid Itaalia kingi „Ferrare“, 100 eurot tk. Ostjal tekib kohene huvi ja ta soovib neid kingi osta. Ostja kirjutab reklaami juures olevale e-posti aadressile järgmise kirja: „Tere! Kirjutame Teile Eesti King OÜ-st. Ostame teilt 100 paari Itaalia kingi „Ferrare“, ostuhind seega 10 000 eurot (100 tk x 100 eurot/tk = 10 000 eurot). Kohale toimetada aadressile Pärnu mnt 27, Tallinn, Eesti. Lugupidamisega Peeter Küla Juhatuse liige“ Müüja vastab ostjale järgmiselt: „Tere! Tänud kirja eest. Rekvisiidid raha ülekandmiseks leiate meie kodulehelt. Samuti leiate käesoleva kirja manusest meie tüüptingimused. Lugupidamisega Müüja tüüptingimustes on mh järgmine punkt 10: „Müüja ei vastuta lepingu rikkumisest tulenevate tagajärgede eest.“
VI seminar Õiguskaitsevahendid (III) Viivis; hinna alandamine; õkv konkurents Hinna alandamine ei ole väga levinud – kohaldamine problemaatiline, kohtupraktikas tekib palju vigu Viivis on levinud ÕKV, kohaldamisel mõned erandid Kuni kokkulepitud kuupäevani intress (seega kasutusintress), pärast kokkulepitud kuupäeva viivis (seega viivitusintress), mitte enam intress – praegusel juhul ei saa alates 1.01 viivist nõuda RKTKo 3-2-1- 1. A sõlmis laenulepingu V-ga summas 20 000 eurot tähtajaga 2 aastat (kuni 1.01.16) intressimääraga 20 % aastas võlgnetavalt summalt. Lepingu kohaselt pidi V maksma viivist 8,5 % aastas tagasimaksmisega hilinemise korral. V maksis kokkulepitud tähtajal 20 000 eurot ja märkis sellele, et palun arvestada makstud summa esimeses järjekorras põhivõla katteks. A arvestas makstud summa esmalt intressi katteks, siis viivise ja viimasena põ
Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020 IV seminar Õiguskaitsevahendid (I) Rikkumine, vastutus, täitmisnõue, täitmisest keeldumise õigus Nõuded, kujundusõigused, vastuväited (kohustuste täitmisest keeldumine) 1. Kaasus „Põlenud köögimööbel“ Ants (ostja) soovis OÜ-lt Köögikaup (müüja) tellida köögimööblit. Ants leidis, et OÜ
V seminar Õiguskaitsevahendid (II). Taganemine ja ülesütlemine Teemad 1. Taganemise mõiste ja liigid. Tarbija taganemisõigus 2. Taganemise materiaalsed eeldused ja formaalsed tingimused 3. Ülesütlemise mõiste. Kestvuslepingu mõiste. Ülesütlemise liigid. 4. Ülesütlemise materiaalsed ja formaalsed tingimused 5. Kohustuste vahekorra muutumine (VÕS § 97) Tudeng tunneb ja teab: 1. miks tuleb eristada taganemist ja ülesütlemist ning eristamise alust (ajalooline ülevaade) 2. taganemise ning ülesütlemise materiaalseid eeldusi ja formaalseid tingimusi (õkv skeem); erinevused ja samade sätete kohaldamine 3. milline on oluline rikkumine, kuidas sisustatakse olulist rikkumist kohtupraktikas 4. milline on poolte lepinguvabadus taganemisõiguse (alused ja kord) reguleerimisel ja selle piirangud 5. taganemisavalduse kehtivuse nõudeid (kohtu
05.2018 p 12 - VÕS § 159 lg-s 2 sätestatud teavitamiskohustus 17) RKRKo 2-15-3965/103 06.04.2018 p 31 – leppetrahvi vähendamise alused 18) RKRKo 3-2-1-76-16 p 17 – leppetrahvi tasenduslik olemus. 19) RKRKo 3-2-1-67-08– leppetrahvi mõiste Garantii: 20) RKRKo 3-2-1-34-13 p 16; RKRKo 3-2-1-79-16, p 16 - garantiist esitatavad vastuväited 21) RKRKo 2-18-18420/26 p 11 03.04.2020 – vastuväited garantiilepingust 11 Küsimused: Vastused on võetud võlaõiguse üldosa konspektist 2020. 1. Millised on kohustuste täitmise tagamise vahendid? Nimetage võlaõiguslikke ja asjaõiguslikke tagatisi. Kohustuse täitmise tagamise vahendid on VÕS § 141 kohaselt garantii, käendus, käsiraha ja leppetrahv. Need on võlaõiguslikud tagatised. Asjaõiguslik tagatis on pant, nt kinnisasjade puhul kinnispant (hüpoteek) ja vallasasjade puhul vallaspant. Asjaõiguslikud tagatised annavad soodustatud isikule (??
● Kuidas täita kohustust? Kui lepingus pole kohustuse täitmise tingimusi välja toodud siis tuleb teenust täita keskmise kvaliteediga. ● I sammas lepingute sõlmimine ● II sammas lepingute täitmine ● III sammas on seotud kohustuste rikkumiste ja õiguskaitse vahenditega. VÕS 100-140 ● IV sammas puudutab lepingute lõpetamist. 186-207 ● Kõigepealt vaadatakse eriosa ja siis üldosa (lepingute perspektiivist) ehk loeme tagantpoolt ettepoole ● BMW kaasus. Küsimus, kas leping on sõlmitud? Mis on kohustused ja õigused? 208+217lg2p2 ● Õigus nõuda kohustuste täitmist ● Absoluutne ja relatiive (võlasuhe ehk kehtib ainult kahele osapoolele) suhe ● Kohustatud isik ehk võlgnik ● Õigustatud isik ehk võlausaldaja ● Kui võlgnik on isik, siis ei saa nõuda tema nt vanavanematelt võla tasumist
Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020 II seminar Võlasuhte tekkimine lepingueelsetest läbirääkimistest ja eellepingust Teemad 1. lepingueelsed läbirääkimised; 2. läbirääkimistest tekkivate kohustuste sisu (kaitsekohustused); 3. lepingueelne vastutus; 4. eelleping. Tudengi teadmised ja oskused: 1. tunneb ära lepingueelsed läbirääkimised ja teab, millised on läbirääkimistest tulenevad kohustused; 2
Võlaõiguse üldosa Koduseks tööks vaja koostada nõudeavaldus. Eksamil 4-6 küsimust + kaasus. I LOENG Lepingulisis suhteid reguleerivad: Tsiviilõigus tegeleb nõudeõiguse küsimustega. (kellelt, mida ja mis alusel nõuda saame) Võlaõigus tegeleb lepinguliste suhetega. Võlaõigus on võlasuhteid käsitlev õigus. Võlaõiguse kesksesks õigusaktiks on võlaõigusseadus. Tarbijakaitseseadus, mille eesmärgiks on tagada tarbijale tema õigused ja selle kaitse. Võlaõigusseadust (VÕS) saab jagada kaheks: võlaõiguse üldosa (üldnormid) võlaõiguse eriosa (§208-1068) (erinormid) Üldosa erineb eriosast, sest kõigepealt rakendame eriosa norme ja kui need puuduvad, siis rakendame üldosa norme. Üldnormi kohaldatakse alles siis, kui erinorm puudub
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid