Statistika testid (0)

Q: Milliste vaatlustega on tegemist?

Vastus leiad õppematerjalist: Statistika testid

Q: Millise skaalaga on tegemist?

Vastus leiad õppematerjalist: Statistika testid

Q: Millised keskmised muutuvad alati kui arvukogumis muudetakse üht arvu?

Vastus leiad õppematerjalist: Statistika testid

Q: Millist keskmist ta peab kasutama?

Vastus leiad õppematerjalist: Statistika testid

Q: Millise keskmise leidmiseks kasutatakse järgnevat valemit?

Vastus leiad õppematerjalist: Statistika testid

Q: Millise kogumi dispersioon on kõige väiksem?

Vastus leiad õppematerjalist: Statistika testid

Q: Milline on standardhälbe arvutamise valem?

Vastus leiad õppematerjalist: Statistika testid

Q: Mille järgi võib indekseid liigitada?

Vastus leiad õppematerjalist: Statistika testid

Q: Millise valemi järgi arvutatakse ahelindeksit?

Vastus leiad õppematerjalist: Statistika testid

Q: Millise indeksi kohta käib?

Vastus leiad õppematerjalist: Statistika testid

Tallinna Tehnikaülikool - Majandus - Majandusstatistika

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Milliste vaatlustega on tegemist?
Millise skaalaga on tegemist?
Millised keskmised muutuvad alati kui arvukogumis muudetakse üht arvu?
Millist keskmist ta peab kasutama?
Millise keskmise leidmiseks kasutatakse järgnevat valemit?
Millise kogumi dispersioon on kõige väiksem?
Milline on standardhälbe arvutamise valem?
Mille järgi võib indekseid liigitada?
Millise valemi järgi arvutatakse ahelindeksit?
Millise indeksi kohta käib?
Millised väited on õiged?
Milline indeks millise reegli järgi arvutatakse?
Milline jaotusseadus kirjeldab diskreetset juhuslikku suurust milline pidevat?
Kui 6 vanni Millist jaotusseadust tuleb kasutada?
Millist jaotusseadust tuleb kasutada?
Millised väited kehtivad normaaljaotuse korral kui standardhälve suureneb?
Millised väited kehtivad normaaljaotuse korral?
Millised suurused võivad omada negatiivseid väärtuseid?
Millised allpool toodud suurustest võivad omada negatiivseid väärtuseid?
Millist valikumeetodit igal üksikul juhul kasutati?
Keskväärtused normaaljaotusele?
Mis on keskväärtuse standardviga?
Kumma analüütiku tulemuse usaldatavus on suurem?
Kuidas muutub valimi mahu suurenemisel t-testi parameetri empiiriline väärtus?
Kumba liiki veaga on tegemist kui võetakse vastu mittekehtiv nullhüpotees?
Milline on järeldus?
Millest sõltub olulisuse nivoo?
Millist analüüsimeetodit tuleb kasutada?
Kui kasutada olulisuse nivood 5 siis milline on järeldus?
Millist testi kasutatakse uuritava tunnuse jaotuse võrdlemisel normaaljaotusega?
Millal kasutatakse ühefaktorilist dispersioonanalüüsi ANOVA?
Milline on nullhüpotees dispersioonanalüüsi korral?
Kummal juhul on faktori poolt põhjustatud seletatud hajumine suurem võrreldes seletamata hajumisega?
Milline on teststatistiku F väärtus toodud ANOVA tabeli korral kollases lahtris?
Milline neist on õige hajumisdiagramm?
Milline on õige valem mis seob korrelatsioonikordajat ja kovariatsiooni?
Millised väited kehtivad hajumisdiagrammil esitatud seose korral?
Milliste tunnuste vahel on kõige tugevam seos?
Milline on kõige parem mudel?
Millised regressioonmudelid valiksid diagrammidel toodud sõltuvuste kirjeldamiseks?
Kuidas iseloomustada toodud regressioonijääkide diagrammi?
Milliste märksõnadega võib iseloomustada toodud regressioonijääkide diagrammi?
Milline mudel on neist kõige parem?
Milline keskmine on momentrea andmetel leitud aritmeetiliste keskmiste aritmeetiline keskmine?
Mitme ühiku võrra oli suuruse X väärtus aastal 2011 suurem X väärtusest aastal 2009?
Kuidas leitakse aegrea silutud väärtus eksponentsilumise korral?
Kui suur on prognoositav väärtus y?
Milliste kuude väärtusi kasutatakse aprillikuu libiseva keskmise leidmisel sammuga 3?
Kuidas leitakse sesoonne komponent multiplikatiivse mudeli korral?
Mille poolest erinevad aegrea sesoonsed muutused ja tsüklilised muutused?
Mida tähendab "adaptiivne prognoosimine"?

Sissejuhatus - Test 1

Järjesta skaalad informatiivsuse järgi, alustades kõige vähem informatiivsemast

kõige vähem informatiivsem – nimiskaala

suurema informatiivsusega – järjestusskaala

kõige informatiivsem – intervallskaala

Uuringufirma viib Eesti elanikkonna hulgas läbi tööjõu-uuringut. Vali õiged terminid, mis tähistavad toodud mõisteid.

Eesti elanik – objekt

Uuringu teostamiseks kasutatakse intervjuusid – mõõtmismeetod

Tallinna elanikud – osakogum

need isikud, keda küsitletakse – valim

Intervjuul esitatavate küsimuste komplekt – mõõtmisvahend

Eesti elanikkond – üldkogum

inimese vanus – tunnus

need inimesed, kelle sissetulek on väiksem kui 5000 kr – osakogum

inimese sissetulek – tunnus

Milliste vaatlustega on tegemist?

küsimustiku täitmine veebis – ankeetvaatlus

andmete hankimine internetist – dokumentaalvaatlus

ettevõte saadab perioodiliselt andmeid statistikaametile – korrespondentvaatlus

küsitleja vestleb inimesega ja täidab vastuste põhjal küsitlusankeeti – suuline vaatlus

ülevaade ettevõtte telefoniarvetest – dokumentaalvaatlus

Andmete kogumise meetodid on vaatlus ja eksperiment

Jäme mõõtmisviga, mis enamasti on põhjustatud inimlikust eksimusest, on ekse

Inimese vanus täisaastates on diskreetne intervallskaala.

Kogumi maht on kogumi elementide arv

Kauplusse sisenejate loendamine on otsene vaatlus.

Tööjõu-uuringu ankeedis oli järgmine küsimus:
-------------------------------------
Millise skaalaga on tegemist? Järjestusskaala

Kauba hinna korral kasutatakse intervallskaalat.

Kaupade koodid on nimiskaalas.

Kogumi alamhulk, mida uuritakse ja mille põhjal tehakse järeldusi kogumi kohta, on valim

Väljavõttelise vaatluse korral vaadeldakse valimit.

Kas on õige väide "Korraga saab võrrelda ainult kaht objekti omavahel" – tõsi

Ankeetküsitluse korral põhjustab halvasti sõnastatud küsimus süstemaatilise vea.

Statistilise kogumi keskmised - Test 2

Määra ära, millised keskmised on asendikeskmised ja millised mahukeskmised

1. Kvartiil - asendikeskmine

Mood - asendikeskmine

geomeetriline keskmine - mahukeskmine

mediaan - asendikeskmine

aritmeetiline keskmine – mahukeskmine

Kõige tüüpilisem väärtus arvukogumis on selle arvukogumi mood

Kui arvukogumi aritmeetiline keskmine on väiksem kui mediaan, siis (Vali üks)

d. esinevad üksikud ekstremaalselt väikesed väärtused

Arvukogumis on 10 arvu ja nende aritmeetiline keskmine on 17. Igat arvu suurendatakse 1 võrra. Uue arvukogumi aritmeetiline keskmine on .. Vali üks:

a. 18 Õige

Arvukogumis on 10 arvu ja nende aritmeetiline keskmine on 40. Igat arvu vähendatakse 2 korda. Uus aritmeetiline keskmine on ... (Vali üks)

b. 20 Õige

< jaoks on arv 10 ....... (Vali üks või enam)

mood Õige

mediaan Õige

Detsiilid jaotavad järjestatud variatsioonrea ...... (Vali üks)

c. kümneks võrdseks osaks Õige

Kooli võimlemistunnis reastatakse poisid pikkuse järgi. Üheksas detsiil näitab ......... (Vali üks)

b. selle poisi pikkust, kellest pikemad on 10% poistest Õige

Kvartiile on (Vali üks) kolm Õige

Kaupluse laos on konkreetset kaupa kolme erineva sisseostuhinnaga: 500 krooni eest hinnaga 50 kr, 220 kr eest hinnaga 55 kr ja 114 kr eest hinnaga 57 kr. Millist keskmist tuleb kasutada keskmise omahinna leidmisel. (Vali üks)

d. kaalutud harmooniline keskmine Õige

Järjestusskaala korral saab leida ............. (Vali üks või enam)

b. kvartiile Õige

d. moodi Õige

e. mediaani Õige

Kaalutud aritmeetilist keskmist kasutatakse, ........ (Vali üks või enam)

a. kui on antud tunnuse väärtuste intervallid ja vastavad sagedused Õige

c. kui on antud variantide arvväärtused ja nende esinemissagedused Õige

Mediaan ........... (Vali üks või enam)

a. langeb kokku 5. detsiiliga Õige

d. langeb kokku 2. kvartiiliga Õige

Elektroonikapoodi astub ostja ja ütleb: " Sooviksin osta keskmise hinnaga telerit." Millist keskmist ta mõtleb? (Vali üks)

b. mediaan Õige

Millised keskmised muutuvad alati, kui arvukogumis muudetakse üht arvu? (Vali üks või enam)

a. geomeetriline keskmine Õige

b. harmooniline keskmine Õige

e. aritmeetiline keskmine Õige

Ajakirjanik soovib avaldada keskmist bensiiniliitri hinda Tallinnas konkreetsel kuupäeval. Selleks sõidab ta läbi kõik bensiinijaamad, registreerib nendes olevad konkreetse bensiinimargi hinnad ja leiab keskmise hinna. Millist keskmist ta peab kasutama? (Vali üks)

d. mood Õige

Hinnangute skaala "halb, hea, väga hea" korral saab leida ............ (Vali üks või enam)

a. mediaani Õige

b. moodi Õige

Millise keskmise leidmiseks kasutatakse järgnevat valemit? (Vali üks)

c. harmooniline keskmine Õige

< mediaan on 5

Varieerumine ja variatsioonnäitarvud - Test 3

Õige vastus on: asümmeetriakordaja -0,93; ekstsess 1,36 – (d), asümmeetriakordaja -0,23; ekstsess -0,59 – (a), asümmeetriakordaja 0,29; ekstsess -0,44 – (c), asümmeetriakordaja 0,78; ekstsess 0,87 – (b)

Kuni 20 punkti sai 20% üliõpilastest.
2. Üle 30 punkti sai 40% üliõpilastest.
3. 20 kuni 30 punkti sai 40% üliõpilastest
kvartiil on 50
Mediaan on 65
2. kvartiil on 65
3. kvartiil on 90
Kvartiilhaare on 40
Variatsioonamplituud on 70
5. Täida lüngad arvudega.
1. Joonisel esitatud sagedustabel on saadud arvukogumi põhjal, kuhu kuulub 90 arvu.
2. Klassi, mille ülemine piir on 20, kumulatiivne sagedus on (sinine lahter ) 69.
3. Klassi, mille ülemine piir on 10, kumulatiivne suhteline sagedus on (roheline lahter) 30%.
4. Vahemikku 25-30 jääb 10% kõikidest väärtustest.
5. 55,
6% kõikidest väärtustest ei ole suuremad kui 15.
6. Kui asümmeetriakordaja A >0, siis
d. esineb ekstremaalselt suuri väärtusi oige
e. mood on aritmeetilisest keskmisest vasakul oige
7. On toodud kolm arvukogumit. Millise kogumi dispersioon on kõige väiksem? (hinda ilma arvutamiseta)
b) 20; 70; 90; 95; 100; 105; 110; 130; 180
Выберите один ответ: b)
8. Kui arvukogumi igast arvust lahutada mingi konstant a, siis selle arvukogumi standardhälve
b. jääb samaks oige
9. lntervallskaala korral võib leida
Выберите один или несколько ответов:
a. kvartiilhaaret
b. dispersiooni
c. variatsioonamplituudi
d. detsiilhaaret koik on oige
10. Kui püstakuse kordaja ehk ekstsess on negatiivne, siis
Выберите один ответ:
a. tunnuse väärtuste hajumine on väike
b. aritmeetilise keskmise lähedal on rohkem väärtusi kui normaaljaotuse korral
c. esineb ekstremaalselt väikseid väärtusi
d. aritmeetilisest keskmisest kaugel asuvate väärtuste esinemissagedus on suurem kui normaaljaotuse korral oige
11. Ettevõtete liigitamiseks kasutatakse skaalat "väike, keskmine, suur". Selle skaala korral on võimalik leida järgmisi suurusi:
Выберите один или несколько ответов:
a. mood oige
b. kvartiilhaare oige
12. Milline on standardhälbe arvutamise valem?
valem (2) oige
13. Tšebõšovi võrratus võimaldab leida, kui suur osa vaadeldava tunnuse väärtustest
a. jääb aritmeetilisest keskmisest mitte kaugemale kui k standardhälvet oige
14. On toodud elanike arv ja tulumaksu laekumine erinevates omavalitsustes. Nende tunnuste varieerumise võrdlemiseks sobib
Выберите один или несколько ответов:
Variatsioonikoefitsient oige
15. Variatsioonikoefitsient näitab, mitu protsenti moodustab
c. standardhälve aritmeetilisest keskmisest oige

Indeksid - Test 4

Mille järgi võib indekseid liigitada?

Alus-ja ahelindeksid baasperioodi järgi

Liht-ja liitindeksid valemi kuju järgi

Individual -ja üldindeksid objekti struktuuri järgi

Määra ära, milline on kvantitatiivne tunnus, milline kvalitatiivne tunnus

Aktsiate arv – kvantitatiivne

Aktsia tulemus – kvalitatiivne

Tööjõu tootlikus – kvalitatiivne

Tööjõukulu – kvantitatiivne

Toote hind – kvalitatiivne

Toodete hulk – kvantitatiivne

Ebaühtlase kogumi mahu väljendamiseks tuleb osakogumite mahud avaldada ühtsetes mõõtühikutes.
See tegevus on ühismõõdustamine.

Riigi sisemajanduse koguprodukti leidmisel summeeritakse kõigi tegevusharude koguproduktid.
Sellise summeerimise nimetamiseks kasutatakse terminit – agregeerimine.

Mingit nähtust kirjeldava suuruse arvväärtuse suhe eelmisel ajaperioodil olnud arvväärtusesse on ahelindeks

Alusindeks on järjestikuste ahelindeksite korrutis

Mingit nähtust kirjeldava suuruse arvväärtuse suhe baasperioodil olnud arvväärtusesse on alusindeks.

Diagrammil on toodud suuruse X ahelindeksi dünaamika. Millal suurus X vähenes, võrreldes eelmise aastaga?
00,01,07,08
Diagrammil on toodud suuruse X alusindeksi dünaamika. Mitu protsenti oli suuruse X 2003. a. väärtus suurem väärtusest 2000. aastal? 62,5%

Millise valemi järgi arvutatakse ahelindeksit? yt tähistab suuruse y väärtust ajaperioodil t, y0 tähistab suuruse y väärtust baasperioodil.

Indeks, mis mõõdab kahest koos toimivast tegurist ainult ühe muutumist, on teguriindeks

Milline valem võimaldab leida indeksit, mis kirjeldab ainult hindade muutumisest põhjustatud käibe muutust? p on hind ja q kogus.

Ettevõte toodab erinevaid tooteid. Toodangu kogumaksumuse muutuste analüüsimiseks kasutatakse indeksanalüüsi. Kui hinnad tõusid 8% ja toodangu maht 3,4%, siis mitu protsenti kasvas kogumaksumus?
11,7%

Kvalitatiivse suuruse keskväärtuse muutumist, mis on tingitud nii kvantitatiivse teguri muutustest, kui ka kvalitatiivse teguri enda muutustest, iseloomustab muutuva struktuuri indeks

Kvalitatiivse suuruse keskväärtuse muutumist, mis on tingitud ainult kvalitatiivse teguri enda muutustest, iseloomustab püsiva struktuuri indeks.

Keskmise hinna muutuse isloomustamiseks ja analüüsimiseks kasutatakse kolme indeksit: muutuva struktuuri indeks, püsiva struktruuri indeks ja struktuurinihete indeks. Milline valem millise indeksi kohta käib? p on hind ja q kogus.
– struktuurinihete indeks,
– muutuva struktuuri indeks,
– püsiva struktuuri indeks

Valemis on p0 baasperioodi hind ning q1 aruandeperioodi kogus. Selliselt leitud hind on tinglik hind.

Struktuurinihete indeks näitab kvalitatiivse suuruse keskväärtuse muutumist, mis on tingitud ainult kvantitatiivse teguri muutustest.

Mitmest erinevast osakonnast koosnevas ettevõttes viidi läbi keskmise tööviljakuse indeksanalüüs, mille arvutustulemused on esitatud. tv on tööviljakus erinevates osakondades, w on töötajate osakaal erinevates osakondades. Millised väited on õiged?
Keskmine tööviljakus tõusis 2,8%, tööviljakuse muutusest põhjustatud keskmise tööviljakuse langus oli 2,6%.Vali üks või enam:

Milline indeks millise reegli järgi arvutatakse?

Fisheri indeks – on ülejäänud kahe indeksi geomeetriline keskmine

Paasche indeks – kasutatakse aruandeperioodi kaalusid

Laspeyres indeks – kasutatakse baasperioodi kaalusid

Tõenäosus - Test 5

Sea vastavusse

Sündmus C, mille korral toimub kas sündmus A või sündmus B või mõlemad koos – C on sündmuste A ja B summa

Sündmus C, mille korral toimub nii sündmus A kui ka sündmus B – C on sündmuste A ja B korrutis

Kindel on see, et toimub kas sündmus A või sündmus B või sündmus C – A, B ja C moodustavad täeliku süsteemi

Juhusliku suuruse X vää. Vastavate väärtuste esinemise tõenäosused on p(2)=0,5; p(4)=0,2 ja p(5)=0,3. Suuruse X keskväärtus on järelikult 3,3

Kui sündmuse A tõenäosus p(A)= 0,7, siis selle vastandsündmuse tõenäosus on 0,3

Visatakse korraga kahte täringut. Kui suur on tõenäosus, et mõlemal täringul tuleb silmade arv "6"? 1/36

Kui p(A)=p(A|B), siis sündmused A ja B on sõltumatud

Kahe sündmuse korrutise tõenäosus võrdub nende sündmuste korrutiste tõenäosusega, kui sündmused A ja B on sõltumatud.

Katsete arvu suurenemisel statistiline tõenäosus läheneb klassikalisele tõenäosusele.

Nelja sündmuse tõenäosused on p(A)=0,2; p(B)=0,4; p(C)=0,3; p(D)=0,3. Millised neist sündmustest võivad moodustada täieliku süsteemi? B, C, D

Sündmuse esinemise teoreetiline tõenäosus on soodsate võimaluste arvu ja kõigi võimaluste arvu suhe

Sündmuse A toimumise tinglik tõenäosus p(A|B) on sündmuse A toimumise tõenäosus, kui on toimunud sündmus B.

Kahe sündmuse A ja B summa tõenäosus võrdub nende sündmuste tõenäosuste summaga , kui sündmused A ja B on teineteist välistavad.

On antud pideva juhusliku suuruse X jaotusfunktsiooni kaks väärtust: F(5)=0,4 ja F(6)=0,7.
Pane kirja järgmised tõenäosused:
p(x p(x > 5)= 0,6
p(x > 6)= 0,3
p(5 p(-∞

Binoomjaotuse määravad ära järgmised parameetrid : positiivse sündmuse tõenäosus, katsete arv.

Jaotusseadused - Test 6

Milline jaotusseadus kirjeldab diskreetset juhuslikku suurust, milline pidevat?

binoomjaotus – diskreetne

eksponentsiaalne jaotus – pidev

normaaljaotus – pidev

Poissoni jaotus – diskreetne

Vaatlusandmete põhjal leitud tõenäosus, et juhuslikult valitud tööealine inimene on parajasti töötu, on 9%. Tuleb leida tõenäosus, et juhuslikult valitud 50 inimese hulgas on töötuid vähem kui 5. Millist jaotusseadust tuleb kasutada? Binoomjaotus

Binoomjaotuse määravad ära järgmised parameetrid: positiivse sündmuse tõenäosus, katsete arv.

Ehitusmaterjalide poes müüakse nädalas keskmiselt 3 vanni. Tellimuste planeerimisel on vaja leida, kui suure tõenäosusega müüakse nädalas rohkem kui 6 vanni. Millist jaotusseadust tuleb kasutada? Poissoni jaotus

Keskmine ajaintervall ristmikku läbivate autode vahel on 12 sekundit. Tuleb leida tõenäosus, et järgmise 6 sekundi jooksul ei läbi ristmikku ükski auto. Millist jaotusseadust tuleb kasutada? Eksponentsiaalne jaotus

Normaaljaotuse korral jääb vahemikku kõikidest väärtustest ligikaudu 95%

Millised väited kehtivad normaaljaotuse korral, kui standardhälve suureneb? Jaotuskõver muutub laiemaks ja madalamaks.

Millised väited kehtivad normaaljaotuse korral?

keskväärtus ja mediaan langevad kokku

mediaan ja mood langevad kokku

sümmeetriakordaja on null.

Normaaljaotuse kõvera kuju ja asukoht sõltub järgmistest suurustest: keskväärtus, standardhälve.

Poes müüakse päevas saia keskmiselt 3400 pätsi päevas standardhälbega 500 pätsi. Tellimuste planeerimisel on vaja teada, kui suure tõenäosusega müüakse rohkem kui 5000 pätsi päevas. Millist jaotusseadust tuleb kasutada? Normaaljaotus.

Millised suurused võivad omada negatiivseid väärtuseid? Millised allpool toodud suurustest keskväärtus, mood.

Märkida ära, millised tingimused peavad olema täidetud, et juhuslike sündmuste arv alluks Poissoni jaotusele.
sündmused toimuvad harva, sündmused toimuvad kindlas ajaintervallis, sündmused on sõltumatud

Millised allpool toodud suurustest võivad omada negatiivseid väärtuseid?mood, keskväärtus

Valikuuringud & statistiliste hüpoteeside kontroll - Test 7

Objektide hulk, mille kohta soovitakse vastavalt probleemülesandele saada informatsiooni, on kogum

On toodud neli erinevat valimi moodustamise kirjeldust. Millist valikumeetodit igal üksikul juhul kasutati?

Valiti juhuslikult välja viis omavalitsust ning igas omavalitsuses valiti juhuslikult välja 100 elanikku. – klastervalik

Eesti elanike hulgas viidi läbi küsitlus. Igast vanusegrupist valiti juhuslikult välja 100 inimest. – kihtvalik

Ülikoolis viidi läbi küsitlus, üliõpilaste nimekirjast valiti juhuslikult välja 30 üliõpilast. – lihtne juhuvalik

Poes küsitleti igat viiendat ostjat. – süstemaatiline valik

Tõenäosusliku valikumeetodi korral: iga objekti korral on teada selle valimisse kaasamise tõenäosus.

Kui objektide valik loendist toimub fikseeritud sammuga, siis see on süstemaatiline valik.

Kas on õige väide: kogumi keskväärtuse punkthinnang on juhuslik suurus. Tõene

Kui parameetri hinnangu keskväärtus võrdub tegeliku väärtusega, siis hinnang on nihketa .

Joonisel on toodud tunnuse X jaotuskõver kolmes erinevas kogumis. Millisel juhul alluvad vastavast kogumist võetud valimite keskväärtused normaaljaotusele? kõigi kogumite korral, kui valimid on piisavalt suured.

Mis on keskväärtuse standardviga? keskväärtuse valimjaotuse standardhälve.

Tsentraalne piirteoreem ütleb, et küllalt suure valimite mahu n korral alluvad valimite keskväärtused normaaljaotusele. Kui σ on üldkogumi standardhälve, siis milline on valimite keskväärtuste jaotuse standardhälve? .

Kui valimi mahtu suurendada 9 korda, siis üldkogumi keskväärtuse hinnangu standardviga väheneb 3 korda.

Et keskväärtuse usalduspiirid ei muutuks, peab juhuvalimi standardhälbe suurenemisel 2 korda valimi maht suurenema 4 korda.

Valimvaatluse abil hinnati üldkogumi keskväärtust ning tulemuseks saadi 12± 3 usaldatavusega 0,95
Millised väited on õiged?

üldkogumi keskväärtus langeb vahemikku 9 kuni 15 tõenäosusega 0,95

valimi keskväärtus on 12

üldkogumi keskväärtus võib olla 20.

Ühe ja sama valimi põhjal teostasid arvutusi kaks erinevat analüütikut.
Analüütiku A leitud usaldusvahemik: 23,4 ± 2,9
Analüütiku B leitud usaldusvahemik: 23,4 ± 4,9
Kumma analüütiku tulemuse usaldatavus on suurem? B

Usaldatavuse suurendamisel usalduspiirid lähevad laiemaks.

Kas on õige väide: Suurema valimi korral on usaldatavus suurem. Väär

Üldkogumi keskväärtuse usaldusvahemiku laius sõltub valimi standardhälbest, valimi mahust, usaldatavusest.

Vabadusastmete arv on sõltumatute muutujate arv.

Studenti jaotus kirjeldab valimite keskväärtuste jaotust väikeste valimite korral.

Mediaani usalduspiiride leidmisel kasutatakse binoomjaotust.

Loend on ülekaetud, kui loend sisaldab üldkogumisse mittekuuluvaid objekte.

Ankeetküsitluse läbiviimisel mõõtmisvahendi viga võib tulla küsimuse valesti sõnastamisest.
Test 8
1. Müügil olevas joogipudeli sildil on kirjas, et maht on 0,33 l. Tarbijakaitseamet soovib kontrollida, ega pudelites jooki vähem pole. Selleks valiti juhuslikult välja 30 pudelit ja määrati nendes sisalduva joogi maht. Peale mõõtmist arvutati välja t-testi empiiriine parameeter , mis tuli -0,35. Vastav kriitiline väärtus olulisuse nivool 0,05 on -1,7.
1) Pudelites on jooki vähem kui 0,33 l
2) Pudelites on jooki 0,33 l või rohkem
2. Kuidas muutub valimi mahu suurenemisel z-testi parameetri kriitiline väärtus ei muutu
3. Kui kahe valimi keskväärtuse testimisel nende keskväärtuste erinevus on väiksem, siis t-testi parameetri empiiriline väärtus on vaiksem
4. Arvatakse, et meeste ja naiste töökiirus konveieri taga on erinev. Kontrollimiseks valitakse juhuslikult välja 10 meestöötajat ja 10 naistöötajat ning mõõdetakse nende töökiirused.
Sisukas hüpotees on Meeste ja naiste töökiirused on erinevad.
Kas tegemist on sõltuvate või sõltumatute valimitega? Sõltumatud valimid.
5. Hüpoteesi statistilisel kontrollimisel saadi vastava statistiku empiiriliseks väärtuseks -2,3 ja kriitilisteks väärtuseks -1,5 ja 1,5. Milline on järeldus? Kehtib sisukas hüpotees
6. Kuidas muutub valimi mahu suurenemisel t-testi parameetri empiiriline väärtus? suureneb
7. Kumba liiki veaga on tegemist, kui võetakse vastu mittekehtiv nullhüpotees? 2 liiki viga
8. Hüpoteesi statistilisel kontrollimisel saadi teststatistiku empiiriliseks väärtuseks -2,3. Milline on järeldus? Otsustamiseks pole piisavalt andmeid
9. Millest sõltub olulisuse nivoo? analüüsi läbiviija valikust
10. Olulisuse nivoo vähendamine vähendab I liiki vea tõenäosust, suurendab II liiki vea tõenäosust
11. Hüpoteesi statistilisel kontrollimisel saadi, et olulisuse tõenäosus on 0,037. Millise olulisuse nivoo korral tuleb lugeda õigeks sisukas hüpotees? Nivool 0,05
12. Olulisuse nivoo on I liiki vea suurim lubatud tõenäosus ehk tõke
13. Kahe nimiskaalas mõõdetud tunnuse erinevate väärtuste esinemissagedused on esitatud risttabelis. Soovitakse kontrollida, kas nende tunnuste vahel esineb seos. Millist analüüsimeetodit tuleb kasutada? χ2 - test
14. Hüpoteesi statistilisel kontrollimisel saadi olulisuse tõenäosuseks 0,012. Kui kasutada olulisuse nivood 5%, siis milline on järeldus? Kehtib sisukas hüpotees
15. Millist testi kasutatakse uuritava tunnuse jaotuse võrdlemisel normaaljaotusega? ? χ2 - test

Ühefaktoriline dispersioon-, korrelatsioonanalüüs - Test 9

Millal kasutatakse ühefaktorilist dispersioonanalüüsi ( ANOVA )?

faktortunnus nimiskaalas ja 3 või rohkem väärtust

funktsioontunnus intervallskaalas

faktortunnus järjestusskaalas ja 3 või rohkem väärtust

funktsioontunnus intervallskaalas.

Milline on nullhüpotees dispersioonanalüüsi korral? Funktsioontunnuse keskväärtused on kõikides rühmades võrdsed.

Dispersioonanalüüs viidi läbi kahe erineva faktortunnuse A ja B korral ning leiti vastav teststatistik F.
Faktori A korral F = 5,9
Faktori B korral F = 2,3
Kummal juhul on faktori poolt põhjustatud seletatud hajumine suurem, võrreldes seletamata hajumisega? A

Milline on teststatistiku F väärtus toodud ANOVA tabeli korral ( kollases lahtris)? 6,48

Faktori A mõju uurimiseks viidi läbi dispersioonanalüüs. Kas faktori A mõju funktsioontunnusele on tõestatud Otsustamiseks kasuta olulise nivood 0,05. Ei, faktori mõju pole tõestatud.

Toodud korrelatsioonimaatriksi põhjal tee õiged valikud .

Negatiivse korrelatsiooniga on tunnused – B ja D,

Teistega kõige nõrgemini on seotud tunnus – C,

Kõige tugevamini on seotud tunnused – B ja D

Analüüs näitab, et kui aktsia X hind eile kasvas, siis suure tõenäosusega kasvab see ka täna. Kui aga hind eile kahanes, siis tõenäoliselt kahaneb see ka täna.
Sellisel juhul esineb autokorrelatsioon.

Kahe suuruse X ja Y summaarse dispersiooni arvutusvalemis σ2X+Y=σ2X+σ2Y+2⋅....
peab .... asemel olema kovariatsioon.

Toodud tabeli põhjal on konstrueeritud kolm diagrammi . Milline neist on õige hajumisdiagramm? b.

Statistilise ehk korrelatiivse seose korral Suuruse X mingile väärtusele võib vastata mitu suuruse Y väärtust.

Joonisel on toodud kolm erinevat hajumisdiagrammi. Millisel diagrammil on tunnuste vaheline seos kõige tugevam? Kõigil kolmel diagrammil

Milline on õige valem, mis seob korrelatsioonikordajat ja kovariatsiooni? r=covxy/σxσy

Millised väited kehtivad hajumisdiagrammil esitatud seose korral?
Õige vastus on: Spearmani korrelatsioonikordja =1, Pearsoni korrelatsioonikordaja absoluutväärtus

Kui tunnuse X suurematele väärtustele vastavad tunnuse Y väiksemad väärtused, siis nende suuruste vahel esineb negatiive korrelatsioon .

Pearsoni korrelatsioonikordaja on sama, mis lineaarne korrelatsioonikordaja.

Korrelatsioonanalüüsil saadi järgmised korrelatsioonikordajad (sulgudes on tunnuste tähistused):
r(A;B)= -0,89; r(C;D)= 0,23; r(E;F)= 0,55
Milliste tunnuste vahel on kõige tugevam seos? A ja B

Monotoonse seose tugevuse hindamiseks kasutatakse Spearmani korrelatsioonikordajat.

Kahe tunnuse X ja Y vaheline korrelatsioonikordaja on 0,9. Kas on õige väita, et suurendades suurust X, suureneb ka Y? Väär
Seose olemasolu ei tähenda, et suurused on omavahel põhjuslikult seotud, et ühe suuruse muutmine põhjustab ka teise suuruse muutumist. Võib eksisteerida hoopis kolmas suurus Z, mille muutmine mõjutab nii X kui Y.

Regressioonanalüüs - Test 10

Ettevõttes A viidi läbi kulude regressioonanalüüs. Saadi mudel y= 70x+5000, kus y on kulud eurodes ja xtootmismaht. Mudeli põhjal võib väita, et

Kui tootmismaht suureneb ühiku võrra, siis kulud suurenevad 70 euro võrra.

Püsikulud (kulud, kui tootmismaht on null) on 5000 eurot

Kui toodetakse 100 ühikut, siis kogukulud on 12 tuhat eurot

Regressioonmudeli parameetrite hinnangute leidmiseks kasutatakse vähimruutude meetodit.

Joonistel on kujutatud empiirised punktid ja neile vastav regressioonjoon. Millisel joonisel on regressioonmudeli jäägid (kriipsukesed) kujutatud õigesti? joonis (b).

20 OECD riigi andmete põhjal analüüsiti, kuidas sõltub sissetulek elaniku kohta (PCNIC, $) põllumajanduses hõivatute osakaalust (AGR, protsent kõigist hõivatutest). Regressioonanalüüs viidi läbi Excelis ja tulemuseks saadi joonisel olev tabel.

Vastav mudel koos determinatsioonikordajaga:
PCNIC= -18,9
AGR + 1318
R2= 0,632

Järeldus: riikides, kus põllumajanduses hõivatute osakaal on suurem, on keskmine sissetulek elaniku kohta väiksem.

Determinatsioonikordaja näitab kui suure osa summaarsest varieerumisest kirjeldab ära seosega seletatud varieerumine.

Lineaarse mudeli y= ax+b parameetrite hinnangute leidmiseks viidi Excelis läbi regressioonanalüüs ja saadi joonisel toodud tabel. Sea vastavusse suurused ja nende väärtused.

kordaja a standardviga – 0,004,

determinatsioonikordaja – 0,798,

korrigeeritud determinatsioonikordaja – 0,787,

kordaja a – -0,0318,

vabaliige b – 7,368,

vaatluste arv – 20

Regressioonanalüüsil prooviti läbi kolm erineva kujuga mudelit. Tulemused:
a) y= 187,8x+ 1728 , R2=0,89
b) y= 1699 x0,302, R2=0,95.
c) y= 732ln(x)+1626, R2=0,93.
Milline on kõige parem mudel? B

Millised regressioonmudelid valiksid diagrammidel toodud sõltuvuste kirjeldamiseks?

diagramm (a) – logaritmiline,

diagramm (b) – lineaarne,

diagramm (c) – eksponentsiaalne

Regressioonanalüüsil saadi regressioonmudeliks y= - 7,8x2 + 4,5x - 2,1+ε. Järeldus: kui suuruse x kasvades suurus y kasvab, siis kasvamine on aeglustuv

Kuidas iseloomustada toodud regressioonijääkide diagrammi? Ei ole konstantne

Regressioonanalüüsil saadi regressioonmudeliks y= - 7,8x2 + 4,5x - 2,1. Järeldus: suuruse x kasvades suurus y kahaneb kiirenevalt.
Ruutliikme kordaja on negatiivne, järelikult on allapoole avatud parabool . On kaks võimalust: kas aeglustuv kasvamine või kiirenev kahanemine.

Milliste märksõnadega võib iseloomustada toodud regressioonijääkide diagrammi? muutuv dispersioon, heteroskedastiivsus.

Analüütik uuris, kuidas sõltuvad ettevõtte poolt tehtud investeeringud INV ettevõtte turuväärtusest TV ja põhivarade väärtusest PV. Vastavaks regressioonmudeliks sai ta
INV = - 63 + 0,110TV + 0,303PV, kus
INV investeeringud, milj USD
TV ettevõtte turuväärtus, milj USD
PV ettevõtte põhivarade väärtus, milj USD
Märgi ära, millised järeldused on õiged.
kui turuväärtus on 1 milj USD võrra kõrgem, on investeeringud 0,11 milj USD võrra suuremad, investeeringud kasvavad nii turuväärtuse kui ka põhivarade väärtuse kasvades.

Sobiva regressioonmudeli leidmiseks hinnati lineaarset mudelit kolme erineva sõltumatute tunnuste komplekti korral. Mudelitele on lisatud determinatsioonikordajad R2 ja korrigeeritud determinatsioonikordajad Rm2 . Milline mudel on neist kõige parem?
(b) y=−2642+470x1+40x2−6,29x3, R2=0,906R2m=0,888 õige

Joonisel on toodud kolme erineva regressioonmudeli hindamisel saadud ANOVA tabelid .

Märgi ära, millised mudelid on statistiliselt olulised nivool 0,05. Mudel a

Millise mudeli korral on mudeli abil seletatud hajumine kõige suurem, võrreldes seletamata ehk jääkhajumisega? Mudel c, vastav suhe F on kõige suurem

Toodud on regressioonmudeli hindamisel saadud aruanne. Millised tunnused on statistiliselt olulised nivool 0,05? X1, X3, X4.

Toodud on regressioonmudeli hindamisel saadud aruanne. Millised tunnused on statistiliselt olulised nivool 0,01? X3, X4.

Regressioonmudelis olevate sõltumatute tunnuste omavaheline korrelatsioon on multikollineaarsus.

Aegread & prognoos - Test 11

Vali, millise alljärgneva suuruse aegrida on momentrida, millisel perioodrida .

sündide arv – perioodrida,

liiklusõnnetuste arv – perioodrida,

veemõõtja näit – momentrida,

ettevõtete arv äriregistris – momentrida

Vali, milline allpool toodud suurustest on varusuurus ja milline voosuurus.

sissetulek – voosuurus,

summa pangakontol – varusuurus,

valitsuskulud – voosuurus,

ettevõtte töötajate arv – varusuurus

Milline keskmine on momentrea andmetel leitud aritmeetiliste keskmiste aritmeetiline keskmine? kronoloogiline keskmine.

Absoluutne juurdekasv aegrea eelmise elemendiga võrreldes on sama, mis aheljuurdekasv .

Sea vastavusse kasvutempod (vasakul) ja juurdekasvutempod (paremal)

1,05 – 5%,

0,7 – -30%,

2,5 – 150%,

1,5 – 50%

Diagrammil on toodud suuruse X absoluutne aheljuurdekasv. Millal jäi suurus X eelmise kuuga võrreldes samaks? juuli, oktoober.

Diagrammil on toodud suuruse X absoluutne alusjuurdekasv, baasaastaks on võetud aasta 2006.
Mitme ühiku võrra oli suuruse X väärtus aastal 2011 suurem X väärtusest aastal 2009? 4 ühikut

Kuidas leitakse aegrea silutud väärtus eksponentsilumise korral? ajahetkele t vastava tegeliku väärtuse ja eelmise silutud väärtuse kaalutud keskmisena;.

Aegrea kompleksanalüüsil kasutati aditiivset mudelit, leiti trendi mudel ja keskmised sesoonsed komponendid. Järgmise perioodi väärtuse prognoosimiseks arvutati trendi väärtus T=17, ja vastav komponent S= -3. Kui suur on prognoositav väärtus y? 14

Diagrammil on kasutatud aegrea eksponentsilumist kahe erineva silumiskonstandiga a ja b. Kumma silumiskonstandi väärtus on suurem? silumiskonstandi b väärtus on suurem.

Aegrea kompleksanalüüsil kasutati multiplikatiivset mudelit, eraldati trend ja sesoonsed komponendid. Järgmise perioodi väärtuse prognoosimiseks arvutati trendi väärtus T=4, ja keskmine sesoonne komponent S=2. Kui suur on prognoositav väärtus y? 8

Milliste kuude väärtusi kasutatakse aprillikuu libiseva keskmise leidmisel sammuga 3? veebruar, märts, aprill.
Libiseva keskmise leidmisel kasutatakse sama ja eelmiste kuude väärtusi. Samm näitab, mitu väärtust kokku arvesse võetakse. Tsentreeritud libiseva keskmise korral kasutatakse ka järgnevate kuude väärtusi.

Kuidas leitakse sesoonne komponent multiplikatiivse mudeli korral? vaatlusandmete ja trendi suhe.

Mille poolest erinevad aegrea sesoonsed muutused ja tsüklilised muutused?
Sesoonsed muutused on perioodiga aasta või vähem, tsükliliste muutuste periood on aastast pikem..

Suuruse X väärtused muutuvad perioodiliselt ümber trendi perioodiga 4 aastat. Järelikult esineb tsüklilisus.

Mida tähendab "adaptiivne prognoosimine "? Prognoositud väärtus sõltub eelmise prognoosi veast..

Sea vastavusse prognoosi pikkus ja selle liik.

Lühiajalised prognoosid – operatiivsed

Keskmise pikkusega prognoosid – taktikalised

Pikaajalised prognoosid – strateegilised

.DOCX Laadi alla originaalfail 13 lk · .docx · 116 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-10-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

116 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

bilcyh Õppematerjali autor

Statistika testid vastused

Ako Sauga TTÜ statistika test

Sarnased õppematerjalid

docx

Statistika moodle vastused

Test 1 mood, mediaan, aritmeetiline keskmine, asendikeskmine, mahukeskmine aritmeetiline keskmine, mood aritmeetiline keskmine, mood, mediaan, detsiilid detsiil, kvartiil lihtne harmooniline keskmine, kaalutud aritmeetiline keskmine, kaalutud harmooniline keskmine, lihtne aritmeetiline keskmine, mood, järjestusskaala kaalutud aritmeetiline keskmine, mediaan keskmise hinnaga, keskmine hind, arvukogumis, geomeetriline keskmine, harmooniline, aritmeetline mood, mediaan, harmooniline, aritmeetiline aritmeetiline, geomeetriline, harmooniline, mediaan Test 3 asümmeetriakordaja, püstakus, järku keskmoment, algmoment, tingmoment 1. 50 2. 65 3. 65 4. 90 5. 40 6. 70 kvartiilihaare, variatsiooniamplituud 3. 30 4. 10 5. 55,6 intervallskaala, standardhälve, püstakus kordaja, ekstsess järjestusskaala, mood, kvartiilhaare, standardhälbe valem, standardhälve tsebõsovi võrratus, variatsioonikoefitsient indeksid, kvantitatiivne, kva

Statistika

docx

Statistika kordamisküsimused

p> α võtame vastu nullhüpoteesi H0 Väikesed valimid ja t-test – Valemid: Standardviga s * sõltub sellest, kas kogumites on dispersioon ühesugune või mitte. Dispersioonide testimiseks F-test. Parameetri empiiriline väärtus - F-test dispersioonide testimiseks - Nullhüpotees H0 σ1^2 = σ2^2 Sisukas hüpotees H1 σ1^2 ≠ σ2^2 Nullhüpotees on ümber lükatud, kui empiiriline väärtus F erineb oluliselt ühest. Nullhüpoteesi korral F=1 Mitteparameetrilised testid - kasutatakse juhul kui uuritava tunnuse mõõtmiseks ei saa kasutada intervallskaalat. Nt: märgitest, χ 2-test(hii-ruut) Märgitest – Märgitesti kriitilised väärtused - χ 2-test - Jaotuse sobivuse test - Kas valitud teoreetiline jaotus sobib empiirilise jaotuse kirjeldamiseks? Kahe kvalitatiivse tunnuse vaheline seos. Nullhüpotees: empiiriline ja teoreetiline jaotus langevad kokku. Sisukas hüpotees: empiiriline ja teoreetiline jaotus erinevad oluliselt.

Statistika

docx

Statistika proovitest

Kvalitatiivse suuruse keskväärtuse muutumist, mis on tingitud nii kvantitatiivse teguri muutustest kui ka kvalitatiivse teguri enda muuutustest, iseloomustab Vali üks vastus. a. püsiva struktuuri indeks b. struktuurinihete indeks c. muutuva struktuuri indeks Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 2 Hinded: 1 Hüpoteesi statistilisel kontrollimisel võetakse vastu sisukas hüpotees, kui Vali üks vastus. a. parameetri empiiriline väärtus on suurem kui kriitiline b. parameetri empiirilise väärtuse absoluutväärtus on väiksem kui kriitilise väärtuse absoluutväärtus. c. parameetri empiirilise väärtuse absoluutväärtus on suurem kui kriitilise väärtuse absoluutväärtus; Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 3 Hinded: 1 Diskreetsel juhuslikul suurusel võib olla kolm väärtust : väärtus "2" tõenäosusega 0,2; väärtus "4" tõenäosusega 0,5 ja väärtus "7" tõenäosusega 0,3. Selle juhusliku suuruse keskväärtus on Vali

Statistika

docx

Statistika testid

Statistika

docx

Tõenäosusteooria ja statistika

teor.sagedused, kontrollida kooskõla xruut –testiga. CHISQ.INV.RT(0,05;v), kus v=r*-p-1 (v-vabadusastmetearv, r*rühmade arv, p – teoreetilise jaotuse parameetrite arv). Kui emp>teor siis võime jaotuste erinevuse lugeda oluliskes, kui emp≤teor, siis antud olulisuse nivool erinevusi oluliseks lugeda ei saa. Kui emp test – Selleks peame võrdlema tegelikke ja teoreetiliselt oodatavaid väärtusi. Teor väärtusd leitakse tegelike väärtuste tabelist ridade ja veerguda summa ning üldsumma alusel. Ühe lahtri väärtus saadakse, korrutades vastava rea ja veeru summade väärtused ning jagatakse kogusummaga. Teor väärtus=rea summa x veeru summa/kogusumma. 40. Dispersioonanalüüsi eesmärk ja olemus – Disp.analüüsi objektiks on mingi inimese teadlikule tegevusele allutatud protsess

Tõenäosusteooria ja statistika

docx

Andmetöötluse arvestustööks kordamismaterjalid

1. Mis on üldkogum?..............................................................................................................3 2. Mis on valim? Esinduslik valim.........................................................................................3 3. Mis on andmestik? Rühmitamata ja rühmitatud andmestik...............................................3 4. Arvuline tunnus – pidev, diskreetne...................................................................................3 5. Mittearvuline tunnus – järjestustunnus, nominaaltunnus...................................................3 6. Mis on juhuslik suurus?......................................................................................................3 7. Kuidas on defineeritud jaotusfunktsioon? Jaotusfunktsiooni skitseerimine, graafikult lugemine (kvantiil, kvartiil, mediaan, täiendkvantiil)............................................................3 8. Mis on juhusliku suuruse p-kvantiil? Mis on juhusliku suuruse

Kategoriseerimata

pdf

Ökonomeetria testid vastused

13. Vähimruutude meetodi korral minimeeritakse hälvete ruutude summat. Millisel joonisel on need hälbed vaatlusandmete ja regressioonjoone vahel õigesti märgitud? – joonis B 14. Kui kahe juhusliku suuruse kovariatsioon =0, siis need suurused on sõltumatud? – Väär 1. Mudel y=4,5−2,5x1+3,4x2+u Kordaja -2,5 tõlgendus – Kui x1 suureneb ühiku võrra ja x2 jääb samaks, siis y väheneb 2,5 võrra 2. Mudeli y=5,8+2,3x1−4,5x2+u, testid näitasid, et tunnus x2 on mitteoluline. Kas võib siis mudeli kirjutada kujul y=5,6+2,3x1+u? - Ei, tuleb hinnata uuesti ilma x2 3. Mis võib põhjustada selle, et mudeli hindamisel mingi seletav tunnus on statistiliselt mitteoluline? tunnus ei sobi mudelisse, valimi maht on liiga väike, esineb multikollineaarsus, tunnuste arv k on suur ja valimi maht n väike, st vabadusastmete arv n-k on väike. 4. F-testi olulisuse tõenäosus = 0,006738 5

Ökonomeetria

doc

Standardhälve, SEOSED JA DISPERSIOONANALÜÜS

Standardhälve 1. leitav dispersiooni ruuduga (ruutjuurega) 2. paikneb alati vahemikus 0 ... lõpmatus (kui on alternatiivne tunnus, siis saab olla kuni 0,5 see on triki küsimus, kui panid õige, siis on ÕIGE) 3. ei saa olla lineaarhälbest suurem (väiksem) 4. varieeruvas reas = 0 (st puhul rida just varieerub) 5. ei ükski Regressioonianalüüsi kõige üldisem eesmärk: 1. kirjldada korrlatiivset seost metemaatika funktsioonina Pidev juhuslik suurus... 1. võib omada ükskõik milliseid väärtusi tema võimalikke väärtusi hõlmavas arvuvahemikus. 2. juhuslikku suurust nim pidevaks juhuslikuks suurusesks, kui tema võimalike väärtuste hulk on loenduv. Lineaarne regressioonimudelil: 1. pole põhjus ega tagajärge 2. kordaja võb olla nii pos kui neg 3. vabaliikme abil saame kirjeldada seoste tugevust 4. regressiooni kordaja b abil saame kirjeldada seose tugevust Dispersioonanalüüsi eesmärk on: 1.

Statistika

Rohkem sarnaseid