eelkõige panid paika kaotajate(eestlaste) kohustused, kuid ka mõningad õigused. - Kes ristiusu vastu oli võtnud, kuulutati isiklikult vabaks. Maaomand jäi esialgu püsima. - Kaubandus ja meresõit jäid linnakodanike pärusmaaks. - Põllumajanduse tööriistad ja -viisid jäid samadeks. Feodaalid midagi uut näitama ja õpetama ei tulnud. - Usuga kaasnesid "ristiusuliste kohustused": 1) kümnis - e kümnes osa talu saagist. Algul tasuti põhiliselt viljas, hiljem nõuti ka karjakümnist ja muidu makse n metsasaaduste ja heina näol. 2) hinnus - kindlaksmääratud naturaalmaks - Lisaks pidid talupojad: 1)pidama üleval kohalikku preestrit ja maksma erilisist kirikumaksu e 1/10 kümnisest. 2)Maksma erinevaid trahve ning tegema aadlikele kingitusi(mida aadlikud võisid kohtu kaudu välja mõista) - Kui mõnel aastal jäi talupoeg võlgu, siis see andis aadlikule õiguse tema vabadust piirata ja talle lisakohustusi esitada.
Esialgu vallutatud aladesse suhtutakse leebelt. Hiljem koormised suurenevad. Maksud suurenevad. Saaremaalt veeti välja kive, puitu, vilja. Eluolu on vaesem kui mandrul, sest maa on kehv, maksud suured. 12) VÕRDLE RIIGIMÕISA RENTNIKU JA PÄRUSAADLIKU PEAMISI ÕIGUSI JA KOHUSTUSI RIIGIVÕIMU SUHTES Rentnik – Ei tohtinud anda ihunuhtlust taluperemeestele. Võis olla aadlik, lihtsalt kodanik või sõjaväelane. Rentis mõisa riigi käest, pidi maksma renti. Makse maksid rahas ja viljas. Kohustused: kirjas Vakuraamatus. Ei tohtinud talupoegadelt suuremat maksu nõuda. Kuninga alam. Ei olnud mõisa ega talupoegade omanik. Sissetulek väike. Pärusaadel – Mõisa omanik, omab ka talupoegasid. Õigused, kohustused: osaleda sõjaväeteenistuses. Pidi maksma riigile teatud makse, mis ette nähtud. Kohtumõistmine talupoegade üle. 13) VÕRDKE RIIGIVÕIMU SUHTUMIST SAKSA AADLISSE KOLME KUNINGA VÕIMU AJAL TAANI JA POOLA ALADEL. TOO VÄLJA 1 SARNASUS JA 1 ERINEVUS
Kile eemaldamiseks tuleb kasta mandlid kuuma vette, siis eraldub kile sõrmede vahel kergesti. Mandlid on põhitooraine martsipani valmistamisel. Parapähkel Kasvab Lõuna-Ameerika Amazonase madaliku metsades. Hiigelviljad läbimõõduga 10-25 cm kaaluvad pool kuni kaks kilo, nende valmimiseks kulub üle aasta. Kui olla botaaniliselt täpne, siis tegu polegi ehtsate pähklitega: parapähklid on hoopis seemned. Nimelt peitub kogukas kõvakestalises viljas tihedalt kokkupakituna 12-25 segmenditaolist seemet. Neid seemneid tuntakse maailmas paljude nimetuste all: Brasiilia pähklid, parapähklid, Brasiilia kastanid, parakastanid, võipähklid jne. Nii kujult kui ka paigutuselt meenutavad nad kõige rohkem apelsiniviile. Brasiilia pähkel on viljade unikaalsele koostisele üks hinnatumaid pähklipuid kogu maailmas. Parapähkli tuumad sisaldavad lisaks õlile proteiine millest väärtuslikemad on seleenproteiin, metioniin jt
Sellised leiutised, nagu paber, trükikunst, kompass, seismograaf, laterna magica (kinoprojektori eelkäija), langevari, püssirohi, tuletikud ja palju muudki pärinevad tegelikult just taolastelt. Kui jätame kõrvale riigiaparaadi ja bürokraatia arendamise, siis näeme, et taoistide panus Hiina kultuuri ületab mitmekordselt selle, mida suutsid korda saata konfutsiaanlased. Linnart Mäll on siinkohal tuletanud meelde üht lõiku "Dao Dejingist": Kulgeja asub ival, mitte kõlul; asub viljas, mitte õies. Ida konfutsiaanliku õpetlase (nagu tegelikult ka lääneliku professori) jaoks oli oluline pigem "kõlu" või "õis". See, mida konfutsiaanid taotlesid, oli tõepoolest üks suur näivus. Peab tunnistama, et kahjuks on samasugusele näivusele üles ehitatud ka suur osa meie kultuurist. Hiina taoistide saavutused said võimalikuks just seetõttu, et nende meeled olid lahti maailma suhtes ning nad ei lasknud end kammitseda. Eelarvamustest
ka lina millest kooti kangast. Talupojad kasvatasid aedviljadest sibulat, läätsi, ube, kapsaid ja granaatõunu. Puu ja aedviljad kasvasid tavaliselt väikestel neljakandilistel maaaladel. MAKSUD Maaharijad maksid maksu vastavalt viljasaagile ja koduloomade arvule. Kõik selle lugesid ametnikud kokku, nad lugesid loomad üle, vaatasid põldude suurust ja ses kõik pandi kirja. Kirjutajad panid kirja kui palju oli põllud vilja andnud. Seejärel maksid talumehed maksud, sageli tehti seda viljas. JUMALAD JA JUMALANNAD Kõik egiptlaste ametid olid ühel või teisel moel religiooniga seotud. Egiptlased uskusid paljudesse jumalatesse ning hoidsid kodus oma lemmik jumalate kujukesi. Mõned neist olid kohalikud mõned aga tuntud kogu maal. Enamik jumalate kujukesi olid seotud mingi loomaga kes sümboliseeris nende omadusi näiteks jõud ja kiirus. Sageli olid need jumalad inimesekehaga ja kindla looma peaga. Ptah Memphise loojajumal kujutatud muumiana.
Sidruniõli kasutatakse: - kosmeetikatööstuses, - alkohoolsete jookide lisandina. 48.Suurimad aprikoosi tootjad maailmas. Türgi, Iraan, Pakistan 49. Toiteelementide ja vitamiinide sisaldus aprikoosides. Olenevalt sordist ja kasvualast on viljade suhkrusisaldus väga erinev, kõikudes 420 % vahel. Euroopas kasvatavate aprikooside suhkrusisaldus on tavaliselt 6-12 %. Pektiinaineid leidub viljas 0,11,1%. Kaalium, fofor, kaltsium 50. Suurimad virsikutootjad maailmas. Hiina, Itaalia, USA 51.Virsik on tooraineks millistele toiduainetetööstuse saadustele? 52.Granaatõuna kasutamisvõimalusi. Seemneid süüakse enamasti värskena. Seemnetega kaunistatakse ja maitsestatakse: - puuvilja- ja segasalateid, - suppe, - kastmeid, - juustu,
päevakorda. Kuna Rootsist kujunes absolutistlik monarhia, mis taotles keskvõimu tugevnemist riigi kõigis osades, siis hakati mõisamaid redutseerima ehk erakätest riigi valdusesse omistama. Kokkuvõttes läks reduktsiooni tulemusel riigi kätte Liivimaal 5/6 mõisamaadest, Eestimaal üle poole ja Saaremaal ligi veerand. Riigimõisad renditi enamasti endistele omanikele, rentnikud maksid riigile suhteliselt madalaid rente osalt viljas, osalt rahas. Rentnikel keelati anda ihunuhtlust taluperemeestele, talupoegadele anti õigus kaevata rentniku peale kohtusse, kuni kuningani välja. Samuti keelati talupoegade müümine maast lahus, nende taludest väljatõstmine ja talumaade mõisastamine. Eesti riigitalupoja staatus ei olnud küll veel võrreldav vaba talupoja omaga Rootsis, ent siiski oli see tunduvalt parem kui eramõisate talupoegade õiguslik seisund. (Estonica, 2010) Linnad
jalgrattaga, suuskade, paadiga ja ratsa kõikjal päikesetõusust loojanguni, kus see ei ole seadusega või seaduse alusel keelatud, Viibida kõikjal, kus on lubatud liikuminegi, Korjata metsamarju, seeni, lilli, ravimtaimi, pähkleid ja muid loodusande, mis ei ole looduskaitse all; Kalastada ühe lihtkäsiõngega avalikel või avalikuks kasutamiseks määratud veekogudel. Ei või: Liikuda kohalike elanike koduõuedel, istandustes, mesilates, külvidel, viljas ja mujal põllumajandusmaal, kus sellega tekitatakse omanikule kahju, Süüdata lõket ja telkida maaomaniku või maavaldaja loata, Pidada jahti ja kalastada ilma vastavate lubadeta, välja arvatud lihtkäsiõngega, Vigastada puid ja põõsaid, Häirida kohalike elanike kodurahu, Kahjustada metsloomade ja lindude elupaiku ja pesi, korjata nende mune, tuua neid kaasa koju ning tekitada neile muul viisil kahju, Kahjustada looduskaitseobjekte ja kaitstavaid liike, Kasutada
puudub. Viljade morfoloogilistes klassifikatsioonides lähtutakse õie ja sigimiku ehitusest. Vili tekib ühest sigimikust, mis võib koosneda paljudest viljalehtedest. Koguvili moodustub apokarpsest sigimikust, kus viljalehed küpses viljas ei liitu (vaarikas -- Rubus idaeus). Vilikond areneb tervest õisikust, s.o. paljude õite viljumisel. Kui viljad arengu käigus liituvad, tekib liitvilikond, näiteks mooruspuul (Morus sp.) või ananassil (Ananas sp.). Kui perikarp on lihakas, räägitakse
Kordamisküsimused Mikroobide elutegevust mõjutavad: füüsikokeemilised,keemilised,bioloogilised füüsikalised tegurid. 1. Keskkonna füüsikokeemilised tegurid, mis mõjutavad mikroorganismide elutegevust. Keskkonna veesisaldus: M.võivad arendeda ainult seal kus vaba vesi. Mikroobid ise sisaldavad kuni 85% vett, võtavad toitaineid ja väljutavad jääkaineid. Kasvuks vajava vee järgi jagunevad: hüdrofüüdid(armastavad vett), mesofüüdid(keskpärane veevajadus), kserofüüdid( taluvad ka kuivust). Paljud bakterid kuuluvad hüdrofüütide hulka. Vee kätte saadav osa, vee aktiivus: aw = n1 / n1 n2. N-lahutusunud aine ja lahusti moolide arv. Vee aktiivus on 0-1.0- veevaba, 1-dest.vesi.(mikr.kasv).Opt-0,99-0,98(kiirestiriknevadtoiduained). 0,94-ei kasva, pärmidel pöördeline0,88- 0,85.hallitustel 0,80. Veeaktiivsuse alandamine vettsiduvate ainetega, on säilitamiseks. Kuivtooted sis.m.Kuivtoodete säilitamisel on tähtis õhu suhtleine niiskus ja temp....
1) Miks kujunesid Frangi riigis feodaalsuhted? Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke. Germaani hõimudel kandsid relva kõik vabad mehed ja sõdisid oma põhitegevuse kõrvalt, kui olukord nõudis. Frangi riik eesotsas Karl Martelliga vajas aga paremat sõjaväge. Karl Martelli ajal loodi raskesõjavägi, see aga nõudis sõjameestelt kalli varustust ja hea väljaõppe olemasolu. Vastutasuks said nemad maad koos talupoegadega. Nii tekkis rüütlite kiht ühiskonnas. Taolise uut laadi sõjaväeorganisatsiooni loomine sai feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks. Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Rooma riigi lagunedes kadus Gallia aladelt ametnikele tuginev administratsioon. Uue impeeriumi loomisel tuginesid Frangi valitsejad oma käskude ja seaduste elluviimiseks just vasallidele, kellele v...
Rakvere Ametikool Ülari Vaarik K12 Joogid Iseseisev töö Juhendaja : Eha Raal Rakvere 2013 JOOGID Joogid jagunevad: Alkohoolsed ja alkoholivabaeks ehk alkoholita jookideks. Esimesed sisaldavad üle 1,2 mahu% etanooli, sealhulgas õlu üle 0,5mahu% ALKOHOOLSED JOOGID Liigitatakse olenevalt etanoolisisalduselt · Lahjad kuni 22 mahu% etanooli · Kanged 22 kuni 80 mahu% etanooli · Üle 80 mahu% on piiritused Piiritused ja alkohoolsed joogid annavad kokku mõiste ALKOHOL. Alkohoolsed joogid liigitatatakse veel: - destilleerimata - saadakse vahetult alkohoolse käärimise käigus (vein, õlu) - destilleeritud valm. Eelnevalt toodetud piirituse ( destillaadi) baasil (viin, napsud, brändi,viski DESTILLEERITUD JOOGID VIIN Valmistatakse kõrgeima puhastusastmega rektifitseeritud piiritusest ja lahkendatatakse mine...
Siis liiguvad võrse tipulehtedele, mässitakse lehed valkja võrgendiga kokku ja röövikud toituvad selles ühises võrgendipesas. Siis nukkuvad sealsamas, ilmuvad liblikad. 1 pk suve jooksul. Lehtedest järel ainult rood. Õuna(pihlaka)koi nukk talvitub mullas, kõdus. Liblikate lendlus algab õunapuude õtsemise ajal. Munevad õiesmikule või noorte õunte karikale. Koorunud röövik närib õuna sisse augu. Röövikud kaevandavad viljalihas, kogu vastseperiood möödub ühes viljas. 1 pk. Täiskasvanud röövik läheb ära maapinnale talvituma. Õunamähkur ehk õunauss talvitub täiskasvanud röövik koorepragudes. Munevad lehtede alumisele küljele, puukoorele ja viljadele. Koorunud röövik närib end vilja sisse, kahjustab 2...4 vilja. Kolmas kasvujärk sööb ära seemned. Kiletiivlased. Pidevkehalised. Ploomivaablased talvitub ebaröövikuna mullas kookonis. Nukkub kevadel. Munad munetakse tupplehtede sammaskoesse. Munast koorunud ebaröövik
1) Miks kujunesid Frangi riigis feodaalsuhted? - Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke. Germaani hõimudel kandsid relva kõik vabad mehed ja sõdisid oma põhitegevuse kõrvalt, kui olukord nõudis. Frangi riik eesotsas Karl Martelliga vajas aga paremat sõjaväge. Karl Martelli ajal loodi raskesõjavägi, see aga nõudis sõjameestelt kalli varustust ja hea väljaõppe olemasolu. Vastutasuks said nemad maad koos talupoegadega. Nii tekkis rüütlite kiht ühiskonnas. Taolise uut laadi sõjaväeorganisatsiooni loomine sai feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks. - Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Rooma riigi lagunedes kadus Gallia aladelt ametnikele tuginev administratsioon. Uue impeeriumi loomisel tuginesid Frangi valitsejad oma käskude ja seaduste elluviimiseks just vasallidele, kellele vastutasuks anti maad ja kaitset. Selline süsteem tagas ka sõja korral tugevat kaitset. ...
Sama kauna saab kasutada uuesti. Seda võib säilitada tuhksuhkrus, siis saab vanillisuhkru. Seda lisatakse valmistoidule kuna maitseomadused muutuvad kuumutamisel. Aniis- kuulub sarikaliste sugukonda. See on magusa maitsega. Kardemon- see on tugeva lõhnaga, ent siiski meeldiva pehme maitsega. Kasutamisel peab olema täpne, sest eksootiline maitse saab kiiresti valitsevaks just soolastes toitudes. 2. Seemnelised vürtsid Muskaat- muskaadipuu viljas olev seeme, mis koosneb seemnest ja seemnerüüst ehk muskaatõiest. Seemnerüü kuivatatakse ja saadakse aromaatne maitseaine. Kasutatakse ka seemet (,,pähkel"). See on tugeva aroomiga, kasutada võib paljudes toitudes, kuid maitsestamisega peab olema ettevaatlik 3. Õielised vürtsid Nelk- troopilise nelgipuu õienupud. Tal on tugev lõhn ja maitse, kasutamisel peab olema ettevaatlik, et aroom ei varjaks toidu maitset.
Sama kauna saab kasutada uuesti. Seda võib säilitada tuhksuhkrus, siis saab vanillisuhkru. Seda lisatakse valmistoidule kuna maitseomadused muutuvad kuumutamisel. Aniis- kuulub sarikaliste sugukonda. See on magusa maitsega. Kardemon- see on tugeva lõhnaga, ent siiski meeldiva pehme maitsega. Kasutamisel peab olema täpne, sest eksootiline maitse saab kiiresti valitsevaks just soolastes toitudes. 2. Seemnelised vürtsid Muskaat- muskaadipuu viljas olev seeme, mis koosneb seemnest ja seemnerüüst ehk muskaatõiest. Seemnerüü kuivatatakse ja saadakse aromaatne maitseaine. Kasutatakse ka seemet (,,pähkel"). See on tugeva aroomiga, kasutada võib paljudes toitudes, kuid maitsestamisega peab olema ettevaatlik 3. Õielised vürtsid Nelk- troopilise nelgipuu õienupud. Tal on tugev lõhn ja maitse, kasutamisel peab olema ettevaatlik, et aroom ei varjaks toidu maitset.
Küpse vilja tunneb ära selle järgi, et ta on raskem kui ta välja paistab, tugeva, kergelt kortsus koorega. Söömiseks lõigata vili pooleks ja süüa lusikaga viljaliha ning seemned. Viljaliha sobib jäätise, jogurtiga, kohupiimakooki, röstitud saiale. Papaia Pärineb troopilisest Ameerikast. Enamus liigid on küpselt tumekollased või oranzid. Viljaliha on lõhe-roosat värvi ning mustade seemnetega, mis on samuti söödavad. Maitseb nagu segu melonist ja virsikutest. Viljas on palju provitamiini A ning vitamiine B2 ja C. Valmimata viljad sisaldavad piimmahla. Vilju süüakse pärast poolitamist ja seemnete eemaldamist lusikaga, maitse parandamiseks lisatakse sageli sidrunimahla. Kooritud ja tükeldatud viljaliha kasutatakse puuviljasalatites, eelroana lihatoitude juures. 10
Küpse vilja tunneb ära selle järgi, et ta on raskem kui ta välja paistab, tugeva, kergelt kortsus koorega. Söömiseks lõigata vili pooleks ja süüa lusikaga viljaliha ning seemned. Viljaliha sobib jäätise, jogurtiga, kohupiimakooki, röstitud saiale. Papaia Pärineb troopilisest Ameerikast. Enamus liigid on küpselt tumekollased või oranzid. Viljaliha on lõhe-roosat värvi ning mustade seemnetega, mis on samuti söödavad. Maitseb nagu segu melonist ja virsikutest. Viljas on palju provitamiini A ning vitamiine B2 ja C. Valmimata viljad sisaldavad piimmahla. Vilju süüakse pärast poolitamist ja seemnete eemaldamist lusikaga, maitse parandamiseks lisatakse sageli sidrunimahla. Kooritud ja tükeldatud viljaliha kasutatakse puuviljasalatites, eelroana lihatoitude juures. 10
seaduse alusel keelatud; viibida kõikjal, kus on lubatud liikuminegi; korjata metsamarju, seeni, lilli, ravimtaimi, sarapuupähkleid ja muid loodusande, mis ei ole looduskaitse all; kalastada ühe lihtkäsiõngega avalikel või avalikuks kasutamiseks määratud veekogudel. Ei või: liikuda kohalike elanike koduõuel, istandikes, mesilates, külvidel, viljas ja mujal põllumajandusmaal, kus omanikule tekitatakse sellega kahju; süüdata lõket ja telkida maaomaniku või maavaldaja loata; pidada jahti ja kalastada ilma vastava loata, välja arvatud lihtkäsiõngega; vigastada puid ja põõsaid; häirida kohalike elanike kodurahu; kahjustada metsloomade ja lindude elupaiku ja pesi, korjata nende mune, tuua neid kaasa koju ning tekitada neile kahju muul viisil;
JOOGID Joogid jagunevad: Alkohoolsed ja alkoholivabaeks ehk alkoholita jookideks. Esimesed sisaldavad üle 1,2 mahu % etanooli, sealhulgas õlu üle 0,5mahu% ALKOHOOLSED JOOGID Liigitatakse olenevalt etanoolisisalduselt · Lahjad kuni 22 mahu% etanooli · Kanged 22 kuni 80 mahu% etanooli · Üle 80 mahu% on piiritused Piiritused ja alkohoolsed joogid annavad kokku mõiste ALKOHOL. Alkohoolsed joogid liigitatatakse veel: - destilleerimata - saadakse vahetult alkohoolse käärimise käigus (vein, õlu) - destilleeritud valm. Eelnevalt toodetud piirituse ( destillaadi) baasil (viin, napsud, brändi,viski Etanooli kontsentratsiooni alkohooses joogis, nn. joogi kangust väljendatatakse mahu%-des (vol) või kraadides, mis Näitavad etanooli kogust milliliitrites 100 ml joogi kohta. Peale etanooli tekib alkohoolsel käärimisel veel teisi ühendeid- metanool eh...
Sellest sai külalislahkuse sümbol. Ostmine Ananassi kasvatatakse maailma eri paigus. Suurimad tootjamaad on Tai, Brasiilia, Hiina ja Mehhiko. Havail kasvatatakse maailma ananassidest kolmandik, sealhulgas konservananassidest pooled. Ostmisel nuusutage vilja- küps ananass lõhnab tugevasti ja magusalt. Valige vili, mille koor on vetruv, lehekroon tumeroheline ja karge. Oma parimad päevad ületanud vilja koor on pehme, mõnikord ka kuiv ja närtsinud. Pidage ka meeles, et suuremas viljas on söödavat osa suhteliselt enam, kui väikses. Söödav osa moodustab ca 70% vilja kaalust. Säilitamine Säilitamiseks pange küps ananass kilekotti ja sulgege selle suu, kuid torkige kilesse mõned õhuaugud. Säilitage jahedas ruumis, parema puudumisel külmkapi puuviljasahtlis kuni 3 päeva. NB! Madalamal temperatuuril kui +7 halveneb ananassi maitse tunduvalt. Pooltoores ananass pange lahtiselt toatemperatuurile, eemale küttekoldest ja otsest
BIOLOOGIA 1.Bioloogia uurib elu 1.1 Elu omadused Elu tunnused kokku 11 · Rakuline ehitus o Hulkraksed o Ainuraksed Rakk on kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Biomolekulid molekulid, mis väljaspool organismi ei moodustu. · Sahhariidid · Lipiidid · Valgud · Nukliinhapped · Vitamiinid Aine ja energiavahetus · Autotroofid organismid, kes võtavad väliskeskkonnast anorgaanilisi aineid ja muudavad need orgaanilisteks. (taimed ja kemosütneesivad bakterid) · Heterotroofid tarbivad talmiskujul orgaanilist ainet (energiat saavad toidust) Paljunemisvõime · Suguline · Mittesuguline o Eoseline o Vegetatiivne Arenemis ja kasvamisvõime · Otsene areng nt inimene · Moondeline areng nt konn Stabiilne sisekeskond · Kõigusoojased kehatempera...
Hendrik Relve ,,Puude juurde" kokkuvõte 1) Haab (Populus temula) Haavametsad on Eestis kaasikute ja lepikute järel kolmandal kohal. (4%) lehtmetsade pindalast. Kõige rohkem on Eesti ida- ja kaguosas. Paljuneb seemnetest ning juurevõsudest. Seemned valmivad juunis (1 puu võib aastas lendu lasta kümneid miljoneid seemneid) Seemned juhtuvad harva idanema. Levib juurevõsude asemel edukamalt- võsusid levib kõikjale puu ümber 25 meetri ulatuses. Noorte haavade oksad harunevad vähe ja on punsunud. Esimestel aastatel sirgub haava latv igal aastal tavaliselt tervelt meetri jagu.(kiirekasvuliseim puu Eesti metsades). Haava eluiga on alla 100 aasta. Suured haavad on enamasti juba seest mädad, seda põhjustavad paljud seeneliigid. Haavakoor on teistest puukoortest toitvam. Halli tooniga haavad nakatuvad seenhaigustesse kergemini, kui roheka koorega haavad(elujõulisemad tänu klorofülli rohkusele). Haavalehed väris...
• Vananemine sõltub keskkonnatingimustest ja toitainete kättesaadavusest • Raugastumine on geneetiliselt reguleeritud • Mõlemal juhul toimub toitainete ümberpaigutumine 9 Mis on varumise ja salvestamise erinevus, too näiteid • Varumine on aktiivne C-produktide ümberjaotuse protsess. Toimub kasvu arvel. Reguleeritakse taime kasvuhormoonide poolt. • Salvestamine on keskkonnatingimustest mõjutatud hetkel üleliigsete ainete kogumine (näit. Süsivesikud viljas veepuudusel) 10 Loetle erinevaid biootilisi keskkonnafaktoreid, mis mõjutavad produktsiooni Mikroorganismid (viirused,bakterid,seened), loomad (karjatamine,tallamine), inimmõju (tulekahjud, saaste, tallamine) 11 Loetle erinevaid abiootilisi keskkonnafaktoreid ,mis mõjutavad produktsiooni Temperatuur, päikesekiirgus, tuul, vesi 12 Loetle erinevaid kiirguskeskkonnafaktoreid, mis mõjutavad produktsiooni Uv-kiirgus,
Abtid, abtissid munga, nunnakloostri ülemad Preestrid koguduse hingekarjused, kes viisid läbi 7 sakramenti: ristimine, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, abielu sõlmimine, vaimulikuks astumine - TRANSSUBSTANTSIOONIÕPETUS pühitsemise käigus muutub leib issanda ihuks ja vein issanda vereks - Kiriku sissetulekud: kümnis suurkümnis viljas looma e. verekümnis väikekümnis (aiasaadused) sissetulekud kiriku maavaldustest tasu kristlike toimingute eest annetused 3. Katoliku kiriku õpetus - Piibli 2 osa Vana ja Uus Testament, Vana Testament heebrea keeles ja juutide ajaloost, Uus Testament kreeka keeles ja Kristuse elust - IV saj tõlkis Hieronymos Piibli ladina keelde 4. Paavstlus - Tugev paavst Gregorius I Suur
Linnade kiire kasvuaeg 14-15 sajand Rahvastik: • Käsitöölised: o Kõrgem – sepad, rätsep, kääsler, lihunik, kullasepp (kõrgeim), kellasepp, pottsepp, ehitaja o Madal – kandjad, voorimehed, pesunaised, köiekeerajad • Kaupmehed – tung Nouvgorogi turule • Vaimulikud – sotsiaalne teostus Vallutusjärgne olukord Eestis: 1. Ristitutel isikuvabadus 2. Säilis maaomand 3. Künnis viljas 5-10%, lisaks 1% kirikule 4. Trahvid 5. Kohtuõiguse piiramisest (1/3 mõissnikule, 2/3 kannatanule rahas) 6. Väliskaubandus läheb linnadele 7. Piiratakse pärimisõigust 8. Ehituskohustused 9. Teotöö 1-2 päeva aastas Jüriöö järgne: • Saksa ordu tugevneb, Taani müüb Eesti Saksa ordule • Suhted talupoegadega lepingulised • Künnis tõusis 10%->20%->25%
täielikult valminud. Kui viljadel lastakse valmida, kaotavad need kirbe maitse ja varisevad. Valminud pipraviljad säilivad halvasti. 6 Viljad kuivatatakse päikese käes. Pipraid saab kuivatada ka kuivatis. Need viljad, millest tahetakse saada musti piprateri, kupatatakse enne kuivatamist. Kupatamine puhastab viljad, purustab rakukestad viljas ja kiirendab pruunistavate ensüümide tööd kuivatamise ajal. Kuivatamise käigus tõmbub vili seemne ümber kokku ja tumeneb õhukeseks kortsus mustaks kihiks. Purustamata musta pipraga maitsestatakse nii külmi kui ka sooje praetud ja grillitud liha-, kala-, köögivilja-, seene- ja munatoite. Ta kuulub marinaadide ja kuivade vürtsisegude koostisesse Purustatud must pipar sobib hästi kastmete, hakklihatoitude, maksa, neeru, ulukiliha, suppide,
" ( Selleks, et luua maale loodus, loomad ja inimene on tõesti tarvis eraldada maa vest. Ainevahetuse seaduse alusel tähendab see vesiniku siseenergia tootmist mille tagajärjel tõmbus vesi kokku madalikkudesse. Ja arvestage seda, et vesinik on samuti energia kui inimene õpiks kasutama rahuotstarbeks vesiniku jõudu sellisel juhul oleks inimkond õigel teel. ) Salm 11. Ja Jumal ütles: ,, Maast tärgaku haljas rohi, seemet kandvad taimed, viljapuud, millede viljas nende seeme on, nende liikide järele maa peale!" Ja nõnda sündis: ( ainevahetuse seaduse alusel tähendab see ahelreaktsiooni seaduse rakendamist looduse suhtes, kus üks olevus kutsub esile teise vajaduse ja maale loodi hapniku tootmise vahendid ehk loodus oma täiuslikus seisundis, sest ilma hapnikuta ja veeta ei saa eksisteerida ükski bioloogiline aine. Seega saime kolm ainet ilma milleta ei saa eksisteerida ükski populatsiooni
Kuidas aga sarapuud ära tunda, kui tal pähkleid küljes pole? Kui on suvi, siis maksab vaadata lehte. Tema lehe kõige laiem koht on teravale tipule väga lähedal ning leht on pehme, noorelt isegi karvane. Noored oksad on samuti sageli karvased. Talvel aga tuleb vaadata pungi. Need on rohekad või harvem punakad, pisut lapikud ning servas väikeste ripsmetaoliste karvadega. Ja veel üks huvitav asi. Pähklil käies olete kindlasti märganud, et osadel on pisike auk sees. Sellises viljas ei ole aga mingit tuuma. See on kõik ühe väikese mardika töö. Nimelt pähklikärsakas muneb oma munad noore pähkli sisse, munadest kooruvad vastsed, kes hakkavad maitsvat sisu sööma. Lõpuks saab aga söök otsa ning nad närivad end seni kaitsnud kestast välja ning alustavad oma elu järgmist etappi. Harilik pihlakas (Sorbus aucuparia) pihelgas, pihlak, pihl, pihlapuu Pihlapuu ei jää sügisel oma kaunite oranzikate marjadega kellelegi märkamatuks
Eesti keskaja mõiste ja koht Eesti ajaloos: mõiste kasutuselevõtt, sünkroonsus LääneEuroopa keskajaga, side Eesti naaberaladega. Hinnang üldistele arengutele perioodi jooksul historiograafias. Eesti keskaeg 1500-1550. Mujal 500-1500 algas veidi hiljem, kui Lääne-Euroopas. Siis kui meil siin keskaeg algas, oli lääneeuroopas juba kõrgekeskaeg. Naaberalade, nt lätialadega on meil sarnane käsitlus. Allikad ja arhiivid. Põhilised allikapublikatsioonid: Liv-, Est- und Kurländisches Urkundenbuch, Acten und Rezesse der livländischen Ständetage. Saab paavstikuuria andmetest Vatikanis üht-teist. Lisaks sellele ka Saksa Ordu andmeid, aga nendega on ka probleem, sest kõik ei ole säilinud, üks moment jõudis see arhiiv Rootsi ja suuremas osas hävis kuningalossi tulekahjus. Mitte säilimise põhjus seiseb selles, et kui tuleb kuskil sõda, siis arhiiv on asi, mis esimeste seas likvideeritakse, kuna on sseda parem, mida vähem vaenalne meie kohta teab. ...
säilitasid oma poliitilised õigused. Liivi ordu kaotus 1260. a. Durbe lahingus tingis 1261. a. Saaremaa metsiku rüüstamise ordu ja tema liitlaste poolt. Põlisrahva õiguslik olukord halveneb kes olid vastu võtnud ristiusu, kuulutati isiklikult vabadeks ja nende maaomand jäi esialgu püsima. Kaubandus ja meresõit kui tulutoovad elualad jäeti linnakodanike hooleks. Ristimistega kaasnesid kohe kohustused. Peamiseks koormiseks oli kümnis (kümnes osa talu saagist). Algul tasuti seda viljas, hiljem karja, metsasaaduste ja heina näol. Käibel oli ka kindlaksmääratud naturaalmaks hinnus. Lisaks pidid talupojad ülal pidama kohalikku preestrit ja maksma kirikumaksu (kümnendik kümnisest). Kui talupoeg jäi mõisnikule võlgu, oli viimasel õigus tema isiklikku vabadust piirata ja lisakohustusi panna. Kõik see tõi kaasa 1315. a. ikalduse ja näljahäda. Rahvas pidi veel ehitama linnuseid ja kirikuid ning teid rajama. Tuli juurde teotöö. Üha
piirkondades. Euroopas on peamised granaatõunakasvatajad Hispaania, Portugal ja Itaalia.Granaatõunaistandikke leidub ka endise N Liidu lõunaosas. Granaadipuu kasvab rohkem põõsa kui puukujulisena 5-8 m kõrguseks. Granaatõunaks ehk granaadiks nimetatav vili on botaaniliselt tegelikult ebamari. See on ümmargune, kuni 10 cm läbimõõduga, kollakaspruuni kuni sarlakpunase, umbes 5 mm paksuse sileda nahkja kestaga ja võib kaaluda kuni 500 g. Viljas on arvukalt umbes 7 mm pikkusi ja 1-2 mm jämedusi seemneteri. Iga seeme on ümbritsetud pehmelihalise, klaasjalt läbipaistva, helepunase, mahlase, magus-aromaatse ümbrisega. Arvukate granaatõuna sortide hulgas leidub aga ka selliseid, millel seemneteri ei olegi ja on arenenud vaid lihakas seemneümbris. Põhilisteks Euroopa turgude varustajateks granaatõuntega on Hispaania, Itaalia jt Vahemeremaad ning Iisrael. Vili on võrdlemisi hästi trasporditav ja säiliv. Säilitamisel
1000 sidruni koorest pressitakse 475 grammi õli. Nii sidruni- kui apelsiniõli toodetakse peamiselt Itaalias ja Ameerika Ühendriikides. 18. Suurimad aprikoosi tootjad maailmas. Türgi, Iraan, Pakistan 19. Toiteelementide ja vitamiinide sisaldus aprikoosides. Olenevalt sordist ja kasvualast on viljade suhkrusisaldus väga erinev, kõikudes 420 % vahel. Euroopas kasvatavate aprikooside suhkrusisaldus on tavaliselt 6-12 %. Pektiinaineid leidub viljas 0,11,1%. Eriti tähToitaineid 100 grammis aprikoosides Vesi 86,35 g Valgud 1,40 g Rasvad 0,39 g Süsivesikud 11,12 g Sahharoos 5,87 g Glükoos 2,37 g Fruktoos 0,94 g Kiudained 2.0 g Energia 48 kcaltis on aprikooside suur karotiinisisaldus (A-provitamiin) (tervistav puuvili).
Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse Kordamisküsimused EKSAMIKS · Assimilatsioon: ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. · Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat. · Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tsellulo...
või külmakuivatatud kalatoitu, mida on võimalik saada akvaariumipoodidest. Need sisaldavad kuivatatud ja külmutatud ussikesi ning putukaid. Maailma juhtivaks akvaariumkalade toitude tootjaks on Tetra. MAGUS (KAKAO, NÄRIMISKUMM JA MUUD) Kakaopuid on 3 erinevat sorti. Kakaopuu viljad võivad olla rohelised, kollased või pruunid, 10- 30 cm pikkused ja 5 cm läbimõõduga. Vilja sisemus on jagatud viieks kambrikeseks. Ühes viljas on 20- 40 seemet. Kakaouba sisaldab: Rasva 40- 60%, Valku 12%, Tärklist 7%, vähemal määral vett, parkaineid, mineraalaineid, kofeiini, teobromiini. Suurimad kakao tootjad on Elevandiluu Rannik, Ghana ja Indoneesia. 19.sajandil rajati sokolaaditehaseid Euroopasse ja valmistati esimesi tahvli- ehk söögisokolaade. Õpiti eraldama kakaovõid ja kakaomassi ning valmistama piimasokolaadi ja kakaopulbrit. Töötlemisel korjatakse valminud viljad puudelt. Kuivatatakse päikse käes, kus seemned
Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse Assimilatsioon: ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat. Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga raku...
või pektiini. Zelee on poolläbipaistev sülditaoline mass. Marineeritud ja homogeniseeritud puuvilja-marjakonserve valmistatakse analoogiliselt köögiviljadega. 6.8. Muud tooted Röstitud pähklid, mandlid, arahhis jt Võidakse lisada soola, soola ja suhkrut ning mett. 7. KOHV, TEE JA MAITSEAINED 7.1. Kohv Kohvi saadakse igihalja, troopilises vööndis kasvava kohvipuu seemnetest. Tumepunastes ja lihakates, umbes kirsisuurustes viljades arenevad seemned nn. kohvioad. Ühes viljas on 2, harvemini 1 roheline seeme. Maailma kohvitoodangus (umbes 6 milj. t ) on esikohal Brasiilia, järgnevad Kolumbia ja Indoneesia. Kohvioad sisaldavad 0,6... 2,8% kofeiini, kiudaineid, suhkruid, rasva, valku, mineraalaineid, orgaanilisi happeid, parkaineid, B-rühma vitamiine jt. kokku kuni 1200 erinevat ühendit. Röstimisel muutub ubade keemiline koostis ja moodustub rohkem kui 70 ühendist koosnev aromaatsete ainete kompleks. Kohviubade tüübid
ekspluateerimise ebaeetilist aspekti. Siinsed sotsiaalsed olud said mitmete kirjutiste kaudu tuntuks ka Saksamaal. Lisaks tulid Prantsuse revolutsiooniga levinud aated inimeste võrdsusest ja inimõigustest, millele ei leidunud vastuargumente. Aadel oli sattunud ajajärgu juhtivate ideede kriitika alla ja tõrjutud kaitsepositsioonile. Koolimaa Talurahvakoolide õpetajate (kellest paljud olid pärisorised talupojad) töötingimused 18 sajandil olid üldiselt halvad. Palka said nad mõisast viljas, mille mõis siis talupoegadelt sisse nõudis. Mõisas oli võimalus anda õpetajale kasutamiseks ka nn koolimaa. Sajandivahetusel hakati õpetajaid õppetöö ajaks mõisaorjusest vabastama ja nad ei kuulunud ka nekrutikohustuse alla. Tsunftijänes 19 sajandil valitsesid linnades saksa käsitööliste tsunftid, mis kuulusid väikegildi ja olid eestlastele suletud. Tsunftikäsitööliste hulka olid pääsenud mõned üksikud, kes töötasid tsunftiväliste käsitöölistena
Kordamisküsimused 2020: Table of Contents Spermatogenees.......................................................................1 Oogenees.................................................................................6 Viljastumine...........................................................................10 Lõigustumine.......................................................................... 13 Gastrulatsioon........................................................................20 Ektoderm................................................................................ 26 Endoderm............................................................................... 30 Mesoderm..............................................................................32 Soo määramine.......................................................................37 Spermatogenees Milline on imetajate testise ehitus ? (märksõnad: väänilised seemnetorukesed, ...
Aromaatsemad kohvioad saadakse kohvipuust mis on kõrgemal merepinnast, mida kõrgemal seda aromaatsem. (Nõupuu, 2011) Kohvipuu kasvab umbes 7–8 m kõrguseks, kuid istandustes pügatakse need u 2 m kõrguseks, et viljade korjamine oleks kergem. Kohvipuu õitseb ja hakkab marju kandma 3–4 aasta vanuselt. Õied on valged, jasmiinilõhnalised. Õitest kasvavad väikesed rohelised marjad, mis küpsedes muutuvad punaseks, meenutades kirssi. Marjade sees arenevad seemned, nn kohvioad. Ühes viljas on kaks rohelist seemet, harva üks, mis korjatakse eraldi ja müüakse eriti väärtusliku kohvi – pärlkohvina. (Ibid) Kohvipuid arvatakse olevat 25-80 liiki. Kohvipuu pärineb Lõuna-Araabiast ja Ida- Aafrikast. Ühelt puult võib saada 4-5 kg vilju, millest omakorda saab 600-700 g toorkohvi. Esimese saagi annab kohvipuu 4-6 aastaselt. Saaki koristatakse mitu korda aastas, seda seni, kuni puu saab 25-aastaseks. Oad eraldatakse kuivatatud viljadest või
Seeme valmib väga aeglaselt, kuni kiiresti kuni 3 kuni 4 nädala 1,5-2 aasta jooksul, ajavahemik kuni ühe vegetatsiooniperioodi tolmlemise ja viljastamise vahel jooksul. võib ulatuda 13 kuuni. 2. Endosperm triploidne (3n). 2. Endosperm haploidne (n). 3. Lootel on 1-2 idulehte. 3. Lootel on enamasti rohkem kui 4. Seeme asetseb viljas. kaks idulehte. 4. Seeme on vabalt seemnesoomusel. (Botaanika, lk 269) KATTESEEMNETAIMED PALJASSEEMNETAIMED Traheed = sooned Puit Traheiidid "Kaetud" ümbritsetud ühest viljalehest Seeme "Paljas" kahe viljalehe vahel
erivara – võlausaldajate nõuete maksmapaneku erisused selle vara osas ühisvara – PKS 25, VÕS 589 2. Kasu Asja vili – loodusjõul või inimese kaasabil tulenevad saadused, samuti tulu, õigussuhte alusel Õiguse vili – tulu, mida õigustatud isik saab õigusest vastavalt selle eesmärgile, samuti tulu, mida õigus annab õigussuhte tõttu TsÜS 62 Kasutuseelis – eelised, mis tulenevad asja või õiguse kasutusest, olemata seejuures viljas TsÜS 62 3. Kulutused esemele Kulutuse vajalikkus – TsÜS 63 p1 – eseme säilitiamine või kaitse täieliku või osalsie hävimise eest Kasulikud kulutused – TsÜS 63 p2 – kulutused, millega muudetakse ese paremaks Toreduslikud kulutused – TsÜS 63 p3 – eseme mugavuse, meeldivuse või ilu taotlemine 4. Eseme väärtus Eseme väärtus – TsÜS 65 – harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole sätestatud teisti
Puu on reeglina poogitud. Sellepärast tuleb jälgida juurevõsusid ja vesivõsusid. Need lõigatakse kohe pärast kasvama hakkamist ära. Puu tüve ei tohi laasida või püüda võrale lõikamisega teatud kindlat kuju anda. Vastasel korral ei hakka puu õitsema. Parim lõikamisaeg on hilistalvel või varakevadel. (Samuelsson ja Schenkmanis) Viirpuuliike paljundatakse seemnetega, kultivare pookimisega (Mettik, J.). Ühes viljas on 1-5 paksu kestaga seemet. Paks kest takistab idanemist, sügisel külvatud seemned tärkavad enamasti alles ülejärgmisel kevadel. (Sander, 2011) Sellist ,,surnud külvi" pole kellelegi vaja. Seepärast töödeldakse ka viirpuu viljalihast puhastatud seemneid puukoolides tavaliselt väävelhappega, mis seemnekesta õhemaks söövitab. Selle töö juures aitab ainult kogemus, sest liiga pikk söövitusaeg hävitab seemne, liiga lühikesest pole aga kasu. (Sander, 2011) Kuid saab ka teisiti
20 protsenti vilja kaalust. Kui arvata veel maha vilja koor, jääb järele umbes 70 protsenti söödavat sisu. Võib süüa lihtsalt niisama, kuid kivi väljavõtmisel tekkivat õõnsust võib täita salatitega või kasutada avokaadot ennast pidulike kokteilsalatite koosseisus. Kastmetes. · Ploom - Ploom on ühe emakasuudmega ja ülemise sigimikuga õiest arenenud luuviljaliste paljasvili. Viljas on üks seeme, mida katab viljakesta siseosadest arenenud tugev luu. Luud ümbritseb mahlane vahekest ning õhuke väliskest. Ploomi väliskesta värvus varieerub rohelisest ja kollasest punase ning mustjassiniseni. Viljaliha varieerub värvuselt punasest ja oranzist kollase või kollakasroheliseni. Viljaliha on sõltuvalt sordist kas luu küljes kinni või mitte. Ploome võib süüa värskelt. Ploomidest keedatakse moosi ja marmelaadi. Neid
aastast alates hakatakse kogu asjaajamises kasutama rootsi keelt. Proovib igal viisil oma provintsi majandusedu elavdada. Riigikassa oli miinuses, palku ei suudetud maksta, siis anti mõisaid ametnikele palgaolude parandamiseks. Ametnikud on kergesti äraostetavad. Ametnikud ülekoormatud, hakatakse rajama komisjone. Aga asjad ikka venivad, pidevalt tunda ametnike puudus. Reduktsiooni ajal on see eriti tunda. Maksud linnas kaubanduselt. Agraarsektorist nõutakse naturaalmaksu, viljas. Proportsioonid anti ette, palju odras, palju nisus, rukkis. Agraarsektorist tuleb raha riigikassasse suhteliselt vähe. Maksustatakse mõisaid, aga talupoja tööpanus on sellel taga. Eestimaal on see tollivili, Liivimaal statsioon. Linnades olid litsent (kogu summa riigikassasse), portoorium (riik kasseeris KOViga kahasse), aktsiis (erinevad proportsioonid). Üleriigiline maks charta sigillata. Maks kirjatoimingute pealt, bürokraatia maksustamine
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Aire Liivapuu TOIDUKAUBATUNDMINE Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma õpimapis käsitlesin ma toidukaubatundmises õpitud teemasi. Tuues välja erinevate kaubagrupide tähtsamad omadused, liigid või sordid. Tööd teha oli huvitav aga üsna palju vaeva nõudev. Ma otsustasin seekord minna kergema vastupanuteed ning enamus, töös kasutatava materjali, otsisin interneti avarustest. 1. MESI, SUHKUR, SUHKRUASENDAJAD, SOOL. 1.1 Mesi Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesel põhitoiduks. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui vää...
Kuidas aga sarapuud ära tunda, kui tal pähkleid küljes pole? Kui on suvi, siis maksab vaadata lehte. Tema lehe kõige laiem koht on teravale tipule väga lähedal ning leht on pehme, noorelt isegi karvane. Noored oksad on samuti sageli karvased. Talvel aga tuleb vaadata pungi. Need on rohekad või harvem punakad, pisut lapikud ning servas väikeste ripsmetaoliste karvadega. Ja veel üks huvitav asi. Pähklil käies olete kindlasti märganud, et osadel on pisike auk sees. Sellises viljas ei ole aga mingit tuuma. See on kõik ühe väikese mardika töö. Nimelt pähklikärsakas muneb oma munad noore pähkli sisse, munadest kooruvad vastsed, kes hakkavad maitsvat sisu sööma. Lõpuks saab aga söök otsa ning nad närivad end seni kaitsnud kestast välja ning alustavad oma elu järgmist etappi. harilik lodjapuu (Viburnum opulus) Lodjapuu on meie niiskema ja viljaka mullaga metsade üks kaunimaid põõsaid. Kevadel mai
Temaatiline kava Eesti uusaja mõiste: Eesti uusaja mõiste: 1710-1900. Aastal 1710 ei toimunud mitte midagi, kuskilt pidi alustama Uusaega Eestis, sisuliselt midagi ei muutunud vahetus välja Rootsi kuningas Vene tsaariga, kuid kohaliku valitsust toimetasid baltisakslased (Vanasti Eesti uusaeg 1800-1918). Suuremad muutused Eesti ajaloos toimusid 19. saj teisel poolel. Uusaeg jaguneb: varauusaeg, uusaeg, uusimaeg. Majanduses üleminek kapitalismi majanduse. Tööstuses võetakse kasutusele aurulaevad. Poliitika: kodanikuühiskond, rahuvs liikumised. 2) Eesti uusaja ajaloo allikad: Dokumentide kvantitantiivne kasv. Valitsusasutuste kantseleid hakkavad dokumenteerima rohkem. Ilmuvad uued allika liigid, mida varem pole olnud kasutatud. Kirjalike allikaid on liiga palju, otsitakse ainult kõige relevantsemad allikad, mis annavad täieliku iseloomustuse sündmustest. Rahvastikuajalugu: Hingeloendid (hinger...
Maksatoite võib süüa paar korda kuus, kuid rasedatele seda ei soovitata. Taimsetest toitudest saab kõige hõlpsamini rauda rukkileivast ja sojast. Taimetoitlased peaksid toitu rikastama sojajahu ja seesamiseemnetega. Kui süüa iga päev mitmesuguseid ube, pähkleid ja seemneid, siis tõenäoliselt saab ka taimetoitlane küllaldaselt rauda. Aed- ja puuviljadest rauda peaaegu ei saadagi, välja arvatud nõgesest. Rauda ei leidu ka valges lihas või kooritud viljas. Lihasöömisest loobunud inimesed ja lakto-vegetaarlased peavad samuti hoolitsema rauavajaduse rahuldamise eest - rukkileiba, ube, pähkleid ja seemneid tuleb süüa küllaldaselt. Lastel võib mõnikord aneemia tekkida ühekülgsest toidust. Samuti võib täiendav raud olla vajalik sporti harrastavatele noortele ja eriti kehvasti toituvatele tüdrukutele. 45
Ilupuuna kasvatatakse teda Eestis ka väljaspool ta looduslikku leviala tänu tema külmakindlusele. Lisaks on pooppuu edukas ka linnakeskkonnas, ning ilmestab linna tänavate ääres (Loodusajakiri). Võra on ovaalne, ning puu kõrgus küündib 12 meetrini. Koor on halli värvi ja sile (Nurga puukool). Lehed on piklikud ja madalalt hõlmiselised ja teravsaagjad, meenutades tamme. Leht on tumeroheline ning pealt läikiv, alt viljas ning rohekashall (Loodusajakirja koduleht). Puu õitseb juuni alguses, peale pihlakat. 1cm kuni 1,2 cm suurused valged õied on lamedates õisikutes ja lõhnavad meeldivalt . Viljad valmivad septembris-oktoobris, on sama suured kui õied, ning värvilt oranžikaspunased (Nurga puukool). 12.2. Hooldus Parim aeg seemneid külvata on kohe peale valmimist. Kogutud ja hoiule pandud seemned peavad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
