Vastused- ajaloo kontrolltööde raamatu küsimustele (0)

1) Miks kujunesid Frangi riigis feodaalsuhted?
- Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke. Germaani hõimudel kandsid relva kõik vabad mehed ja
sõdisid oma põhitegevuse kõrvalt, kui olukord nõudis. Frangi riik eesotsas Karl Martelliga vajas
aga paremat sõjaväge. Karl Martelli ajal loodi raskesõjavägi, see aga nõudis sõjameestelt kalli
varustust ja hea väljaõppe olemasolu. Vastutasuks said nemad maad koos talupoegadega. Nii
tekkis   rüütlite   kiht   ühiskonnas.   Taolise   uut   laadi   sõjaväeorganisatsiooni   loomine   sai
feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks. - Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Rooma riigi lagunedes kadus Gallia aladelt ametnikele
tuginev administratsioon. Uue impeeriumi loomisel tuginesid Frangi valitsejad oma käskude ja
seaduste   elluviimiseks   just   vasallidele,   kellele   vastutasuks   anti   maad   ja   kaitset.   Selline
süsteem tagas ka sõja korral tugevat kaitset. 2) Millised olid vasallsuhte osapoolte kohustused? Senjööri ja vasalli? Senjöör oli suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk
vasallid. Senjööril, kui maaomanikul oli oma valdustes nii poliitiline-, kohtu- kui haldusvõim. Senjöör
andis oma vasallile maad koos talupoegadega. Samuti pakkus senjöör oma vasallidele kaitset. Vasall – sõjateenistuse kohustus. Tavaks kujunes, et vasall pidi senjööri väes teenima 40 päeva aastas.
Enamasti   piirdus   see   kohustus   maakaitsmisega,   erandi   moodustasid   ristisõjad.   Teine   vasalli
põhikohustus   oli   osalemine   senjööri   nõukogus.   Lisandusid   veel   erakorralised   kohustused,   nt   toetus
senjööri vangilangemise korral. Viimasel juhul ostsid vasallid senjööri välja. Vasall pidi oma senjöörile
andma truudusvande. Ustavusvanne + ustavus + abi + nõuanded 3) Selgita, mis iseloomustas järgmisi keskaja maavalduse liike? a) benefits   –   maavaldus   ilma   pärandamisõiguseta.   Sellisi   maavaldusi   anti   põhiliselt   Karl martelli   ajal.   Siiski   kujunes   tava,   et   vasallile   teatud   ajaks,   tavaliselt   eluajaks   kasutada
antud maatükk läänistati edasi tema pojale, kes astus sama feodaali teenistusse.  b) feood – pärandamisõigusega lään ja senjööri kinnitust polnud vajagi. Enamasti tasus vasall pärandi saamisel senjöörile pärandimaksu. c) allood – vasallisuhetest, s.t kohustustest täiesti vaba maavaldus. Täielikus omanduses olev maavaldus.   Olid   levinud   Saksamaal,   aga   keskaja   jooksul   muutusid   alloodid   siiski   järk-
järgult feoodideks. 4) Miks kujunes keskajal feodaalne killustatus? Kehtis põhimõte, et „minu vasalli vasall ei ole minu vasall”, st et kohustusi tuli kanda ainult selle isiku
ees,   kellega   oldi   otseses   truuduses.   Nii   ei   võinud   kuningas   suurfeodaali   maadelt   ise   mehi   väkke
värvata,   vaid   nõudis   feodaalilt   kindla   hulga   mehi.   Samuti   jagasid   kuningad   nn   immuniteedikirju,
millega osa riigivõimu funktsioone jagati vasallidele. Nii olid vasallid vägagi iseseisvad ja võimsad ja
maa oli äärmiselt killustunud. Kohalikud isandad tundsid end oma aladel täielike peremeestena ega
hoolinud sugugi valitseja korraldustest 5) Võrrelge rendi- ja mõisahärrust Rendihärrus – maa oli mitmekordses valduses(läänistamine). Sõltumata maa kuuluvusest elasid seal ja
kasutasid seda talupojad. Feodaalil reeglina oma majapidamine puudus. Talupoeg oli maa rentnik, pidi
tasuma maksud ja võis maa kasutamisõigust pärandada. Maksud ja koormised olid kindlaks määratud
ja olid seotud maaga, mitte talupoja isikuga. Maad ei saanud vabalt osta, müüa ega pantida. Mõisahärrus – maa oli ühekordses valduses. s.t mõisniku eraomand. Mõisamaa jagunes kahte ossa:
mõisamaa(kus   asus   mõisa   majapidamine   ja   mida   hariti   mõisateo   korras),   talumaa(kuulus   samuti
mõisnikule, kuid kus asusid talumajapidamised ja millel lasusid koormised, peamine neist teorent)  Kuna maa ilma talupoegadeta oli väärtusetu, siis muudeti talupojad sunnismaiseks – seega kujunes
pärisorjus. Kahe süsteemi vaheline eraldusjoon kulges läbi Saksamaa mööda Elbet. 6) Selgita feodaalne hierarhia


Kõige tähtsam oli kuningas ehk süserään(suurfeodaal). Otse temale allusid tema vasallid ehk senjöörid
e suurfeodaalid(hertsog. vürst, markii, krahv, parun), kellele omakorda allusid väikefeodaalid(rüütlid).
Vahe   suur-   ja   väikefeodaali   vahel   oli   väga   suur.   Feodaali   maal   elasid   talupojad,   kes   sõltuvalt
põllumajandussüsteemist(rendihärrus   või   mõisahärrus)   pidid   kas   maksma   makse   ja   koormiseid   või
tegema teotööd, maksma makse ja olid lisaks ka pärisorjad.  7) Mis kohustusi kandis keskaegne talupoeg? 3 näidet
1) pidi tasuma makse
2) pidi tegema mõisniku maal tööd(oma riistadega)
3) vajadusel pidi minema sõtta, et kaitsma oma isandat
4) Selle   eest,   et   talupoeg   kuninga   ja   rüütlite   maal   elas,   pidi   ta   viimastele   andma   osa   oma viljasaagist ja ka nende põllul tööd tegema. Alles seejärel võis ta oma põllule minna. 8) Milles erinesid talupoja kohustused oma isanda ees ja vasalli kohustused senjööri ees? ks 2 + 7. Talupoegadel oli muidugi raskem olukord. 9) Mis oli talupoja ja mis feodaali põhiülesanne keskaegses ühiskonnas? Talupoja põhiülesanne oli teha põllutööd, varustada teisi toidu ja rahaga.  Feodaali põhiülesanne oli kaitsta riiki sissetungijate eest ja osaleda ka sõjakäikudes teiste riikide vastu.
Feodaalid aitasid sisuliselt kuningal riiki valitseda. 10) Selgita mõisted sunnismaisus ja pärisorjus. Sunnismaisus oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus
liikumisvabadus elukoha valikuks. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada. Pärisorjus   on   isiku,   kui   pärisorja   feodaalse   sõltuvuse   raskeim   aste,   mida   iseloomustab   feodaalide
politsei- ja kohtuvõim, talupoegadest pärisorjade sunnismaisus ja teoorjus, nende müümine maast ja
perest  lahus  ning omandiõiguste  kitsendamine:  andami nõudmine  abiellumise puhul  ja surnud  käe
õigus. 11) Mis oskused omandati rüütlikasvatuse käigus?  rüütli ettevalmistamine sõdimiseks  head   kombed   ja   seltskonnas   käitumine:   daamidega   vestlemine,   tants   ja   mingil
muusikainstrumendil mängimine  relvade tundmaõppimine  ratsutamine  jahipidamine  relvade korrasolek  rüütlitele ei õpetatud kirjatarkust  fidélité ehk ustavus, mis omakorda jagunes kolmeks tähenduseks – kogukondlik, feodaalne ja
poliitiline;  largesse'i ehk heldekäeliseus;  prousse ehk vahvus. 12) Kuidas nim tseremooniat, millega kannupoiss pühitseti rüütliks? Rüütlikslöömine – 21 a 13) Mis õigused ja kohustused rüütliks löömisega kaasnesid? Rüütel hakkas oma isandat teenima, osalema sõjakäikudel. Rüütel pidi aitama ja kaitsma nõrgemaid,
samuti pidi ta terve elu olema tänulik sellele, kes teda rüütliks pühitses. Pärast rüütlikspühitsemist


muutus rüütel peaaegu alati kohe kellegi vasalliks, ta sai maad koos talupoegadega, talupoegade üle
kohtumõistmise, talupoegadelt maksude korjamise õiguse. Rüütel võis võtta endale hümni ja vappi(talle anti üle suguvõsavapp). Rüütlile anti üle relvad, kusjuures
igal relval oli oma tähendus. Rüütel pidi täitma kuninga korraldusi.  vt vasalli kohustusi senjööri ees... 14) Selgitage mõiste „rüütellikkus” tähendust keskajal Ustavus(oma   isanda   truu   teenimine   ja   isiklik   vaprus   sõjakäikudel),   julgus,   ausus,
sõnapidamine, galantsus. Kõik need omadused võttiski kokku mõiste „rüütellikkus”
Täiuslikult   rüütlilt nõuti  keskajal  tagasihoidlikkust   ja enesevalitsemist,  õilsat  meelt ja  heldet
kätt,   ausust,   õiglust   ja   puhast   südant.   Nendele   iseloomuomadustele   pidid   lisanduma
järjekindlus ja mõõdupidamine kõigis asjus. 
Kui   oli   saavutatud   tasakaal   käitumises,   siis   peeti   kõiges   mõõtu   ja   oldi   kombekas.
Iseloomuomadustest pidi tulenema kogu käitumine, nendel pidi põhinema rüütellikkus.
Kõige kõrgem väärtus oli rüütlile tema au.
Samas tehti sõjas sageli „mitterüütellike” tegusid, nagi inimeste tapmine ja paljaksröövimine. 15) Selgitage mõiste „südamedaam” keskajal Rüütli südamedaam ei olnud sageli tema naine, vaid üks seltskonnadaam, keda rüütel „armastas”,
kirjutas talle armastuskirju ja kõik oma kangelasteod tegi tema nimel, näitas temale oma ustavust ja
vaprust. Samuti kirjutati oma daamidele luuletusi. Rüütli südamedaam pidi olema kõrgest soost, sageli temast suursugusem daam. Rüütli armastus pidi
olema tugev ja vastupidav, elama üle pikka lahusolekut. Sageli pidi rüütel tõestama oma ustavust ja
ütlema teistele daamidele ära.  16) Millised rüütlite meelelahutused olid seotud sõjalise treeninguga? Rüütliturniirid, kus rüütlid võistlesid omavahel. Turniiril võideldi mitmel eri viisil, kõige sagedamini peeti
ratsakahevõitlust.   Turniiril   sai   aadlik   oma   sõjamehevõimeid   näidata   ohutumal   viisil,   kui   seda   oli
sõjakäik. tavaliselt võideldi nüride relvadega, sellest hoolimata polnud võitlus päris ohutu. Turniir ei
kujutanud endast vaid sportlikku üritust, vaid pidustusi. Oluline roll oli daamidel, kellel noored rüütlid
said oma mehisuse näidata. 17) Milles avaldus kiriku juhtiv roll keskaja kultuuris? Kirik oli keskajal kõige tähtsam nii inimeste kui riikide elus. Inimesed püüdsid olla jumalakuulelikud ja
mitte patustada  ning käisid kirikutes. Usuti taevariiki  ja paganasse. Inimesel on valida taevariigi ja
maise   riigi   vahel.   Kiriku   tähtis   osa   kajastus   ka   tolleaegses   kirjanduses,   muusikas   ja   elus.   Ilmalik
muusika peaaegu et puudus, aga sellegipoolest kõigile meeldis vaimulik muusika. Paavst muutus väga tähtsaks, ta oli kõigist teistest keisritest ja kuningatest palju võimsam ja tähtsam.  Kirikust kõrvaldamine tähendas inimese jaoks surma, sest ilma kirikuta ei olnud üks inimene midagi.
(kirkuvanne)  Sageli  heideti  kirkikust välja terveid  riike,  s.t ei tohtinud  lapsi ristida, kirkus käia  ega
inimesi matta. Kirik oli väga tugev ja oskas seda kasutada. Kirik mõjutas ka haridust – haridus oli kirikukeskne, s.t koolid olid enamasti kiriku juures. Peale selle
pidid kõik maksma kirkule ka kümnendiku oma tuludest(enamassti viljas).  18) Kuidas tugevdas Augustinuse õpetus kirikupositsiooni keskaegses ühiskonnas? Selleks,   et   selgitada   maailmas   valitsevat   kurjust   rajas   Augustinus   pärispatuõpetuse.   Nimelt   jättis
Jumal, kes on kõik loonud, inimesele vaba tahte – võimaluse mitte patustada.


Vaba tahe hävis niivõrd, et inimene ei saa ise midagi teha enda õndsakssaamiseks. Selleks ei piisa
inimese oma tahtest, ilma Jumala armuta ei saa inimene pattu maha jätta, sest see on talle armas.
Jumal   on   otsustanud   vaid   mõned   inimesed   hukatusest   lunastada.   See,   kes   päästetakse   on   ette
määratud(predestinatsioon). Augustinuselt   pärineb   ka   vaimuliku   võimu   ülimuse   põhjendus   teoses   „Jumala   riigist”.   Augustinuse
tõlgenduses ei olnud Rooma rüüstamine(410) mitte karistus, vaid näitas jumala ükskõiksust maailma
suhtes.   Inimesel   on   valida   taeva-   ja   maise   riigi   vahel,   esimene   on   headus,   teine   kurjus.   Esimese
valinuid ootab õndsus, teisi hukatus. Kogu ajalugu on võitlus hea ja kurja vahel, need kaks riiki on
samastatavad ristiusu kirkijuga ja Rooma keisririigiga.  taoline  tõlgendus  andis  teoreetilise  baasi, millele  kirik  sai  rajada  oma ilmalikke  valitsejaid  allutava
ülemvõimu.   Aja   jooksul   jõuti   seisukohale,   et   inimsoo   õnnistuseks   on   vajalik   kirku   ülevalitsus   kõigi
ilmalike riikide üle. 19) Seletage   mõiste   sakrament   ja   nimetage   7   sakramendist   5   kõigile   kristlastele kohustuslikku Sakramendid – rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele üle
andma jumala armu. Ristimine, armulaud, piht, leeritamine, viimne võidmine 20) Selgitage mõne lausega kirikuhierarhia ülesehitust Kõige tähtsam oli patriarh(juhtis mitut peapiiskopkonda ja preestritööga üldiselt ei tegelnud, peamine
patriarh   oli   Rooma   paavst).   Tähtsuselt   järgmine   oli   metropoliit.   Katoliku   kiriku   hierarhia   lähtub
piiskoppidest, kes olid algselt koguduse ülevaatajad. Piiskopist tähtsam aga metropoliidist nõrgem on
peapiiskop. Kristlaste hingehoiutööd tegi preester. Preester võis jagada sakramente, pidada jutlust ja
sooritada muid kiriklike toiminguid. Igas väikekirikus oli oma diakon, kes lõpetabki kiriklikku hierarhiat
ja on selle madalamaks astmeks. Diakon on kiriku abivaimulik; koguduse teenistuses olev vaeste ja
haigete hoolekandja. 21) Seletage mõisted: misjönär, katedraal, missa Misjonär on kristluse levitaja. Misjonärid levitasid kristluse paljudes Euroopa riikides.  Katedraal on kristlik linna piiskopikirik.  Missa on armulauaga jumalateenistus  kirikus. Tavaliselt käivad missaga kaasas jutlus ja vaimulikud
laulud, ning teised sakramendid. 22) Kuidas mõjutas kirik keskajal järgmisi valdkondi? a) haridus –  kõik koolid olid kiriku juures e kirikukoolid, nendes õpetati põhiliselt Piiblit ja Jeesus Kristuse elu, aga ka kirjutamist ja arvutamist ning ladina keelt. Hariduses oli oluline
osa   kloostritel,   kellel   oli   oma   haridussüsteem.   Kõige   haritumad   olid   tol   ajal   mõsitagi
kirikuteenrid. Tavaliselt, kui sa juba hariduse omandasid, siis üheks perspektiiviks oli saada
preestriks. Paavst pidi andma oma luba ülikooli avamiseks. b) kirjasõna   –  suurem   osa   kirjaoskajaid   olid   preestrid,   kirikutes   ja   kloostrites   kirjutatid raamatuid. c) teadus – paljud teadlased olid kirikutegelased, aga kirik ei mõjutanud teadust kuigi hästi. Usuti,   et   maailm   ja   inimeste   elu   peavad   lähtuma   kirikust   ja   Piiblist.   Kõik,   mis   Piibliga
kooskõlas pole, ei ole ka õige. Nii nimetati paljusid teadlasi „paganateks” ja lausa põletati
ära nende ideede ja avastuste eest. Teadlastes nägi kirik ohtu, tahtis säilitada võimu. Nii
pidurdas kirik teadust. d) hoolekanne –  kirik jagas vaestele toitu, see tuleneb Jeesuse elust, sest tema hoolitses vaeste ja nõrkade eest ning aitas neid, nii võttis ka kirik endale kohustuseks hoolekannet.


Vaeslapsi toodi samuti kirikusse, neid pandi leidlaste sõime ja kui keegi ei tahtnud endale
seda last võtta, siis kasvatas kirik teda üles(nt Victor Hugo „Jumalaema kirik Pariisis”) 23) Millist   mõju   avaldas   usk   jumala   ja   saatana   võitlusesse   keskaja   inimese maailmapildile? Kogu   ajalugu   on   võitlus   hea   ja   kurja,   Jumala   ja   Saatana   riigi   vahel.   Need   kaks   riiki,   hea   ja   kurja
sümbolid, on samastatavad ristiusu kirikuga ja Rooma keisririigiga – kirik kehastab headust, ilmalik
võim kurjust. Seega luues antud „teooriat” allutas kirik inimesi oma võimule. Inimesed püüdsid olla
sõnakuulelikud ja mitte patustada ning täita paavstide ja patriarhide korraldusi.  24) Missugused   eripärad   kujunesid   välja   lääne   ja   ida   kiriku   kombestikus?   3   näidet kummagi kohta Läänes Idas Püha vaim lähtub isast ja pojast Püha vaim lähtub vaid isast Armulaual said ilmalikud vaid leiba Armulaual said kõik nii veini kui leiba Hapendamata leib Hapendatud leib Ristimärk 5 sõrmega Ristimärk 3 sõrmega Teenistus ainult ladina keeles Teenistus lubatud kohalikes keeltes Vaimulike vallalisus Vallalisus vaid munkadel 25) Mis põhjustas konflikti katoliku ja õigeusu kirikute vahel? Pärast Frangi riigi lagunemist nõrgenes ka paavstide positsioon. 962. a läks Kirikuriik Saksa-Rooma riigi
koosseisu ja Otto I alates olid paavstid keisrite võimu all. Uuesti tõstatasid küsimuse ilmaliku ja vaimuliku võimu vahekorrast Cluny kloostri mungad 10.sajandil,
nõudes vaimuliku võimu sõltumatust ilmalikust ja rõhutades selle ülimuslikkust. Õigeusu ja katoliku kiriku õpetuste areng kulges järjest enam eri suundades. Oluliseks erinevuseks oli
ka vahekord ilmaliku võimuga. Cluny liikumine oli suunatud ilmalikule võimule allumise vastu. Seega ei
sobinud ka läänekirikule allumine Konstantinoopoli patriarhile, vaid tugevnes paavstide püüd allutada
endale kreekakatoliku kirik. 1054. a pani paavsti legaat Konstantinoopolis patriarhi kirikuvande alla. See omakorda oani paavsti
legaadi kirikuvande alla. Lõplikku lahkulöömise põhjustasid ristisõjad. 26) Milleni viis konflikt katoliku ja õigeusu kiriku vahel? Suure kirikulõheni 1054. aastal ja ka 14.sajandi lõpul toimuvatele konfliktidele ning lõhenemisele. 9.
sajandil   hakkasid   ida-   ja   läänekirik   üksteisest   eralduma,   kui   Rooma   patriarhid   hakkasid   teistelt
patriarhidelt   allumist   nõudma.   Et   õigeusu   kirik   ei   soovinud   alluda   ega   muuta   usutunnistust,   nagu
soovis paavst, viis see kirikulõheni aastal 1054. Nii õigeusu kirik kui ka katoliku kirik on Suure kirikulõhe järel pidanud end ainuõigeks kirikuks. 27) Miks suutis paavstivõim saavutada sõltumatuse keisrivõimust? Paavsti mõjuvõim kasvas kiiresti. Rooma allus küll formaalselt Bütsantsi keisrile, kuid see ei suutnud
läänepoolseid   alasid   barbarite   rünnakute   eest   kaitsta.   Alates   6.sajandi   II   poolest   hakkasid   Roomat
ohustama P-Itaaliasse tunginud langobardid. Ainus jõud, kes suutis pakkuda reaalset kaitset, oli paavst,
kes pöördus abipalvega Frangi kuningate poole.  Paavstide ilmalik riik Kesk-Itaalias ja karolingide toetus tõstis paavstluse prestiiži. Paavst oli sisuliselt
frangi riigi kuninga vasalliks ja sõltus ilmalikust võimust väga. Mis aga päästis paavsti? See, et Frangi


riik   hakkas muutuma nõrgemaks ja lagunes(Verdungi leping), nii sai paavst sõltumatuks ja hakkas
oma võimu suurendama.  28) Mis oli klooster, kuidas nimetati kloostrielanikke? Varakeskaegsed kloostrid olid suletud, individuaalse askeesi ja patukahetsuse paigad, kuhu sai varjuda
ühiskondlike segaduste eest. Rõhutati tööd ja majanduslikku sõltumatust. Klooster (ladina sõnast claustrum, mis tähendab 'suletud paika') on kiriku, söögisaali (refektooriumi),
raamatukogu, elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks, kus inimesed elavad rütmilises
elutsüklis,   harrastades   majanduslikult   kõige   efektiivsemat   (ja   kristluses   -   Jumalale   keskendumiseks
sobivat) eluviisi. Nunnad ja mungad, kloostri juhtis abt või prior. 29) Kuidas aiatasid kloostrid kaasa ühiskonna arengule keskajal? a) majandus – keskaegsed kloostrid pakkusid äraelamisvõimalust paljudele inimsetele. eriti tsistertslaste ja benediktlaste kloostreid võiks nimetada eeskujulikeks põllumajanduslikeks
suurettevõteteks.  b) haridus – dominiiklased paistsid silma oma haritusega. Nende haridussüsteemi peetakse üheks   kõige   paremaks   kogu   keskajal   ja   sellest   on   võetus   eeskuju.   Kloostrid   olid
varakeskajal peaaegu ainukesed teaduse ja kirjakultuuri kandjad. c) kultuur – oluline oli kloostrite roll raamatute ümberkirjutamisel. Ümber kirjutati pühakirju, teoloogilisi   töid,   muid   teadusi   puudutavaid   töid,   ilukirjandust.   Märkimisväärne   osa
antiikkirjanduse   tekstidest   ongi   tänapäeval   tuntud   vaid   tänu   kloostrites   valmistatud
ajakirjadele. 30) Esitage 2 näidet benedictuse reegli põhimõtetest Munkade elu pidi jagunema töö ja palve vahel. Klooster pidi olema varustatud kõige vajalikuga, nagu
põllu- ja karjamaad, veevõtukohad, veskid, käsitöökodad. Mungaks   saamisele   eelnes   noviitsiaeg   ning   pühitsemisel   tuli   anda   vaesuse,   kasinuse   ja   kuulekuse
vanne. Benediiktlased ei tohtinud tungiva vajaduseta oma kloostrist lahkuda.  Mungad jäävad surmani sellesse kloostrisse, kus astusid. 31) Nimetage islami usu rajaja, selle usu ainujumal ja pühakiri Muhamed, Allah, koraan 32) Loetlege 5 põhikohustust, mis on islamiusuliste elukorralduse põhialuseks usutunnistus(ei  ole ühtki  jumalat peale  Allahi ja Muhamed  on tema  saadik), palve  5 korda  päevas
näoga Meka poole, paast ramadaani puhul, almuste jagamine, palverännak Mekasse 33) Nimetage islami põhisuunad  sunniidid tunnistavad esimese kaliifina Abu Bakrit ja sunnat  šiiidid   eitasid   kolme   esimest   kaliifi   ja   leidsid,   et   Muhamedi   seaduslik   järeltulija   on   tema
mõrvatud väimees Ali, kelle järeltulija ilmub enne maailmalõppu välja kõigi muhameedlaste
valitsejana 34) Mis rajatised(3) iseloomustavad islamiusulisi linnu Mõšeed(pühakojad),   medresed(islamiusuliste   noormeeste   koolid),   hauakambrid, kaubatänavad(basaarid). 35) Mis usuline keeld oli aluseks ornamentika laialdasele levikule islami kunstis?


Muhamedi   keeld   kujutada   Allahi   loodud   elusolendeid   –   inimesi   ja   loomi.   Seetõttu   puudusid   islami
kunstis   skulptuur   ja   tahvelmaal,   hooneid   ilustati   vaid   tasapinnalise   või   reljeefse   geomeetrilise   ja
taimornamendiga. 36) Milline oli araabiakeelsete õpetlaste panus teaduse arengusse? 2 näidet Araabia   kõrgemate   õppeasutuste   eeskujul   kujunesid   13.   sajandil   Euroopa   ülikoolid,   mõjud   eriti
nähtavad Itaalias ja Prantsusmaal. Just Hispaania kaudu avastati uuesti Aristoteles, mis pani omakorda
aluse 12.sajandil uue kristliki filosoofia skolastika kujunemisele. Olulised on ka araabia numbrid, mida kasutatakse peaaegu kogu Euroopas. Lähis-Idas koostati  grammatikaid  ja sõnaraamatuid juba 10.-11. sajandil Ibn mansur koostas Kairos
13.sajandil esimese entsüklopeedia.  37) Kuidas mõjutas islami usk teadust ja haridust? Selgitage 2 näite abil Islami hariduse aluseks oli Koraan. Esimene islami kool tekkis Mediina mošee juurde juba Muhamedi
eluajal.   Põhiliselt   tegeleti   nendes   koolides   Koraani   päheõppimise,   Muhemedi   elu   ja   tegevuse
uurimisega, pisut õpiti ka kirjutamist ja arvutamist. Valdava osa muslimite haridus piirduski nendes
koraanikoolides õpituga. Ka esimesed ülikoolid, kus käisid edasipüüdlikud noored, tekkisid mošeede juures. Traditsioonilisteks
aineteks olid loogika, araabia kirjandus, islami õigus, islami pärimused(sunna), Koraani kommentaarid
ja teoloogia. Nagu näha õpiti ka ülikoolides enamasti islami usuga seotud asju. 38) Millist mõju avaldas araabia kultuur keskaegsele Lääne-Euroopale? 3 näidet  Teadus – vt 36  Rüütlikultuur   –   Hispaaniast   õpitud   armastus-   ja   kangelasluule   põhjal   kujunes   Lõuna-
Prantsusmaal trubaduuride luule  Tehnika – astrolaab ja kompass, mis kergendasid meresõitu ja võeti araablaste vahendusel üle
Hiinast, ning paber  Arhitektuur   –   gootika   laenas   võlvide,   sammaste   ja   piilarite   rütmi   ja   vitraažide   värvikuse
araablastelt, eriti palju Cordoba mošeedest