Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vastused ajaloo kontrolltööde raamatu küsimustele (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks kujunesid Frangi riigis feodaalsuhted?
  • Millised olid vasallsuhte osapoolte kohustused?
  • Mis iseloomustas järgmisi keskaja maavalduse liike?
  • Miks kujunes keskajal feodaalne killustatus?
  • Mis kohustusi kandis keskaegne talupoeg?
  • Milles erinesid talupoja kohustused oma isanda ees ja vasalli kohustused senjööri ees?
  • Mis oli talupoja ja mis feodaali põhiülesanne keskaegses ühiskonnas?
  • Mis oskused omandati rüütlikasvatuse käigus?
  • Kuidas nim tseremooniat millega kannupoiss pühitseti rüütliks?
  • Mis õigused ja kohustused rüütliks löömisega kaasnesid?
  • Millised rüütlite meelelahutused olid seotud sõjalise treeninguga?
  • Milles avaldus kiriku juhtiv roll keskaja kultuuris?
  • Kuidas tugevdas Augustinuse õpetus kirikupositsiooni keskaegses ühiskonnas?
  • Kuidas mõjutas kirik keskajal järgmisi valdkondi?
  • Millist mõju avaldas usk jumala ja saatana võitlusesse keskaja inimese maailmapildile?
  • Missugused eripärad kujunesid välja lääne ja ida kiriku kombestikus?
  • Mis põhjustas konflikti katoliku ja õigeusu kirikute vahel?
  • Milleni viis konflikt katoliku ja õigeusu kiriku vahel?
  • Miks suutis paavstivõim saavutada sõltumatuse keisrivõimust?
  • Mis aga päästis paavsti?
  • Mis oli klooster kuidas nimetati kloostrielanikke?
  • Kuidas aiatasid kloostrid kaasa ühiskonna arengule keskajal?
  • Mis usuline keeld oli aluseks ornamentika laialdasele levikule islami kunstis?
  • Milline oli araabiakeelsete õpetlaste panus teaduse arengusse?
  • Kuidas mõjutas islami usk teadust ja haridust?
  • Millist mõju avaldas araabia kultuur keskaegsele LääneEuroopale?

Lõik failist

  • Miks kujunesid Frangi riigis feodaalsuhted ?
    • Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke. Germaani hõimudel kandsid relva kõik vabad mehed ja sõdisid oma põhitegevuse kõrvalt, kui olukord nõudis. Frangi riik eesotsas Karl Martelliga vajas aga paremat sõjaväge. Karl Martelli ajal loodi raskesõjavägi, see aga nõudis sõjameestelt kalli varustust ja hea väljaõppe olemasolu. Vastutasuks said nemad maad koos talupoegadega. Nii tekkis rüütlite kiht ühiskonnas. Taolise uut laadi sõjaväeorganisatsiooni loomine sai feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks.
    • Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Rooma riigi lagunedes kadus Gallia aladelt ametnikele tuginev administratsioon. Uue impeeriumi loomisel tuginesid Frangi valitsejad oma käskude ja seaduste elluviimiseks just vasallidele, kellele vastutasuks anti maad ja kaitset. Selline süsteem tagas ka sõja korral tugevat kaitset.

  • Millised olid vasallsuhte osapoolte kohustused? Senjööri ja vasalli?
    Senjöör oli suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid . Senjööril, kui maaomanikul oli oma valdustes nii poliitiline-, kohtu- kui haldusvõim. Senjöör andis oma vasallile maad koos talupoegadega. Samuti pakkus senjöör oma vasallidele kaitset.
    Vasall – sõjateenistuse kohustus. Tavaks kujunes, et vasall pidi senjööri väes teenima 40 päeva aastas. Enamasti piirdus see kohustus maakaitsmisega, erandi moodustasid ristisõjad. Teine vasalli põhikohustus oli osalemine senjööri nõukogus. Lisandusid veel erakorralised kohustused, nt toetus senjööri vangilangemise korral. Viimasel juhul ostsid vasallid senjööri välja. Vasall pidi oma senjöörile andma truudusvande. Ustavusvanne + ustavus + abi + nõuanded
  • Selgita, mis iseloomustas järgmisi keskaja maavalduse liike?
  • benefits – maavaldus ilma pärandamisõiguseta. Sellisi maavaldusi anti põhiliselt Karl martelli ajal. Siiski kujunes tava, et vasallile teatud ajaks, tavaliselt eluajaks kasutada antud maatükk läänistati edasi tema pojale, kes astus sama feodaali teenistusse.
  • feood – pärandamisõigusega lään ja senjööri kinnitust polnud vajagi. Enamasti tasus vasall pärandi saamisel senjöörile pärandimaksu.
  • allood – vasallisuhetest, s.t kohustustest täiesti vaba maavaldus. Täielikus omanduses olev maavaldus. Olid levinud Saksamaal, aga keskaja jooksul muutusid alloodid siiski järk-järgult feoodideks.
  • Miks kujunes keskajal feodaalne killustatus?
    Kehtis põhimõte, et „minu vasalli vasall ei ole minu vasall”, st et kohustusi tuli kanda ainult selle isiku ees, kellega oldi otseses truuduses. Nii ei võinud kuningas suurfeodaali maadelt ise mehi väkke värvata, vaid nõudis feodaalilt kindla hulga mehi. Samuti jagasid kuningad nn immuniteedikirju, millega osa riigivõimu funktsioone jagati vasallidele. Nii olid vasallid vägagi iseseisvad
  • Vasakule Paremale
    Vastused ajaloo kontrolltööde raamatu küsimustele #1 Vastused ajaloo kontrolltööde raamatu küsimustele #2 Vastused ajaloo kontrolltööde raamatu küsimustele #3 Vastused ajaloo kontrolltööde raamatu küsimustele #4 Vastused ajaloo kontrolltööde raamatu küsimustele #5 Vastused ajaloo kontrolltööde raamatu küsimustele #6 Vastused ajaloo kontrolltööde raamatu küsimustele #7 Vastused ajaloo kontrolltööde raamatu küsimustele #8
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-05-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 143 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor olgadalton Õppematerjali autor
    frangi riik, feodalism, rendi- ja mõisahärrus, talupoegade kohustused, rüütlid, kirikuhierarhia, kloostrid.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    7
    doc

    Vastused- ajaloo kontrolltööde raamatu küsimustele

    1) Miks kujunesid Frangi riigis feodaalsuhted? - Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke. Germaani hõimudel kandsid relva kõik vabad mehed ja sõdisid oma põhitegevuse kõrvalt, kui olukord nõudis. Frangi riik eesotsas Karl Martelliga vajas aga paremat sõjaväge. Karl Martelli ajal loodi raskesõjavägi, see aga nõudis sõjameestelt kalli varustust ja hea väljaõppe olemasolu. Vastutasuks said nemad maad koos talupoegadega. Nii tekkis rüütlite kiht ühiskonnas. Taolise uut laadi sõjaväeorganisatsiooni loomine sai feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks. - Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Rooma riigi lagunedes kadus Gallia aladelt ametnikele tuginev administratsioon. Uue impeeriumi loomisel tuginesid Frangi valitsejad oma käskude ja seaduste elluviimiseks just vasallidele, kellele vastutasuks anti maad ja kaitset. Selline süsteem tagas ka sõja korral tugevat kaitset. 2) Millised olid vasa

    Ajalugu
    thumbnail
    4
    doc

    Millisteks perioodideks jaotatakse keskaega?

    KESKAJA MÕISTE 1. Kust pärineb keskaja mõiste? Millist hinnangut see algselt kandis? Kuidas hinnatakse keskaega tänapäeval? Valgustusajal tähistati sellega antiikaja ja renessansiperioodi vahele jäänud ajajärku. Selle all mõisteti ,,pimedat" aega antiikkultuuri ja uue kultuuritõusu vahel. Praegult peetakse, seda perioodi oluliseks, viljakaks ja loominguliseks Euroopa tsivilisatsiooni kujunemise seisukohalt. Ala, kus religiooniks oli katoliiklus ning ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. Kirjutage tabelisse aastad ja nendega seotud sündmused, mida tähistatakse keskaja alguse ja lõpuna. ALGUS LÕPP *viimase Rooma keisri kukutamine ning Lääne-Rooma *Konstantinoopoli langemist ja Ida-Rooma keisririigi lõplikku keisririigi likvideerimine hävingut *Rooma riigi kaheks jagamine *Ameerika

    Ajalugu
    thumbnail
    7
    docx

    10. klass ajaloo kontrolltöö KESKAEG

    10. klass ajaloo kontrolltöö KESKAEG Peatükk 1 Keskaeg jaguneb ­ varakeskaeg, vahekeskaeg, kõrgekeskaeg, hiliskeskaeg. Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned ­ katoliiklus ja feodalism. Peatükk 2 Rooma rahu ülesanne - reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, kandes hoolt, et ääremaade mjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. Rooma rahu lõpu tagajärjed ­ impeeriumi kaitsepiirid hakkasid varisema, mis viitas omakorda impeeriumisisesele kriisile. Caracalla edikt ­ 212. aastal toimunud edikt, mis kiirendas Rooma rahu langemist, tagades kõigile impeeriumi territooriumil elavatele vabadele inimestele Rooma kodaniku õigused. Konstantinoopol ­ Lääne- ja Ida-Rooma eraldumisel uueks Rooma pealinnaks saanud linn aastal 330. Ida-Rooma ehk Bütsans kestvuse põhjused ­ soodsamad geograafilised tegurid, märksa rikkamad inim- ja materiaalsed ressursid, võimalus pidada sõda merel, LK ! 3.küsimus!!! Peatükk 4 F

    Ajalugu
    thumbnail
    10
    docx

    Keskaeg

    Keskaeg 1. Millal oli keskaeg? Mis sündmustega see algas, millega lõppes? Keskaja jaotumine vara-, kõrg- ja hiliskeskajaks. Keskaeg algas siis, kui Rooma keisririik oli täielikult hävitatud ning germaani pealik Odoaker kuulutas ennast Itaalia kuningaks. Varakeskaeg (5.-11. Sajand) 1) Feodaalse korra kujunemine ja võidukäik 2) Valitseb naturaalmajandus 3) Perioodi lõpul algab linnade kujunemine 4) Feodaalne killustatus Varakeskaeg (11.-13. sajand) 1) Valitseb feodaalne korraldus 2) Kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus 3) Areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad 4) Tsunftikäsitöö õitseaeg 5) Kaubanduse areng 6) Algab tsentraliseeritud riikide teke Hiliskeskaeg (14.sajand ­ 16.sajandi algus) 1) Keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega 2) Kapitalistliku majanduse tekkimine 2. Frangi riik - kus ja millal loodi, kes olid ja mida tegid Clodovech, Karl Ma

    11.klassi ajalugu
    thumbnail
    6
    docx

    ajalugu

    4. Botticelli, Raffael, Michelangelo, Tizian … KESKAJAMAALI KUNST ………. 5. skraa, tsunft, joodud, meistritöö …… KÄSITÖÖ ………………………... 6. hinnus, kümnis, rakmetegu, korrategu … PÄRISORJUS ……………………. 7. karavell, astrolaab, hidalgo, „kullajanu” …… MERENDUS …………………….. 8. toomkool, turuplats, raekoda, kirik …… LINNA KESKUS ……………………….. Vasta küsimustele: 1. Milline seos on naturaalmajandusel feodaalse killustatusega? Põhjenda oma ütlust! Feodaalne killustatus oli naturaalmajanduse tagajärg kuna puudusid majanduslik läbikäimine ja sidemed olid eri paikkondade vahel nõrgad lisaks veel inimesed olid äärmiselt paiksed, isegi naaberkülla minek oli võrreldav teekonnaga maailma otsa ning seetõttu riigid lagunesid väikesteks osadeks, mille etteotsa tõusid kohalikud maaomanikud – feodaalid- ehk tekkis

    10.klassi ajalugu
    thumbnail
    9
    doc

    Keskaja algus ja lõpp. Periodiseering

    Keskaja algus ja lõpp. Periodiseering 1. Algus a. 313 ­ Legaliseeriti ristiusk. Keskaja peamine maailmavaade. b. 330 ­ Rajati Konstantinoopol. Oluline keskus keskajal (kaubandus). c. 375 ­ Algab suur rahvaste ränne (hunnid). Uue tsivilisatsiooni tulek (madal tase). d. 395 ­ Rooma riik lagunes kaheks. Antiiktsivilisatsiooni lõhenemine ja hävingu algus. e. 476 ­ Lääne-Rooma hukk. Antiiktsivilisatsiooni hukk (barbarid). Ida- Rooma jääb püsima. 2. Lõpp a. 1453 ­ Konstantinoopoli vallutamine. Langes islamiusuliste kätte. b. 1492 ­ Ameerika avastamine. Maailmapilt avardub, saab alguse kolonisatsioon, maailmakaubandus. c. 1517 ­ Saab alguse usureformatsioon. Kirik lõhenes d. 1640-1660 ­ Inglismaa revolutsioon, kiire majanduslik areng Varakeskaeg (4-10 saj) ­ üldine linnade allakäik, naturaalmajandus, barbarite riikide teke ja hävin

    Ajalugu
    thumbnail
    19
    doc

    Kõrg-Keskaeg Euroopas (konspekt)

    Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal (XI-XIII saj.) 1. Tehnoloogia areng ja rahvastiku kasv. a. Tööviljakuse kasv põllumajanduses tänu uuele tehnoloogiale: · Raske ratasader kündis paksu ja viljaka mullakihi. · Härja asemel kiirema hobuse kasutamine. · Üleminek kolmeviljasüsteemile suurendades külvipinda 2/3-le. b. Rahvastiku kahekordistus: · X saj. 40 milj. · XIII saj. lõpul 70 milj. 2. Linnade teke ja kaubanduse areng. a. Linn kui käsitöö ja kaubanduskeskus: · Rahvastiku kasv soodustas linnade teket ja arengut. · Linnastunumad piirkonnad olid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. b. Linnade mõju ühiskonnale: · Linnad taotlesid sõltumatust feodaalidest, olles selle nimel valmis ka sõdima. · Linnaelanikkond sai arvestatavaks jõuks rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval. · Majanduslikult tegi linnade areng lõpu naturaalmajandusele, soodustades nii

    Ajalugu
    thumbnail
    3
    rtf

    Vara-keskaeg

    Muhamed(570-632), jõukas Meka kaupmees, hakkas islami usku- allumist jumala tahtele- kuulutama pärast talle osaks saanud ilmutust. (Ar k islam "alistuma, a k Allah "jumal") Kuna ta kuulutas viimsepäevakohut, kus kõik saavad karistuse või tasu vastavalt tegudele ja ärritas sellega Meka rikkaid kaupmehi, sunniti ta Mekast lahkuma.622. a põgenes Muhamed Mekast Mediinasse- hidzra. 630.a Mekasse naastes puhastas ta linna ja vana araabia pühamu Kaaba ebajumalakummardamisest. Islam on tugevalt mõjutatud nii juudiusust, kui ka kristlusest. Araabia ps elas 6. saj palju juute. Need tegelesid misjonitööga. Judaismist võeti ka üle range monoteism(muhameedlased usuvad, et peaingel Gabriel kinkis Abrahamile Mekas oleva Kaaba püha kivi). Samuti on juutidelt üle võetus kombetalitusi- palvetamine, paastuseadused, seaduseusk. Ristiusu mõjutused pärinevad Araabia poolsaare loodeosast ning ka Etioopiast, kuhu olid asunud mitmed Rooma ja Konstantinoopoli põlu alla sattunud usulahud. Isl

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun