Vastused ajaloo kontrolltööde raamatu küsimustele (0)

Q: Miks kujunesid Frangi riigis feodaalsuhted?

Vastus leiad õppematerjalist: Vastused ajaloo kontrolltööde raamatu küsimustele

Q: Millised olid vasallsuhte osapoolte kohustused?

Vastus leiad õppematerjalist: Vastused ajaloo kontrolltööde raamatu küsimustele

Q: Mis iseloomustas järgmisi keskaja maavalduse liike?

Vastus leiad õppematerjalist: Vastused ajaloo kontrolltööde raamatu küsimustele

Q: Miks kujunes keskajal feodaalne killustatus?

Vastus leiad õppematerjalist: Vastused ajaloo kontrolltööde raamatu küsimustele

Q: Mis kohustusi kandis keskaegne talupoeg?

Vastus leiad õppematerjalist: Vastused ajaloo kontrolltööde raamatu küsimustele

Q: Milles erinesid talupoja kohustused oma isanda ees ja vasalli kohustused senjööri ees?

Vastus leiad õppematerjalist: Vastused ajaloo kontrolltööde raamatu küsimustele

Q: Mis oli talupoja ja mis feodaali põhiülesanne keskaegses ühiskonnas?

Vastus leiad õppematerjalist: Vastused ajaloo kontrolltööde raamatu küsimustele

Q: Mis oskused omandati rüütlikasvatuse käigus?

Vastus leiad õppematerjalist: Vastused ajaloo kontrolltööde raamatu küsimustele

Q: Kuidas nim tseremooniat millega kannupoiss pühitseti rüütliks?

Vastus leiad õppematerjalist: Vastused ajaloo kontrolltööde raamatu küsimustele

Q: Mis õigused ja kohustused rüütliks löömisega kaasnesid?

Vastus leiad õppematerjalist: Vastused ajaloo kontrolltööde raamatu küsimustele

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Miks kujunesid Frangi riigis feodaalsuhted?
Millised olid vasallsuhte osapoolte kohustused?
Mis iseloomustas järgmisi keskaja maavalduse liike?
Miks kujunes keskajal feodaalne killustatus?
Mis kohustusi kandis keskaegne talupoeg?
Milles erinesid talupoja kohustused oma isanda ees ja vasalli kohustused senjööri ees?
Mis oli talupoja ja mis feodaali põhiülesanne keskaegses ühiskonnas?
Mis oskused omandati rüütlikasvatuse käigus?
Kuidas nim tseremooniat millega kannupoiss pühitseti rüütliks?
Mis õigused ja kohustused rüütliks löömisega kaasnesid?
Millised rüütlite meelelahutused olid seotud sõjalise treeninguga?
Milles avaldus kiriku juhtiv roll keskaja kultuuris?
Kuidas tugevdas Augustinuse õpetus kirikupositsiooni keskaegses ühiskonnas?
Kuidas mõjutas kirik keskajal järgmisi valdkondi?
Millist mõju avaldas usk jumala ja saatana võitlusesse keskaja inimese maailmapildile?
Missugused eripärad kujunesid välja lääne ja ida kiriku kombestikus?
Mis põhjustas konflikti katoliku ja õigeusu kirikute vahel?
Milleni viis konflikt katoliku ja õigeusu kiriku vahel?
Miks suutis paavstivõim saavutada sõltumatuse keisrivõimust?
Mis aga päästis paavsti?
Mis oli klooster kuidas nimetati kloostrielanikke?
Kuidas aiatasid kloostrid kaasa ühiskonna arengule keskajal?
Mis usuline keeld oli aluseks ornamentika laialdasele levikule islami kunstis?
Milline oli araabiakeelsete õpetlaste panus teaduse arengusse?
Kuidas mõjutas islami usk teadust ja haridust?
Millist mõju avaldas araabia kultuur keskaegsele LääneEuroopale?

Miks kujunesid Frangi riigis feodaalsuhted ?

Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke. Germaani hõimudel kandsid relva kõik vabad mehed ja sõdisid oma põhitegevuse kõrvalt, kui olukord nõudis. Frangi riik eesotsas Karl Martelliga vajas aga paremat sõjaväge. Karl Martelli ajal loodi raskesõjavägi, see aga nõudis sõjameestelt kalli varustust ja hea väljaõppe olemasolu. Vastutasuks said nemad maad koos talupoegadega. Nii tekkis rüütlite kiht ühiskonnas. Taolise uut laadi sõjaväeorganisatsiooni loomine sai feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks.
Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Rooma riigi lagunedes kadus Gallia aladelt ametnikele tuginev administratsioon. Uue impeeriumi loomisel tuginesid Frangi valitsejad oma käskude ja seaduste elluviimiseks just vasallidele, kellele vastutasuks anti maad ja kaitset. Selline süsteem tagas ka sõja korral tugevat kaitset.

Millised olid vasallsuhte osapoolte kohustused? Senjööri ja vasalli?
Senjöör oli suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid . Senjööril, kui maaomanikul oli oma valdustes nii poliitiline-, kohtu- kui haldusvõim. Senjöör andis oma vasallile maad koos talupoegadega. Samuti pakkus senjöör oma vasallidele kaitset.
Vasall – sõjateenistuse kohustus. Tavaks kujunes, et vasall pidi senjööri väes teenima 40 päeva aastas. Enamasti piirdus see kohustus maakaitsmisega, erandi moodustasid ristisõjad. Teine vasalli põhikohustus oli osalemine senjööri nõukogus. Lisandusid veel erakorralised kohustused, nt toetus senjööri vangilangemise korral. Viimasel juhul ostsid vasallid senjööri välja. Vasall pidi oma senjöörile andma truudusvande. Ustavusvanne + ustavus + abi + nõuanded

Selgita, mis iseloomustas järgmisi keskaja maavalduse liike?

benefits – maavaldus ilma pärandamisõiguseta. Sellisi maavaldusi anti põhiliselt Karl martelli ajal. Siiski kujunes tava, et vasallile teatud ajaks, tavaliselt eluajaks kasutada antud maatükk läänistati edasi tema pojale, kes astus sama feodaali teenistusse.

feood – pärandamisõigusega lään ja senjööri kinnitust polnud vajagi. Enamasti tasus vasall pärandi saamisel senjöörile pärandimaksu.

allood – vasallisuhetest, s.t kohustustest täiesti vaba maavaldus. Täielikus omanduses olev maavaldus. Olid levinud Saksamaal, aga keskaja jooksul muutusid alloodid siiski järk-järgult feoodideks.

Miks kujunes keskajal feodaalne killustatus?
Kehtis põhimõte, et „minu vasalli vasall ei ole minu vasall”, st et kohustusi tuli kanda ainult selle isiku ees, kellega oldi otseses truuduses. Nii ei võinud kuningas suurfeodaali maadelt ise mehi väkke värvata, vaid nõudis feodaalilt kindla hulga mehi. Samuti jagasid kuningad nn immuniteedikirju, millega osa riigivõimu funktsioone jagati vasallidele. Nii olid vasallid vägagi iseseisvad ja võimsad ja maa oli äärmiselt killustunud. Kohalikud isandad tundsid end oma aladel täielike peremeestena ega hoolinud sugugi valitseja korraldustest

Võrrelge rendi- ja mõisahärrust
Rendihärrus – maa oli mitmekordses valduses(läänistamine). Sõltumata maa kuuluvusest elasid seal ja kasutasid seda talupojad. Feodaalil reeglina oma majapidamine puudus. Talupoeg oli maa rentnik , pidi tasuma maksud ja võis maa kasutamisõigust pärandada. Maksud ja koormised olid kindlaks määratud ja olid seotud maaga, mitte talupoja isikuga. Maad ei saanud vabalt osta, müüa ega pantida.
Mõisahärrus – maa oli ühekordses valduses. s.t mõisniku eraomand. Mõisamaa jagunes kahte ossa : mõisamaa(kus asus mõisa majapidamine ja mida hariti mõisateo korras), talumaa(kuulus samuti mõisnikule, kuid kus asusid talumajapidamised ja millel lasusid koormised, peamine neist teorent)
Kuna maa ilma talupoegadeta oli väärtusetu, siis muudeti talupojad sunnismaiseks – seega kujunes pärisorjus. Kahe süsteemi vaheline eraldusjoon kulges läbi Saksamaa mööda Elbet.

Selgita feodaalne hierarhia
Kõige tähtsam oli kuningas ehk süserään(suurfeodaal). Otse temale allusid tema vasallid ehk senjöörid e suurfeodaalid (hertsog. vürst, markii , krahv, parun ), kellele omakorda allusid väikefeodaalid(rüütlid). Vahe suur- ja väikefeodaali vahel oli väga suur. Feodaali maal elasid talupojad, kes sõltuvalt põllumajandussüsteemist(rendihärrus või mõisahärrus) pidid kas maksma makse ja koormiseid või tegema teotööd, maksma makse ja olid lisaks ka pärisorjad.

Mis kohustusi kandis keskaegne talupoeg? 3 näidet

pidi tasuma makse

pidi tegema mõisniku maal tööd(oma riistadega)

vajadusel pidi minema sõtta, et kaitsma oma isandat

Selle eest, et talupoeg kuninga ja rüütlite maal elas, pidi ta viimastele andma osa oma viljasaagist ja ka nende põllul tööd tegema. Alles seejärel võis ta oma põllule minna.

Milles erinesid talupoja kohustused oma isanda ees ja vasalli kohustused senjööri ees?
ks 2 + 7. Talupoegadel oli muidugi raskem olukord.

Mis oli talupoja ja mis feodaali põhiülesanne keskaegses ühiskonnas?
Talupoja põhiülesanne oli teha põllutööd, varustada teisi toidu ja rahaga.
Feodaali põhiülesanne oli kaitsta riiki sissetungijate eest ja osaleda ka sõjakäikudes teiste riikide vastu. Feodaalid aitasid sisuliselt kuningal riiki valitseda .

Selgita mõisted sunnismaisus ja pärisorjus.
Sunnismaisus oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks . Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada.
Pärisorjus on isiku, kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste, mida iseloomustab feodaalide politsei- ja kohtuvõim, talupoegadest pärisorjade sunnismaisus ja teoorjus, nende müümine maast ja perest lahus ning omandiõiguste kitsendamine: andami nõudmine abiellumise puhul ja surnud käe õigus.

Mis oskused omandati rüütlikasvatuse käigus?

rüütli ettevalmistamine sõdimiseks
head kombed ja seltskonnas käitumine: daamidega vestlemine, tants ja mingil muusikainstrumendil mängimine
relvade tundmaõppimine
ratsutamine
jahipidamine
relvade korrasolek
rüütlitele ei õpetatud kirjatarkust
fidélité ehk ustavus, mis omakorda jagunes kolmeks tähenduseks – kogukondlik, feodaalne ja poliitiline;
largesse'i ehk heldekäeliseus;
prousse ehk vahvus .

Kuidas nim tseremooniat, millega kannupoiss pühitseti rüütliks?
Rüütlikslöömine – 21 a

Mis õigused ja kohustused rüütliks löömisega kaasnesid?
Rüütel hakkas oma isandat teenima, osalema sõjakäikudel. Rüütel pidi aitama ja kaitsma nõrgemaid, samuti pidi ta terve elu olema tänulik sellele, kes teda rüütliks pühitses. Pärast rüütlikspühitsemist muutus rüütel peaaegu alati kohe kellegi vasalliks, ta sai maad koos talupoegadega, talupoegade üle kohtumõistmise, talupoegadelt maksude korjamise õiguse.
Rüütel võis võtta endale hümni ja vappi(talle anti üle suguvõsavapp). Rüütlile anti üle relvad, kusjuures igal relval oli oma tähendus. Rüütel pidi täitma kuninga korraldusi.
vt vasalli kohustusi senjööri ees...

Selgitage mõiste „rüütellikkus” tähendust keskajal
Ustavus(oma isanda truu teenimine ja isiklik vaprus sõjakäikudel), julgus, ausus, sõnapidamine, galantsus. Kõik need omadused võttiski kokku mõiste „rüütellikkus”
Täiuslikult rüütlilt nõuti keskajal tagasihoidlikkust ja enesevalitsemist, õilsat meelt ja heldet kätt, ausust, õiglust ja puhast südant. Nendele iseloomuomadustele pidid lisanduma järjekindlus ja mõõdupidamine kõigis asjus.
Kui oli saavutatud tasakaal käitumises, siis peeti kõiges mõõtu ja oldi kombekas. Iseloomuomadustest pidi tulenema kogu käitumine, nendel pidi põhinema rüütellikkus.
Kõige kõrgem väärtus oli rüütlile tema au.
Samas tehti sõjas sageli „mitterüütellike” tegusid , nagi inimeste tapmine ja paljaksröövimine.

Selgitage mõiste „südamedaam” keskajal
Rüütli südamedaam ei olnud sageli tema naine, vaid üks seltskonnadaam, keda rüütel „ armastas ”, kirjutas talle armastuskirju ja kõik oma kangelasteod tegi tema nimel, näitas temale oma ustavust ja vaprust. Samuti kirjutati oma daamidele luuletusi.
Rüütli südamedaam pidi olema kõrgest soost, sageli temast suursugusem daam . Rüütli armastus pidi olema tugev ja vastupidav, elama üle pikka lahusolekut. Sageli pidi rüütel tõestama oma ustavust ja ütlema teistele daamidele ära.

Millised rüütlite meelelahutused olid seotud sõjalise treeninguga?
Rüütliturniirid, kus rüütlid võistlesid omavahel. Turniiril võideldi mitmel eri viisil, kõige sagedamini peeti ratsakahevõitlust. Turniiril sai aadlik oma sõjamehevõimeid näidata ohutumal viisil, kui seda oli sõjakäik. tavaliselt võideldi nüride relvadega, sellest hoolimata polnud võitlus päris ohutu. Turniir ei kujutanud endast vaid sportlikku üritust, vaid pidustusi. Oluline roll oli daamidel, kellel noored rüütlid said oma mehisuse näidata.

Milles avaldus kiriku juhtiv roll keskaja kultuuris?
Kirik oli keskajal kõige tähtsam nii inimeste kui riikide elus. Inimesed püüdsid olla jumalakuulelikud ja mitte patustada ning käisid kirikutes. Usuti taevariiki ja paganasse. Inimesel on valida taevariigi ja maise riigi vahel. Kiriku tähtis osa kajastus ka tolleaegses kirjanduses, muusikas ja elus. Ilmalik muusika peaaegu et puudus, aga sellegipoolest kõigile meeldis vaimulik muusika.
Paavst muutus väga tähtsaks, ta oli kõigist teistest keisritest ja kuningatest palju võimsam ja tähtsam.
Kirikust kõrvaldamine tähendas inimese jaoks surma, sest ilma kirikuta ei olnud üks inimene midagi. (kirkuvanne) Sageli heideti kirkikust välja terveid riike, s.t ei tohtinud lapsi ristida , kirkus käia ega inimesi matta. Kirik oli väga tugev ja oskas seda kasutada.
Kirik mõjutas ka haridust – haridus oli kirikukeskne, s.t koolid olid enamasti kiriku juures. Peale selle pidid kõik maksma kirkule ka kümnendiku oma tuludest(enamassti viljas ).

Kuidas tugevdas Augustinuse õpetus kirikupositsiooni keskaegses ühiskonnas?
Selleks, et selgitada maailmas valitsevat kurjust rajas Augustinus pärispatuõpetuse. Nimelt jättis Jumal, kes on kõik loonud, inimesele vaba tahte – võimaluse mitte patustada.
Vaba tahe hävis niivõrd, et inimene ei saa ise midagi teha enda õndsakssaamiseks. Selleks ei piisa inimese oma tahtest, ilma Jumala armuta ei saa inimene pattu maha jätta, sest see on talle armas. Jumal on otsustanud vaid mõned inimesed hukatusest lunastada. See, kes päästetakse on ette määratud(predestinatsioon).
Augustinuselt pärineb ka vaimuliku võimu ülimuse põhjendus teoses „Jumala riigist”. Augustinuse tõlgenduses ei olnud Rooma rüüstamine(410) mitte karistus, vaid näitas jumala ükskõiksust maailma suhtes. Inimesel on valida taeva- ja maise riigi vahel, esimene on headus , teine kurjus . Esimese valinuid ootab õndsus, teisi hukatus. Kogu ajalugu on võitlus hea ja kurja vahel, need kaks riiki on samastatavad ristiusu kirkijuga ja Rooma keisririigiga.
taoline tõlgendus andis teoreetilise baasi, millele kirik sai rajada oma ilmalikke valitsejaid allutava ülemvõimu. Aja jooksul jõuti seisukohale, et inimsoo õnnistuseks on vajalik kirku ülevalitsus kõigi ilmalike riikide üle.

Seletage mõiste sakrament ja nimetage 7 sakramendist 5 kõigile kristlastele kohustuslikku
Sakramendid – rituaalsed toimingud , mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele üle andma jumala armu . Ristimine, armulaud , piht, leeritamine , viimne võidmine

Selgitage mõne lausega kirikuhierarhia ülesehitust
Kõige tähtsam oli patriarh (juhtis mitut peapiiskopkonda ja preestritööga üldiselt ei tegelnud, peamine patriarh oli Rooma paavst ). Tähtsuselt järgmine oli metropoliit. Katoliku kiriku hierarhia lähtub piiskoppidest, kes olid algselt koguduse ülevaatajad. Piiskopist tähtsam aga metropoliidist nõrgem on peapiiskop . Kristlaste hingehoiutööd tegi preester. Preester võis jagada sakramente, pidada jutlust ja sooritada muid kiriklike toiminguid. Igas väikekirikus oli oma diakon, kes lõpetabki kiriklikku hierarhiat ja on selle madalamaks astmeks. Diakon on kiriku abivaimulik; koguduse teenistuses olev vaeste ja haigete hoolekandja.

Seletage mõisted: misjönär, katedraal , missa
Misjonär on kristluse levitaja . Misjonärid levitasid kristluse paljudes Euroopa riikides.
Katedraal on kristlik linna piiskopikirik.
Missa on armulauaga jumalateenistus kirikus. Tavaliselt käivad missaga kaasas jutlus ja vaimulikud laulud, ning teised sakramendid.

Kuidas mõjutas kirik keskajal järgmisi valdkondi?

haridus – kõik koolid olid kiriku juures e kirikukoolid, nendes õpetati põhiliselt Piiblit ja Jeesus Kristuse elu, aga ka kirjutamist ja arvutamist ning ladina keelt. Hariduses oli oluline osa kloostritel, kellel oli oma haridussüsteem. Kõige haritumad olid tol ajal mõsitagi kirikuteenrid. Tavaliselt, kui sa juba hariduse omandasid, siis üheks perspektiiviks oli saada preestriks. Paavst pidi andma oma luba ülikooli avamiseks.

kirjasõna – suurem osa kirjaoskajaid olid preestrid , kirikutes ja kloostrites kirjutatid raamatuid.

teadus – paljud teadlased olid kirikutegelased, aga kirik ei mõjutanud teadust kuigi hästi. Usuti, et maailm ja inimeste elu peavad lähtuma kirikust ja Piiblist. Kõik, mis Piibliga kooskõlas pole, ei ole ka õige. Nii nimetati paljusid teadlasi „paganateks” ja lausa põletati ära nende ideede ja avastuste eest. Teadlastes nägi kirik ohtu, tahtis säilitada võimu. Nii pidurdas kirik teadust.

hoolekanne – kirik jagas vaestele toitu, see tuleneb Jeesuse elust, sest tema hoolitses vaeste ja nõrkade eest ning aitas neid, nii võttis ka kirik endale kohustuseks hoolekannet. Vaeslapsi toodi samuti kirikusse, neid pandi leidlaste sõime ja kui keegi ei tahtnud endale seda last võtta, siis kasvatas kirik teda üles(nt Victor Hugo „ Jumalaema kirik Pariisis”)

Millist mõju avaldas usk jumala ja saatana võitlusesse keskaja inimese maailmapildile?
Kogu ajalugu on võitlus hea ja kurja, Jumala ja Saatana riigi vahel. Need kaks riiki, hea ja kurja sümbolid, on samastatavad ristiusu kirikuga ja Rooma keisririigiga – kirik kehastab headust, ilmalik võim kurjust. Seega luues antud „teooriat” allutas kirik inimesi oma võimule. Inimesed püüdsid olla sõnakuulelikud ja mitte patustada ning täita paavstide ja patriarhide korraldusi.

Missugused eripärad kujunesid välja lääne ja ida kiriku kombestikus? 3 näidet kummagi kohta
Läänes
Idas
Püha vaim lähtub isast ja pojast
Püha vaim lähtub vaid isast
Armulaual said ilmalikud vaid leiba
Armulaual said kõik nii veini kui leiba
Hapendamata leib
Hapendatud leib
Ristimärk 5 sõrmega
Ristimärk 3 sõrmega
Teenistus ainult ladina keeles
Teenistus lubatud kohalikes keeltes
Vaimulike vallalisus
Vallalisus vaid munkadel

Mis põhjustas konflikti katoliku ja õigeusu kirikute vahel?
Pärast Frangi riigi lagunemist nõrgenes ka paavstide positsioon. 962. a läks Kirikuriik Saksa-Rooma riigi koosseisu ja Otto I alates olid paavstid keisrite võimu all.
Uuesti tõstatasid küsimuse ilmaliku ja vaimuliku võimu vahekorrast Cluny kloostri mungad 10.sajandil, nõudes vaimuliku võimu sõltumatust ilmalikust ja rõhutades selle ülimuslikkust.
Õigeusu ja katoliku kiriku õpetuste areng kulges järjest enam eri suundades. Oluliseks erinevuseks oli ka vahekord ilmaliku võimuga. Cluny liikumine oli suunatud ilmalikule võimule allumise vastu. Seega ei sobinud ka läänekirikule allumine Konstantinoopoli patriarhile, vaid tugevnes paavstide püüd allutada endale kreekakatoliku kirik.
1054 . a pani paavsti legaat Konstantinoopolis patriarhi kirikuvande alla. See omakorda oani paavsti legaadi kirikuvande alla. Lõplikku lahkulöömise põhjustasid ristisõjad.

Milleni viis konflikt katoliku ja õigeusu kiriku vahel?
Suure kirikulõheni 1054. aastal ja ka 14.sajandi lõpul toimuvatele konfliktidele ning lõhenemisele. 9. sajandil hakkasid ida- ja läänekirik üksteisest eralduma, kui Rooma patriarhid hakkasid teistelt patriarhidelt allumist nõudma. Et õigeusu kirik ei soovinud alluda ega muuta usutunnistust, nagu soovis paavst, viis see kirikulõheni aastal 1054.
Nii õigeusu kirik kui ka katoliku kirik on Suure kirikulõhe järel pidanud end ainuõigeks kirikuks.

Miks suutis paavstivõim saavutada sõltumatuse keisrivõimust?
Paavsti mõjuvõim kasvas kiiresti. Rooma allus küll formaalselt Bütsantsi keisrile, kuid see ei suutnud läänepoolseid alasid barbarite rünnakute eest kaitsta. Alates 6.sajandi II poolest hakkasid Roomat ohustama P-Itaaliasse tunginud langobardid. Ainus jõud, kes suutis pakkuda reaalset kaitset, oli paavst, kes pöördus abipalvega Frangi kuningate poole.
Paavstide ilmalik riik Kesk-Itaalias ja karolingide toetus tõstis paavstluse prestiiži. Paavst oli sisuliselt frangi riigi kuninga vasalliks ja sõltus ilmalikust võimust väga. Mis aga päästis paavsti? See, et Frangi riik hakkas muutuma nõrgemaks ja lagunes(Verdungi leping), nii sai paavst sõltumatuks ja hakkas oma võimu suurendama .

Mis oli klooster , kuidas nimetati kloostrielanikke?
Varakeskaegsed kloostrid olid suletud, individuaalse askeesi ja patukahetsuse paigad , kuhu sai varjuda ühiskondlike segaduste eest. Rõhutati tööd ja majanduslikku sõltumatust.
Klooster (ladina sõnast claustrum, mis tähendab 'suletud paika') on kiriku, söögisaali (refektooriumi), raamatukogu, elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks , kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades majanduslikult kõige efektiivsemat (ja kristluses - Jumalale keskendumiseks sobivat ) eluviisi.
Nunnad ja mungad, kloostri juhtis abt või prior .

Kuidas aiatasid kloostrid kaasa ühiskonna arengule keskajal?

majandus – keskaegsed kloostrid pakkusid äraelamisvõimalust paljudele inimsetele. eriti tsistertslaste ja benediktlaste kloostreid võiks nimetada eeskujulikeks põllumajanduslikeks suurettevõteteks.

haridus – dominiiklased paistsid silma oma haritusega. Nende haridussüsteemi peetakse üheks kõige paremaks kogu keskajal ja sellest on võetus eeskuju. Kloostrid olid varakeskajal peaaegu ainukesed teaduse ja kirjakultuuri kandjad .

kultuur – oluline oli kloostrite roll raamatute ümberkirjutamisel. Ümber kirjutati pühakirju, teoloogilisi töid, muid teadusi puudutavaid töid, ilukirjandust. Märkimisväärne osa antiikkirjanduse tekstidest ongi tänapäeval tuntud vaid tänu kloostrites valmistatud ajakirjadele.

Esitage 2 näidet benedictuse reegli põhimõtetest
Munkade elu pidi jagunema töö ja palve vahel. Klooster pidi olema varustatud kõige vajalikuga, nagu põllu- ja karjamaad , veevõtukohad, veskid, käsitöökodad.
Mungaks saamisele eelnes noviitsiaeg ning pühitsemisel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne . Benediiktlased ei tohtinud tungiva vajaduseta oma kloostrist lahkuda.
Mungad jäävad surmani sellesse kloostrisse , kus astusid .

Nimetage islami usu rajaja, selle usu ainujumal ja pühakiri
Muhamed , Allah, koraan

Loetlege 5 põhikohustust, mis on islamiusuliste elukorralduse põhialuseks
usutunnistus(ei ole ühtki jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema saadik), palve 5 korda päevas näoga Meka poole, paast ramadaani puhul, almuste jagamine, palverännak Mekasse

Nimetage islami põhisuunad

sunniidid tunnistavad esimese kaliifina Abu Bakrit ja sunnat
šiiidid eitasid kolme esimest kaliifi ja leidsid , et Muhamedi seaduslik järeltulija on tema mõrvatud väimees Ali, kelle järeltulija ilmub enne maailmalõppu välja kõigi muhameedlaste valitsejana

Mis rajatised(3) iseloomustavad islamiusulisi linnu
Mõšeed(pühakojad), medresed(islamiusuliste noormeeste koolid), hauakambrid , kaubatänavad(basaarid).

Mis usuline keeld oli aluseks ornamentika laialdasele levikule islami kunstis?
Muhamedi keeld kujutada Allahi loodud elusolendeid – inimesi ja loomi. Seetõttu puudusid islami kunstis skulptuur ja tahvelmaal , hooneid ilustati vaid tasapinnalise või reljeefse geomeetrilise ja taimornamendiga.

Milline oli araabiakeelsete õpetlaste panus teaduse arengusse ? 2 näidet
Araabia kõrgemate õppeasutuste eeskujul kujunesid 13. sajandil Euroopa ülikoolid, mõjud eriti nähtavad Itaalias ja Prantsusmaal. Just Hispaania kaudu avastati uuesti Aristoteles, mis pani omakorda aluse 12.sajandil uue kristliki filosoofia skolastika kujunemisele.
Olulised on ka araabia numbrid , mida kasutatakse peaaegu kogu Euroopas.
Lähis-Idas koostati grammatikaid ja sõnaraamatuid juba 10.-11. sajandil Ibn mansur koostas Kairos 13.sajandil esimese entsüklopeedia.

Kuidas mõjutas islami usk teadust ja haridust? Selgitage 2 näite abil
Islami hariduse aluseks oli Koraan. Esimene islami kool tekkis Mediina mošee juurde juba Muhamedi eluajal. Põhiliselt tegeleti nendes koolides Koraani päheõppimise, Muhemedi elu ja tegevuse uurimisega, pisut õpiti ka kirjutamist ja arvutamist. Valdava osa muslimite haridus piirduski nendes koraanikoolides õpituga.
Ka esimesed ülikoolid, kus käisid edasipüüdlikud noored, tekkisid mošeede juures. Traditsioonilisteks aineteks olid loogika , araabia kirjandus, islami õigus, islami pärimused(sunna), Koraani kommentaarid ja teoloogia . Nagu näha õpiti ka ülikoolides enamasti islami usuga seotud asju.

Millist mõju avaldas araabia kultuur keskaegsele Lääne-Euroopale? 3 näidet

Teadus – vt 36
Rüütlikultuur – Hispaaniast õpitud armastus- ja kangelasluule põhjal kujunes Lõuna-Prantsusmaal trubaduuride luule
Tehnika – astrolaab ja kompass, mis kergendasid meresõitu ja võeti araablaste vahendusel üle Hiinast, ning paber
Arhitektuur – gootika laenas võlvide, sammaste ja piilarite rütmi ja vitraažide värvikuse araablastelt, eriti palju Cordoba mošeedest

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk · .doc · 143 allalaadimist

Vastused ajaloo kontrolltööde raamatu küsimustele #1

Vastused ajaloo kontrolltööde raamatu küsimustele #2

Vastused ajaloo kontrolltööde raamatu küsimustele #3

Vastused ajaloo kontrolltööde raamatu küsimustele #4

Vastused ajaloo kontrolltööde raamatu küsimustele #5

Vastused ajaloo kontrolltööde raamatu küsimustele #6

Vastused ajaloo kontrolltööde raamatu küsimustele #7

Vastused ajaloo kontrolltööde raamatu küsimustele #8

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-05-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

143 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

olgadalton Õppematerjali autor

frangi riik, feodalism, rendi- ja mõisahärrus, talupoegade kohustused, rüütlid, kirikuhierarhia, kloostrid.

frangi riik feodalism rendi- ja mõisahärrus talupoegade kohustused rüütlid kirikuhierarhia kloostrid

Sarnased õppematerjalid

doc

Vastused- ajaloo kontrolltööde raamatu küsimustele

1) Miks kujunesid Frangi riigis feodaalsuhted? - Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke. Germaani hõimudel kandsid relva kõik vabad mehed ja sõdisid oma põhitegevuse kõrvalt, kui olukord nõudis. Frangi riik eesotsas Karl Martelliga vajas aga paremat sõjaväge. Karl Martelli ajal loodi raskesõjavägi, see aga nõudis sõjameestelt kalli varustust ja hea väljaõppe olemasolu. Vastutasuks said nemad maad koos talupoegadega. Nii tekkis rüütlite kiht ühiskonnas. Taolise uut laadi sõjaväeorganisatsiooni loomine sai feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks. - Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Rooma riigi lagunedes kadus Gallia aladelt ametnikele tuginev administratsioon. Uue impeeriumi loomisel tuginesid Frangi valitsejad oma käskude ja seaduste elluviimiseks just vasallidele, kellele vastutasuks anti maad ja kaitset. Selline süsteem tagas ka sõja korral tugevat kaitset. 2) Millised olid vasa

Ajalugu

doc

Millisteks perioodideks jaotatakse keskaega?

KESKAJA MÕISTE 1. Kust pärineb keskaja mõiste? Millist hinnangut see algselt kandis? Kuidas hinnatakse keskaega tänapäeval? Valgustusajal tähistati sellega antiikaja ja renessansiperioodi vahele jäänud ajajärku. Selle all mõisteti ,,pimedat" aega antiikkultuuri ja uue kultuuritõusu vahel. Praegult peetakse, seda perioodi oluliseks, viljakaks ja loominguliseks Euroopa tsivilisatsiooni kujunemise seisukohalt. Ala, kus religiooniks oli katoliiklus ning ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. Kirjutage tabelisse aastad ja nendega seotud sündmused, mida tähistatakse keskaja alguse ja lõpuna. ALGUS LÕPP *viimase Rooma keisri kukutamine ning Lääne-Rooma *Konstantinoopoli langemist ja Ida-Rooma keisririigi lõplikku keisririigi likvideerimine hävingut *Rooma riigi kaheks jagamine *Ameerika

Ajalugu

docx

10. klass ajaloo kontrolltöö KESKAEG

10. klass ajaloo kontrolltöö KESKAEG Peatükk 1 Keskaeg jaguneb varakeskaeg, vahekeskaeg, kõrgekeskaeg, hiliskeskaeg. Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned katoliiklus ja feodalism. Peatükk 2 Rooma rahu ülesanne - reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, kandes hoolt, et ääremaade mjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. Rooma rahu lõpu tagajärjed impeeriumi kaitsepiirid hakkasid varisema, mis viitas omakorda impeeriumisisesele kriisile. Caracalla edikt 212. aastal toimunud edikt, mis kiirendas Rooma rahu langemist, tagades kõigile impeeriumi territooriumil elavatele vabadele inimestele Rooma kodaniku õigused. Konstantinoopol Lääne- ja Ida-Rooma eraldumisel uueks Rooma pealinnaks saanud linn aastal 330. Ida-Rooma ehk Bütsans kestvuse põhjused soodsamad geograafilised tegurid, märksa rikkamad inim- ja materiaalsed ressursid, võimalus pidada sõda merel, LK ! 3.küsimus!!! Peatükk 4 F

Ajalugu

docx

Keskaeg

Keskaeg 1. Millal oli keskaeg? Mis sündmustega see algas, millega lõppes? Keskaja jaotumine vara-, kõrg- ja hiliskeskajaks. Keskaeg algas siis, kui Rooma keisririik oli täielikult hävitatud ning germaani pealik Odoaker kuulutas ennast Itaalia kuningaks. Varakeskaeg (5.-11. Sajand) 1) Feodaalse korra kujunemine ja võidukäik 2) Valitseb naturaalmajandus 3) Perioodi lõpul algab linnade kujunemine 4) Feodaalne killustatus Varakeskaeg (11.-13. sajand) 1) Valitseb feodaalne korraldus 2) Kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus 3) Areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad 4) Tsunftikäsitöö õitseaeg 5) Kaubanduse areng 6) Algab tsentraliseeritud riikide teke Hiliskeskaeg (14.sajand 16.sajandi algus) 1) Keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega 2) Kapitalistliku majanduse tekkimine 2. Frangi riik - kus ja millal loodi, kes olid ja mida tegid Clodovech, Karl Ma

11.klassi ajalugu

docx

ajalugu

4. Botticelli, Raffael, Michelangelo, Tizian … KESKAJAMAALI KUNST ………. 5. skraa, tsunft, joodud, meistritöö …… KÄSITÖÖ ………………………... 6. hinnus, kümnis, rakmetegu, korrategu … PÄRISORJUS ……………………. 7. karavell, astrolaab, hidalgo, „kullajanu” …… MERENDUS …………………….. 8. toomkool, turuplats, raekoda, kirik …… LINNA KESKUS ……………………….. Vasta küsimustele: 1. Milline seos on naturaalmajandusel feodaalse killustatusega? Põhjenda oma ütlust! Feodaalne killustatus oli naturaalmajanduse tagajärg kuna puudusid majanduslik läbikäimine ja sidemed olid eri paikkondade vahel nõrgad lisaks veel inimesed olid äärmiselt paiksed, isegi naaberkülla minek oli võrreldav teekonnaga maailma otsa ning seetõttu riigid lagunesid väikesteks osadeks, mille etteotsa tõusid kohalikud maaomanikud – feodaalid- ehk tekkis

10.klassi ajalugu

doc

Keskaja algus ja lõpp. Periodiseering

Keskaja algus ja lõpp. Periodiseering 1. Algus a. 313 Legaliseeriti ristiusk. Keskaja peamine maailmavaade. b. 330 Rajati Konstantinoopol. Oluline keskus keskajal (kaubandus). c. 375 Algab suur rahvaste ränne (hunnid). Uue tsivilisatsiooni tulek (madal tase). d. 395 Rooma riik lagunes kaheks. Antiiktsivilisatsiooni lõhenemine ja hävingu algus. e. 476 Lääne-Rooma hukk. Antiiktsivilisatsiooni hukk (barbarid). Ida- Rooma jääb püsima. 2. Lõpp a. 1453 Konstantinoopoli vallutamine. Langes islamiusuliste kätte. b. 1492 Ameerika avastamine. Maailmapilt avardub, saab alguse kolonisatsioon, maailmakaubandus. c. 1517 Saab alguse usureformatsioon. Kirik lõhenes d. 1640-1660 Inglismaa revolutsioon, kiire majanduslik areng Varakeskaeg (4-10 saj) üldine linnade allakäik, naturaalmajandus, barbarite riikide teke ja hävin

Ajalugu

doc

Kõrg-Keskaeg Euroopas (konspekt)

Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal (XI-XIII saj.) 1. Tehnoloogia areng ja rahvastiku kasv. a. Tööviljakuse kasv põllumajanduses tänu uuele tehnoloogiale: · Raske ratasader kündis paksu ja viljaka mullakihi. · Härja asemel kiirema hobuse kasutamine. · Üleminek kolmeviljasüsteemile suurendades külvipinda 2/3-le. b. Rahvastiku kahekordistus: · X saj. 40 milj. · XIII saj. lõpul 70 milj. 2. Linnade teke ja kaubanduse areng. a. Linn kui käsitöö ja kaubanduskeskus: · Rahvastiku kasv soodustas linnade teket ja arengut. · Linnastunumad piirkonnad olid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. b. Linnade mõju ühiskonnale: · Linnad taotlesid sõltumatust feodaalidest, olles selle nimel valmis ka sõdima. · Linnaelanikkond sai arvestatavaks jõuks rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval. · Majanduslikult tegi linnade areng lõpu naturaalmajandusele, soodustades nii

Ajalugu

rtf

Vara-keskaeg

Muhamed(570-632), jõukas Meka kaupmees, hakkas islami usku- allumist jumala tahtele- kuulutama pärast talle osaks saanud ilmutust. (Ar k islam "alistuma, a k Allah "jumal") Kuna ta kuulutas viimsepäevakohut, kus kõik saavad karistuse või tasu vastavalt tegudele ja ärritas sellega Meka rikkaid kaupmehi, sunniti ta Mekast lahkuma.622. a põgenes Muhamed Mekast Mediinasse- hidzra. 630.a Mekasse naastes puhastas ta linna ja vana araabia pühamu Kaaba ebajumalakummardamisest. Islam on tugevalt mõjutatud nii juudiusust, kui ka kristlusest. Araabia ps elas 6. saj palju juute. Need tegelesid misjonitööga. Judaismist võeti ka üle range monoteism(muhameedlased usuvad, et peaingel Gabriel kinkis Abrahamile Mekas oleva Kaaba püha kivi). Samuti on juutidelt üle võetus kombetalitusi- palvetamine, paastuseadused, seaduseusk. Ristiusu mõjutused pärinevad Araabia poolsaare loodeosast ning ka Etioopiast, kuhu olid asunud mitmed Rooma ja Konstantinoopoli põlu alla sattunud usulahud. Isl

Ajalugu

Rohkem sarnaseid