kaubandus. Mida enam tekkis sisenõudlus ja arenes tööstus ja kaubandus, seda enam tekkis turgu musta mulla vööndi kubermangudele, et oma kaupa turustada. Kesk-venemaa ala nim tihti tööstusalaks. Tp läksid palju linnadesse kauplejaks, aga olid pärisorjad edasi. Neil olid passid ja härra loal tegelesid muude tegevusaladega. Härrale tasusid Obrokina. Eriti need tp kes ei olnud seot mõisamajandiga. Obrok võis olla nii rahas kui ka viljas. Ettevõtlikest obroki tp kujunesid venemaa jõukad t. Paljud Obroki tp kes sattusid hea kaubanduse peale kujunesid jõukamaks, kui isegi lääne tp . Teada ka juhtumeid, kui nad ka ise omasid orje. Mitmed obroki tp läksid hoopis nt näitlemist või kunsti õppima. Suurem osa siiski elas omal maal. Mitte mustamull vööndis obroki tegevus oli niisiis palju laiema. Aga ka mittemustamullavööndis olid siiski jätkuvalt mõisad. Kokku oli venemaal mõisu 110 000. Venemaal tekkis veel üks
ümbruses, teeserval ja põllul. Ilupuuna kasvatatakse teda Eestis ka väljaspool ta looduslikku leviala tänu tema külmakindlusele. Lisaks on pooppuu edukas ka linnakeskkonnas, ning ilmestab linna tänavate ääres (Loodusajakiri). Võra on ovaalne, ning puu kõrgus küündib 12 meetrini. Koor on halli värvi ja sile (Nurga puukool). Lehed on piklikud ja madalalt hõlmiselised ja teravsaagjad, meenutades tamme. Leht on tumeroheline ning pealt läikiv, alt viljas ning rohekashall (Loodusajakirja koduleht). Puu õitseb juuni alguses, peale pihlakat. 1cm kuni 1,2 cm suurused valged õied on lamedates õisikutes ja lõhnavad meeldivalt (Vaata joonis 16.). Viljad valmivad septembris-oktoobris, on sama suured kui õied, ning värvilt oranzikaspunased (Nurga puukool). Joonis 16. Pooppuu õied ja lehed. (Neeva aia koduleht) 4.15.2. Hooldus Parim aeg seemneid külvata on kohe peale valmimist. Kogutud ja hoiule pandud
lehtedest. Neli lehetüüpi: 1) tupp 2) kroon 3) isasgametofüüte kandvad lehed-tolmukad 4) emassporangiume – viljalehed- moodustavad emaka. 1&2 võivad olla eristumata- sel juhul lihtne õiekate (tuppe või kroont pole) 26. Õite tähtsus. õis on õistaimede elund suguliseks paljunemiseks. Paljasseemnetaimedel on analoogiliseks elundikd käbi (isas-, emas-). Peale tolmlemisele järgnevat viljastumist arenevad mõlemal juhul seemed, mis paiknevad viljas või käbis. 27. Õite ehitus - osad ja nende varieerumine. 1) Primitiivne – palju õieosi, arv ebakindel, vabad, spiraalne, tupp + kroonleht + tolmukas + emakas, kahesuguline, sigimik ülemine- tomat, apelsin, hernekaun, radiaalsümmeetria; 2) Progressiivne – vähe õieosi, arv kindle, kokkukasvanud, tsükliline, mõned õieosad redutseerunud, ühesuguline, sigim alumine- õunapuu, sõstar, kõrvitskurk, bilateraalsümmeetria. Kahesuguline e
Istutatuna kasvavad ka õuel, surnuaias, kirikute ümbruses, teeserval ja põllul. Ilupuuna kasvatatakse teda Eestis ka väljaspool ta looduslikku leviala tänu tema külmakindlusele. Lisaks on pooppuu edukas ka linnakeskkonnas, ning ilmestab linna tänavate ääres. Võra on ovaalne, ning puu kõrgus küündib 12 meetrini. Koor on halli värvi ja sile. Lehed on piklikud ja madalalt hõlmiselised ja teravsaagjad, meenutades tamme. Leht on tumeroheline ning pealt läikiv, alt viljas ning rohekashall. Puu õitseb juuni alguses, peale pihlakat. 1cm kuni 1,2 cm suurused valged õied on lamedates õisikutes ja lõhnavad meeldivalt. Viljad valmivad septembris-oktoobris, on sama suured kui õied, ning värvilt oranžikaspunased. Hooldus Parim aeg seemneid külvata on kohe peale valmimist. Kogutud ja hoiule pandud seemned peavad läbima stratifikatsiooni 2 nädalat soojas ja 14-16 nädalat külmas, ning külvatud seejärel nii vara kevadel kui võimalik
KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Umbes 5000 aastat tagasi Eesti alale rännanud hõimud suhtusid loodusesse austusega. Neil olid pühad paigad, mida hoolega hoiti: hiied, allikad, kivid, puud, jõed ja järved. Eestis on tänini teada ligikaudu 550 hiit ja enam kui 2000 muud pühapaika. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel, Eric VI Menved. Keelu mõte oli küll hoida saarte metsi kui meremärke, kuid kaudselt aitas see kaasa ka loodushoiule. 1642 Sõmerpalu talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski. Protestiti Pühajõe (Võhandu) voolu tõkestamise vastu veskipaisudega. Arvati, et voolu tõkestades vihastati jões elavat Pikset, mistõttu kahel eelnenud aastal oli maad tabanud ikaldus. 1644 Johann Gutslaff "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus” 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säi...
Õis muundunud võrse- varrest ja lehtedest. Neli lehetüüpi: 1) Tupp 2) kroon 3) isasgametofüüte kanvad lehed-tolmukad 4) emassporangiume-viljalehed-moodustavad emaka. 1& 2 võivad olla eristumata-sel juhul lihtne õiekate (tuppe või kroont ei ole) 46. Õite tähtsus. Õis on õistaimede elund suguliseks paljunemiseks. Paljasseemnetaimedel on analoogiliseks elundiks käbi (isas-, emas-). Peale tolmlemisele järgnevat viljastumist arenevad mõlemal juhul seemned, mis paiknevad viljas või käbis. 47. Õite ehitus - osad ja nende varieerumine. 1) Primitiivne palju õieosi, arv ebakindel, vabad, spiraalne, tupp + kroonleht + tolmukas + emakas, kahesuguline, sigimik ülemine- tomat, apelsin, hernekaun, radiaalsümmeetria; 2) Progressiivne vähe õieosi, arv kindel, kokkukasvanud, tsükliline, mõned õieosad redutseerunud, ühesuguline, sigim alumine- õunapuu, sõstar, kõrvitskurk, bilateraalsümmeetria. Kahesuguline e
Õis muundunud võrse- varrest ja lehtedest. Neli lehetüüpi: 1) Tupp 2) kroon 3) isasgametofüüte kanvad lehed-tolmukad 4) emassporangiume-viljalehed-moodustavad emaka. 1& 2 võivad olla eristumata-sel juhul lihtne õiekate (tuppe või kroont ei ole) 46. Õis on õistaimede elund suguliseks paljunemiseks. Paljasseemnetaimedel on analoogiliseks elundiks käbi (isas-, emas-). Peale tolmlemisele järgnevat viljastumist arenevad mõlemal juhul seemned, mis paiknevad viljas või käbis. 47. Õite ehitus: 1) Primitiivne palju õieosi, arv ebakindel, vabad, spiraalne, tupp + kroonleht + tolmukas + emakas, kahesuguline, sigimik ülemine- tomat, apelsin, hernekaun, radiaalsümmeetria; 2) Progressiivne vähe õiesi, arv kindel, kokkukasvanud, tsükliline, mõned õieosad redutseerunud, ühesuguline, sigim alumine- õunapuu, sõstar, kõrvitskurk, bilateraalsümmeetria. Kahesuguline e. hermafrodiitne õis õies nii tolmukad kui emakad.
on sunnitud jääma mitmeks päevaks, et mitte härgade ohvriks langeda. Lõpuks otsustavad nad härjad maha lasta, mida nad ka teevad. Seejärel nülivad nad härjad ja kutsuvad abi Viertola härraga jõuavad nad esialgu kokkuleppele härgade asjus ning poisid lähevad karuga koju. Peagi aga teatatakse neile, et Viertola härra soovib asja lahendada kohtu kaudu. Aapole tuleb idee hakata põldu harima ja maksta Viertola härrale viljas, millega kõik ka päri on. Sellega on nõus ka Viertola härra, kellega aja möödudes nii lepitus saavutatakse ja see lugu lahendatakse. Ajades linnas asju, tekib kähmlus Tammiku talu õuel, mis kasvab tõsiseks konfliktiks. Jukola talu vennad jäävad siiski peale ja suunduvad tagasi koju, juhtumi pärast küll süümepiinu tundes. Kodus on vennad üpris mures toimunu pärast. Saabub nimismees linnast, kes teatab et kõik nende pahateod on unustatud ja andeks antud
tähistusega, siis on vajalik selle läbimiseks omaniku luba. Ainult karjamaa tarastamiseks ehitatud lihtsat karjaaeda ja varisenud aeda piirdeks ei loeta. Maaomanikud või muud maavaldajad ei või keelata kaaskodanike liikumist avalikel ja avalikuks kasutamiseks määratud maadel, teedel ja veekogudel, samuti jääl ning kallasrajal. Talvel võib jääl liikumist keelata või reguleerida Päästeamet. Igaühe liikumine ei ole siiski lubatud külvil, orasel, viljas, istandikus ja mesilas, samuti kohas, kus sellega võidakse tekitada omanikule kahju, kuigi alal puudub piire või keelav tähis. Suvel tuleb põldude vahel liikuda piki põllupeenart või mööda kuivenduskraavi kallast. Kõikidel avalikel või avalikuks kasutamiseks määratud veekogudel on igaühele kasutamiseks avatud vähemalt 4 m laiused kallasrajad. Laevatatava veekogu ääres on kallasrada vähemalt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
