matori 12 Gooti Vana-Saksa kirjutatud keel, saksa keele eellane. Ülemsaksa, alamsaksa saksa keele varasemad vormid. Sanskrit indoiraani (indoaaria) Korea ja baski keeled isolaatkeeled Lk. 15-48 1. Keele mõiste. Keele all mõistetakse eelkõige inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keelelise e verbaalse suhtlemise vormis. See võime on kõige selgem tunnus, mis eristab inimest teistest loomaliikidest. Inimeste suhtlemine, nende ühiskond ja kultuur sõltuvad oluliselt keelest. Kõige olulisem inimeste vahelise suhtluse vahend on loomulik keel ning paljud oskavad mitut keelt rääkida. Keeled on arenenud ja tekkinud loomulikul teel sadade tuhandete aastate vältel ja nende vahendid, eelkõige sõnavara, on kujunenud väljendama just seda, mis konkreetses kultuurilises ja füüsilises
süsteemidega, eelistab verbaalseid arutlusi ja rangeid tõestusi praktilisele tegutsemisele. Kaemuslikmotoorse ehk tegevusliku mõtlemise korral lahendatakse eluline ülesanne reaalse tegutsemise käigus. Nimetatakse kätega mõtlemiseks. Kujundlik ja verbaalne mõtlemine samal ajal kui kujundlik (piltlik) mõtlemine opereerib tajukujundite, kujutluste, tulevikuvisioonidega, on sõnalise ehk verbaalse mõtlemise põhisisuks mõistete kasutamine. FANTAASIA 1. Reprodutseeriv ja loov kujutlus. Reprodutseeriv fantaasia aluseks on mingile mallile, nõudele, kirjeldusele vastavate kujundite loomine (eksamil on reprodutseeriv fantaasia abiks loetu või loengul kuuldu meenutamisel). Meenutav kujutlusvõime ( võimaldab äsjaseid sündmusi värvikalt kirjeldada). Ruumiline kujutlusvõime( tehniliste jooniste lugemine on kerge).
ümbritsevas seltskonnas. Näiteks naine meeste seltskonnas, võib aeglustada sammu ja hõõritada puusi. Mehed seevastu kohendavad kehahoiakut, tõmbavad kõhu sisse, vahetavad pilke (Jaskolka, 2004: 22). 1.1.8 Kehakeele avaldumine ilmetes Tegelikult zestikuleerime rohkem oma näo kui ühegi teise kehaosaga. Näiteks kulmukergitus, võib edastada lugematuid tähendusi, olenevalt olukorrast ja kombinatsioonist muu kehakeele ja verbaalse suhtlemisega. Suu ja silmad on meie kõige kõnekamad näojooned (Jaskolka, 2004: 23). 1.1.9 Kehakeele avaldumine märkides ja signaalides Me anname palju märke ja signaale seda ise teadvustamata. Mõned võivad olla vaevumärgatavad, nagu kulmukergitus. Kui meie meeleolu muutub saadame teadvustamata pupillisignaale, näiteks pupillid laienevad, kui me erutume. Teised signaalid, nagu sõrmega
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Sissejuhatus lk 15-64, sellest eriti lk 55-64 Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimust vastama, ei pea lugema, aga võivad:) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 1. Keele mõiste. (loengu fail) Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub verbaalse suhtluse vormis. Kell on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. (lk. 21) Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub zestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: hä...
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Sissejuhatus lk 15-64, sellest eriti lk 55-64 Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimust vastama, ei pea lugema, aga võivad:) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 1. Keele mõiste. (loengu fail) Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub verbaalse suhtluse vormis. Kell on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. (lk. 21) Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub zestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: hä...
kategooriate, skeemide ja süsteemidega, eelistab verbaalseid arutlusi ja rangeid tõestusi praktilisele tegutsemisele. Kaemuslik-motoorse ehk tegevusliku mõtlemise korral lahendatakse eluline ülesanne reaalse tegutsemise käigus. Nimetatakse kätega mõtlemiseks. Kujundlik ja verbaalne mõtlemine- samal ajal kui kujundlik (piltlik) mõtlemine opereerib tajukujundite, kujutluste, tulevikuvisioonidega, on sõnalise ehk verbaalse mõtlemise põhisisuks mõistete kasutamine. FANTAASIA 1. Reprodutseeriv ja loov kujutlus. Reprodutseeriv fantaasia- aluseks on mingile mallile, nõudele, kirjeldusele vastavate kujundite loomine (eksamil on reprodutseeriv fantaasia abiks loetu või loengul kuuldu meenutamisel). Meenutav kujutlusvõime ( võimaldab äsjaseid sündmusi värvikalt kirjeldada). Ruumiline kujutlusvõime( tehniliste jooniste lugemine on kerge).
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Sissejuhatus lk 15-64, sellest eriti lk 55-64 Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimust vastama, ei pea lugema, aga võivad:) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 1. Keele mõiste. (loengu fail) Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt seostub verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. (lk. 21) Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub zestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: hä...
matori Gooti Vana-Saksa kirjutatud keel, saksa keele eellane. Ülemsaksa, alamsaksa saksa keele varasemad vormid. Sanskrit indoiraani (indoaaria) Korea ja baski keeled isolaatkeeled Lk. 15-48 1. Keele mõiste. Keele all mõistetakse eelkõige inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keelelise e verbaalse suhtlemise vormis. See võime on kõige selgem tunnus, mis eristab inimest teistest loomaliikidest. Inimeste suhtlemine, nende ühiskond ja kultuur sõltuvad oluliselt keelest. Kõige olulisem inimeste vahelise suhtluse vahend on loomulik keel ning paljud oskavad mitut keelt rääkida. Keeled on arenenud ja tekkinud loomulikul teel sadade tuhandete aastate vältel ja nende vahendid, eelkõige sõnavara, on kujunenud
Üldkeeleteadus sucks ! U can Do it Keeleteaduse alused. Kordamisküsimused loengute põhjal 1. Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab selleks, et suhelda ja mõtteid avaldada, on nö mõtlemise tööriist. Keel on kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab märke ja nende kombineermise reegleid. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märke on erinevaid: sümbol, indeks, ikoon. Märke iseloomustab tähenduse ja vormi omavaheline seos. Ometi ei ole märgi ja tähenduse vahel alati seost (sümbol) Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on tavaline, aga see on see, mis eristab in loomast. Inimene on rääkiv loom. Inimeste keelesüsteem on kõige keerukam (kvaliteetsem) Mõtete ja tähenduste edasi andmiseks kasutavad inimesed nii verbaalset ehk sõnalist(helilist) kui ka mitteverbaalset ehk kehakeelt. Kehakeel kasu...
Sissejuhatus üldkeeleteadustesse Õpik F. Karlsson ''Üldkeeleteadus''- digilaenutus ebrary Mis on keel? Keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keeleliselt ehk verbaalse suhtlsuse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. *Keel on üks inimese kognitiivsetest võimetest, võrreldav kuulmise ja nägemisega. Iga teaduslik lähenemine tahab liigitada ja defineerida, keeleteaduslik ka. Keel kui uurimisobjekt ja selle süstematiseerimine. -Kommunikatsioonisüsteem -keeleteaduse uurimisobjekt Tähenduse, funktsiooni poolt keelt vaadates näeme keeles teistsuguseid jaotusi kui struktuuri poolt vaadates.
Õppija saab teabe liigutuse tunnetamise kaudu, õpetaja peab sellele tähelepanu juhtima. 2) Väline tagasiside saadakse välisfaktoritelt, kas vahetult sooritamise ajal või pärast sooritust. Info saadakse õetajalt/treenerilt, kes edastab selle kas verbaalsel või mitteverbaalsel kujul. Kaks tagasiside liiki võivad koos eksisteerida. 3) Mitteverbaalne tagasiside naeratus, käte plaksutamine, puudutus, patsutus, näoilme, pea raputus/noogutus. 4) Verbaalse tagasiside liigid : a) Üldine tagasiside enim levinud hea, hästi tehtud, on parem, tubli jne. Jääb õpilasele arusaamatuks, mida ta täpselt õigesti tegi. Mainitud väljendeid võiks kasutada tunni alguses positiivse õpikeskkonna loomiseks (just noorte puhul, kes vajavad õpetaja tunnustust). Üldine tagasiside innustab õpilasi harjutama. b) Lihtne tagasiside õpetaja pöörab tähelepanu ühele harjutusega seotud komponendile. Õpetajale kergem ja õpilastele täpsem
..................................................................................3 1. Ohvri isiksuse uurimise vajadus tema kuritegeliku käitumise põhjuste põhjendamiseks.......6 1.1. Kriminaalse viktimoloogia mõiste ...................................................................6 1.2. Viktimisatsiooni probleemide uurimise vajalikkus ...........................................12 1.3. Perekonna ja eakaaslaste mõju vägivaldsusele soodumuse arengule ........................14 1.4. Verbaalse ja füüsilise ründe ohver.................................................................27 2. Kuritegeliku käitumise ajendid....................................................................................29 2.1. Ajend kui kuritegeliku käitumise alus ..........................................................29 2.2. Eneseteostuse ajendid .............................................................................30 2.3. Kättemaksuajend .........................................
stiimulitele. · Primaarne korteks- asub tegevusse väliste stiimulite puudumisel ning vastutab käitumise planeerimise ja liigutusteks valmistumise eest. 33. Otsmikusagara kahjustustest tingitud tähtsamad häired Vähenesid loomadel ärevus- ja hirmureaktsioonid. Hüperaktiivsus, rahutus, impulsiivsus, eufooria, apaatia, letargia, initsiatiivitus, regulatoorne apraksia (häire sihipärases tegevuses, eriti seoses käitumise verbaalse regulatsiooniga), kineetiline apraksia (häire liigutuste kiiruses sujuvuses ühelt programmilt teisele ülemineku häire). 34. Oimusagara ehitus ja funktsioonid Oimusagar ehk temporaalsagar. Funktsioonid : Temporaalsagaras toimub auditoorse info töötlus, kõne mõistmine ning visuaalsete objektide äratundmine. Ülemises temporaalvaos sobitatakse kokku visuaaset ja auditoorset infot, sealt tuleneb sotsiaalse kognitatsiooni oskus ning toimetatakse objektide kategoriseerimine
Sel arenguperioodil hakkavad lapsed üha enam vabandema enesekesksusest ja nägema sündmusi väljaspool neid endid. Kuigi konkreetsete operatsioonide tasemel olev laps näeb seoseid, ei ole ta veel võimeline deduktiivv-hüpoteetiliseks mõtlemiseks. Nt ei suud ata teha kahest väitest järeldusi. 4) Formaalsete operatsioonide periood- see on vaimsete võimete arengu lõppaste, mis väljendub suutlikkuses tajuda abstraktseid seoseid. Omandatakse keerulise verbaalse mõtlemise võime, mis väljendub hüpoteeside püstitamises ja abstraktsete sümbolitega opereerimises. Mõtlemine muutub teaduslikumaks sedamööda, kuidas areneb võime genereerida ja kontrollida kõiki vaatluse all oleva probleemi loogilisi kombinatsioone. Piaget’ astmeteooria kehtivuspiirid ja tähtsus. Piaget teooria annab hea ettekujutuse laste kognitiivse arengu üldisest iseloomust, kuid pole sedavõrd universaalse kehtivusega, kui väitis Piaget.
Eesti Ajalooarhiiv, f 1294, n 1, s 113 A I-III. Kirjastamata allikate viitamise puhul on oluline anda allikate loetelus piisavalt informatsiooni, et lugejal oleks võimalik allikad üles leida. Kirjastamata allikad on uurimis- ja lõputööd, õppematerjalid, memuaarid, intervjuud, märkmed jms. Kirjastamata allikaid viidatakse sõltuvalt nende kohta olemasolevast informatsioonist. Näide: Kumari, V. (2005). Hindamisvahendite komplekti koostamine ja katsetamine algklassiõpilaste verbaalse mõtlemise ja mälu hindamiseks. Magistritöö, Tartu Ülikool. 24 6. UURIMISTÖÖ JA PRAKTILISE TÖÖ KORRALDUS 1. Hiljemalt 10. septembriks tehakse õpilastele teatavaks direktori poolt kinnitatud õpilasuurimuse ja praktilise töö koostamise ajakava. 2. Juhendaja aitab selgitada õpilasele tööga kaasnevat materjali mahtu, lahendamist vajavaid probleeme
sagedamini kasutatavad on autobiograafiline mälu, isiklik mälu, allikamälu ja kontekstimälu. Nende valik sõltub kasutaja teadmistest, ajaloost, kavatsustest ja eelistustest. Semantiline mälu sellele on viidatud ka kui geneerilisele või teadmistemälule on mälusüsteem, mis teeb võimalikuks kõige laiemass mõttes faktilise teadmiste omandamise, säilitamise ja kasutamise. Vaatamata oma nimele ei ole ta seotud ainult keele ja verbaalse informatsiooniga, kuigi suur osa teadmistest on keeles väljendatav. See teadmine, mida omandatakse, säilitatakse ja kasutatakse semantilise mälu vahendusel, kujutab maailma sellisena, nagu see on või peaks olema. Episoodiline ja semantiline mälu on mitmes mõttes sarnased ja sellepärast on paljud inimesed, nii minevikus kui tänapäeval, pidanud seda olemuselt sama liiki mäluks.
Tallinna Järveotsa Gümnaasium TALLINNA JÄRVEOTSA GÜMNAASIUMI UURIMISTÖÖDE KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND Koostanud: Chris-Evelin Luik Tallinn 2009 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 1.MÕISTED, KASULIKUD ALLIKAD....................................................................................... 4 2.UURIMISTÖÖ EESMÄRGID................................................................................................ 6 3.UURIMISTÖÖLE ESITATAVAD SISULISED NÕUDED....................................................... 7 4.UURIMISTÖÖLE ESITATAVAD EETILISED NÕUDED....................................................... 8 5.UURIMISTÖÖ LÄBIVIIMISE ETAPID..........................................................
aunuse, lüüdi, vepsa), •mordva keeled (ersa, mokša), •mari/tšeremissi keeled, •permi keeled (udmurdi, permikomi, sürjakomi), •ugri keeled (ungari, mansi/voguli, handi/ostjaki), •samojeedi keeled (nganassaani/tavgi, eenetsi/jenisseisamojeedi, juratsi, neenetsi/juraki, sölkupi/ostjakisamojeedi, kamassi, matoori). KARLSSONI ÕPIKU KONSPEKT Lk 15-55 1. Keele mõiste Keele all mõistetakse eelkõige inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keelelise e verbaalse suhtlemise vormis. See võime on kõige selgem tunnus, mis eristab inimest teistest loomaliikidest. Inimeste suhtlemine, nende ühiskond ja kultuur sõltuvad oluliselt keelest. Kõige olulisem inimeste vahelise suhtluse vahend on loomulik keel ning paljud oskavad mitut keelt rääkida. Keeled on arenenud ja tekkinud loomulikul teel sadade tuhandete aastate vältel ja nende vahendid, eelkõige sõnavara, on kujunenud väljendama
toimuvad organismi omal jõul ja kulutavad selleks energiat? Peale nende triviaalsete ühisjoonte on erinevatel ruumilise ümberpaiknemise vormidel vähe midagi ühist. Need kainestavad sõnad on kirjutatud palju hiljem. Kuid veel 20 aastat enne selle mõtte kirjapanemist tundus, et mälu pole vajagi eraldi uurida, kuna see on tajumise, õppimise, vilumuste kujunemise ja muu aruka käitumise lahutamatu ja paratamatu kaaslane. Seepärast hajus mälu verbaalse õppimise uurimisse ja muudesse teemadesse. Võimalus, et inimese mälu ei ole üks suur ühetaoline moodustis, mis oluliselt ei erine loomade mälust, oli sel mälu uurimisele raskel ajal täiesti võõras. Lihtsat mõtet, et mälu võiks koosneda paljudest mäludest, mille aluseks on erinevad mehhanismid ja mis täidavad erinevaid ülesandeid, oli peaaegu võimatu sõnastada. Just sellel ajal tuli mälu uurimisse Endel Tulving
Multiaktiivsed on elavaloomulised, jutukad rahvad teevad mitut asja korraga, ei planeeri oma prioriteete vastavalt ajavakavale , bt ilaallased, araablased. MIDA ANTAKSE EDASI? (mitte lingvistilised teateid) 1. Hoiakud, arvamused 2.tundeid, emotsioone 3. Interaktsiooni ja suhete iseloomu 4. Sotsiaalne asend gruppis. FUNKTSIOONID: 1)Asendab verbaalseid teated 2) Rõhutab verbaalseid teateid 3) On vastandiks verbaalsele teatele. ERINEVUSED VERBAALSE JA MITTEVERBAALSE SUHTLEMISE VAHEL: 1)vahetu ja kaudne 2)MV: enamik mittetahtlik V:tahtlik 3) MV tajutakse varem kui V 4)MV toimub pidevalt, V on selge algus ja lõpp 5)MV reguleeritav bio aluselt, V in poolt loodud reeglite alusel 6) MV mõjutab taju, interaktsiooni, kujunevad välja oskused. V mõjutab mõtlemistm teadmiste omandamist 7)MV mõistime baseerib partneri tajul, empaatial. V mõistmine baseerub verbaalsel kokkuleppel.
Lossi 3 324 / T 12-13 Eksamile pääsemiseks vajalik iseseisvate tööde positiivne sooritus Moodle'i keskkonnas Fred Karlsson "Üldkeeleteadus" (Tallinn 2002) 8.09.2010 Mis on keel. Maailma keeled Taustamõisteid · Üldkeeleteadus (ingl k - general linguistics) · Keeleteadus e lingvistika Mis on keel? Karlsson 2002, lk 15: Keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keelelise ehk verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. Loomulik keel ja tehiskeel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena ja mis on loomuliku arengu tulemus (nt eesti keel. inglise keel). Tehiskeel on inimese poolt loodud keel mingi (konkreetse eesmärgi) täitmiseks (nt. C++; esperanto k.) Tuntumad tehiskeeled on esperanto, volapük, novial ja ido. Maailma keeled Maailma keelte arv - 6000 -7000 elavat loomulikku keelt
Lapse kõne ja suhtlemise areng Miks uuritakse? *Teaduslikus uurimistöös. *Kliinilises praktikas. *Lapsepsühholoogi igapäevases töös, kuna kõne arengu tase ennustab lapse edaspidist kõne arengut (eriti hästi just kõneprobleeme ja 2. eluaastal mõõdetuna), kuid ka lapse arengut teistes valdkondades. Kõne arengu perioodid 3. kuu algul koogamine 4. kuul lalisemine 9. kuu ehholaalia periood 9. kuu asju nimetama 9-24. kuu ühesõnaliste lausungite periood 1.5aastaselt 20-50 sõna 24. kuu umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid 30. kuu umbes 500 sõna, kolmesõnalised lausungid 3-4aastastel lastel erandsõnade kasutamisel ülereguleerimine Eesti lapse esimesed sõnad (nimetatud 254 ema poolt) Emme (167) Aitäh (153) nämm-nämm (78) anna (37) issi (33) daa-daa (26) tita (16) kutsu (12) kiisu (12) ai-ai (10) Suured individuaalsed erinevused kuni 3.-4. eluaastani Tüdrukud poistest ekspressiivse keele arengu poolest e...
Kui ta tegi seal vea, siis anti talle aasta noorematele mõeldud test. Vajadusel mindi veel astmekaupa allapoole nii kaua kuni laps ei teinud ühtegi viga. Nii saadi teada, milline on lapse vaimne areng. Wechsler - testil on 14 alaskaalat, mis sisaldavad eri raskusastmega ja järjest keerulisemaks minevaid ülesandeid. Testi eesmärk on tuvastada ülesannete keerukuse tase, mida inimene pole enam suuteline lahendama. Alatestid võib jagada kahte gruppi, verbaalse võimekuse testid ja sooritustestid. 25. Mida peame teadma selleks, et saaks kasutada intelligentsustesti mingis populatsioonis? Normaaljaotus ja standardhälve. Peame teadma keskkonna rolli ning ka pärilikku mõju. Normaaljaotus- Kui joonistada graafik, mis kujutab, kui palju on erineva pikkuse või kaaluga inimesi, siis Saame mõlemal juhul omapärase kellakujulise kõverjoone. Tekkinud
emotsioonide lugemine! Edward Hall suhtlemine loomariigis! Verbaalset vähe! Mitteverbaalne suhtlemine: Silmkontakt ehk pilk Mitteverbaalse suhtlemise kanalid Pilk tundlikkus silmkontakti suhtes. Pilk suhete indikaator, kõnekorra edasiandja Miimika universaalsed näoväljendused (üllatus, hirm, viha, vastikus, rõõm, kurbus) Miimika ehk näoväljendused Pantomiimika poosid, liigutused, kehakeel. Toimib verbaalse sõnumi täpsustajana või omaette sõnumikandjana Pantomiimika ehk kehaväljendused Distants/orientatsioon. Kaugus ja asend kui indikaator suhetest Puudutused kultuurispetsiifilised sõnumikandjad. Exp puudutus = mulje aususest ja siirusest Lõhn loomariigis keskne kanal. Miks inimesed ennast lõhnastavad? Riietus. Atribuutika. Tätoveeringud. Riietus, atribuutika, tätoveeringud jne räägivad inimesest
16-17; 18-19; 20-24; 25-34; 35-44; 45-54; 55-64; 65-69;70-74. 11 alltesti ( 6 verbaalset, 5 mitteverbaalset). alltest: M=10, SD=3 Verbal IQ - verbaalne intelligentsus (M=100, SD=15) Performance IQ - mitteverbaalne intelligentsus (M=100, SD=15) Full Scale IQ - üldintelligentsus (M=100, SD=15) The Wechsler Intelligence Scale for Children 1989 WISC-III Third Edition Wechsleri Intelligentsuse Test Noortele vanuses: 6 kuni 16 aastat normgrupp: igas vanuses 200 last 6 verbaalse skaala alltesti 6 mitteverbaalse skaala alltesti The Wechsler Preschool and Primary Scale of Intelligence – Revised 1989- WPPSI-R Wechsleri Intelligentsuse Test Lastele vanuses: 3 kuni 8 aastat. 6 verbaalse skaala alltesti . 6 mitteverbaalse skaala alltesti. alltest: M=10, SD=3 Verbal IQ - verbaalne intelligentsus (M=100, SD=15) Performance IQ - mitteverbaalne intelligentsus (M=100, SD=15) Full Scale IQ - üldintelligentsus (M=100, SD=15) Wechsleri testi alaskaalad
menetletakse. Teatud sekkumisega saab stimulatsioone kokku võtta - Stimulatsioon võib olla erinevatest kanalitest. Nende vahel toimub töötlus kokkupuutekohtades. Omavahel on teatud piirini sõltumatud. - Lähtusid sellest et tavalisel inimesel on süsteemid sõltumatud – seda saab näidata: saab teha kahte asja korraga, sest üks ei sega teist. Sarnased süsteemid segaksid üksteist - Kui pead tegelema verbaalse informatsiooniga siis visuaalne ei sega seda eriti, aga teine verbaalne info segaks. 2 teemat - Fonoloogiline ladu – sisemine kõrv - Artikulatoorne kontrolliprotsess – sisekõne, mida teeme asjadega ja mida hakkame meelde jätma Robert Logie - Visuaalne vahemälu – aitab sõnu pildi järgi meelde jätta - Sisemine kuvand Fonoloogiline ring - Fonoloogilise/semantilise sarnasuse efekt
algebralistest võrranditest või võrrandisüsteemidest ning sisaldab juhuslikku komponenti. ÖKONOMEETRILISE MUDELI KOMPONENDID: · modelleeritavad näitajad: endogeensed ehk sõltuvad muutujad (Y) · modelleeritavat nähtust mõjutavad näitajad: eksogeensed ehk sõltumatud muutujad (X) · matemaatiliste ja statistiliste meetoditega hinnatavad mudeli parameetrid · juhuslik komponent () ÖKONOMEETRILISE MODELLEERIMISE ETAPID: 1. teooria ja sellel baseeruva verbaalse mudeli formuleerimine 2. andmebaasi korraldamine 3. ökonomeetrilise (matemaatilise) mudeli valik 4. ökonomeetrilise mudeli parameetrite hindamine 5. parameetrite usaldatavuse kontrollimine 6. mudeli omaduste parandamine 7. järelduste tegemine 8. prognooside koostamine 3. Lihtne regressioon, regressioonivõrrandi põhikuju. Determineeritud regressioonivõrrand. Lineaarse regressiooni korral kirjeldatakse seost uuritavate muutujate väärtuste vahel sirge abil võrrandiga
Ametisuhtlemises on esmatähtis arvestada organisatsiooni huvisid. 538. 110. Ametisuhtlemise peamised liigid 539. - ametivestlus 540. - koosolek ja nõupidamine 541. - avalikkussuhete kujundamine 542. - läbirääkimised 543. - ametikirjad 544. 545. 111. Eduka suhtlemise eeldused 546. Eduka verbaalse suhtlemise saavutamiseks peab olema SÕNUM, mis koosneb 4 komponendist: 547. · SISU tahku väljendatakse tavaliselt verbaalselt, sõnadega; 548. · MINA tahk tähendab teavet sõnumi edastajast. Kuulaja võtab selle info vastu visuaalselt; 549. · SUHTE tahk väljendub tunnetes, mida tuntakse teise poole suhtes; 550. · ÜLESKUTSE ehk MÕJU tahk väljendab rääkija soovi või eesmärki, milleni rääkija soovib jõuda, aga
HTPK.02.112. Põhimõisted õppimisteooriate ja õppimise tingimuste kohta Õppimisteooriad Biheivioristlikud õppimisteooriad 1. Keda väljapaistvatest pedagoogidest võib pidada tänapäevaste õppimiskäsitustele aluse panijaks? J. Dewey (1859–1952) kui kaasaegse õppimiskäsituse rajaja. 2. Kas inimesed omandavad valdava osa oma teadmisi ja oskusi tahtlikult või tahtmatult? Valdava osa oma teadmistest ja oskustest omandavad inimesed tahtmatult. 3. Millised on kolm õppimise põhilist ajendit ehk motiivi keskkonnaga kohanemise kontseptsioonist lähtudes? 1) Hedonistlik motiiv – kõrgemate organismide kaasasündinud võime vältida kogemuslikul baasil sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi või kannatusi, ning eelistada tegevusi, toovad kaasa meeldivat. 2) Tunnetuslik motiiv – sisemine aktiivsus, mis väljendub (kõrgematel arengutasemetel) huvi tundmises ümbritseva maailma vastu. ...
Sotsiolingvistika Sotsiolingvistika jagatakse mõnikord kaheks: ühe poole tuuma moodustab arusaam, et keel varieerub ja selle varieerumisel on omad seosed keelekasutajate sotsiaalsete omaduste ja situatsioonidega, milles keelt kasutatakse. Teise poole sotsiolingvistikast moodustab keele ja ühiskonna suhete analüüs (mõnikord nimetatud ka keelesotsioloogikas), mis tegeleb keelekorraldusteooria, kakskeelsuse ja keelekontaktide, keeleliste arvamuste jms. Uurimisteemadeks on verbaalse keele kasutuse ja ühiskonna suhted. Meetodid kuidas neid uuritakse jagatakse kvalitatiivseteks (keele kasutuse ja situatsiooni suhtega) ja kvantitatiivseks( keelekasutaja ka keele suhe). Sotsiosemiootika · Multimodaalsus-idee, et kujutamine ja kommunikatsioon koosnevad hulgast semiootilistest moodustest. sotsiosemiootika püüab vaadata kuidas modaalsused väljenduvad (pilt, kirjutus, kuulmismälu).
Olukord muutub sajandivahetusel, mil kultuuri tähtsus suureneb. Inimeste heaolu ja kindlustatus kasvab ja selle kõrval on võimalik tarbida ka kultuuri. Inimestes on vajadus tunnetada mingit teistsugust maailma ja seda pakub kunst ja kultuur. On avaldatud arvamust, et kirjanduse kõrval 90ndatel on olulisemad teised kultuurivaldkonnad, mille sisuks ja aluseks on visuaalsus. Justnimelt performatiivsed valdkonnad domineerivad, jättes teinekord verbaalse kirjandusevaldkonna mõnevõrra tahaplaanile. Need kaks asja võtab väga hästi kokku nähtus nagu suveteater. See zanr on tänaseks päevaks väga populaarseks muutunud. Selle 20 aasta jooksul võime me rääkida kahest kirjanike lainest Eesti kirjandusprotsessis: 1. Kirjanikud kes paljuski debüteerivad 80ndate teisel poolel ja kehtestavad ennast kirjanikena 90ndate vältel. Nt Indrek Hirv, Priidu Beier, Sinijärv, Kivisildnik, Sauter,
· lahendada probleeme, mis näivad lahendamatuina · säästa tervist Probleemide lahendamine võib olla huvitav, kutsuda esile positiivseid emotsioone. Seda võidakse teha meelsasti (ristsõnad). Probleemi lahendamine võib olla ka tervisele kasulik, kuna pakub vaheldust. Eriti otstarbekas on probleeme lahendada neil, kelle vaimne töökoormus on madal. Probleemide lahendamise uurimismeetodid Probleemide lahendamise analüüsil kasutavad psühholoogid lahendaja mõtlemise verbaalse kirjelduse uurimist, nende protokollide analüüsimist, sooritatud vigade arvestust, subjektiivseid hinnanguid lahendamise raskuste kohta jt allikaid. Ergonoomika kasutab rohkesti modelleerimist kognitiivsel tasemel, infoprotsesside skemaatilist kujutamist paberil või arvutis. Mudelid võimaldavad oluliselt vähendada vigu probleemi lahendamisel, aitavad määratleda tingimusi, mil töötaja, näiteks operaator, pole võimeline lahendamist juhtima
2 Ilmed Loomariigis on vist inimolendite käsutuses kõige laialdasem ja peenem valik näoilmeid, repertuaar, mis on arenenud meie liigi ülimalt sotsiaalsest ja suhtlemisele orienteeritud loomusest. Sestap ei ole üllatav teada saada, et meil on ka kõige suurem arv näolihaseid. Tegelikult zestikuleerime rohkem oma näo kui ühegi teise kehaosaga. Näiteks mõelge lugematutele tähendustele, mida võib edastada kerge kulmukergitus, olenevalt olukorrast ja kombinatsioonist muu kehakeele ja verbaalse suhtlemisega. Oleme ülitundlikud märkama pisimaidki näoliigutusi, isegi kui me ei oska neid täielikult tõlgendada. Ausalt öelda on suu ja silmad meie kõige kõnekamad näojooned. Silmad öeldakse olevad hinge peegel, on ju Mona Lisa mõistatuslik naeratus kütkestanud sadu aastaid, tehes selle portree kõigi aegade kõige külastatavamaks maaliks. 38 3 TSOONID JA ZESTID8
· Mittesõnaline suhtlus. Sõnad piiratud kultuuriruumiga; mitteverbaalne universaalne nt emotsioonide lugemine. Edward Hall suhtlemine loomariigis verbaalselt vähe. · Mitteverbaalse suhtlemise kanalid: Pilk tundlikkus silmkontakti suhtes. Pilk suhete indikaator, kõnekorra edasiandja Miimika universaalsed näoväljendused (üllatus, hirm, viha, vastikus, rõõm, kurbus) Pantomiimika poosid, liigutused, kehakeel. Toimib verbaalse sõnumi täpsustajana või omaette sõnumikandjana · Dr. Heba Najef. Kairo Ülikool mitteverbaalse suhtlemise sõnaraamat · Albert Mehrabiani (1970ndad) hüpotees 3 tähendust edasiandvat elementi vahetus suhtlemises: sõnad, hääletoon, kehakeel Hoiakute ja tunnete edasiandmise vahekord: 7% sõnad 38% hääletoon 55% kehakeel
Arengupsühholoogia Kuldvillak: Nii nimetatakse kõnest arusaamist: retseptiivne kõne Nii nimetatakse u. 4. elukuul tekkivat täis- ja kaashäälikute kombineerimist: lalisemine Need on eesti laste esimesed sõnad: emme, aitäh, nämm-nämm Selles vanuses hakkab laps kasutama kahesõnalisi lausungeid: 2aastaselt Chomsky lõi selle kõne omandamise teooria: kõneorgani teooria Dekontekstualiseeritud kõne viitab sellele: rääkimine asjadest, mida ei ole siin ja praegu See on kuulsaim lapse kiindumusstiili mõõdik: võõra situatsiooni katse Seda kasvatusstiili iseloomustab kõrge nõudlikkus ja madal soojus: autoritaarne kasvatusstiil Need on sotsiaalsete reeglite tüübid: moraalsed, konventsionaalsed, personaalsed, prudentsiaalsed Seda demonstreeris Pavlovi katse koertega: klassikaline tingimine Selle alla kuuluvad empaatia, abistamine ja heateod: prosotsiaalne käitumine Nii nimetat...
1. loeng Keeleteaduse alused 5. sept-13. Mis on keel Karlason (lk15): keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub leekelise ehk verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõime. · Keel on üks inimese kognitiivserest võimetest, võrreldav näiteks nähemise, kuulmise jt tajudega. o Kommunikatsioonisüsteem keel on ette nähtud inimestevaheliseks suhtluseks. o Keeleteaduse üürimisobjekt Tähenduse, funktsiooni poolt keelt vaadates näeme keeles teistsuguseid jaotusi kui struktuuri poolt vaadates
ennast või juhteteid hipokampusesse Murray uuringud ahvidega, kellel kahjustati spetsiifilisi piirkondi rinaalkoores-hipokampuses näitasid: - Objektide äratundmine on seotud rinaalkorteksi struktuuridega - Kontekstuaalne teadmine on seotud hipokampusega Ajupoolkerade spetsialiseerumine - Kahjustus paremal – raskused mitteverbaalse materjali õppimisel nt raske on nägude äratundmine, ruumiliste asukohtade ja labürindi õppimise testid - Kahjustus vasakul – raskused verbaalse materjali õppimisel nt sõnade nimekirjade, konsonantide kolmikute ja mitteruumiliste seoste meenutamisel (Hebbi korduvate numbrite test) - Vasaku temporalsagara kahjustuse korral ei ilmne tavapärane tõusev õpikõver korduvate ridade puhul Frontaalsagarad - Ajupoolkerade asümmeetria seoses mälestuste kodeerimise ja taastamisega (HERA) HERA järgi ilmneb 3 eeldust: - Vasak prefrontaalne koor on rohkem seotud semantilise info kodeerimise kui taastamisega
APARAADI EHITAMINE Vaatlusleht Teie ülesanne on jälgida koostööd ja juhtimist meeskonnas. 1. Kuidas kujunes grupis juhtimine? a. grupil oli üks kindel juht b. grupil oli mitu konkureerivat juhti c. grupis kujunes jagatud juhtimine selget juhti ei olnud 2. Milliseks kujunes grupis tööjaotus? 3. Milline tundus olevat meeskonna kui terviku ja üksikliikmete motivatsioon? Millised verbaalse ja mitteverbaalse käitumise ilmingud seda peegeldasid? 4. Kas meeskonnaliikmed toetasid üksteist? Millised verbaalse ja mitteverbaalse käitumise ilmingud seda peegeldasid? 5. Kas meeskonnatöö käigus esines konflikte? Millised verbaalse ja mitteverbaalse käitumise ilmingud seda peegeldasid? Merlecons ja Ko OÜ 216 EKIRI Ekirja kirjutamise juhend
1 Kaitsta kõiki ohvreid igasuguste edasiste vvaktide eest. Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et mis tahes 2 tagada vajalike mehhanismide olemasolu, mis kindlustaksid tõhusa koostöö kõigi asjassepuutuvate seksuaalse alatooniga soovimatuks peetava verbaalse või füüsiline käitumise suhtes, mille eesmärgiks või riigiasutuste, sealhulgas kohtunike, prokuröride, õiguskaitseorganite, kohalike ja piirkondlike tagajärjeks on isiku väärikuse riivamine, eriti hirmutava, vaenuliku, heidutava, alandava või ründava omavalitsuste ning valitsusväliste organisatsioonide ning muude asjakohaste asutuste ja üksuste vahel õhustiku tekitamine, rakendatakse kriminaal- või muid õiguslikke karistusi.
Jaguneb visuaalseks ja ruumiliseks. Katsetes on eristatud ajuosade aktivatsiooniline erinevus. Visuaalse infoga aktiveerib vasak hemisfäär rohkem kui parem ja vastupidi. - Visuaalne – objekti kuju, värv – visuaalne register – vasak hemisfäär. - Ruumiline kus objekt on – sisemine kirjutaja – parem hemisfäär Kuidas on võimalik tuvastada, kas infotöötluses osaleb visuaalruumiline visandiplokk või fonoloogiline ring. Fonoloogiline ring osaleb verbaalse info töötlemisel, visuaalruumiline visuaalse ja ruumilise info töötlemisel. Selle järgi kas isik suudab sda objekti suuliselt kirjeldada (fonoloogilne ring) või oskab joonistada selle paiknemist (visuaalruumiline v.) Milline on töömälu roll nägemisinfo manipuleerimise ja sünteesimisel? Fonoloogiline ring aitab objekte meeles pidada visualiseerimiseks ja objektide kombineerimine sõltub visuaalruumilisest visandiplokist. Visuaalruumiline märkmik võimaldab visuaalsete kujundite
väikese osa isiksuseomadustest. Ülejäänud variatiivsused on geeni ja keskkonna kombinatsioonidest tulenevad Ekvifinaalsus- sama käitumuslik fenotüüp võib kujuneda erineval bioloogilisel alusel- inimesed võivad olla sõbralikud/ekstravertsed erinevatel põhjustel. HARJUMUSED & TEADMISED- mõtlemine/käitumine suures osas automaatne mite kaasa sündinud. Aju ei ole optimeeritud verbaalse info säilitmiseks KULTUURIKESKKOND- sõnad käitumise reguleerijana: Assotsiatiivne tee- sõna kui stiimul võib esile kutsuda mingi käitumise ("mine too tass" ??) Sõna ratsionaalse arutelu osana ENESEREGULATSIOON- eeldab reeglipärast mõtlemist, efektiivne viis uutest kogemustest õppimiseks. Areneb 1) käitumise automaatseks muutumine 2) tekivad spets enesekontrolli oskused/teadmised, mis võimaldamad sama tulemust väiksema pingutusega
“ kuidas see tekitab salkkondi ja võimuklikke; tagaridade rühmitusi, kelle kambavaim sigitab Meie hääletoon on meeldiv, aga töine, koondades rühma tähelepanufookust rahuliku, mitte- trotslikke ja aegaraiskavaid käitumisviise; tüdrukute (või poiste) grupikesi, kes ei luba kedagi verbaalse „blokeeriva käega“, mis osutab, et sellised küsimused ei ole hetkel teemaks. Suunake teist endaga istuma. rühma tähelepanu kiiresti selliselt, et kohe keskendutaks õppetööle, mitte sellele, kas õpetajal Ma olen avastanud, et sellistes olukordades tasub õpilaste valikuid suunates istumisplaani on meessõber, kas ta on abielus, on siin koolis uus või nii edasi. muuta
vaheliste seostepõhimõtete leidmine. analüüsi tulemusena Peamised seaduspärasused kui tegevuse juhised. Mikro- ja makroökonoomika Sissejuhatus 1.10. MAJANDUSANALÜÜSI VAHENDID VERBAALSED Kui räägime, et hüviste nõudlus väljendab kahanevat võrdelist või pöördvõrdelist seost kauba hinna ja nõutava koguse vahel, siis tegemist nõudlusmudeli verbaalse väljendusega MATEMAATILISED Kui meil on ainult kaks hulka, p(hind) ja q (kogus) ning kui hulga p igale elemendile vastab hulga q mingi element, siis on meil tegemist funktsiooniga q = f(p) GRAAFIKUD Erineva tõusuga sirged (positiivse, negatiivse otsese seosega, seoseta) Negat. tõus y Positiivne tõus Null tõus Lõpmatu tõus
minevikus), mille olulisema tulemused on usutavasti alles ees. Semiootika kultuuriajalugu Semiootika panus kultuuriajalukku Uued teemad: kultuuri märgilised protsessid (nt. rõivastus, aumärgid, zestid, eristavad märgid jne); sümboolne käitumine (rituaalid, duell, salongid jne), jm. Uued meetodid ja mõisted: semiootilise analüüsikeele kasutamine kultuuriajaloos "argikäitumise poeetika"; "semiosfäär"; "tähistamispraktikad" jne. Verbaalse ja visuaalse teabe semiootilised analüüsimeetodid. Kõige üldisemalt uus arusaam kultuurist: kultuur kui kogukondlik tähendustesüsteem, mis annab inimesele vahendid tõlkimaks oma tunge, vajadusi ja muid kalduvusi representatsioonilisteks ja kommunikatiivseteks struktuurideks. Tartu Moskva koolkond & ajalugu Tartu semiootikute kasvav huvi ajaloo vastu, eriti alates 1980. aastate algusest, eeskätt Juri Lotman ja Boriss Uspenski. Varasema huvi
selgitama kõigile, et just tema on pruut. Mitteverbaalne kommunikatsioon- tähenduse loomisel ei kasutata sõnu, vaid see toimub muu mooduse abil, nt. kehaliigutused ja asendid, kehakatted ja kaunistused, ruumi kasutamine, hääle kõrgus, kõla artikulatsioon, tempo, keele prosoodilised nähtused, (välde, kõnemeloodia, rõhk, intonatsioon- lausemeloodia), kõnepausid ja vaikimine, lõhn, puudutus ja maitse. Inimesed konstrueerivad mooduste kasutamisel tähendust. Tähendus kombineeritakse verbaalse ja mitteverbaalse abil. Inimesed ei jälgi samal viisil kõiki märke, mida nad tajuvad. Kui üks inimene on märgid teinud, siis teised inimesed asuvad neid tõlgendama. Ühte märki v märkide kombinatsiooni võib tõlgendada mitmel viisil. Kristiinal on käed rinnal risti- turvalisus, kaitseasend, tunneb end ebamugavalt. NÄHTAV Poggi- liigutused ja asendid- (nägu- miimilised liigutused, pea, käed- žestid, kehatüvi ja jalad). On ka teadlasi, kes on keskendunud üksnes silmade või nt
kasuta Psühhootiliste häirete haigustunnused - Positiivsed sümptomid – tajumishäired, mõttekäiguhäired, kommunikatsioonihäired, agiteeritus - Negatiivsed sümptomid – emotsionaalne eemaldumine, eesmärgipärase tegutsemise väheneine, rahulolu ja mõnu tundmise vähenemine, tähelepanuhäired - Kognitiivsed sümptomid – mõttekäiguhäired, mis seotud omapärase keelekasutusega, verbaalse voolavuse vähenemine, mõttekäigu seoslikkuse häire - Agressiivsed sümptomid – agressiivsus ja vaenlikkus, impulsikontrolli vähenemine, enesevigastamine jne - Afektiivsed sümptomid – depressiivsed ja ärevuse sümptomid, ärrituvus, pingetunne, süütunne Dopamiini juhteteed ajus - Nigrostriataalne juhtetee – ekstrapüramidaalsed kõrvaltoimed - Mesolimbiline juhtetee – positiivsed sümptomid - Mesokortikaalne juhtetee – negatiivsed sümptomid
- Objektide äratundmine (faktiline või semantiline teadmine) on seotud rinaalkorteksi struktuuridega. Kuidas väljendub ajupoolkerade asümmeetria mälu funktsiooni puhul (temporaalsagara lateralisatsioon, frontaalsagara HERA)? Temporaalsagarad - Kahjustus paremal – raskused mitteverbaalse materjali õppimisel nt raske nägude äratundmine, ruumiliste asukohtade ja labürindi õppimise testid. - Kahjustus vasakul – raskused verbaalse materjali õppimisl nt sõnade nimekirjade, konsonantide kolmikute ja mitteruumiliste seoste meenutamisel. Ei ilmne tavapärane tõusev õpikõver korduvate ridade puhul. Frontaalsagarad: HERA süsteem – peegeldab kuidas mälestusi ajju kodeeritakse ja taastatakse Vasak seotud semantilise info kodeerimise kui taastamisega; samuti rohkem seotud episoodilise info kodeerimise kui taastamisega Parem seotud rohkem episoodilise mälu taastamisega kui vasak.
arusaamu ning püüab näha ette sündmuste arengut. 51 Juba loomadel esineb refleks teada saada ,,mis see on?", see ajendab neid tutvuma uute ärritustega. Arvatakse, et mõtlemist ei saa eksisteerida ilma kõrgelt arenenud närvisüsteemita. Nii inimesel kui ka loomal esineb tegev-kaemuslik ja kujundlik mõtlemine. Inimese mõtlemist eristab loomast verbaalse e sõnalis-loogilise mõtlemise suur osatähtsus. · Inimese mõtlemine pärineb asjade käsitsemisest ja areneb edasi koos keele, töö ja kollektiivse eluviisi omandamisega. Seega võime väita, et mõtlemise iseärasused võivad tuleneda keelest, mida inimene kõneleb, ja kultuurist, milles ta elab. · Indiviidi elu ja ühiskonna ajaloo kestel toimub mõtlemise sisuline ja vormiline areng
Mittesõnaline suhtlus. Sõnad piiratud kultuuriruumiga, mitteverbaalne (peaaegu) universaalne näit emotsioonide lugemine! Edward Hall suhtlemine loomariigis! Verbaalset vähe! Mitteverbaalse suhtlemise kanalid Pilk tundlikkus silmkontakti suhtes. Pilk suhete indikaator, kõnekorra edasiandja Miimika universaalsed näoväljendused (üllatus, hirm, viha, vastikus, rõõm, kurbus) Pantomiimika poosid, liigutused, kehakeel. Toimib verbaalse sõnumi täpsustajana või omaette sõnumikandjana Mitteverbaalne suhtlemine Distants/orientatsioon. Kaugus ja asend kui indikaator suhetest Puudutused kultuurispetsiifilised sõnumikandjad. Exp puudutus = mulje aususest ja siirusest Lõhn loomariigis keskne kanal. Miks inimesed ennast lõhnastavad? Riietus. Atribuutika. Tätoveeringud. Oluline: mitteverbaalsed kanalid vähem kontrollitud kui verbaalsed. Mis
Intuitsioon eelneb alati mõistele. Mõisted võivad küll intuitsiooni sulanduda kuid kaotavad seeläbi oma sõltumatuse. · Intuitsiooni ei tohiks segi ajada aistingutega, mis on olemuselt passiivsed; intuitsioon on etteantud materjali aktiivne vaimne vormimine. · Iga tõeline intuitsioon või kujutem on ühtlasi väljendus; ,,intuitiivselt tunnetada tähendab väljendada" Sellepärast on esteetika Croce jaoks väljenduskunst ja kuna lingvistika tegeleb verbaalse väljenduse uurimisega on ka lingvistika esteetika osa · Kui me ei suuda oma meeltes tekkinud kujutluspilte väljendada, siis on meie intuitsioon tagasihoidlik ja me piirdume vaid oma elu praktilisteks eesmärkideks vajaminevaga (vrdl tavainimene loeb vaid raamatu sisukorda/pealkirju; et kõik, mida inimene väljendab on kunst, sest see on Komo nascitur poeta (inimene sünnib luuletajaks). · Igas inimeses peitub kunstnik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
