pole ülekaalukat enamust, jääb riigipeale suurem mänguruum peaministrikandidaadi leidmisel. Ta peab läbirääkimisi erakondadega ning võib arvestada avalikkuse seisukohaga. Üldiselt on riigipea roll peaministrite ametisse nimetamisel parlamentaarses riigis formaalne, sisulise otsustamise õiguse on ta loovutanud poliitilistele parteidele. Ministrite nimetamine kujutab endast poliitilisi läbirääkimisi, mida juhib värske peaminister. Presidentaalne ja parlamentaarne valitsemiskorraldus on erinevad ka selles osas. Enamikus Euroopa riikides, ka Eestis, kehtib nõue, et ministriks oleku ajaks tuleb saadikumandaadist loobuda. 8 Valitsuste elueast See, kui kaua valitsus püsib, sõltub mitmest tegurist, nagu valitsemise põhiseaduslik ülesehitus, parlamendi erakondlik jaotus, parteispektri iseloom ning ministrikohtade jaotus erakondade vahel. Parlamendi erakondlik jaotus ja erakondade suhted
Patroon andis kliendile rendiks maavalduseid, esindas teda kohtus või toetas teda materiaalselt. Vastutasuks saatis klient patrooni sõjaretkedel ja hääletas tema poolt rahvakoosolekul.Mida rohkem oli suursugusel roomlasel kliente, seda enam temast lugu peeti. 1.3. Rooma riigi vabariiklik valitsemiskorraldus: Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res publika (ld k ühiskondlik asi), kuna enamus ühiskonna liikmetest võttis selle valitsemisest osa. 3. saj eKr said plebeid patriitsidega võrdsed õigused ja nad kõik kokku moodustasid Rooma kodanikkonna (ld k populus romanus Rooma rahvas)
Vaene roomlane- klient (ld k cliens) andis ennast rikka roomlase- patrooni (ld k pater – isa) eestkoste ja kaitse alla. Patroon andis kliendile rendiks maavalduseid, esindas teda kohtus või toetas teda materiaalselt. Vastutasuks saatis klient patrooni sõjaretkedel ja hääletas tema poolt rahvakoosolekul.Mida rohkem oli suursugusel roomlasel kliente, seda enam temast lugu peeti. 1.3. Rooma riigi vabariiklik valitsemiskorraldus: Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res publika (ld k ühiskondlik asi), kuna enamus ühiskonna liikmetest võttis selle valitsemisest osa. 3.saj eKr said plebeid patriitsidega võrdsed õigused ja nad kõik kokku moodustasid Rooma kodanikkonna (ld k populus romanus – Rooma rahvas). Rooma riik oli aga oma valitsemisviisilt aristokraatlik- Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer
Vaene roomlane- klient (ld k cliens) andis ennast rikka roomlase- patrooni (ld k pater isa) eestkoste ja kaitse alla. Patroon andis kliendile rendiks maavalduseid, esindas teda kohtus või toetas teda materiaalselt. Vastutasuks saatis klient patrooni sõjaretkedel ja hääletas tema poolt rahvakoosolekul.Mida rohkem oli suursugusel roomlasel kliente, seda enam temast lugu peeti. 1.3. Rooma riigi vabariiklik valitsemiskorraldus: Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res publika (ld k ühiskondlik asi), kuna enamus ühiskonna liikmetest võttis selle valitsemisest osa. 3.saj eKr said plebeid patriitsidega võrdsed õigused ja nad kõik kokku moodustasid Rooma kodanikkonna (ld k populus romanus Rooma rahvas). Rooma riik oli aga oma valitsemisviisilt aristokraatlik- riigiametitesse kuulusid peamiselt patriitside ja rikaste plebeide
Patriitsid ei võinud olla rahvatribuunid ja ediilid. Plebeid Rooma kodanikud, kes ei kuulunud kuulsatesse suguvõsadesse ja kelle õiguseks oli osaleda rahvakoosolekul, kuid riigiametisse ja senatisse nad esialgu ei pääsenud. Tegemist oli nö. tavainimeste klassiga, kuhu kuulus iga vabana sündinud meeskodanik, kes polnud ratsanik või senaator. Täitsid sõjaväekohust ja moodustasid enamuse Rooma armeest. ROOMA VALITSEMINE VABARIIGI AJAL · Valitsemiskorraldus: · Kõrgeim võim kuulus vormiliselt rahvakoosolekule ehk komiitsidele. · Rahvakoosolekuid oli 3 liiki ja nad olid korraldatud erineva põhimõtte alusel: 1. Kuriaatsed komiitsid lähtusid päritolust - arutasid ja hääletasid impeeriumisse puutuvaid küsimusi 2. Tsenturiaatsed varanduslikust seisundist valisid magistraate, otsustati sõja ja rahu üle, võtsid vastu seaduseid. 3
Suur Prantsuse revolutsioon Revolutsiooni puhkemise põhjused: · Riik oli suurtes võlgades pankrot · Viljasaak kehv viljahindade mitmekordne tõus tekitas rahutusi · Tsunftiusunduse kaotamine · Absolutism oli oma aja ära elanud, takistas riigi arengut Revolutsiooni algus ja ajend: 5. mai 1789. - algasid generaalstaadide1 istungid Versailles' 17. juuni 1789. kolmanda seisuse esindus kuulutas end Rahvuskoguks 9. juuli 1789. Rahvuskogu nimetab end Asutavaks Koguks (soovib uut korda) Pariisis: kogunesid rahvakoosolekud, asi väljub kontrolli alt. Kuningas koondab Pariisi lähedusse 20 000 (Saksa/Tsehhi) sõjameestest koosneva palgaarmee. Rahvas loobib kividega ja armee tulistab. 13. Juulil algas ülestõus loodi kodanike relvastatud organisatsioon Rahvuskaart, eesotsas La Fayettiga. Vallutatakse Bastille'. Loodi uued ko...
· EESTI PÕLLUMEESTE SELTS- 1870. Tartus. · Eesti KIRJAMEESTE SELTS- 1872, kandis hoolt uue kirjaviisi juurutamise ning uute kooliraamatute väljaandmise eest. Liikmeteks- haritlaste esindajad, ärksamad taluperemehed. Pööras eriti tähelepanu eesti keele edendamisele, seltsi eestvedamisel mindi lõplikult üle uuele kirjaviisile. VENESTAMISE PEALETUNG. · Aleksander III võimuletulek- eesmärgiks kogu impeeriumi ühtlustamine. · Valitsemiskorraldus taheti muuta samasuguseks kui teistes Venemaa piirkondades. · Valitsuse uut poliitikat saadeti ellu viima: - Eestimaal Sergei Sahhovskoi. - Liivimaal- Mihhail Zinovjev. · Mindi üle vene keelele ametlikes asjaajamistes. · Talurahvaasjade kommisarid, ül kontrollida vallavalitsuste ja kohtute tegevust. Piirati omavalitsuste tegutsemisvabadust. · Venestamine tabas rängalt hariduselu. -ei soovitud kuuldagi enam eestikeelsest kõremast koolist.
käsitöölised ja talupojad ja võõramaist päritolu sõjavangid. Egiptuse ühiskond oli seega rangelt hierarhiline. Selle tipus seisnes absoluutse võimuga jumalkuningas kui kogu riigi, ühiskonnaja isegi looduse seaduspärase toimimise tagatis. Ühtlasi oli ülikkond Egiptuse ühiskonnas ainus niisugune jõud, mis suutis aeg-ajalt vaarao võimutäiust ohustada. Ehkki Mesopotaamia riikides oli ühiskonna- ja valitsemiskorraldus märksa muutlikum kui Egiptuses, võib siingi eristada teatavaid ajast aega ja riigist riiki püsinud ühisjooni. Kuningas oli oma riigis sõjaväe ülemjuhataja ja kõrgeim seadusandja ning kohtumõistja. Tema võim oli põhimõtteliselt piiramatu : tugevale valitsejale pidid kuulekalt alluma ka kõige kõrgemad aukandjad. Samas lasus kuningal vastutus alamate heaolu eest ja tal tuli arvestada mõjuka ülikonna soove ning võimu kaotada.
Prantsusmaal vallandus linnaelanike kui ka maapiirkondade talupoega ülestõus zakerii, isandad nim talupoegi zakkideks. Inglismaal oli juhtiks Wat Tyler kes tapeti, kui ülestõus jõudis londoni. Mõlemad ülestõusud suruti maha kuid mässumeelsus ja rahulolematus püsisid kaua, ning see sundis maaisandaid talupoegi pärisorjusest vabastama ja sõlmima nendega vastuvõetavad rendilepingud. Õpikust juurde lugeda: rüütlid, jeanne d'arc, Medicite perekond ja Saksa keisririigi valitsemiskorraldus 9)varauusaeg(1492-1789); Kogu Euroopas toimus kuningavõimu tugevnemine. Inglismaa; võimule tõusis Tudorite dünastia ning selle kõige tuntuim esindaja oli Henry VIII, kellel oli kuus naist. Inglismaa lõi lahku katolikust kirikust, et Henry saaks abielluda tekkis anglikaani kirik. Tema tütar Elizabeth I valitses 16. sajandi teisel poolel. Sõdis Hispaaniaga ning võitis merelahingus võitmatut Armadat. Ta ei abiellunud kellegiga.
Venemaa 1613 Mihhail Romanov, Romanovite dünastia rajaja. Segatusteaeg lõpetati 1613. 1917 kukutati tsaari võim. 1601 .aasta oli Venemaal näljahädad. Must meri oli jääs. Hakkasi levima kuulujutud , et Venemaad on tabanud õnnetused, mis on Jumala kättemaks, mille olevat põhjustanud Boriss Godunov. Rahvas kahtlustas Godunovi Ivan Julma poja Dimitri tapmises, et võimu enda kätte haarata. Dimitri surma tegelik põhjus on jäänud saladuseks. Peale seda on paljud tulnud ja öelnud , et tema on Dimitri. Kuigi need kõiki on olnud Vale-Dimitrid. 1613. aastal sai troonile Mihhail Romanov ja sealt sai alguse Romanovite dünastia. Peeter I valitsemisaeg 1682-1725. Lapsepõlve veetis Peeter Moskva lähedal külas. Talle meeldisid sõjamängud ja võõramaine tehnika. Ta meelispaigaks oli saksa alev, kus ta tutvus euroopaliku elu ja ideedega. 1697. aastal suudnus Peeter I Euroopasse. Ta lootis leida liitlasi Türgi vast...
oli 25 aastat Pearahamaksu kehtestamine kutsus Lõuna-Eestis esile vastukahud ehk pearaharahutused 1783 kuulutas keisrinna Katariina II rüütelkondade kauastele taotlustele vastu tulles kõik Eesti- ja Liivimaa mõisad pärusmõisadeks- alloodideks Seni oli riigivõim kasutanud neid läänimõisadena, mille võõrandamiseks oli vaja suverääni luba Tallinna ja Riia kubermangust moodustati Riia asehalduskond, kus kehtestati Vene valitsemiskorraldus Tallinna kubermangu lisandus uue, viienda maakornna ehk kreisina Paldiski Riia kubermangu nüüd üheksast kreisist olid uued Valmiera , Viljandi, Valga ja Võru Rüütelkondade eesõigused üldiselt säilisid , kuid Balti kubermangude aaldikorraldust lähendati Vene omale Maanõunike kollegium kaotati , validi aadlimarssalid Kõik kreisikeskused said linnaõidused 1785 kehtestati Vene linnaseadus, mis andis kodanikuõiguse kõigile vabadele linnaelanikele kes siis valisid linnanõukogu
Piirangud: a) sisulised ja b) protseduurilised Riike (umbes 200) Erinevad võimu korralduselt: 1) monarhiad a) piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia (Suurbritannia) b) absoluutne monarhia (Brunei, Saudi Araabia) 2) diktatuurid (piiramatu võim) a) konstitutsiooniline diktatuur (ajutiselt antud võim, et luua demokraatlik riik) 3) autoritaarsed Kuuba, Põhja-Korea 4) totalitaarsed riigid NSVL 5) vabariik – maailmas levinum valitsemiskorraldus. Demokraatlik valitsemine: a) võim ei ole koondunud ühe isiku kätte b) võim on avalik ja kontrollitav c) võim seisab rahvale võimalikult lähedal parlamentaarne rahvas valib parlamendi parlament valib presidendi ja nimetab valitsuse, valitsus annab aru presidendile presidentaalne rahvas valib presidendi ja parlamendi president nimetab valitsuse Valimised
Valitsemine, st antud poliitilise koosluse jaoks siduvate ja tõhusate kollektiivsete otsuste tegemine, on üha vähem riigi ja tema ametkondade monopol ning üha enam riigitoimijate poolt otsustamise ja elluviimise sobitamine ühiskondlike huvidega, kasutades nii formaalseid kui mitteformaalseid kanaleid. (läbirääkimisi sotsiaalsete partneritega) Governance ei tähenda riigi lõppu või taandumist, vaid teisenemist ja kohandamist ühiskonnaga,milles riik toimib. Eelkäijaks korporatiivne valitsemiskorraldus. Governancei tõusu tegurid : Valitsuse ülekoormus heaolu teenust epakkumisel ja üldsuse tõrksus nende rahastamisel. Ühiskondade kasvav keerukus, mis muudab ühtse korraldamise/järelvalve keerulisemaks. Majandusliku maailmastumise mõju: riigi majanduse mõjutamise võime vähenemine. Usu teatav nihkumine valitsustelt turu suunas. Atraktiivselt ebaõnnestunud valitsuse poliitikate asendamisel . Poliitikute lootus vältida ebapopulaarseid otsuseid. VALITSEMISVÕRGUSTIKUD
Doonaud asutasid slaavlased. Samal ajal, kui Bütsants tõrjus slaavlasi, tungis sinna KeskEuroopa uus hõimuliit langobardid. Nemad suutsid vallutada suure osa Bütsantsist. Ida poolt ründasid Bütsantsi ohtlikud vallutajad araablased. Araablased olid enda võimu alla saanud mitmed riigid, nagu näiteks Süüria ja Egiptus. Hoolimata mitmetest rünnetest tõrjus Bütsantsia araablased tagasi. Raskustele vaatamata suutis Bütsants kaitsta oma iseseisvust (lk 47) 4. Valitsemiskorraldus Bütsandis Välisvaenlaste sissetungi tagajärjel jäi Bütsantsi riik märksa väiksemaks, kuid seetöttu oli seda ka lihtsam valitseda. Asjatundlike nõuandjate abiga suutsid keisrid riigielu ümber korraldada. Tugevdati sõjaväge ja sõduritele hajatu maad jagama, mida nad said rahu ajal harida enda ja perekonna ülalpidamiseks. Tänu sellele polnud vaja sõjameestele riigi kassast nii palju palka maksta ning riiki kaitsti suurema innuga
esimese Vene valitsejana 1697. a. välisreisile. Õppis laevandust Inglismaal ja Hollandis. Kodumaal aga puhkes streletsite mäss, mis sundis välisreisi katkestama. Venemaale tagasi jõudes asus ta oma plaane realiseerima. Jätkas Ivan IV vallutuspoliitikat, mis taotles väljapääsu merele kõigis ilmakaartes. Alustas Põhjasõda, mille käigus kaotas Rootsi domineeriva positsiooni Läänemerel. Venemaast aga sai Põhja-Euroopa juhtivaid riike. Peeter I reformid: · Uus valitsemiskorraldus (tsaar/keiser Senat kolleegiumid) · Uus seisuste süsteem teenistusastmete tabel, mille kaudu sai aadliseisusesse tõusta. See oli suunatud vana pärusaadli vastu. Seega loodi uus, teenistusaadel. Võeti kasutusele uued aadlitiitlid: suurvürste, vürst, krahv ja tiitlita alamaadlik. · Uus halduskorraldus. Riik jagati 8 kubermanguks ja 10 kohturingkonnaks, et lahutada kohtu- ja administratiivvõim. · Uus sõjaväekorraldus.
Tööleht 8. klass Euroopa pärast Viini kongressi 1. Viini kongress. a) Millal toimus? Viini kongress toimus 1814 september kuni 1815 juuni. b) Mis oli eesmärk? Prantsuse revolutsioonist alguse saanud segadused ja sõjad olid räsinud Euroopat üle 20 aasta. Napoleoni vallutused olid kujundanud ümber peaaegu kogu Euroopa poliitilise kaardi. Seetõttu valitses kongressil üldine soov panna asjad tagasi paika nii, nagu need olid olnud varem ning lisaks luua uus rahvusvaheliste suhete süsteem. c) Kes olid tähtsamad otsustajad? Viini kongress oli põhimõtteliselt nagu üks suur poliitika laager, kuhu tulid kokku sajad diplomaadid üle Euroopa. Seal ilusas Viini linnas nad veetsid aasta aega arutledes, mida peaks edasi tegema. Austriat esindanud osava diplomaadi vürst Klemens von Metternichi juhtimisel lepiti kokku põhimõtetes, mis pidid tagama suurriikide üksmeele ja restauratsioon...
Demokraatlik riik Totalitaarne riik Võimude lahusus Mitu parterid Ühe partei süsteem Demoktraatlikud vaadused tagatud Piiratud Pluralism Tsensuur Demokraatlik valitsemiskord = Põhiseaduslikkus ehk Konstitutsionalism ... valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. a) sisulised piiranugud Presidentaalne valitsemiskorraldus · President on keskne poliitiline figuur · Nii riigipea kui valitsusjuht · Võim on piiratud · Kodanikud valivad nii presidendi kui parlamendisaadikud · President nimetab ametisse ministrid ja ei pea seda tehes arvestama parlamendi arvamusega Seadusandliku võimu institutsooniks on parlament · Seaduse algatamise õigus on parlamendisaadikul · Presidendil on vetoõigus keelustamine · Riigieelarve võetakse vastu parlamendi poolt
Valitsemise mõiste on ajas muutunud laiemaks ja paindlikumaks, sest seda on teinud ka praktika, otsuste langetamise viis. Valitsemise põhimõisted: 1. Government–valitsemine, valitsus 2. Governance–valitsetus, ühiskonna kogu valitsemiskorraldus 3. (Public) Administration–(avalik) haldus, haldusaparaat 4. (Public) Management–(avalik) juhtimine 5. Bureaucracy–bürokraatia 6. Executive–täitevvõim Poliitikast rääkimise tasandid: Faktiteadmised (sündmused, isikud jne),Teooriateadmised (mõisted, mudelid, lähenemisviisid),Empiiriline andmekogumine (metoodiline sotsiaalsete faktide kogumine),Praktiline analüüs (tulemuslikkus jne, tavaliselt etteantud raamistikes),Teaduslik analüüs
Ameerika Ühendriigid 17.- 19. sajandil Põhja-Ameerika koloniseerimine 16.saj algul jõudsid Florida rannikule konkistadoorid-hispaanlastest vallutajad, kellele järgnesid ka muud rahvad Väljarändajad-maata talupojad, käsitöölised, kaupmehed, lihtsalt seiklejad ja ka usulistel motiividel kodumaalt lahkunud 17.saj alguseks oli seal kolooniaid paljudel riikidel, kaasnes omavaheline konkurents, esialgu jäid peale inglased ja prantslased Prantslased tõrjuti järkjärgult välja, Euroopast toodi kaasa seisuslikud vaheseinad, aadli ja vaimulikkonna eesõigused ning elanikkonda koormav maksusüsteem Inglaste kolooniates oli hoopis vabameelsem poliitiline kord, tööjõulisem elanikkond ning tegusamalt toimiv valitsemisaparaat 1763.aastal kaotasid prantslased lõplikult oma asumaad Põhja-Ameerikas Seitsmeaastase sõja tagajärjel Inglise kolooniate elukorraldus 18.saj keskpaigaks oli P-Ameerika idarannikul 13 eripalgelist Inglise kolooniat, igaühel om...
Suurbritannia ja Taani ei pea eurot kasutusele võtma. Rootsi veel ei kasuta. Vähem arenenud riigid peavad euro saamiseks täitma nn. Maastrichti kriteeriumid: Inflatsioon ei või ületada 3% Eelarve puudujääk ei või ületada 3% SKTst Avaliku sektori laenukoormus ei või ületada 60% SKTst Euroopa Liidu välistest riikidest kasutavad eurot Monaco, Andorra, San Marino, Vatikan, Kosovo ja Montenegro. Euroopa Liidu valitsemiskorraldus On olemas riigile omased valitsemisinstitutsioonid: seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim, keskpank, kuid veel palju teisi juhtimisel osalevaid asutusi. Euroopa Liidu Ministrite nõukogu = Euroopa Liidu nõukogu teostab seadusandlikku võimu koostöös Euroopa Parlamendiga. On peamine seadusandlik organ. Koosneb liikmesriikide ministritest. Kokku tulevad need ministrid, kelle valdkonna küsimusi parajasti arutatakse
avaldades umbusaldust. Valitsused jagunevad. · Üheparteiline enamusvalitsus valimised võitnud partei saavutab parlamendis absoluutse enamuse ning võib valitsuse üksinda moodustada · Koalitsioonivalitsus: A)enamusvalitsus- kahe või rohkema partei võimuliit, millele kokku kuulub enamik parlamendi saadikukohti. b)vähemusvalitsus- valitsuse moodustanud parteidel puudub enamus parlamendis. Presidentaalne valitsemiskorraldus · President on keskne poliitiline figuur · Nii riigipea kui valitsusjuht · Võim on piiratud · Kodanikud valivad nii presidendi kui parlamendisaadikud · President nimetab ametisse ministrid ja ei pea seda tehes arvestama parlamendi arvamusega · Otsustab nende tagandamise Valitsemiskorraldus: presidentaalne, poolpresidentaalne, parlamentaarne Seadusandliku võimu institutsiooniks on parlament · Seaduse algatamise õigus on parlamendisaadikuil
Ülikoolis õppisid kuulsused: astronoom W.Struve, füüsik M.H. Jakobi, embrüoloogia rajaja K.E von Baer Ühtluskooli astmed: vallakool, kihelkonnakool, kreiskool, gümnaasium 1828. aastal rajati elementaarkooliõpetajate seminar Tartusse 1806. aastal esimene ajaleht ,,Tarto maa rahwa NäddaliLeht" 1857. aastal J.V Jannsen andis välja Pärnu Postimehe 1843. aastal andis E.Ahrens välja eesti keele grammatika Luteri uks oli 19. saj algul valitsemaks, millel oli oma valitsemiskorraldus. 1832. a vastu võetud kirikuseadus kaotas luteri kiriku privileegitud seisuse Ametlikuks riigusuks sai kreekakatoliku õigeusk Hoogu sai vennasteliikumine Maltsveti liikumine Edendati kunstielu, taasavati ülikool, asutati joonistuskool, arhitektuuris valitses klassitsism, kirjandusteosed käsitlesid kohalikke olusid Estofiilid baltisakslastest eestihuvilised Faehlmann ülikooli eesti keele lektor J.Köler maalikunstnik P.Karell arst 1838
Rooma Liigendamata rannajoon, põlluharimiseks sobivad maad ja peamised ühendusteed mööda maismaad kõik see soodustas ühtse riigi kujunemist. Apenniini poolsaare rahvastik Etruskid. Tundmatu päritolu rahvas, tulid ilmselt Väike- Aasiast u 900 a eKr. Elasid Etruuria maakonnas. Itaalikute hõimud. Indoeuroopa päritolu, asusid poolsaare kesk- ja lõunaaladele. Tuntuimad nende hulgas olid latiinid Latiumi maakonnas, sabiinid ja samniidid Kesk- Itaalia mägismaal.Tegelesid põlluharimise ja karjakasvatusega, ühiskonnakorraldus oli patriarhaalne suurpere. Kreeklased rajasid oma kolooniad Itaalia lõunarannikul ning Sitsiilias 8.-6. saj. eKr.Tõid siia kreeka arenenud kultuuri ja ühiskonnakorralduse. Algas kohapealsete hõimude ajalooline aeg. Foiniiklased e puunlased e kartaagolased - olid lähinaabrid, kellega jagati Sitsiilia saart ning Sardiiniat. Etruskide ühiskond , õitseaeg oli 8.- 6. s...
· Eestlastel tuli võidelda mitme vaenlasega - sakslased (ja nende liitlased liivlased, latgalid), taanlased, rootslased, venelased. · Vaenlaste sõjajõud said pidevalt täiendust. · Vaenlased olid head diplomaadid, suutsid hankida endale liitlasi (latgalid, liivlased, taanlased) ja kasutasid ära kohalike rahvaste ja maakondade omavahelisi tülisid. · Paarikümneaastane sõda ja rüüstamine kurnas eestlased majanduslikult välja. Vana-Liivimaa haldus- ja valitsemiskorraldus Kujunesid välja piiskopkonnad. Tartu piiskopkond peamiselt Sakala ja Ugandi. Saare- Lääne piiskopkond Läänemaa ja Saaremaa. Kuramaa piiskopkond. Riia peapiiskopkond. Kogu maa, mida harisid talupojad, jagunes maaisanda domeeniks, mille tuludest kattis maaisand riigivalitsemise kulud ja oma isiklikud väljaminekud, ning vasallidele sõjateenistuse eest jagatud läänivaldusteks. Vasallide õiguslik seisund muutus aja jooksul üha kindlamaks
vastu. Asutas ajalehe Sakala. Nõudis eestlastele poliitika õigust. Eepos; Faehlmann tegi eeltööd ning alustas, Kretuzwald viis asja lõpule. Eepose nimi on Kalevipoeg. Tegelane, kellessse on koondatud kogu rahva iseloomujooned ja taotlused Venestusaeg. Reimani ja Hermanni tegevus; Võimule tuli Aleksander III ning eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine. Üritati vabaneda Balti erikorrast, et siine valitsemiskorraldus oleks samasugune nagu teistes Venemaa piirkondades. Uued kubernerid. Asjaajamises mindi üle vene keelele. Piirati omavalitsuste tegutsemist. Tugevnes tsenruur. Asutustesse pandi tööle venekeelsed ametnikud ning toetati õigeusukiriku tegevust. Venestamine mõjus rängalt haridusele. Vene keel oli kohustuslik ka vallakoolides. Uued õppeprogrammid ei sisaldanud kodumaa ajalugu ega kirjanduse õpetamist. Õpilased olid kohustatud suhtlema venekeeles isegi tunniväliselt.
värbas Euroopast spetsialiste (Lääne-Euroopast), käis Hollandis laevaehitust õppimas, ja oli veendunud, et see oli edukate revolutsioonide tagatis. Rajas Peterburi. Vabanemaks Moskva vanameelsusest rajas Peeter I uue pealinna. Peeter I kinnisidee oli väljapääs Läänemerele. Tähtsaim sõda, mis selle tarvis peeti oli Põhjasõda (1700-1721) sõja tulemusena saavutas väljapääsu Läänemerele ning Eesti läks Rootsi võimu alt Vene võimule. Peeter I aegsed reformid · Uus valitsemiskorraldus, 1721 muutus tsaari nimi keisriks, aitasid valitseda senat ja vastava ala kolleegiumid. · Uus seisuste süsteem (teenistusastmete tabel), selle tulemusena tekkis täiesti uus kiht, keda nimetati teenistusaadel, see süsteem oli välja töödatud vana pärisaadli vastu. Uued aadlitiitlid olid suurvürst, vürst, krahv ja tiitlita alamaadlik. · Uus halduskorraldus- 8 kubermangu ja 10 kohturindkonda, s.t et kohtuvõim ja haldusvõim lahutati.
4) maksu- ja sõjaväekohuslased. HELOODID 1) spartalaste poolt vallutatud Messeenia elanikud; elanikest ~80%. 2) Sparta riigiorjad, kes olid kinnistatud maa külge ( sunnismaised ) ja ära jagatud spartiaatide vahel. SPARTA VALITSEMISKORRALDUS: 2 KUNINGAT: Algul võim päritav, hiljem valitavad. Valiti rahvakoosolekul. Sõjaväepealikud ja kõrgeimad preestrid. GERUUSIA: Liikmeteks 2 kuningat ja 28 geronti ( ,,vanakest" ). Kõrgeim nõukogu, kes arutas läbi seaduseelnõud ja mõistis kohut. Geront ehk ,,vanake" - vähemalt 60.aastane mees ( eluaegne amet ). 5 EFOORI: Kõrgeimad riigiametnikud, kes valiti igal aastal rahvakoosolekul. Kontrollisid ja karistasid kuningaid ja riigiametnikke.
Uus sõjavägi - moodustati eluaegsesse sõjaväeteenistusse võetud nekrutitest. Ohvitseride väljaõpetamiseks mitmed uued sõjakoolid. Relvastuseks võeti välismaiste meistrite abiga kasutusele Uurali rauamaagivarud. mundri ja laevastiku purjeriide valmistamiseks rajati riidemanufaktuure, kus töötasid pärisorjastatud talupojad. Uus maksusüsteem - kehtestati pearahamaks, mis hõlmas peaaegu kogu elanikkonda, koos sellega hakati ka korraldama regulaarseid hingeloendusi. Uus valitsemiskorraldus - bojaaride duuma asendas Peeter I oma sõpradest ja usaldusalustest koosneva senatiga, see muutus Venemaa kõrgeimaks valitsusasutuseks. Tegelesid ka kolleegiumid, mis sarnanesid tänapäeva ministeeriumidega. Kas Katariina II oli valgustatud valitseja ? Kes oli Jemeljan Pugatsov ? Katariina II oli valgustatud valitseja. Koostas ise Venemaale uue seadustekogu projekti.1767 kutsus kokku seadustekogu, pooleteise aasta pärast saatis laiali, ilma ühegi seaduse vastu võtmiseta.
Regionaalvalitsus (nt. Eesti maavalitsus riigi esindaja). Arengusuunad kohalikus valitsemises 1. Vastutuse jaotus 2. Võrgustikutöö asendamas hierarhiat 3. Eurointegratsioon 4. Demokraatia edendamine 5. Euroopa omavalitsuste harta kohalik elanikkond kaasatakse otsuste väljatöötamisse 6. Kohaliku omavalitsuse volikogude viimased valimised olid on 18. oktoober 2009. a 7. Valimised toimuvad iga 4 aasta tagant Valitsemiskorraldus EL Kas riikide liit või liitriik? 1. Omane nii valitsusvaheline kui riigiülese koostöö iseloomulikud jooned Riigiülene -ühenduse liige loovutab Valitsusvaheline oma iseseisvast otsustusõigusest ühisstruktuurile - iga liikmesriik säilitab (nt Ministrite oma iseseisvuse Nõukogu, Euroopa -välis- ja julgeolekupoliitika Komisjon) -siseasjad, justiitsküsimused - majanduskoostöö
seos. Bürokraatiata ei saa tänapäeval läbi ka ükski äriettevõte, kui ta tahab efektiivselt töötada. * asjaajamine on seotud kindlate reeglitega; * selge tööjaotus ja ametivõimu piirid on kindlaks määratud;* kehtivad ametinõuded;*tegevus dokumenteeritakse;* ametikohad on korraldatud hierarhiliselt, madalamal seisev tase on järgmise, kõrgemal seisva taseme kontrolli all;* toimub ametkonna professionaalne koolitamine jne. 6. Kuidas on tänapäevane valitsemiskorraldus kujunenud? –. Klassikaline valitsemiskorraldus on teisenenud laiemaks avalikuks sektoriks, mille valitsusasutuste kõrval moodustavad mitmesugused avaliku sektoru organisatsioonid. Riik teostab võimu ka kordineerimise ja mobiliseerimise käigus. Seega on avalikus sektoris palju eritüübilisi asutusi. 7.Miks on vaja nii palju valitsusasutusi ja milliseid rolle need täidavad? – Valitsusasutustel on selged rollid. Ministeerium
Mesopotaamia ajalugu (võrreldes Egiptusega) Egiptus Mesopotaamia Asukoht Niiluse keskja alamjooksul Eufrati ja Tigrise jõe keskja alamjooksul Geograafiline asend Muust maailmast eraldatud Põhjast ja kirdest piiravad poolkõrbe ja kõrbealadega, Iraani kiltmaa ääremäestikud, mis piiravad nii läänest kui lõunast ja edelast Araabia idast. kõrb VÄLISMAAILMALE AVATUD Loodusolud Korrapärased üleujutused; Vihma sajab vaid...
Ühtäkki ei peetud enam oma ainukeseks mureks pere ja kodukoha elukäiku, vaid kogu riigi tulevikku. Inimesed hakkasid arvama, et on vaja seista oma rahvuse ja isamaa eest. Rahvuslik ärkamine toimus siiski erinevate rahvaste juures erineval ajal. 5) Millistes Euroopa riikides oli rahvuslik liikumine kõige aktiivsem? Miks just seal? Rahvuslik liikumine oli kõige aktiivsem Itaalias, Saksamaal, Kreekas, Madalmaades ja Hispaanias. Viini kongressil taastatud absolutistlik valitsemiskorraldus ei arvestanud rahva nõudmistega. Tsementeeriti üksnes valitsejate dünastilised huvid, mis välistasid rahvusriikide tekkimise. Peagi hakati rahuvslikult meelestatud inimesi jälitama ning nende kodanikuõiguste taotlusi alla suruma. Piirati oluliselt sõnavabadust. Hakati nõudma rahvale kõrgeimat võimutäiust, konstitutsiooni, pralamentaarset valitsust ja kodanikuõiguste tagamist. 6) Mida taotlesid rahvuslased Saksamaal?
osalemise moraalset väärtust. Ründab elitaardemokraatia ..... näha mõndagi head poliitilises ükskõiksuses. Eliidi teooria järgi otsustab esindava valitsuse korral tähtsamad poliitilised küsimused väike inimeste grupp, kuigi valijate tundub, et neil on kontroll valitsuse üle. Esindusdemokraatia rahvas valib oma esindajad riigikokku kui ka kohalikku omavalitsusse. Presidentalism, parlamentarism ja poolpresidentalism Presidentalism ehk presidentaalne valitsemiskorraldus. Selle valitsemisviisi mudeliks võetakse valimiskord USA-s. Presidentalismi puhul on president nii valitsuse juht kui ka riigipea, kuid tal pole ainuvõim jagab võimu parlamendiga. President kui täidesaatva võimu esindaja tähendab, et üresident on valitsuse juht ehk peaminister moodustab valitsuse. Tal on õigus minisreid ametisse panna ja ametist tagandada. Ta sõlmib rahvusvahelisi lepinguid ja on vägede ülemjuhataja.
◦ Bürokraatlikus organisatsioonis välditakse dubleerimist ning seeläbi suureneb selle efektiivsus ◦ Ametnikud teostavad bürokraatiat ning vahetuvad harvemini → püsiv ametnikkond annab tunnistust professionaalsusest • Bürokraatia negatiivsus ◦ Tihti on jäik ja paindumatu ning juhindub ainult reeglitest ja hierarhilisest käsuliinist ◦ Ebatõhus ja raisakav ning toodab nö liiga palju pabereid 6. Kuidas on tänapäevane valitsemiskorraldus kujunenud? • Esimene kõikehõlmav ja iga kodanikuni jõudev valitsemiskorraldus tekkis Napoleoni reformide tulemusena Prantsusmaal ja selle vallutatud territooriumidel 19.sajandi alguses. • Napoleoni reformide tulemusena jaotati valitsusaparaat sektoriteks (ministeeriumid) ning ministeeriumidesisene tööjaotus tekitas sügava hierarhia • Keskvalitsuse hierarhia kõrval loodi piirkondlikud allüksused ning kohalikud kogukonnad
otsusega, esitatakse apellatsioon ehk kaebus. Ringkonnakohtus toimub asjade läbivaatamine kollegiaalselt-s.t. et apellatsioonikaebusega ei tegele mitte üks vaid mitu inimest (kohtukolleegium) Eestis on 2 ringkonnakohust-Tallinna,Tartu RIIGIKOHUS- Tartus- kõrgeim kohus. Siia esitatakse kassatsioon (II astmest- > III astmesse). Otse riigikohtusse saab pöörduda õiguskantsler, president 92’aasta põhiseadus pani alusele Riigikohtule Valitsemiskorraldus Euroopa Liidus EL-majanduslik,poliitiline ühendus, 27 liiget, 2013 suve seisuga liitub Horvaatia ESTÜ- Euroopa Söe-ja Teraseühendus 1951 EMÜ- Euroopa Majandusühendus Rooma lepingute alusel 1957/58 -> EÜ -> 1993 EL Mastrichi leping 12 tähte- täiuslikkuse sümbol NB Riikide liit mitte liitriik !! EL’il on kõik riigile omased valitsemisinstitutsioonid: -> Esinduskogu (Parlament) - Eestist 6 liiget (vastavalt rahvaarvule)
Peaagu alati teostatakse võimu valitud esindajate kaudu – seda nimetatakse esindusdemokraatiaks. 6 Esindusdemokraatia põhimudeliks on kesksete poliitiliste otsuste langetamine esinduskogus, mille liikmeks on kodanike poolt vabadel, korrapärastel ja võistluslikel valimistel andud volituse ehk mandaadiga rahvasaadikud. Praktikas tähendab enamiku tänapäeva riikide suurus,et esindusdemokraatia on paratamatu valitsemiskorraldus. (Jakobson, et al,. 2013, lk 112) Riigi hääleõiguslikud kodanikud valivad valimistel enda seast esinduskogu, kes tegeleb riigi oluliste küsimuste otsustamisega. Esindusdemokraatiale on tunnuslik, et kuigi esindajad on kodanike poolt valitud, on neil otsustamise puhul vabadus lähtuda oma paremast äranägemisest, kuidas oma valijate huve esindada (http://et.wikipedia.org). Selline demokraatia liik on iseloomulik enamikele tänapäeva demokraatlikele riikidele
Vana-Rooma 2000 eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeuroopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste esivanemad. 1000 eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal 800-500 eKr oli suur osa Kesk- ja Põhja-Itaaliast etruskite linnriikide võimu all. Mõnda aega allus neile ka Rooma. Kuningate aeg Roomas Langeb kokku etrusikite hiigelajaga Itaalia. 753-509 eKr Pärimuse järi oli Rooma esimene kuningas Romulus. Kokku valitses üksteise järel 7 kuningat. Rooma valdused ulatusid Tiberi suudmeni, kus oli Ostia sadam. Viimased 3 kuningat olid etrusikid. Sel ajal muutus rooma li...
kaiste- eksistentsiaalsete dilemmade lahendamine, julgeolek, kord, sots kaitstus. Sotsioloogiline- riik on ühiskonnarühmade kogum, lähtub ühisk. Vajadustest ja reeglitest Õiguslik- kindla territooriumiga, rahvaga, sõltumatu üksus, mida isel. Avaliku võimu organisatsioon Struktuurfunktsionaalne- organis.institutsionaalne masin pol otsuste elluviimiseks Riigiteaduslik- riigiaparaadi ja kodanike koostöös kujunev võimukorraldus ühisteks eesmärkideks. Governance- ühiskonna valitsemiskorraldus. Traditsioonilised impeeriumid (põhineb vallutustel, terr. Suured, nõrk eneseteadlikus riigina) Feodaalriigid (talupojad ja ülikud suhete süsteem, püramiidne hierarhia) Seisusteriik (linnade tähtsus, suurem institunatsionaliseeritus, kaupmehed nõuavad esindatust) Absolutism (maksukorraldus, püsisõjavägi, saatkonnad välismaal, riigi poliitika kaubanduse ja majandusaerengu edendamiseks) Moderne riik (terr
Valitsemine ja avalik haldus Avalik haldus poliitiliste otsuste elluviimine. Parlamendis ja valitsuses tehtud otsused on kohustuslikud ning nende põhjal kujunebki riigi poliitika. Huvide moodustamise seaduseks ja määrusteks on poliitilise protsessi esimese etapi sisu. Haldusinstitutsioonide ja ametnike tegevusest oleneb, kuidas otsused teostuvad. Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine Demokraatlikku valitsemisvormi nimetatakse ka põhiseaduslikkuseks ehk konstitutsionalismiks. Nimetusega rõhutatakse selle erinevust õigusvastastest valitsemisreziimidest ehk diktatuurist. Põhiseaduslikkus on valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Demokraatia on piiratud võim. Piirangud liigitatakse kahte: · Sisulised piirangud: Keelavad võimulolijatel teha teatud asju, valitsus ei võta vastu riigieelarvet. · Protseduurilised piirangud: Mingi toimingu sooritamisel...
siis bürokraatlikkust (näiteks info, mis on ametkondlikuks kasutamiseks või lausa riigisaladusega). Avaliku sektori asutused peavad tagama töökorralduse pikaajaliselt - avaliku sektori asutused ei konkureeri omavahel, seega ühe asutuse kadumisel turg erasektoriga sarnaselt uut asutust ei tekita. Seega on loodud bürokraatlikumad reeglid teenuse järjepidevaks pakkumiseks. Eelarve on jagatud arvestades, et teenust suudetakse pakkuda kõik 12 kuud. 6. Kuidas on tänapäevane valitsemiskorraldus kujunenud? Esimene kõikehõlmav ja iga kodanikuni jõudev valitsemiskorraldus tekkis Napoleoni reformide tulemusena Prantsusmaal ja selle vallutatud territooriumitel 19.sajandi alguses. Napoleoni reformide tulemusena jaotati valitsusaparaat ministeeriumiteks ning ministeeriumitesisene tööjaotus tekitas sügava hierarhia. Keskvalitsuse hierarhia kõrval loodi piirkondlikud allüksused ning kohalikud kogukonnad kaasati avaliku võimu üksustena valitsemiskorraldusse.
huvitatud olla? 1) I sektor- Rapla Ühisgümnaasium, Rapla vallavalitsus II sektor- III sektor- 2)Civicus Ktsse tuleb ühiskonna uurimine, kihistumine, sotsiaalne mobiilsus, ühiskonna mudelid, heaoluühiskond, siirderiik, DEMOKRAATIA-RAHVA VÕIM Kujunes välja Kreekas Ateenas. Koosneb kahest sõnast Demosrahvas ja Kratos-võim *Püüdmine kõikide huvidega arvestadada *Kõigil on võimalus osaleda asjade korraldamises *Ühiskondlikult korraldatud vabadus *Teatud valitsemiskorraldus Esindusdemokraatia-rahvas valib endale esindajad, kes peavad andma oma tegevusest rahvale aru Osalusdemokraatia-rahval on võimalik otse läbi teatud võimaluste valitsemisasjades kaasa rääkida, nt rahvahääletus ehk referendum, aga ka erinevad algatused ja kampaaniad või ka protestiaktsioonid NB! Osalus- ja esindusdemokraatia ei asenda ega välista, vaid täiendavad teineteist. Demokraatia leviku etapid: Samuel Hantingan esitas demokratiseerumise lained: - 1
- Poliitikat ei pruugi alati teostada lähtudes teaduslikust teadmisest. 3. Kuidas saab teostada võimu? - Inimesi ähvardades - Inimeste mõtlemisega manipuleerides - Luues sõltuvus ja seotustunde - Erinevaid sunnimeetmeid kasutades 4. David Eastoni käsitluses on poliitika: - Väärtuste autoriteetne ümberjagamine üldistes huvides 5. Policy´ks nimetatakse - Poliitikat kui tegevusalade elluviiimist 6. Governance on: - ühiskonna valitsemiskorraldus 7. Avalikuks halduseks nimetatakse - Valitsemiskorraldust valitsemismudelite ja- stiilide lõikes 8. Politics´iksnimetatakse: - Poliitikat kui võimuvõitlus 9. Teaduslikku mõtlemist eristavad argimõtlemisest - Seaduspärasuste otsimine - Süsteemsus - Kumulatiivsus 10. Filosoofilist alusraamistikku, mis märatleb ära teadlase tähelepanu fookuse, nimetatakse - Paradigmaks 11. Pol ja halduse loengus tutvustatud lähiteaduste hulka kuuluvad: - Majandusteadus
4. David Eastoni käsitluses on poliitika a. konfliktide ja koostöö kunst b. väärtuste autoriteetne ümberjagamine üldistes huvides c. võim otsustamise, teemaseade ning mõttekontrollina d. igasugune sisend- ning väljundprotsess Check 5. Policy'ks nimetatakse a. poliitikat kui võimuvõitlust b. sisendpoliitikat c. poliitikat kui tegevuskavade elluviimist d. poliitilist kogukonda 6. Governance on a. valitsus b. bürokraatia c. avalikkussfäär d. ühiskonna valitsemiskorraldus Check 7. Avalikuks halduseks nimetatakse a. võimet panna kedagi tegema midagi, mida ta muidu ei teeks b. Tartu Ülikooli üht õppekava c. valitsemiskorraldust valitsemismudelite ja stiilide lõikes d. kohalike omavalitsuste reformi Check 8. Politicsiks nimetatakse a. Sisendit, väljundit ja musta kasti Eastoni käsitluses b. Poliitikat kui võimuvõitlus c. Poliitikat kui tegevuskavade elluviimist d. Poliitikat kui ausat valitsemist 9. Teaduslikku mõtlemist eristavad argimõtlemisest a
ega 2003. aastal nimetanud president peaministrikandidaadiks valimistel enim hääli kogunud erakonna (Keskerakonna) kandidaati, vaid lähtus hoopis erakondade koostöösuutlikkusest. Üldiselt on riigipea roll peaministri ametisse nimetamisel parlamentaarses riigis formaalne, sisulise otsustamise õiguse on ta loovutanud poliitilistele parteidele. Ministrite nimetamine kujutab endast poliitilisi läbirääkimisi, mida juhib värske peaminister. Presidentaalne ja parlamentaarne valitsemiskorraldus erinevad ka selles osas. USA-s, Prantsusmaal ja Venemaal tulevad vaid vähesed ministrid (kui üldse) parlamendist, parlamentaarses süsteemis on aga olukord vastupidine. Enamikus Euroopa riikides, ka Eestis, kehtib nõue, et ministriks oleku ajaks tuleb saadikumandaadist loobuda. Millistest põhimõtetest siis lähtub peaminister, koostades endale meeskonda? Peamine taotlus on saavutada häälte ülekaal parlamendis ning kindlustada oma erakonna programmi elluviimine
TALLINNA ÜLIKOOL Haldus- ja ärikorraldus AMETNIK HALDUSMENETLUSES SEMINARITÖÖ Avaliku halduse areng Eestis Õppejõud: Sulev Lääne 2014 SISUKORD Sissejuhatus .................................................................................... 3 1. Avaliku halduse tunnused ...................................................... 4 1.1 Halduse ülesanded ja eesmärgid ........................................................... 4 1.2 Avaliku halduse funktsioonid ................................................. 5 1.3 Haldusorgan ......................................................................... 6 1.4 Hea halduse mõiste ................................................................................. 6 2. Erakondade kujunemine ja organisatsiooniline areng .............................
Perioigid - kohustuslikud kuid muidu kodanikud ei olnud naised ega orjad. vabad 50% orjad Heloodid - Messeenia elanikud, orjad 15% kodanikud 25% naised ja lapsed 10% metoigid- võõramaalased Valitsemiskorraldus Kaks kuningat, vanemate nõukogu (30 Rahvakoosolek (vabad 20+ a mehed) - liiget 60+ a) - geruusia, 5 efoori, ekleesia , 500-liikmeline nõukogu spartiaatide koosolekud korraldas, 6000 kohtunikku, 10 strateegi, sõda ja rahu, otsene demokraatia
NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste.- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Nüüdisühiskonna kujunemine.Nüüdisühiskonda ehk moodsat ühiskonda iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine ,rahva osalemine ühiskonna valitsemises,vabameelsus inimsuhetes ning vaimu elus.AGRAARÜHISKOND->TÖÖSTUSÜHISKOND- >POSTINDUSTRAALNEÜHISKOND. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad-Postmodernistlikühiskond(iseloomustab kõrgelt arenenud nüüdisühiskond,kiiresti muutuvate väärtustega);teeninduslikühiskond e. postindustriaalne(teenindussekrotis hõivatute ülekaal);infoühiskond(arenenud on rohkem info ja kommunikatsioon) Võim majanduses, võim riigis-kehtestada seadusi,koguda makse,kasutada vägivalda,otsused kohustuslikud ja inimsuhetes,õigus ja kohustus korraldada riigi iga päeva elu. Võimu tunnused -isiku või sotsiaalse grupi suutlikus suruda teistele peale oma tahet,mõjutada nende tegevust ning saaavutada seeläbi oma eesmärkide elluviimine)ja võimu teostamise m...
Selgitamaks, et ühiskonna üldareng liigub aktsepteeritavas suunas, tuleb mõõta: • Heaolu või elukvaliteedi erinevate aspektide objektiivset taset ja teisel poolt subjektiivset heaolu, nende taju ühiskonna liikmete poolt. • Majanduslikku rikkust ja selle jaotumust • Inimkapitali aspekti on ühiskonnaliikmete tervislik seisund ja haridustase ning ning ligipääs tervishoiu- ja haridusteenustele. • Sotsiaalkapitali aspekti - valitsemiskorraldus, sh eriti sotsiaalpoliitika + rahulolu 27. Legatumi heaolu indeks (Legatum Prosperity Index) ja heaolu Eestis. Kõige õnnelikumad rahvad maailmas on need, kelle riigis on mitte ainult kõrge SKP, vaid kes on ka õnnelikud, terved ja vabad kodanikud. Index moodustub 9 ala-indeksi keskmistest skooridest, mille alusel võrreldakse erinevaid riike. Legatum Institute võtab tabelit koostades arvesse kaheksat näitajat: • majandus
2. Miks võib poliitikat nimetada kunstiks? Sest poliitikat ei pruugi alati teaostada lähtudes teaduslikust teadmisest. 3. Kuidas saab teostada võimu? Inimesi ähvardades, inimeste mõtlemisega manipuleerides, luues sõltuvus- või seotustunde, erinevaid sunnimeetmeid kasutades. 4. David Eastoni käsitluses on poliitika b.) väärtuste autoriteetnee ümberjagamine üldistes huvides 5. Policy'ks nimetatakse poliitikat kui tegevuskavade elluviimist. 6. Governance on ühiskonna valitsemiskorraldus. 7. Avalikuks halduseks nimetatakse valitsemiskorraldust valitsemismudelite ja -stiilide lõikes. 8. Politicsiks nimetatakse: b.) poliitikat kui võimuvõitlust 9. Teaduslikku mõtlemist eristavad argimõtlemisest seaduspärasuste otsimine, süsteemsus ja kumulatiivsus. 10. Filosoofilist alusraamistikku, mis määratleb ära teadlase tähelepanu fookuse, nimetatakse paradigmaks. 11. Politoloogia ja halduse loengus tutvustatud lähiteaduste hulka kuuluvad majandusteadus ja sotsioloogia. 12
Kui nende vahel tekib tõsine konflikt, võib see kaasa tuua uue valitsuse moodustamise või isegi uued parlamendivalimised. Riigipea on parlamentaarses riigis president, konstitutsioonilise monarhia puhul monarh. Riigipea esindab riiki suhetes välisriikidega, tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid ning nimetab ametisse need kõrgametnikud, kes peavad ametis olema poliitiliselt erapooletud: diplomaadid, kõrgemad sõjaväelased ning õiguskantslerid. Presidentalism ehk presidentaalne valitsemiskorraldus. Selle valitsemisviisi mudeliks võetakse valimiskord USA-s. Presidentalismi puhul on president nii valitsuse juht kui ka riigipea, kuid tal ei ole ainuvõimu, sest ta peab võimu jagama parlamendiga. President kui täidesaatva võimu esindaja tähendab seda, et president on valitsuse juht ehk peaminister ning ta moodustab valitsuse – tal on õigus ministreid ametisse panna või ametist tagandada. Ta sõlmib rahvusvahelisi lepinguid ning on vägede ülemjuhataja. President kui
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
