Poliitika ja valitsemise alused konspekt: Poliitika ja selle uurimine, poliitiline inimene (0)

Q: Mis on poliitika?

Vastus leiad õppematerjalist: Poliitika ja valitsemise alused konspekt: Poliitika ja selle uurimine, poliitiline inimene

Q: Kust algab poliitika?

Vastus leiad õppematerjalist: Poliitika ja valitsemise alused konspekt: Poliitika ja selle uurimine, poliitiline inimene

Q: Kuhu tõmmata avaliku ja erasfääri piirid?

Vastus leiad õppematerjalist: Poliitika ja valitsemise alused konspekt: Poliitika ja selle uurimine, poliitiline inimene

Q: Kust lõppeb poliitika?

Vastus leiad õppematerjalist: Poliitika ja valitsemise alused konspekt: Poliitika ja selle uurimine, poliitiline inimene

Politoloogia - Poliitika ja valitsemise alused

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on poliitika?
Kust algab poliitika?
Kuhu tõmmata avaliku ja erasfääri piirid?
Kust lõppeb poliitika?

Poliitika ja valitsemise alused
Mis on poliitika?
Poliitika on : kes saab mida, kuidas ja millal „ Harold Lasswell“
Poliitika on väärtuste autoriteetne ümberjaotamine ühiskonna huvides „David Easton“
Poliitika on organiseeritud tegevus, mille abil tullakse võimule, mõjutatakse ja kontrollitakse võimu, et kuujundada ja juhtida avalikku elu.
Poliitika kui otsused ressursside ümberjagamise kohta: RIIGIEELARVE
Poliitika kui võimumäng: VÕIM- suutlikkus teistele korraldusi anda ja neid midagi tegema panna, mida nad muidu ei teeks .
Võimu näod:
Võim osustamisena- ähvardus (ork), kasu (tehing), seotustunne (suudlus)
Võim teemasedevõimena, Võim mõttekontrollina-inimesed ei oskagiteisiti mõelda.
Neli põhiarusaama poliitikast
Liberaaldemokraadid:Poliitika on inimeste koostöö ühiste asjade otstarbeka ja üldist heakskiitu leida korralduse leidmiseks.
Tehnokraadid:Poliitika on ressursside otstarbekas planeerimine ja jagamine võimulolijate poolt.
Hegemooniateooria:Poliitika keskmes on erinevate samasse poliitruumi kuuluvate toimijate võimupüüd, poliitika elujõud sünnib vastandumisest ja võistlusest.
Postmodernistid:kõik võib olla poliitika.
Kust algab poliitika?
Sotsiaalsus ja piiratus- Inimelu on oma olemuselt ühiskondlik ning toimub praktiliselt alati piiratud ressursside olukorras. Poliitika sisuks on küsimus, kuidas neid ressursse jaotada.
Poliitika eeluseks on vaidlusvõimalus- Poliitikast saab rääkida olukordades , kus on alternatiivseid valikuid. Seadus on ühest küljest poliitika piirajad.
Poliitika on tasakaaluseisundi otsing erinevate huvirühmade vahel: vahenditeks on konflikt ja koostöö-poliitika eesmärgiks on mingi otsustuskeskkonna loomine. Materjaliks on avalik huvi: poliitika on küsimused, mis puudutavad kõiki ühiskonnaliikmeid .
Poliitika tegeleb avalike asjadega:

Küsimustega, mis puudutavad inimeste ühist toimummisruumi, ühiseid eesmärke-avalikku sfääri.
Ühiskondliku lepingu teooria: inimesed loovad selliste küs. lahendamiseks riirgi(võimu).

kuhu tõmmata avaliku ja erasfääri piirid?
 Marksistlik ja feministlik kriitika: erasfäär mõjutab võimet osaleda avalikkussfääris, avalikkusfääri avatus ilma võrdsuseta erasfääris (olgu siis rahajaotus või soorollid ja kodutööd) on illusioon .
VAIDLUSVÕIMALUS JA POLIITIKA Põhimõtteliste alternatiivide elimineerimine otsustusprotsessist
Otsustamine kui põhimõtteliste ja konfliktsete alternatiivide vahel valimine
Poliitikaga siduma,poliitiliseks tegema.
Poliitika kui kompromiss ja konsensus
Selles lähenemises nähakse poliitika põhieesmärgina konfliktide haldamist ja vähendamist ratsionaalsete tehnikate ja optimaalse otsustamiskeskkonna kujundamise kaudu.
Kust lõppeb poliitika?

Poliitika lõppeb seal, kus lõppeb võimalus eriarvamusteks „Chantal Mouffe“

Poliitika lõppeb seal, kus erimeelsused on nii sügavad, et nende üle pole võimalik läbi rääkida.

Poliitika lõppeb seal, kus erimeelsusi justkui polegi, inimesed pole võimelised neid väljendama, kõik küsimused otsustab üks isik.

Poliitika lõppeb sealt, kust algab vägivald .

Carl von Clausewitz: Sõda on poliitika jätkamine teiste vahenditega.

Hannah Arendt: Seal, kus lõpeb võim/poliitika, algab vägivald.
POLIITIKA KITSAMAS JA LAIEMAS TÄHENDUSES
Poliitika kui valitsemine: Valitsemine viitab ennekõike poliitika institutsionaalsele korraldusele:
Valitsemine = otsustamine, kes ja kuidas otsustusprotsessides kaasa rääkida saab
Valitsemine viitab ka poliitika ( laias mõttes) tulemitele:

Võimuvõitluse tulemusel otsustatakse, kes valitseb
Poliitika kui konfliktide ja koostöö tulemusel jõutakse otsusteni, mille rakendamist võibki vaadelda valitsemisena

Valitsemise käsitlemisel samuti küsimus, kui kitsalt või laialt seda vaadelda.
David Eastoni poliitilise süsteemi mudel
POLIITIKA PÕHIMÕISTED:

Politics –poliitika võimuvõitlusena (päevapoliitika)
Policy –poliitika tegevuskavade elluviimisena (rakenduspoliitika)
Sisendpoliitika–mõjutused poliitiliste (musta kasti) otsuste saamiseks
Väljundpoliitika –poliitiliste (musta kasti) otsuste elluviimine
Polity -organiseeritudsotsiaalnesüsteem, midakoordineeritaksevalitsemismehhanismideabil.

VALITSEMISE KAKS MÕISTET
Valitsemist võib samuti vaadelda kui kitsama ja laiema perspektiiviga protsessi
Kitsamas käsitluses näeme valitsemisena üksnes seda, mida teeb riigiaparaat :
Laiemas käsitluses näeme valitsemisena kõikide toimijate poliitikate kujundamisele suunatud tegevust

põhiseaduslikud institutsioonid ja teised valitsemisasutused

lisaks eelmainitutele erinevad huvirühmad ja eksperdid .
Valitsemine laiemas käsitluses toimub mh kaasamise, erinevate ümarlaudade, komisjonide jm vahendusel.
Valitsemise mõiste on ajas muutunud laiemaks ja paindlikumaks, sest seda on teinud ka praktika, otsuste langetamise viis.

Valitsemise põhimõisted:

Government –valitsemine, valitsus

Governance– valitsetus , ühiskonna kogu valitsemiskorraldus

(Public) Administration–(avalik) haldus, haldusaparaat

(Public) Management –(avalik) juhtimine

Bureaucracy– bürokraatia

Executive– täitevvõim
Poliitikast rääkimise tasandid : Faktiteadmised (sündmused, isikud jne),Teooriateadmised (mõisted, mudelid, lähenemisviisid), Empiiriline andmekogumine (metoodiline sotsiaalsete faktide kogumine),Praktiline analüüs (tulemuslikkus jne, tavaliselt etteantud raamistikes),Teaduslik analüüs (teooriateadmiste alusel andmete võrdlemine ja tõlgendamine).
Poliitiline inimene
Poliitiline inimene = küsimus sellest, millised ühiskondlikud eeldused määravad poliitika ja valitsemise toimimise eripära.
Poliitiline inimene-kodanik?
Kodani kui ühiskondlik-poliitiline subjekt

Isik ja institutsioon , keda nähakse täieõigusliku osalejana poliitilistes protsessides –nii poliitika kujundaja kui poliitika tarbijana.
Seejuures pole kodaniku institutsioon ja toimimine universaalne, seda mõjutavad ka kodaniku teised rollid ja staatused.
Kodaniku “eelkäija” poliitika ja valitsemise ajaloos on alam. Teda poliitiliseks subjektiks veel lugeda ei saa,küll aga poliitika objektiks.

Poliitiline sotsialiseerumine

Sotsialiseerumiseks nimetatakse protsessi, mille käigus isik võtab omaks ühiskonna kultuuri ja struktuuri ning kujuneb tema isiksus. Lihtsamalt öeldes määratleb inimene end ühiskonna suhtes.

Sotsialiseerumisjärgud:
Esmane e. lapsepõlve sotsialiseerumine
Täiskasvanuea e. teisane sotsialiseerumine
Asotsialiseerumine („eemalekasvamine”)
Ümber-e resotsialiseerumine
Sotsialiseerumisagendid:
Esmasel sotsialiseerumise : pere, kaaslased, kool, massimeedia.
Täiskasvanueas lisanduvad:töömaailm, totaalsed institutsioonid.
Poliitiline sotsialiseerumine: Poliitiline sotsialiseerumine on põhiosas küllalt abstraktne ja toimub suhteliselt hiljem (teismeline, noor, täiskasvanu). Poliitilise sotsialiseerimise tulemid:Poliitika- alased teadmised ja oskused, Poliitilised hoiakud, Poliitiline ja ühiskondlik subjektsus ,Poliitiline osalus, valmidus osaluse.
Sisulises plaanis on ka kodakondsuse omandamine sotsialiseerumisprotsess.
Poliitilise sotsialiseerituse indikaatoriks on kodanikupädevused (civic competences):Teadmised poliitikast, Oskused poliitikas osalemiseks, Hoiakud, mis võimaldavad toimimist ühiskondlikus elus, Sh kodanikujulgus ehk julgus kodanikuna osaleda.
Kodanikeks kasvamine toimub kodanikekasvatuse toel. Kesksed probleemid:Sotsiaalteaduslik vaateviis vs teadmised vs väärtuskasvatus, Osalusvalmidus vs kriitiline otsustusvõime , Patriotism vs avatus maailmale, Erinevate sotsiaalteaduste balansseeritud esitusviis.
Poliitilise sotsialiseerumise mõju hindamisel on kaks põhilist lähenemist:

poliitiline sotsialiseerumine aitab luua poliitilise süsteemi toimimiseks vajalikku minimaalset ühisosa (üksmeelt, konsensust)ja on seega poliitilise süsteemi püsimiseks hädavajalik

poliitiline sotsialiseerumine sisendab vaateid, mis varjavadja kaitsevad valitseva rühmaülemvõimu.

Osalemine poliitikas

Albert O. Hirschmann: osalemist määravad kolm strateegiat.

Exit –“ jalgadega hääletamine”.
Voice–osalemine, oma seisukoha kuuldavaks tegemine.
Loyalty–allumine, kohandumine, valitsevate strateegiatega kaasaminek

Esindusdemokraatlikud vormid:

osavõtt valimistest
osavõtt valimiskampaaniast–nt kandideerides, vabatahtlikuna, kampaaniat korraldades
kontakteerumine saadikute või ametnikega
mõjutamine : lobby
osalemine poliitilistes erakondadesja liikumistes

Kollektiivne käitumine: Institutsioonidevälised reaktsioonid ühiskonnas toimuvale: Organisatsiooniline spontaansus vs struktureeritus, Lühiajaline vs pikaajaline suunitletus, Eesmärkide väljenduslikkus vs vahendlikkus, Motiivide määratletus vs puudumine.
Kollektiivse käitumise põhjendused: Ratsionaalse valiku teooria, Emotsionaalse nakkuse mudel, Mobiliseerivad tegurid.
Kollektiivse käitumise vormide näited
Isetekkimise vormid: massihüsteeria , paanika , hullus, moenarrus, mood
Rahvahulgad: juhuslik hulk, pikett , meeleavaldus, demonstratsioon , ekspressiivne hulk, konventsionaalne hulk.
Poliitikas osalejate tüübid: Revolutsionäärid, Protestijad, Parteiaktivistid, Kogukonnaaktivistid, Vahendajad, Eksperdid, nõustajad, Hääletajad, Toetajad ja patrioodid, Mitteaktiivsed .
Poliitiline kaasatus - Hõlmab nii aktiivsettegutsemistkui poliitika passiivsetjälgimist(nt informeeritus). Vastandiks tõrjutus ja võõrandumine . Erinevalt poliitilisest osalusest on kaasatus alati kehtivat valitsemissüsteemi toetav , konstruktiivne .
Sotsiaalse osaluse eeldused: Lisaks teadmistele, oskustele ja soovile osaleda, seab osalus ka teatavaid sotsiaalseid kriteeriumeid. Usaldus, sotsiaalne kapital .
Putnam : usalduse teke ühiskonnas: Samm-vastusamm,Kordumine, Isikutevaheline usaldus, Ühendused usaldatud isiku sõpradega ja usalduse ülekandumine neile soodsa kogemuse puhul, Sidemed ühendustes jt kooslustes: usalduse ülekandumine liikmeskonnale, liikmete sõpradele jne, Usalduse laienemine kogu ühiskonda katvaks.

Sotsiaalne kapital -kui palju kontakte sul on ja kuidas neid kasutada. Usaldus on oluline, et oleks sotsiaalne kapital. Sotsiallne kapital pole ainus. /majanduskapital-väärtus, mida on võimalik väljendada rahas, esemetes. Inimkapital-vahetame kogemusi. Kultuuriline ja sümbolkapital-mõjukad inimesed/poliitika/

Kapital on igasugune vahetusväärtusega omadus, nähtus või ese(ehk teisiti öeldes igasugune eelis). Suurem kogus kapitali annab vahetuses (elus) eelise, sest selle eest saab rohkem teisi vajalikke nähtusi, esemeid või omadusi.
Kapitaliksolek tuleneb omaduste, nähtuste või esemete inimlikust väärtustamisest, mitte nende sisemisest olemusest.

KAPITALIMÕISTE TUUM-

Võimaldab eesmärgiratsionaalset maailmaseletust ja käitumist

Taustaks turumudel(vahetused)

Pingutuse tulemus, investeering

Edukas investeering annab kasumit

Esiplaanil vahendlik, isendikeskne ratsionaalsus
Kapitali põhiliigid: majanduskapital, inimkapital, sotsiaalne kapital, kultuuri- ja sümbolkapital.
Sotsiaalse kapitali tunnused.

Suhetega seotud
Pingutuse, töö tulemus
Sinna saab investeerida
Sammu-vastusammu põhimõte (SK)
Usalduse või usutavuse mõõde, koosluse (rühma) roll
Kasutamine tugevdab

Sotsiaalse kapitali liigid:

Siduv sotsiaalne kapital (bonding ties)pere ja sõbrad-tugev side
Sildav sotsiaalne kapital (bridging ties)side inimestega, kes nt töötavad samas sfääris.
Ühendav sotsiaalne kapital ( linking ties)
Välistav sotsiaalne kapital (exclusive ties)sidemed, mis hakkavad teist tüüpi sidemeid välistama.

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 19 allalaadimist

Poliitika ja valitsemise alused konspekt-Poliitika ja selle uurimine-poliitiline inimene #1

Poliitika ja valitsemise alused konspekt-Poliitika ja selle uurimine-poliitiline inimene #2

Poliitika ja valitsemise alused konspekt-Poliitika ja selle uurimine-poliitiline inimene #3

Poliitika ja valitsemise alused konspekt-Poliitika ja selle uurimine-poliitiline inimene #4

Poliitika ja valitsemise alused konspekt-Poliitika ja selle uurimine-poliitiline inimene #5

Poliitika ja valitsemise alused konspekt-Poliitika ja selle uurimine-poliitiline inimene #6

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-10-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

19 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Tirtssu Õppematerjali autor

Mis on poliitika? Kust algab poliitika? Kust lõppeb poliitika? Poliitika kitsamas ja laiemas tähenduses. David Easton. Poliitika põhimõisted. Policy, Politics.Valitsemine. Poliitiline inimene.Sotsialiseerumine. Osalemine poliitikas. Kaasatus. Kapital. Sotsiaalne kapital .

kapital sotsialiseerumine institutsioon institutsioonid osalusvalmidus kaasatus usalduse ülekandumine

Sarnased õppematerjalid

doc

Riigi ja valitsemise põhialused

Poliitika tegemine ja uurimine n Poliitika erinevates lähenemistes: n võimuga seotud küsimused n riigi valitsemise küsimused n ühiste asjade korraldamise küsimused n nappide vahendite jagamise küsimused n Poliitika tegemine on poliitikaküsimuste iga-päevane lahendamine: koostöö ja konflikt n Poliitika uurimine on midagi muud kui igapäe-vane poliitikategemine. Püütakse mõtestada inimeste käitumist poliitika tegemisel Argi- ja teaduslik teadmine Argi- e tavamõtlemine: n Mitteusaldatavad vaatlustulemused n Valikulised tähelepanekud n Liialdatud üldistamine n Põhjendamata otsustused n Pinnapealsed järeldused n Olulise ja ebaolulise eristamatus Teaduslik teadmine: n Algupärasus n Objektiivsus n Sallivus n Tõestatavus n Kontrollitavus n Täpsus n Süsteemsus n Kumulatiivsus n (Empiirilisus) n Otsitakse seaduspärasid

Riik ja valitsemine

docx

Poliitika ja valitsemise alused eksamiks kordamise konspekt

Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks (sügis 2014) Politics- sisend. poliitika võimuvõitlusena (nn päevapoliitika). Policy- väljund. poliitika tegevusalade elluviimine (rakenduspoliitika). Eastoni süsteem- Sisend (huvid ja vajadused) must kast (poliitika kujundamine) väljund (otsused, meetemed). Poliitika- kujundamine. Valitsemine- otsuste elluviimine Valitsemine (government) tsentraliseeritud, hierarhiline, keskmine riiklik kontroll ja juhtimine, rõhk sisendil ja väljundil. Valitsetus (governance) detsentraliseeritud, mitmetasandiline/horisontaalne, paindlik, eneseregulatsioon, rõhk pideval protsessil

Poliitika ja valitsemise alused

docx

Poliitika ja valitsemise alused harjutustesti õiged vastused.

PVA Harjutustestide küsimuste õiged vastused 1. Poliitika ainest iseloomustavad Põhimõtted: - Inimelu kollektiivsus ning vajadus ühiselu korraldada. - Ressursside piiratus ning vajadus neid kollektiivselt jagada 2. Poliitikat võib nimetada kunstiks,sest - Poliitikat ei pruugi alati teostada lähtudes teaduslikust teadmisest. 3. Kuidas saab teostada võimu? - Inimesi ähvardades - Inimeste mõtlemisega manipuleerides - Luues sõltuvus ja seotustunde - Erinevaid sunnimeetmeid kasutades 4

Politoloogia

docx

POLIITIKA JA POLIITIKA UURIMINE

b.) Inimelu kollektiivsus ning vajadus ühiselu korraldadac.) Ressursside piiratus ning vajadus neid kollektiivselt jagadad 2. Miks võib poliitikat nimetada kunstiks? Sest poliitikat ei pruugi alati teaostada lähtudes teaduslikust teadmisest. 3. Kuidas saab teostada võimu? Inimesi ähvardades, inimeste mõtlemisega manipuleerides, luues sõltuvus- või seotustunde, erinevaid sunnimeetmeid kasutades. 4. David Eastoni käsitluses on poliitika b.) väärtuste autoriteetnee ümberjagamine üldistes huvides 5. Policy'ks nimetatakse poliitikat kui tegevuskavade elluviimist. 6. Governance on ühiskonna valitsemiskorraldus. 7. Avalikuks halduseks nimetatakse valitsemiskorraldust valitsemismudelite ja -stiilide lõikes. 8. Politicsiks nimetatakse: b.) poliitikat kui võimuvõitlust 9. Teaduslikku mõtlemist eristavad argimõtlemisest seaduspärasuste otsimine, süsteemsus ja kumulatiivsus. 10

Politoloogia

doc

Poliitika ja Valitsemise alused konspekt

Politics poliitika kui inimestevaheline tegevus, konfliktid ja koostöö (kampaaniad, valitsus jne); poliitika võimuvõitlusena (igapäevapoliitika) Policy poliitika tegevuskavade elluviimisena (rakenduspoliitika); tegevusjoon. Policy e valitsemine Governance valitsetus; riigi teisenemine ja kohanemine ühiskonnaga, milles riik toimib Government - valitsemine; Osalemine poliitikas: Konventsionaalsed vormid: 1. Osavõtt valimistest 2. Osavõtt valimiskampaaniatest 3. Mõjutamine: lobby, meediakasutus, propaganda, reklaam jne 4. Osavõtt poliitilistest erakondadest ja liikumistest

Poliitika ja valitsemise alused

xlsx

POLIITIKA JA VALITSEMIS ALUSED TEST 1 - 12 vastused

1. Mis on poliitika ainest iseloomustavad põhimõtted (loengute alusel)? a. Inimloomuse ebatäiuslikkus b. Inimelu kollektiivsus ning vajadus ühiselu korraldada c. Ressursside piiratus ning vajadus neid kollektiivselt jagada d. Sisend, väljund ja must kast Check 2. Miks võib poliitikat nimetada kunstiks? a. Sest üks sellega piirnevaid teadusi on just kunstiteadus b. Sest Easton ütles nii c. Sest poliitikat ei pruugi alati teostada lähtudes teaduslikust teadmisest d. Sest poliitika uurimises pole tegelikult ühtki teaduslikku teooriat Check 3. Kuidas saab teostada võimu (loengu alusel)? a. Inimesi ähvardades b. Inimeste mõtlemisega manipuleerides c. Luues sõltuvus- või seotustunde d. Erinevaid sunnimeetmeid kasutades 4. David Eastoni käsitluses on poliitika a. konfliktide ja koostöö kunst b. väärtuste autoriteetne ümberjagamine üldistes huvides c. võim otsustamise, teemaseade ning mõttekontrollina d. igasugune sisend- ning väljundprotsess Check 5

Riigiteadused

docx

Riik, poliitika, valitsemine

Poliitika - kõige üldisemas mõttes on poliitika organiseeritud tegevus, mille abil tullakse võimule, mõjutatakse ja kontrollitakse võimu, et kujundada ning juhtida avalikku elu  Mitme järguline protsess  Ühiskondlik  Vajalikkus tuleneb inimkonna kollektiivsest loomusest ehk on vaja saavutada laialdaselt aktsepteeritud otsuseid, kuidas ressursse jagada, suhelda jne  Poliitika tuum on otsida tasakaal erimeelsuste ja ühisosa vahel - oskus lahendada konflikte  Oluline on mõista, et lisaks otsuste tegemisele on suur osa ka otsuste elluviimisel ehk valitsemisel  Sotsiaalse tegevusena on analüüsi keskmes valikud, mille vahel otsustatakse Sisendipoliitika - kodanike nõudmised ja ootused, mille nad avaliku arvamuse või valimiste kaudu edastavad võimul olijatele

Poliitika

doc

Poliitika ja valitsemise alused

Poliitika 1. Mis vahe on mõistetel politics ja policy? Politics on eesti keeles poliitika, mis väljendub võimuvõitlusena. Policy on tegevuskavade elluviimine. 2. Mille poolest erinevad poliitika tegemine ja poliitika uurimine? Poliitika tegemise puhul lahendatakse igapäevaselt poliitikaküsimusi, kuid poliitika uurimise puhul püütakse mõtestada inimeste käitumist poliitika tegemisel. 3. Mille poolest erinevad valitsus, administratsioon, bürokraatia ja juhtimine? Valitsus on täidesaatva võimu institutsioon. Administratsioon on erinevad riigi valitsemist korraldavad organid, täitva võimu e valitsuse asutused. Bürokraatia on juhtimise ratsionaliseeritud ja depersonaliseeritud süsteem, mis kindlustab ettevõtete jms tegevuse maksimaalse täpsuse ja efektiivsuse. Juhtimine on tegevuse juhatamine, lähedane mõistele administratsioon, sest see juhibki tegevust. 4

Arenguõpetus

Rohkem sarnaseid