Uusaeg (0)

Valgustusperiood.
„Riik. See olen mina“ - Louix XIV.
Absolutism Venemaal
Venemaal oli võimule tulnud Peeter I, tema eesmärgiks oli Venemaa muuta Lääne-Euroopa suurriikide sarnaseks. Akna raidumine Euroopasse. Selleks korraldas ta reise Euroopasse, värbas Euroopast spetsialiste (Lääne-Euroopast), käis Hollandis laevaehitust õppimas, ja oli veendunud, et see oli edukate revolutsioonide tagatis . Rajas Peterburi. Vabanemaks Moskva vanameelsusest rajas Peeter I uue pealinna. Peeter I kinnisidee oli väljapääs Läänemerele. Tähtsaim sõda, mis selle tarvis peeti oli Põhjasõda (1700-1721) – sõja tulemusena saavutas väljapääsu Läänemerele ning Eesti läks Rootsi võimu alt Vene võimule.
Peeter I aegsed reformid

• Uus valitsemiskorraldus , 1721 muutus tsaari nimi keisriks, aitasid valitseda senat ja vastava ala kolleegiumid.
  
• Uus seisuste süsteem (teenistusastmete tabel), selle tulemusena tekkis täiesti uus kiht, keda nimetati teenistusaadel, see süsteem oli välja töödatud vana pärisaadli vastu. Uued aadlitiitlid olid suurvürst, vürst, krahv ja tiitlita alamaadlik .
  
• Uus halduskorraldus - 8 kubermangu ja 10 kohturindkonda, s.t et kohtuvõim ja haldusvõim lahutati.
  
• Uus sõjaväekorraldus – Loodi nekrutitest koosnev sõjavägi, ohvitsere vene aadlike hulgast.
  
• Uus euroopalik elulaad – uus ajaarvamine kristuse sünnist.
  
• Majanduslik reform - riik hakkas sekkuma majandusellu. Hakati rajama manufaktuure ning kaevandusi, et saaks edukalt sõdida. Juurutati uus maksusüsteem – nimetati pearahamaksuks. Kirik allutati riigile ja patriaati ametisse ei nimetatud ja kirikut hakkas juhtima Püha Sinod ( kollegiaalne 1us), See oli võrdne teiste valdkondade kolleegiumitega. Koolihariduses – Peterburi loodi Teaduste Akadeemia 1724. a. Peeter esimest võib põhja Euroopas nimetada sarnaseks Louix XIV. Kuna Peeter Esimene oli oma pojas pettunud tegi ta ümberkorraldusi, et keiser võib olla ka naissoost .
  

Valgustusajastu .
Emmanuel Kant – tuntud saksa filosoof , on öelnud et „ valgustus on inimese vaimse vabanemise protsess“. Hakati üha enam hindama mõistust ning juurdlemisvõimet ja loogikat, kaasnes usk mõistusesse, mille abil saab maailma ümber korraldada ja paremaks muuta. Kujunes veendumus , et valgustatud isikud suudavad haridust levitada ja kasvatuse kaudu viia ühiskonna õiglasemale ja loomulikumale alusele. Valgustusajastu aluseks oli eelkõige loodusteaduste areng. Tuntumad teaduse arendajad :
Galileo Galilei - (1564-1642) heliotsentriline maailmapilt (päike on kõige keskel) sellest sai alguse jumala eituse kiire areng.
René Descartes (1596- 1650 ) – rajas analüütilise geomeetria ja ta eesmärgiks oli matemaatilise tõsikindluse ülekandmine ka teistesse teadusvaldkondadesse. Tema oli ratsionalismi rajaja. (ratsionalismi vastand on empirism – tõsikindlaid teadmisi saadakse läbi meeleorganite läbikogemisel. „Mõtlen, järelikult olen!“; „Kahtlen, järelikult olen!“.
Isaac Newton – Loodusteaduse matemaatilised printsiibid .
Prantsuse valgustusajastu
Voltaire (1694-1778) – Poliitikas sai tema ideaaliks valgustatud absolutism (filosoofi ja kuningate liit), Leppimatu võitlus katoliku kirikuga , ta oli deist
deist – ollakse arvamusel et jumal on loonud maailma aga ei sega selle valitsemisse.
Rousseau ( 1712 – 1778) Rousseau pööras palju tähelepanu emotsioonidele ning temast sai alguse romantilise looduse ihalemine. „Tagasi loodusesse!“ – tema kohutavalt tuntud lause. Rousseau järgi on inimene oma loomu poolest HEA. (aga kultuur ja ühiskond on inimese ära rikkunud). Progress ei ole inimene teinud õnnelikuks. (linnastumine). „Ühiskondlik leping“ – tema elutöö- inimesed on looduse poolt vabana sündinud ja võiksid sellisena elada. Paraku saadakse paremini hakkama, kui ollakse koos grupis /kollektiivis/riigis. Selle „sellise hea elu“ nimel, peab inimene loovutama oma isikliku vabaduse ja vastu saanud kodanikuvabadused.
Montesqueieu – „Seaduste vaim“, Ta lahutas võimu kolme ossa . Seda nimetatakse võimude lahususe ja tasakaalu põhimõtteks. S.t vabariikliku valitsemiskorra puhul üks institutsioon tegeleb ainult seadusloomega. See on parlament – seaduasandlik võim. Seaduste täideviimisega, ellurakendamisega tegeleb järgmine institutsioon , millel on täidesaatev võim, seda nimetatakse valitsuseks. Kui need 3 haru on kõik koos, on valitsuskorraldus vabariik. Kui need on eraldi, on tegu demokraatiaga. Ideaalseks riigikorralduseks on konstitutsiooniline monarhia .
Diderot – entsüklopeedia võim, käsitles teadust ja ühiskonda süsteemselt.
Valgustatud absolutism
Valgustusajast mõjul muutus arusaam kuningavõimu päritolust. Leiti, et võim ei ole jumalast ühele suguvõsale määratud, vaid on delegeeritud valitsejale rahva poolt. Sellest lähtuvalt hakati võimu eesmärgiks pidama rahva teenimist ja üldise heaolu saavutamist kogu ühiskonnas. Ühiskonna parandamiseks tuli läbi viia reforme.
Valgustatud absolutism Preisimaal.
Kõike tuntum oli Friedrich II, ta viis läbi valgustusreformid.

• Majanduspoliitika oli rangelt merkantistlik – kaubanduslik.
  
• Talupoegade teokoormistele kehtestati ülempiir.
  
• Rajati viljamagasinid ehk aidad .
  
• Kartulikasvatuse propageerimine. (kartul päästis euroopa näljasurmast)
  
• Soode kuivendamine riigi kulul.
  
• Uute külade rajamine
  
• Usuvabadus .
  

Valgustatud absolutism Austrias .
Austrias valitses Habsburgide dünastia, kellest kujunes tolleaegse maailma üks mõjukamaid dünastiaid. Hasburgide üks mõjukamaid valitsejaid oli Maria Theresia.
Valgustuslikud reformid austrias

• Kaotati pärisorjus
  
• Aadel ja vaimulikud muudetu maksukohustuslikuks.
  
• Provintside omavalitsused kaotati ja asjaajamine allutati keskvalitsusele.
  
• Usuvabadus
  
• Ametlikuks keeleks sai emakeel .
  

Valgustatud absolutism Venemaal
Pärast Peeter I surma 1725. aastal järgnesid Venemaal paleepöörded, kõik tahtsid võimule saada, kuni need lõppesid Katariina II Suure võimuletulekuga. Ta oli Venemaa üks valgustatumaid valitsejaid. Ta pidas pikki kirjavahetusi Voltaire’ga. Ta otsustal Venemaal läbi viia ulatuslikud reformid ja allutada terve Venemaa ühtsele seaduslikkusele. Selleks kutsus ta kokku suure komisjoni, mis koosnes ca 500 liikmest. Töö kulges väga aeglaselt aga tähtis on see, et selline komisjon üldse kokku kutsuti ja niimoodi tegema üldse hakati.
Tööstuslik pööre 18. saj lõpul ja 18. saj alguses
Eeldused

• Põllumajanduslik pööre. See omakorda sai võimalikuks kui kehtestati maa eraomand .Mõisad ja talud muutusid üksteisest sõltumatudeks ja nende vahele tekkis konkurents. Mõlemal pool kasutati palgatööjõudu. Muutunud omandi suhted muutsid põllumajandusliku tootmise efektiivsemaks. Pöörde tagajärjena hakkasid ka inimesed maalt ära kolima, kuna aina vähem inimesi said tootmisega hakkama. Vabanenud inimesed läksid linnadesse ja hakkasid linnad kasvama. See omakorda oli veelgi suuremaks kasuks põllumajandusele, kuna tekkis turg suurenenud linnaelanikest. Põllumajanduslik pööre toimus kõigepealt 17.-18. eajand Hollandis ja Suurbritannias. 18. sajandil Prantsusmaal ja Rootsis. 19. sajandil Lääne ja Lõuna Saksa riigid. Linnadesse tekkisid proletaalased ehk töölised. Ta ei oma eraomandit ja, kelle ainsaks sissetuleksuks on palk. Selle tagajärjel tekkis ka vasakpoolne ideoloogia, mis oli välja kasvanud tööliste rahulolemattusest ja nõudmisest. Linnades vabrikutööstus laienes, kuna kasvavad linnaelanike massid vajasid palju ja odavat kaupa. Vajati kapitali vabrikuhoonete ehitamiseks. Kapital saadi läbi kaubanduse. Uute ettevõtete rajamisel hakati kasutama uusi tehnika saavutsi.
  

Tööstusliku pöörde algus
18. sajandil Inglismaa vabrikutes alustati tekstiilitööstusega ja võeti kasutusele mehaaniline ketrus nimi. Ta nimi oli Jenny . Prantsusmaal toimus see 18. Sajandi lõpul (1860). Eelkõige masinate kasutuselevõtt. Saksamaal algas see 1880. USAs 1850. Töösusliku pöörde puhul hakati kasutama auru ja vett. 1765 leiutas James Watt aurumasina. Aur tõrjus lõpuks vee kõrvale ja seda kasutati ka kõikjal. Tööstuslikku pööret võib ka nimetada uueks raua ajaks, kuna söe ja raua tööstus tõusis uuesti esikohale. Juba 1709 avastati kuidas kivisöe asemel saab kvaliteetset rauda. Esimene rauast sild ehitati Inglismaal. 1784 leiutati menetlus, millega malmist hakati terast tootma.
Muutused elulaadis
18-19 sajand läks tootmine väiketööstusest üle suurtööstusele. Selle tulemusena hakati suurte vabrikute juurde ehitama kahe kuni kolme korruselisi barakke ehk tööliste ühiselamuid. Seal olid tööliste elamistingimused oled viletsad. Lisaks sellele hakkasid masinad ka inimesti tööstusest välja tõrjuma. Laste tööjõud oli valdav. See jõudis nii kaugele, et 19. Sajandi esimesel poolel tekkis liikumine, mida nimetatakse ludiide liikumiseks. Need olid masinate purustajate liikumine.
Põhja-Ameerika iseseisvumine
Inglismaa esimesed kolooniad rajati Põhja-Ameerikasse 17. Sajandi algusel. Suurem osa väljarändajatest olid lahkunud usulistel, majandulikel ja poliitilistel põhjustel. Juba 1619 oli alanud neegerorjade sissevedu. Vallutuste tulemusena prantslased vallutasid endale Suur-Järvistu alad. 18. Sajandil oli idarannikul juba 13 kolooniat ja inimesti oli seal juba 2,5 miljonit inimest. Kõrgeim võim oli Inglismaa kuningannale. Kohalikku võimu esindas kubener. Järjest tähtsamaks sai kohalik omavalitsus. Kolonistide sees kujunes välja ameerika rahvas ühtekuuluvuse tulemusena. Samuti hakkasid levima valgustusideed. Benjamin Franklin siis projekti Põhja-Ameerika kolooniate liitmise kohta. Iseseisvus sõda peeti 1775-1783. 1775 võitluses kolonistide ja indiaanlaste sündis USA lipp . Sõda lõppes 1783 Versille’s rahuga, kus Inglismaa tunnistas 13 koloonia sõltumatust. 1787 vormistati USA põhiseadus, mille alusel USA oli liitriik ehk föderatsioon. 1789 valiti esimene president , kelleks sai Washington. USAs hakati ellu viima Montsquie võimude lahususe printsiipi . Parlamendiks oli kongress ja ta oli kahekojaline . Alamkoda oli esindajate koda ja ülemkoda oli senat. Presidendil oli nii riigipea kui ka täidesaatva võimu juht.
Prantsuse revolutsioon 1789-1792
Põhjusteks olid:

• Valgustusideede levik
  
• Ameerika iseseisvumine
  
• Kriis majanduses, põhjuseks oli Euroopa osalemine USA iseseisvussõda. Briti odavate kaupade tung Prantsusmaa turule
  
• Rahusolematus kuninga ja kuninganna. Olid suured vastuolud ühiskonnas. Ühiskond oli hierarhiline ehk jagunenud. Tipu moodustas aadel. Tema oli 1,5% elanikonnast ja neile kuulus 20% maast siis tulid vaimulikud 0,5% ja nendel oli 10% maast. Talupoegi oli 85% ja neil oli 50% maast. Linnakodanikest 3% hakkas kujunema mõjukas 3 seisus, kes kritiseerisid aadelkonda ja nõudsid ühiskondlikke varada ümberjaotust.
  
• Louis XI finantsdirektor oli J. Necker ja tema oli palju populaarsem kui kuningas isa
  

Revolutsiooni algus
Suur Prantsuse revolutsiin algas 14 juuli 1789 kui rünnati Bastillet, mis oli kindlusvangla. Vangla vallutamisel vabasti 7 vangi. 15 juuli 1789 andis kuningas ennast asustava kogu kätte ja asutav kogu lubas moodustada ravuskaardi ja olukorda Pariisis stabiliseerida. Suure Prantsuse revolutsiooni ajal sai ka uus lipp valmis. Toimus ka ametnike vahetamine. Pariis sai uue linnavalitsuse ja seda nimetati kommuuniks. Maal algas suur talurahva liikumine. Põletati mõisaid ja losse. Seda nimetatakse Suure Hirmu perioodiks . 3. September 1791 võeti vastu põhiseadus ja kehtestati põhiseaduslik monarhia. 1791-1792 oli ka selle aeg. Põhiseaduse põhjal hakati rakendama Montesquie võimude lahususe põhimõtet. 1792 kuningas tapeti ja Prantsuse revolutsioon läheb käest ära ja algab Vabariigi periood, mis kestis 1799. Kuulutati välja vabariik ja uueks koguks sai rahvuskonvent. Vabariigi perioodil on Jakobiinide diktatuuride aeg ja nema olid äärmuslased. Nende aeg kestis 1793-1794. Nende terrori tulemusena kõik endised võimusolijad tapeti ära. Tuntumad Jakobiinid oli Marat ja Robspierre.
Direktooriumi aeg 1795-1799
Võeti vastu taas uus põhiseadus.
Konsulaadi aeg 1799-1804
Võim läks konsulite kätte ja ühest neist sai ka hijem keiser.
Napooleoni ajajärk 1799-1815
Bourbouride restoratsioon. Peale Napooleoni kukutamist Prantsusmaal taastati monarhia, aga põhiseaduslikul kuju. 1815 toimus Viini kongress ja see lõpetas ka probleemid Prantsusmaal
Prantsuse revolutsiooni tähtsus

• Vabadus, võrdsus, vendlus
  
• Hiljem inimõigused ja kodanikuõiglused
  
• Revulotsiooni ideed muutsid kogu euroopa poliitikat