Ajalugu: Liivi sõda, põhja sõda, 1905. a rev, eesti seltsid (0)

LIIVI SÕDA (1558-1583)
SARNASUSED
PÕHJA SÕDA (1700-1721)
Edukas oli Rootsi
Põhjus: saada ülemvõim Läänemerel.
Edukas oli Venemaa
Alguses olid Liivimaal iseseisvad väikeriigid, kes alistati
Osalejad: Poola, Taani, Rootsi, Venemaa
Alguses olid Eesti alad Rootsi valduses
Kestis 25 aastat
Kohalikud talupojad mässasid
Kestis 21 aastat
Venemaa oli algperioodil edukas
Kahanes rahvaarv
Venemaa oli esialgu edutu
Oluline isik Ivan Julm IV
Mõlemad sõjad ulatusid Eesti aladelt kaugemale
Oluline isik Peeter I
Poola eesotsas oli Bathory
Rahva küüditamine Venemaale
Poola eesotsas oli August Tugev
Ei kujunenud koalitsiooni
Kujunes koalitsoon Rootsi vastu
Balti erikorra kehtestamise põhjused ja tunnused;
Sooviti tagada balti aadli lojaalsust Vene riigivõimule. Fikseeriti Uusikaupunki rahuga. Balti erikord andis siinsetele aladele teiste Venemaa provintsidega võrreldes eriseisundi.
Soodsad tingimused.
Jäi kehtima senine:
maksukorraldus ja seadused
luteri usk
saksakeelne asjaajamine
tollipiir teiste kubermangudega
Lisaks ei kehtestatud pearahamaksu ega nekrutikohustust( sõjateenistuse kohustus). Kindralkubernerid ( kubermangu kõrgeim ametnik ) olid mittevenelased. Kindralkubernerid ei viibinud tihti kohapeal ning nendeasemel ajas asju valitsusnõunik. Säilis Rootsi aegne haldusjaotus : kaks kubermangu – Eestimaa ja Liivimaa . Tegutsesid rüütelkonnad (aadli omavalitsus )
Restitutsioon ning aadlimatriklite sissekandmine;
Koostati aadlimatriklid , kuhu kanti aadlisuguvõsade nimed. Nii kaitsti oma majanduslikke ja poliitilisi eesõigusi sisserändajate eest. Immatrikuleeriti ( uute liikmete vastuvõtine) vähe.
Viidi läbi restitutsioon – riik andis tagasi eramõisad nende endistele omanikele, kes siiani pidid maksma renti oma mõisa kasutamise eest.
Asehalduskorra ajal toimunud muudatused;
Katariina II otsustas Venemaa valitsuskorralduse ühtlustada, põhjuseks talupojarahutused Venemaal.
Muudeti haldusjaotust, valitsemiskorraldust ning maksukorraldust. Eestimaal lisandus senisele 4le maakonnale Paldiski maakond. Liivimaal tekkis 2 maakonna asemele 4:Pärnu, Tartu ning uued Viljandimaa ja Võrumaa. Kõik maakonnakeskused said linnaõigused.
Baltisaksa vaimuelu ;
Vabadus vaimuelus.

• Pietism – Luterluse alaliik, mis rõhutab jumalale kuulekumist ning vagalust.
  
• Hernhuutlus - pietismi rahvapärane variant levis talupoegade seas ning ühendas neid. Rõhutas samuti kuulekust. Pidasid palvekoosolekuid ning jutlustasid ise. Esimene võimalus midagi ise organiseerida.
  
• Ratsionalism – rõhutas mõistuspärast tegutsemist. Võitlesid rõugete vastu, mõtlesid lahenduse, mis tuleks kõigile kasuks. Puuviljade kuivatamine .
  

Mõlemad levisid baltisakslaste seas.
Mõisamajanduse õitseng;
Mõisnikud rikastusid tänu viina müümisele talurahvale ja sõjaväele. Tegeleti ka viinapõletusega, millest äji alles praak, mis söödeti nuumhärgadele.
Talupoegade olukord 18.sajandil;
Olid siiani õigusteta pärisorjad kuid said õiguse vallasvarale. Samuti tohtisid vara(talu) pärandada. Mõisamanajduse konkurents Euroopas kadus , Teotöö ei olnud nii efektiivne kuna nad ei saanud selle eest palka. Talupojad said tasapisi vabadust, et nad ise tegeleksid saaduste turustamisega.
19. sajandi talurahvaseadused ;

• 1816 – eelnimetatud uued seadused kehtestati Eestimaal, kaotati pärisorjus
  
• 1819 - kehtestati Liivimaal, kaotati pärisorjus aga ei tohtinud talusid pärandada.
  
• 1849 – Uus Liivimaa talurahvaseadus kinnitas, et talumaad ei tohi enam mõisamaaks muuta. Enne oli teorent , nüüd raharent
  
• 1856 – kehtestati samasugused põhimõtted Eestimaal.
  

Eestikeelne kirjandus 18. sajandil;
Anton Thor Helle ( Jüri kiriku õpetaja) andis 1739. aastal välja eestikeelse piibli tervikväljaande.
Algas ilmaliku jutukirjanduse avaldamine, ilmus esimene maarahva kalender, kus oli õpetussõnu ning jutud.
1766. aastal andsid Hupel ja Petri välja esimese eestikeelse ajalehe “ Lühhike öppetus”
Eestikeelne perioodika e. Ajakirjandus 19. sajandil;
eestikeelseid lehti tekkis aina juurde.

• O.W Masing andis välja “Maarahva nädalalehe” ning Kreutzwald “ Maailm ja mõnda”.
  
• 1857. aastal hakkas J.V Jannsen välja andma “Perno Postimeest”.
  

Kirjasõna levik aitas ühtse kirjakeele kujunemist.
Ühtluskooli põhimõtte kehtestamine ja uue eestikeele grammatika koostamine;

• 1843. aastal koostas Kuusalu pastor Ahrens uue eesti keele grammatiga( aluseks oli põhjaeesti keskmurre)
  
• Maakohas - Vallakool ning sellele järgnes kihelkonnakool
  
• Linnas - Algaste oli elementaarkool ning sellele järgnes kreiskool .
  
• Gümnaasiumid tegutsesid Tartus ja Tallinnas ning olid ülikooliks ettevalmistamiseks
  
• 1802. aastal avati taas Tartu Ülikool ning see oli Läänemere kubermangude kooliringkonna keskuseks.
  
• Õpetajate koolitamiseks tehti Tartus seminar ning Valgas (Cimse seminar)
  

Aleksandrikooli komitee tähtsus;
Komitee loodi üle Eesti, et koguda raha eestikeelsete koolide rajamiseks. Oli esimene eestlaste suurorganisatsioon. Valdades abikomiteed, juhtimiseks oli tartus peakomitee
Mõisamajanduse uuendamine 19. sajandil;
Talupoega tasuta tööl põhinev mõisa majandus ei tasunud enam ära.
Mõisnikud jagasid oma maa mõisa – ja talumaaks.
Talumaa anti talupoegadele rendile/müüdi maha.
Mõisamaadel toimusid muutused:

• Hakati kasutama mitmevälja süsteemi
  
• Kasvatati uusi põllukultuure( näiteks kartulit) ning kasvatati piimakarja
  
• Tehti maaparandustöid
  

Tulemusena muutusid efektiivsemaks. Osadest talupoegadest kujunes pärast vabaduse saabumist väike põllemeeste kiht. Tegeleti maamoonakatena, sulastena või tööstustöölistena.
Tööstuse areng 19. sajandil, raudtee tähtsus;
Tööstuskeskusteks kujunesid Tallinn ja Narva.
Tööstusharud: tekstiilitööstus,
paberitööstus Kundas,
tsemenditehas Aseris
Majanduse arengule aitas kaasa raudteede rajamine. Esimene raudtee rajati 1870. aastal, marsuudil Tallinnast ---> Peterburi.
Arenes ka laevandus :
Tallinn kujunes sisseveosadamaks
Pärnu väljaveosadamaks
Toimus kiire linnastumine.
Estofiilide tegevus, seltsiliikumise areng;
Estofiilide liikumine tekkis baltisakslaste hulgas. Tunti huvi eesti kultuuri vastu, uuriti eesti keelt. Kirjutati eesti keelseid kirjatöid. Nende tegevusega liitusid ka Kreutzwald ja Faehlmann .
Rajati kultuuriseltse;

• Õpetatud Eesti Selts ( ESS ) 1838. aastal Tartus
  
• Eestimaa Kirjanduslik Ühing 1842. aastal Tallinnas
  
• Lihtrahva seas oli populaarne vennaste liikumine ehk hernhuutlus. Teiseks levis ka Maltsvelti liikumine - Talupoeg otsutas hakata jutlustajaks ning eesmärgiks oli majandusliku olukorra parandamine.
  

Eesti seltside teke;

• Eesti kirjameeste selts – püüdlus oli anda välja eestikeelseid kasulikke raamatuid, mis oleksid saksakeelsete asemel. KooliõpikudRahva harimine. Selts andis välja aastaraamatut ja toimetisi ja korraldas kirjandusõistlusi. Juht oli Jakob Hurt .
  
• Eesti Üliõpilaste Selts – Eesti haritlaste kooskäimis koht, liikmes suhtlesid eesti keeles, lipp oli sinimustvalge .
  
• Vanemuine - on 1865. aastal Tartus asutatud teater. Korraldas mitu laulupidu . Teatrietendused .
  

I laulupidu toimus 1869. aastal Tartus. 1000 pillimeest ja lauljat. Kasvatas ühtekuuluvustunnet.
Rahvusliku liikumise algus: Köler, Jakobson , Jannsen, Hurda
Olulised rahvusliku liikumise keskusteks kujunesid Tartu, Peterburi, Viljandimaa. Tartus oli eestvedajateks postipapa Johann Voldemar Jannsen, kes hakkas välja andma ajalehte Eesti Postimees .
Johann Köler, kes aitas eesti talupoegade delegatsioonil oma palvekirjaga jõuda keiser Aleksander II ette. Mõte rajada eestikeelne kool, mis oleks pühendunud keiser Aleksander Ile kui talurahva vabastajale.
Jakob Hurt – rahvusliku liikumise tunnustatud juht. Hurt oli usulise kasvatusega. Temast sai usuteaduskonna õpilane. Lõi kaasa Vanemuise seltsi tegemistes. Temast sai tuntud knemees. 1870. aastal tuli vläja seisukohaga “eestlased peavad vaimult suureks saama “. Otepää kirikuõpetaja
Carl Robert Jakobson – lõpetas Cimze kooliõpetajate seminari ja püüdis leiba teenida õpetajana. Läks Peterburi. Tegi kaastööd postimehega, propageeris karskusideid, astus välja liigse usuõpetuse vastu. Asutas ajalehe Sakala. Nõudis eestlastele poliitika õigust.
Eepos ;
Faehlmann tegi eeltööd ning alustas, Kretuzwald viis asja lõpule. Eepose nimi on Kalevipoeg. Tegelane, kellessse on koondatud kogu rahva iseloomujooned ja taotlused
Venestusaeg. Reimani ja Hermanni tegevus;
Võimule tuli Aleksander III ning eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine. Üritati vabaneda Balti erikorrast, et siine valitsemiskorraldus oleks samasugune nagu teistes Venemaa piirkondades. Uued kubernerid. Asjaajamises mindi üle vene keelele. Piirati omavalitsuste tegutsemist. Tugevnes tsenruur. Asutustesse pandi tööle venekeelsed ametnikud ning toetati õigeusukiriku tegevust. Venestamine mõjus rängalt haridusele. Vene keel oli kohustuslik ka vallakoolides. Uued õppeprogrammid ei sisaldanud kodumaa ajalugu ega kirjanduse õpetamist. Õpilased olid kohustatud suhtlema venekeeles isegi tunniväliselt.
Eestlaste hulgas tekkisid avaliku elu tegelased, kes kiitsid venestamispoliitika heaks.
Hermann – toimetas tartu ajaleht Postimeest
Reimann – Rahvusliku liikumise uue põlvkonna liider. Edendas karkusliikumist ning pani aluse eesti ajaloo ning kultuuriloo teaduslikule uurimisele.
Rahvusliku liikumise politiseerumine: Postimehe, Teataja , Uudiste vaated
Vaadetelt jaguneti kolmeks:
mõõdukateks liberaalideks
radikaalseteks liberaalideks
sotsiaaldemokraatideks

• Rühm Tartu haritlasi ostsid 1896. aastal ära Postimehe( ostjad Oskar Kallas, Heinrich Koppel , Villem Reimann ).
  

Postimehe toimetajaks ning Tartu rühmituse juhiks oli Jaan Tõnisson. Tartu rühmitus oli mõõdukalt liberaalsete vaadetega. Põhieesmärgiks oli Eestlaste rahvusliku ja kultuurilise arengu vene ja baltisaksa mõjusid kõrvale tõrjuda. Nad ei tunnistanud sotsiaalseid lõhesid eestlaste hulgas. Olid kindlalt vastu ministeeriumikoolidele. Astusid vastu baltisakslaste poliitilisele ülemvõimule.

• Tallinnas loodi 1901. aastal uus päevaleht Teataja, mille ümber hakkasid kogunema radikaalselt liberaalsete vaadetega haritlased. Juhiks oli Konstantin Päts. Kaastööd tegid Tammsaare , Vilde jt. Neid kutsuti tallinna radikaalideks. Põhieesmärgiks oli eestlaste majandusliku olukorra parandamine. Tunnistasid sotsiaalset lõhestatust. Pooldasid ministeeriumikoole.
  
• Sajandi alguses levisid eesti tööliskonna hulgas sotsiaaldemokraatlikud ideed. Nende pooldajad kogunesid 1903. aastal loodud ajalehe Uudised ümber. Juhiks oli Peeter Speek.Kaasatööd tegid Mihkel Martna ja Teataja juurest ületulnud Eduard Vilde . Eesti sotsiaaldemokraate eristas Vene sotsiaaldemokraatidest suhtumine väikerahvastesse. Nende nõudmiseks oli demokraatliku vabariigi loomine ja kodanikuvabanduste kehtestamine.
  

1905. aasta revolutsiooni põhjused ja tulemused Eestis;
põhjused;

• puudus sõna,trüki ja ühinemisvabadus
  
• võim oli Vene ametnike käes
  
• maal säilis mõisnike suurmaavaldus
  
• kuulutati välja mobilisatsioon Vene-Jaapani sõtta
  
• tööliste ebainimlikud tingimused – ametiühinguid polnud
  

• Postimehe ringkond õnudis eesti keele kasutamise laiendamist, üldist valimisõigust, maareformi mis jätaks puutumata eraomandi.
  
• Teataja ringkond nõudis konstitutsioonilist monarhiat ja kodanikuõigusid
  

oktoobris puhkes venemaal üldstreik millea liitusid ka tallinna töölised.
16.oktoobril korraldati Uuel turul rahvakoosoleks, kus sõjavägi avas ilma hoiatuseta rahva pihta tule. Surma sai 94 inimest, haavata mitusada.

oktoobril kirjutas tsaar Nikolai II alla manifestile, millega lubas Riigiduuma kokku kutsuda. Eestis järgnes sellele erakondade loomine.
Tõnisson asustas Eestimaa Rahvameelse Eduerakonna, mis oli liberaal -demokraatlik. Taotlesid konstitutsioonilise monarhia kehtestamist ja talupoegadele maid riigi ja kiriku arvelt.
Speek moodustas Eestimaa Sotsiaaldemokraatliku tööliste ühisuse, mis taotles autonoomiat oma parlamendi ja maavalitsusega.
Tsaari manifest ei rahustanud olukorda. Tartus kutsuti kokku rahvaasemike koosoleks. Radikaalid ja mõõdukad. Mõõdukate eesotsas Jaan Tõnissoniga pidas koosolekut Bürgermusse saalis. Nõudsid Eesti ühendamist üheks kubermanguks ning maade jagamist rahvale. Radikaalide koosolek toimus TÜ saalis. Nõudsid vabariigi väljakuulutamist ning samuti maid rahvale. Nõudmised tegudeni ei jõudnud.
1905. aastal toimus mõisate rüüstamine. Hävis 160 mõisa. Ilma kohtuta lasti maha 300 inimest. Revolutsioonijärgselt jäi tegutsema Eestimaa rahvameelne eduerakond.
Tulemused:
2 esimest aastat olid kõik koolid emakeelsed.
Saadi luba asutada emakeelseid erakoole.
Saadi mässu korraldamise kogemus