Alguses naistel nimesid ei olnud, kujunesid välja hiljem. Kujunes välja 2 seisust: 1)patriitsid – pärinesid senatisse(vanemate nõukogu) kuuluvatest suguvõsadest 2)plebeid – ei pärinenud Kõige vaesemaid plebeid kutsuti proletaarideks. 510-30 eKr oli tegemist vabariigiga. Plebeid hakkasid võitlema oma õiguste eest. Aastaks 287 eKr patriitside ja plebeide õigused võrdsustusid. Nobiliteet – jõukad roomlased Plebeid – jäi samaks Patroon ja klient – vastastikune sõltuvussuhe – klienteelsuhe. Patroon - andis kaitset, kaitses klienti kohtus. Klient – andis ennast alluvusse, sai patroonilt maad. Rooma vabariigi korraldus: Rahvakoosolekud ehk komiitsid. Roomas oli tegemist mitme erineva rahvakoosolekuga. 1)Kuriaatsed komiitsid – oli oluline sinu päritolu. 2)Tsenturiaatsed komiitsid – oli oluline varandus. 3)Tribuutsed komiitsid – asukoha järgi. 4)Plebeilised komiitsid – sinna ei võetud patriitse.
Rooma ja Bütsants. Ajajärgud: kuningate aeg Roomas, vabariik, varajane keisririik, hiline keisririik Patroon ja klient. Klient sai patroonilt maad ja pidi tema heaks koormisi kandma ning sõjaretkedel käima. Ülikud suutsid klientide toel avaldada mõju rahvakoosolekule. Patriitsid ja plebeid. Patriitsid olid suursuguste suguvõsade liikmed, neil olid kõik kodanikuõigused (ainult nemad preestriametis ja senatis), rikkad maavaldajad. Plebeid olid vaesed talupojad, osalesid rahvakoosolekul. Plebeidel oli õigus valida endi seast ametnikud rahvatribuunid
VANA-ROOMA 1) Õpilane teab, mis sündmused leidsit aset järgnevatel daatumitel ning sokab ka selgitada, mis on tegemist ajaloos tähtsa sündmusega: 753 eKr, 265 eKr, 216 eKr, 146 eKr, 133 eKr, 49 eKr, 44 eKr, 30 eKr, 313 pKr, 395 pKr, 476 pKr. 2) Õpilane oskab avada järgnevate mõistete/mõistepaaride sisulist tähendust: kuningate aeg, Puunia sõjad, Hadrianuse vall, Kapitooliumi emahunt, proletaarid, patriitsid, plebeid, patroon, klient, res publica, populus romanus, nobiliteet, magistraadid, konsulid, preetorid, tsensorid, diktaator, rahvatribuunid, senat, ,,jaga ja valitse", munitsiipium, leegion, 12 tahvli seadused, apelleerimisõigus, pretsedent, Colosseum, Circus Maximus, foorum, Panteon, cloaca maxima, termid, Ostia, Pompei, akvedukt, nuumen, laar, geenius, pontifekside kolleegium, pontifex maximus, augurid, sibülliraamatud, metseen, apostel, evangeelium, Vulgata, katoliiklus, sinod,
poliitilisi õigusi, patriitsid aga polnud nõus järele andma Lõpuks andsid patriitsid plebeidele õiguse pidada omaette koosolekuid ja valida endi seast rahvatribuunid (spetsiaalsed ametnikud, kes võisid keelustada senati ja riigiametnike iga otsuse, mis kahjustas plebeide huve) Hiljem keelati võlaorjus Lõpuks võisid nad omavahel ka abielluda PATRIITSID PLEBEID Patroon Patriitsi klient (kui sõlmis Ülesanne kaitsta plebeide huve lepingu ja jäi sõltnikuks) Riigiametnikud, rikkad Ei olnud väga vajalik saada maavaldajad plebeiks Senaatori ja –ratsanikuseisusest Lihtrahvas, talupojad Kõik kodanikuõigused(ainult Võisid osaleda nemad pääsesid riigi- ja rahvakoosolekutel, aga neil ei
ostetud võõramaalased. Tulenevalt varanduslikust seisundist tuli kodanikest roomlastel teenida sõjaväes kas ratsaväelastena (rikkad patriitsid) või jalaväes (enamus plebeidest). Maata ja vaesunud roomlastest kodanikud- proletaarid (ld k proles järeltulijad, lapsed) olid sõjaväeteenistusest vabastatud ja nende kodanikuõigused olid seetõttu piiratud. Rikkaid ja vaesemaid roomlasi sidusid ka klienteelsuhted. Vaene roomlane- klient (ld k cliens) andis ennast rikka roomlase- patrooni (ld k pater isa) eestkoste ja kaitse alla. Patroon andis kliendile rendiks maavalduseid, esindas teda kohtus või toetas teda materiaalselt. Vastutasuks saatis klient patrooni sõjaretkedel ja hääletas tema poolt rahvakoosolekul.Mida rohkem oli suursugusel roomlasel kliente, seda enam temast lugu peeti. 1.3. Rooma riigi vabariiklik valitsemiskorraldus:
ostetud võõramaalased. Tulenevalt varanduslikust seisundist tuli kodanikest roomlastel teenida sõjaväes kas ratsaväelastena (rikkad patriitsid) või jalaväes (enamus plebeidest). Maata ja vaesunud roomlastest kodanikud- proletaarid (ld k proles – järeltulijad, lapsed) olid sõjaväeteenistusest vabastatud ja nende kodanikuõigused olid seetõttu piiratud. Rikkaid ja vaesemaid roomlasi sidusid ka klienteelsuhted. Vaene roomlane- klient (ld k cliens) andis ennast rikka roomlase- patrooni (ld k pater – isa) eestkoste ja kaitse alla. Patroon andis kliendile rendiks maavalduseid, esindas teda kohtus või toetas teda materiaalselt. Vastutasuks saatis klient patrooni sõjaretkedel ja hääletas tema poolt rahvakoosolekul.Mida rohkem oli suursugusel roomlasel kliente, seda enam temast lugu peeti. 1.3. Rooma riigi vabariiklik valitsemiskorraldus:
võõramaalased. Tulenevalt varanduslikust seisundist tuli kodanikest roomlastel teenida sõjaväes kas ratsaväelastena (rikkad patriitsid) või jalaväes (enamus plebeidest). Maata ja vaesunud roomlastest kodanikud- proletaarid (ld k proles järeltulijad, lapsed) olid sõjaväeteenistusest vabastatud ja nende kodanikuõigused olid seetõttu piiratud. Rikkaid ja vaesemaid roomlasi sidusid ka klienteelsuhted. Vaene roomlane- klient (ld k cliens) andis ennast rikka roomlase- patrooni (ld k pater isa) eestkoste ja kaitse alla. Patroon andis kliendile rendiks maavalduseid, esindas teda kohtus või toetas teda materiaalselt. Vastutasuks saatis klient patrooni sõjaretkedel ja hääletas tema poolt rahvakoosolekul.Mida rohkem oli suursugusel roomlasel kliente, seda enam temast lugu peeti. 1.3. Rooma riigi vabariiklik valitsemiskorraldus:
II. ANTIIKAEG. ROOMA VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 eKr § Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6. saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist kehtestati vabariik Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3. saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. · 265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma
Kõik kommentaarid