PATROON JA KLIENT (0)

PATROON JA KLIENT
Rikkaid ja vaesemaid roomlasi ühendas sageli patrooni ja kliendi vahekord. Vaesem roomlane andis end sõltlasena rikka ja mõjuka kodaniku eest koste ja kaitse alla. Eestkostjat nimetati patrooniks, sõltuvalt kaitselaust aga kliendliks. Patroon andis kliendile maad kasutada ja kaitses teda tarviduse korral kohtus, klient aga saatis patrooni sõjaretkedel ja kandis tema heaks kokku lepitud koormisi. Ka rahavakoosolekutel hääletas klient enamasti nii, nagu patroon soovis. Patrooni ja kliendi sõltuvussuhe oli väga tähtis: sageli olid rikkad roomlased ühiskonnas mõjukad just tänu oma arvukatele klientidele.
PATRIITSID JA PLEBEID
Patriitsid  - olid täieõiguslikud Roomakodanikud, suursuguste suguvõsade liikmed. Ainult nemad pääsesid riigi- ja preestriametisse ning senatisse. Enamasti olid nad rikkad maavaldajad arvukate klientidega
Patriitsid  ei võinud olla rahvatribuunid ja ediilid .
Plebeid – Rooma kodanikud, kes ei kuulunud kuulsatesse suguvõsadesse ja kelle õiguseks oli osaleda rahvakoosolekul, kuid riigiametisse ja senatisse nad esialgu ei pääsenud. Tegemist oli nö. tavainimeste klassiga, kuhu kuulus iga vabana sündinud meeskodanik , kes polnud ratsanik või senaator . Täitsid sõjaväekohust ja moodustasid enamuse Rooma armeest.
ROOMA VALITSEMINE VABARIIGI AJAL

• Valitsemiskorraldus :
  
• Kõrgeim võim kuulus vormiliselt rahvakoosolekule ehk  komiitsid ele.
  
• Rahvakoosolekuid oli 3 liiki ja nad olid korraldatud erineva põhimõtte alusel:
  

• Kuriaatsed komiitsid lähtusid päritolust - arutasid ja hääletasid impeeriumisse puutuvaid küsimusi
  
• Tsenturiaatsed varanduslikust seisundist – valisid magistraate, otsustati sõja ja rahu üle, võtsid vastu seaduseid.
  
• Tribuutsed komiitsid seisusest - valisid alamaid magistraate: kvestoreid, ediile, rahvatribuune seisusest
  

       Rahvakoosolekul valiti ametnikke ehk magistraate, otsustati sõja ja rahu üle ning võeti vastu seadusi.

• SENAT  – liikmeid algul 300, hiljem 600. Senati koosoleku kutsus kokku konsul . Senaatori amet oli eluaegne.
  

• Senat kinnitas seaduseelnõud, kontrollis magistraatide
  

„JAGA JA VALITSE“
Rooma poliitika alistatud maade suhtes
Põhiprintsiibid:

• Läbirääkimised peeti ühekaupa ja kokkulepped sõlmiti igaühega eraldi; 
  
• Kehtestati erinevad sõltuvustingimused, et vältida alistatute ühiseid väljaastumisi;
  
• Allutatud riikide elukorraldus jäeti üldiselt puutumata. 
  

ROOMA ARMEEKORRALDUS JA SELLE MUUTUMINE
Vabariigi ajal oli kodanikest ja liitlastest koosnev ning tarvidusel kokkukutsutav vägi. See asendus aga Mariuse reformi tagajärjel elukutselise palgaväega. Peamine väeüksus oli leegion (u 5000 meest).Suurima osa moodustasid jalaväelased, lisaks olid ratsaväeüksused(teisejärgulised ülesanded). Augustuse ajast koosnes 25 leegionist, sõjaväkke hakati värbama ka provintside elanikke.
VARAJASE KEISRIRIIGI VALITSEMINE
Tegelik võim kuulus nüüd ühele inimesele.Senat ja magistraadid jäid küll alles, ent neil ei olnud enam sellist võimu nagu varem.
ROOMA PROVINTSID
Roomlaste vallutatud maad. Roomlased ei surunud oma kultuuri provintsidele peale, vaid seal levis see nii nagu provintsielanikud seda vastus võtsid.
Provintsid jagunesid kahte rühma: ida-ja lääneprovintsideks.
Idaprovintsid(Kreeka, Väike- Aasia , Süüria ja Egiptus )-muistse kultuuri, jõukate linnade ja arenenud majandusega maad. Peamine keel kreeka keel. Keisririigi kõige jõukamad alad.Väiketalupojad, kes harisid isiklikku või suurmaaomanikult renditud maad.
Lääneprovintsid( Gallia , Britannia, Hispaania ja Põhja-Aafrika)-jäid arengutasemelt Roomale alla. Peamine keel ladina keel. Põllumajanduslik iseloom. Orjatööl põhinevad suurmaavaldused-latifundiumid.
„ TSIRKUST JA LEIBA“
ROOMA RELIGIOON(olemus, mõjutused, näited)
Pikkamööda ilmuvad Roomas ka kreeka müüdid ja legendid , näiteks Herkulesest (Heraklesest) ja teistest jumalaist ning kangelastest. Jumalad hakatakse kreeka kombe kohaselt kujutama inimeste taolistena ja valmistama nende kujusid . Rooma religiooni ilmuvad uued, kreeka jumalad, näiteks jumal Apollon. Teised rooma jumalad hakkavad samastuma vastavate kreeka jumalatega. Rooma peajumal Jupiter samastub Zeusiga, Juno Heraga, Minerva Athenaga jne.
MÕISTED
proletaarid-vaene Rooma kodanik, kelle peamine vara lapsed, sõjaväekohustusest vabastatud. 
foorum -turuplats Rooma linnas
akvedukt - rajati palju Vana-Roomas joogi- ja tarbevee juhtimiseks mägijõgedest linnadesse
Gladiaator  (ladina keeles gladiator) oli Vana-Roomas  elukutseline võitleja, kes pealtvaatajatemeelelahutuseks võitles teiste gladiaatorite või metsloomadega, mõnikord elu ja surma peale.
augur -ennustaja Vana-Roomas
Janus -väravate, uste, alguste, lõppude ja ukseavade jumal 
pontifex maximus -riigi ülempreester
leegion- Rooma sõjaväe peamine väeüksus
basileus -keiser, kellele kuulus kogu võimutäius(kõrgem sõjaline, administratiivne , kohtuvõim) Bütsantsis
patriarh-
kirikulõhe-ehk Suur skisma oli kiriku lõhenemine õigeusu ja katoliku kirikuks aastal  1054 , kui Roomapaavst ja Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh teineteist vastastikku  kirikuvande  alla panid.
KRISTLUS ROOMA RIIGIS
Levis rändjutlustajate kaudu, kristust algul ei sallitud(ainult üks jumal). Kristlus tekkis juutide usu raames selle ühe sektina.
HILINE ROOMA KEISRIRIIK: SÕJAVÄE BARBARISSEERUMINE, RIIGI JAGUNEMINE, KRISTLUSE LEGALISEERIMINE
306. a sai võimule  Constantinus  (306.-337.), kes:
1) 313. a legaliseeris kristluse (Constantinus suri sõjakäigul pärslaste vastu I. kristliku keisrina).
2) rajas impeeriumile uue pealinna, mis 330.a sai nimeks  Konstantinoopol  (esialgu Büt- sants).Uue pealinna rajamise põhjus: Rooma riigi lääneosa, kus asus Rooma linn, oli vaesem ja vähemarenenud kui idapoolsed provintsid. Rooma oli kaotnud oma poliitilise ja kultuurilise tähtsuse ning ei sobinud asukoha poolest enam pealinnaks. 
Hilises Rooma keisririigis leidsid aset suured muudatused:
Rooma riigi lõplik lõhenemine toimus 395 a – Ida- ja Lääne-Rooma. 
Ida-Rooma keskus oli Konstantinoopol, Lääne-Rooma keskusteks olid Milaano ja Ravenna . 
Suuresti Lääne-Roomas valitsejad ise midagi ei otsustanud, nende üle otsustasid germaani väepealikud.
476 aastal enam asemele ühtegi keisrit ei pandud. 
313 aastal kuulutati kristlastele usuvabadus – ristiusk muutus igati seaduslikuks usuks . Seda seadust tuntakse Milaano edikti nime all. 
Kui alguses ristiusk legaliseeriti, siis 4.sajandil(391) kuulutati ristiusk Rooma riigi usuks. Kõik ülejäänud usud oli keelatud. 
Kirik muutus väga suureks maavaldajaks. Kirikule andsid maad nii keisrid kui ka pärandasid eraisikud. Kiriku hooleks jäi vaeste ja haigete eest hoolitsemine, kirik hakkas andma haridust ja hakkas tegelema ka kohtumõistmisena. 
Kirik oli ainus tugev organisatsioon ja ta võttis üle paljud asjad, mida enne tegi riik. 
SÜNDMUSED
476 kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Romulus ning Lääne-Rooma keisririik kadus .
1453 laguneb Ida-Rooma riik(Bütsants)
LÄÄNE-ROOMA JA IDA-ROOMA SAATUS
Et kriis idapoolseid alasid vähem puudutas, tegi Constantinus pealinnaks Konstantinoopoli. Peale Constantinust valitsesidki riigi ida- ja lääneosa tavaliselt eri keisrid: lääneosa keisri residents oli Mediolanum (Milano) või Ravenna.
Pärast  Theodosius I surma (395) jagunes impeerium lõplikult Ida-Rooma riigiks ja Lääne-Rooma riigiks. Ida-Rooma riik (Bütsants) püsis kuni 1453. aastani; Lääne-Rooma riik varises kokku Suure rahvasterändamisetagajärjel.
Bütsantsis võimutses ristiusk ja õitses kaubandus.