Mesopotaamia ajalugu (0)

Mesopotaamia ajalugu (võrreldes Egiptusega)
Egiptus
Mesopotaamia
Asukoht
Niiluse kesk-ja alamjooksul
Eufrati ja Tigrise jõe kesk-ja
alamjooksul
Geograafiline asend
Muust maailmast eraldatud poolkõrbe- ja kõrbealadega, mis piiravad nii läänest kui idast.
Põhjast ja kirdest piiravad Iraani kiltmaa ääremäestikud, lõunast ja edelast Araabia kõrb
VÄLISMAAILMALE AVATUD
Loodusolud
Korrapärased üleujutused; kuum ja kuiv kliima
Vihma sajab vaid põhja- poolsetes piirkondades, jõgede alamjooksuala jääb peaaegu sademeteta.
Üleujutused on ettearvamatud.
Jõgede suudmealal Pärsia lahte laiuvad sood ja pillirootihnikud(kuivendamine)
Eripärad:

• Soistel suudmealadel tehti kuivendustöid
  
• Vihmavaestel alamjooksudel ehitati niisutuskanaleid
  
• Avatus – kauplemine, sõjad ja rüüsteretked, mis põhjustasid tsivilisatsiooni ebastabiilsust.
  
• Loodusvaradelt vaene. Pilliroogu ja savi külluses. Savi – tarbeesemed, ehituses, kirjutamiseks.
  
• Suhtlemine naaberaladega – tuli hankida puitu, kivi ja metalle .
  
• Kannatas sissetungide all, kuna oli avatud.
  

Sumerid
Sumerite päritolu kohta ei teata.
Elasid juba 4. aastatuhadel eKr Mesopotaamia lõunaosas, tegelseid niisutuspõllunduse, rajasid külllalti suuri asulaid ja kasutasid piltkirja .

• Esimene kõrgtsivilisatsioon!
  
• Kiilkiri – vanim!
  

Tsivilisatsiooni tunnused:

• Savitahvlitele kohane kiilkiri;
  
• suurte templite ümber rajatud linnad.
  

Sumeri linnriigid :

• Ur, Uruk, Lagaš, Kiš;
  
• Ühtset riiki ei tekkinud, kuna linnriigid olid üksteisega pidevalt sõjajalal.
  
• Igal linnriigil oli oma kaitsejumalus, kellele oli pühendatud linna südames tsikuraat.
  
• Linnriik hõlmas linna ja seda ümbritsevat maapiirkonda
  
• Templitel ja preesterkonnal oli tähtis osa ühiskonna elus, korraldasid ka usuelu
  
• Aja jooksul läks riigijuhtimine kuninga kätte, kelle otsusi toetas rahvakoosolek
  

Sumerite leiutised:

• Esimesed linnaehitajad
  
• Niisutus - ja kuivenduskanalite ehitajad
  
• Ratta ja vankri leiutajad (sh potikelder)
  
• Adra leiutajad.
  
• Esimesed teadaolevad kirja leiutajad ( u 3500 eKr) - piltkiri , kiilkirjas savitahvlile
  
• Mõõdud-kaalud (60-süsteemis)
  
• Kirjapandud seadused
  
• Pitsattemplid
  
• Esimesed teadaolevad kuningad
  

• Sulatasid rauda ja valmistasid vasest tööriistu
  
• Rajasid linnriikidesse templid, mis olid ladudeks: kohupiim , juust, või, kuivatatud kala, valmistati kalajahu(söödeti kariloomadele)
  
• Valmistasid pilliroost punutisi, samuti kasutati pilliroogu ehitamiseks, kütteks, kariloomadele allapanuks
  
• Saviga vooderdati ehitisi . Savi oli ehutusmaterjal, kirjutumaterjal, tarbeesemete valmistamiseks (savinõud)
  

Sumerid ja semiidid :
Mesopotaamia põhjaosas elavad semiidid( juudid ) võtsid järk-järgult üle sumerite kultuuri ( kiilkirja ).Nende osatähtsus Mesopotaamia elanikkkonnas suurenes pidevalt ning nad sulasid sumeritega ühte. Sumerid kadusid ajaloost ja ka nende sõltumatud linnriigid hääbusid. Sumeri kultuuri edasiarendajaks said semiiid, sumeri keel jäi püsima usulistes kombetalitustes, kirjanduses ja teaduses .
Mesopotaamia pärast sumereid
III aastatuhande teisel poolel eKr tekkisid suurriigid , millele allus kogu Mesopotaamia ja sageli ka naaberalad.
Akadi riik rajati 24.saj-l eKr semiidi soost valitseja Sargon II poolt (oli leidlaps).
Oli esimene impeerium. Lagunes varsti, kuid akadi keel jäi kauaks kasutusele.
Vana-Babüloonia 18-16 saj.
Hammurapi , Hammurapi seadustekogu , Marduk.
Hammurapi:

• Allutas esimesena kogu Mesopotaamia oma võimu alla
  
• Rajas ühtse haldusjaotuse
  
• Allutas kogu majanduse oma kontrolli alla, keelas eramajanduse
  
• Andis välja seadustekogu
  
• Allutas templid enda kontrolli alla ja seadis sisse peajumala Marduki
  

Asüüria riik 9-7 saj eKr
Võimas sõjaväeriik, hirmu ja õuduste riik. Mesopotaamia, Süüria ja Palestiina üle valitsemine. Sõjavägi oli võitmatu, kuna leiutati sõjavanker, mille rataste külge pandi vikatid.
Valitseja Assurbanibal, kes oli julm mees, kuid kultuuri toetaja – rajas raamatukogu Ninivesse
Uus-Babüloonia 7-5 saj eKr. Nebukadnetsar II, kes on tuntud suure ehitajana. Babülonist sai suurim ja uhkeim linn. Peajumal Marduki astmiktempel – Paabeli torn; kuningalossi võlvide kohale katuseterassidele rajati rippaiad .
Purustati Jeruusalemm, rünnati Egiptust.
Mesopotaamia ühiskonnakorraldus
Ühiskonna üldiseloomustus:
Mesopotaamia ühiskond oli Egiptuse omast vähem stabiilne, vähem endasse tõmbunud, suurema kohanemisvõimega. Mesopotaamia tsivilisatsioon tegi vanaaja vältel läbi olulisi muutusi, Egiptuse tsivilisatsioon oli aga omandanud tunnusjooned, mis püsisid aastatuhaneid. Egiptuse eraldatus tagas tema tisvilisatsiooni stabiilsuse ja traditsioonitruuduse.
Mesopotaamias oli ühiskonnaelu vähe reguleeritud. Kodanikud elasid oma igapäevast elu riigivõimust üsna sõltumatult. Kõik pidid küll täitma valitseja korraldusi ja osalema vajadusel ühiskondlikel ehitustöödel. Riik ei sekkunud alamate majandustegevusse, piirduti vaid maksude sissenõudmisega ja needki ei olnud nii korrmavad kui Egiptuses. Linnades tegutsesid sõltumatud käsitöölised ja kaupmehed , maal harisid põldu vabad talupojad. Oli ka rentnikke ja sõltlasi.
Egiptuses oli ühiskond rangelt hierarhiline .
Kuningavõim
Valitsemiskorraldus oli võrreldes Egiptusega muutlikum ja ebastabiilsem.
Mesopotaamias oli riigi eesotsas kunigas , kes oli ka sõjaväe ülejuhataja, kõrgeim seadusandja ja kohtumõistja, samuti ka riigi ülempreester. Kuninga võim oli põhimõtteliselt piiramatu, teda peeti jumala esindajaks rahva ees, kuid mitte jumalaks endaks.
Egiptuses oli vaarao absoluutse võimuga ja teda peeti jumalaks.
Riigikorraldus
Suurriigid olid tekkinud vallutuste teel. Alistatud kuningad jäid oma senistes valdustes võimule asevalitsejate staatuses , et mitte ässitada kohalikke enda vastu. Allutatud linnad säilitasid sisemistes asjades üsnagi suure iseseisvuse.
Võrreldes Egiptusega ei saavutanud Mesopotaamia suurriigid sellist ranget tsentraliseeritust ega detailset seesmist korraldust.
Sõjaväekorraldus
Tavaliselt kutsuti Mesopotaamias sõjavägi kokku vastavalt vajadusele. Alles Asüüria riigi ajal oli olemas alaline elukutseline armee : sõjakaarikud + ralvastatud ratsavägi + jalavägi; oli ka oma insener-tehnilised väeosad.
Egiptuse sõjavägi oli oma hiilgeaegadel Lähis-Ida tugevaim. Vana riigi ajal saadi hakkama ilma alalise sõjaväeta. Uue riigi ajal hästi treenitud alaline armee, sundvärbamisega.
Mesopotaamia linnad
Mesopotaamia oli linnatsivilisatsioon. Elu käis linnades – poliitilise, usulise ja majandusliku tegevuse keskused. Linna keskel asus tsikuraat – astmiktempel linna kaitsejumalale. Templid polnud lihtinimestele suletud. Linnas paiknesid suuremad templid ja valitsejate lossid, elasid pajud ülikud ja enamik käsitöölisi ning kaupmehi. Linnakeskus oli müüridega ümbritsetud ja tihedalt hoonestatud, väljapoole jäid rohelusse uppuvad eeslinnad.
Egiptuses oli maaühiskond – suuri linnu oli vähe, suurem osa rahvast elas maal.
Hammurapi seadused
Põhiolemus: “Silm silma hammas hamba vastu”, seda aga juhul kui kannataja süüdlane olid oma seisuselt võrdsed. Seadused jagasid elanikkonna kolme õiguslikku seisusse: vabad kodanikud, sõltlased ja orjad .
Hammurapi andis seadused välja selleks, et ... .
Mesopotaamias oli valitsev perekonnavorm patriarhaalne . Pereisal oli suur võim. Abielu sõlmiti peigmehe ja tema tulevase äia vahel lepinguga, varalised võrdsused. Mehel võis olla mitu naist aga naine tohtis suhtes olla ainult oma mehega.
Egiptuses oli paarperekond . Naine oli sisuliselt võrdne meestega nii õiguste kui vara poolest.
USK
Üldiseloomustus:
Sarnasus: religioossete tõekspidamiste ja kirjapanemisega tegelevad preestrid ; usk seotud riigivõimuga, põhjendades valitseja juhtpositsiooni; õpetuste ühtlustamisele ei pööratud suurt tähelepanu.
Erinevus: Mesopotaamias polnud kuningas jumal ja sealne religioon oli rahvapärasem.
Tähtsamad jumalad e. jumalate panteon (kogum):
ANU – jumalate isa taevas, taevajumal
ENLIL (alates Hammurapist MARDUK) – ANU poeg, jumalate kuningas, valitses õhku ja maad. Edendas põlluviljakust ja kaitses kuningavõimu.
EA – mageda vee ja tarkuse jumal, õpetas inimestele mitmesuguseid vajalikke tarkusi: niisutuspõllundust, linnaehitust, usutalitusi ja kirjatarkust.
ŠAMAŠ – päikesejumal
IŠTAR – armastuse ja sõjajumalanna, taeva kuninganna, sugulise armastuse ja viljakuse jumal.
MARDUK – Babüloni kaitsejumal, viljakusjumal .
Müüdid:
Maailmaloomisest: Algul oli vesi, millest sündisid maa ja taevas ning jumalad. Inimkonna lõid jumalad nende eest töö tegemiseks.
Egiptuses oli Osirise -Isise- Horose müüt.
Surmajärgsus:
Väärtustati elu enne surma, mil saavad osaks ka jumalate karistused. Püüti olla õnnelik eluajal. Surma kardeti ja sellele järgnevast ei oodatud head – rõõmutu oleskelu sünges allilmas .
Jumalateenistus:
Usk oli pragmaatiline : asjalik ja praktilisi eesmärke taotlev. Jumalaid austati selleks, et nad suhtuksid inimestesse soodsalt ja oleksid neile nende ettevõtmistes toeks . Neile rajatud templid tähistasid jumala kohalolekut ja kaitsesid linna. Templites olid ka majandustegevuseks mõeldud ruumid. Templiõuel kombetalitusi võisid vaadata kõik vabad inimesed, kuid templihoonesse, kus asus jumala kuju, pääsesid vaid preestrid.
Väga levinud oli ennustamine ohvrilooma siseelundite, eriti maksa järgi.
Kiri ja haridus
Kiilkiri. Märgid vajutati värskele savitahvlile kiilukujulise otsaga pulga abil. Arenes piltkirjast. Kiilkiri on mõiste- ja silpkirja kombinatsioon. U 3500 eKr sumerite leiutatud. 4 aastatuhandel oli juba piltkiri. Häälikumärke u 1500. Ninives savitahvlitest raamatukogu, mis tähtsaks allikaks tollasele kultuurile .Erinevalt Egiptuse hieroglüüfidest tegi kiilkiri ajajooksul tuntava arengu.Mesopotaamias oli kirjaoskajaid rohkem kui Egiptuses.
Haridus:

• Koolid templite juures, õpetajateks preestrid.
  
• Õpilasteks peamiselt ülikute pojad
  
• Õpiti kirja, kirjandust, arvutamist ja tähetarkust.
  
• Haridus võimaldas karjääri preestri või ametnikuna.
  

Kirjandus:

• Olulisim ilukirjanduse zanr olid kangelaseeposed . Kangelasteks tavaliselt reaalsed ajaloolised isikud.
  
• Armastatuim eepos oli “Gilgameš” – Sumeri valitsejast, kes soovis saada surematuks. Kui see soov luhtus, tuli kangelasel tõdeda, et surematud on ainult jumalad.
  

• Jumalad oli inimesekujulised, surematud ja vägevad. Miski inimlik polnud võõras ka jumalatele. Nad sõid, jõid, magasid jne.
  

Teadus:
Ühine Egiptusega: koguti parktikas kasulikke teadmisi ja oskusi. Preestrid olid samal ajal ka õpetlased, mistõttu teadustöö koondus nende kätte. Jälgiti tähti, kalender.
Erinev: Mesopotaamias pöörati rohkem tähelepanu andmete üksikasjalikule väljaselgitamisele ja üleskirjutamisele.
Matemaatika :

• Kõrgel tasemel
  
• 60-süsteem, mis on kasutusel tänani nii nurgamõõtmises kui kella puhul
  
• rakendasid esimesena põhimõtet, et numbri arvulise väärtuse määrab tema asukoht numbrite jadas
  
• Osati arvutada kuup - ja ruutjuurt.
  

Astronoomia :

• Taevavaatlusi tehti tsirkuraadi tipus .
  
• Ajaarvestamiseks kujunes kuukalender – aastas 12 kuud.
  
• Tunti planeetide trajektoore, ennustati kuu- ja päikesevarjutust.
  

Astroloogia:

• Tähtede järgi ennustamine sai alguse Mesopotaamias.
  
• Jumalaid seostati taevakehadega – nende toiminguid peegeldas taevakehade liikumine.
  

Ehituskunst
Kütuse puudumise tõttu oli ehitusmaterjaliks päikese käes kuivatatud põletamata savitellised , mis ei pidanud niiskusele vastu. Vaid vundamendid ja alused püsivamast materjalist, mistõttu on tänapäeval suudetud taastada hoonete põhiplaane.
Leiutati võlvid ja kuplid, mille põhjuseks oli lagede katmiseks vajalike palkide nappus.
Ehituskunsti saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja kindlustused.
Templid:
Kõige iseloomulikumad ehitised olid astmelised torntemplid - tsikuraadid.
Tempel olid pühapaik, kuid ka keerukas kompleks , kuhu kuulusid töökojad, raamatukogud ja viljalaod, seega preestritele oli antud ka administaratiivne võim.
Tsirkuraadi tipus asus väike tempel – jumala elukoht.
Tsirkuraadi tippu viisid spiraaltrepid.
Paabeli torn – Babüloni kaitsejumal Marduki tsirkuraat, kõige suurem, oli vanaaja maailmaime (90 kõrgune, eri värvi, 7 astmeline ja tipus kuldne Marduki kuju tema sümboli härjasarvedega).
Lossid:
Eriti suured lossid olid Assüürias – kuningas Sargon II: 8-korruselise maja sarnane kindlusloss.
Kaitseehitised: (kannatati pidevalt võõraste sissetungi all)
Nebukadnetsar II ajal Babülonis 3 ringi 20m kõrguseid müüre. Linna pääses läbi 8 värava, millest tähtsaim jumalanna Ištari peavärav, mis oli kaetud erksavärviliste glasuurtellistega.
Ištari väravast viis Marduki templini protsessioonitänav. Uus-Babüloonia riigi ajal saavutas Mesopotaamia arhitektuur oma tipu, Babülon oli tõeline suurlinn ja maailmakaubanduse keskus.
Mesopotaamlaste meelisvärvideks olid sinine ja kollane.
Vaatamisväärsuste hulka kuulusid ka kuningas Nebukadnetsari aiad, mida nim rippaedadeks. Semiramise rippaiad kuuluvad vana-aja 7 maailmaime hulka. Rippaiad rajati kuningalossi võlvide kohale katuseterassidele.
Kujutav kunst
Väljendus arhitektuuris. Maali ja reljeefi kasutati hoonete dekoreerimiseks. Enamasti paigutati maal ülespoole, reljeef allapoole.
Võrreldes Egiptusega oli kunst ühekülgsem, algelisem. Sarnane: vormireeglid.
Kuningat kujutai vaid rituaalsetes ja tseremoniaalsetes toimingutes, lahingus ja jahil; välistati perekonnaelu.
Kunsti eesmärk oli ülistada jõudu, tekitada hirmu ja aukartust kuninga ning jumalate ees. Sageli tiivad ja kotkapea, metsikud kiskjad . Kajastati ilmekalt rahva õudseid ettekujutusi ja julmi legende.
Skulptuur .Reljeef:
Madal. Kaanonid sarnanesid egiptusele: ruumilisese puudumine; mida tähtsam inimene, seda suuremalt kujutati. Erinevus: eespoolne õlg oli külgvaates.
Kange riietus: välja jäeti vaid käsivarred ja üks säär.
Hammurapi seaduste steel (saab päikesejumalalt võimu sümbolid: saua ja rõngasse keritud nööri) viitab seaduste jumalike päritolule.
Loomi kujutati erakordse loomutruudusega (haavatud emalõvi).
Sargon II väravavalvurid (inimpeaga härjad või lõvid), tekitasid sisenejas aukartust.

Vabaplastika (kujud):

Oli reljeefist veelgi kohmakam – jäik poos, käed rinnal.

Proportsioonid valed (kivinappus).

Silmade inkrusteerimine – vastavasse süvendisse teise materjali panemine .

Inimese individuaalsust ei rõhutatud, küll aga rassilisi iseärasusi.

Üldine käsitluslaad - monumentaalne, jäeti ära pisiasjad tahumisel

Maal:

Sarnanes reljeefiga, mustad kontuurid

Kasutati erksaid värve lubjaseguga kaetud pinnal.

Mosaiik – värvilised glasuurtellised (Ištari värav)