100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2021-03-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
371253
Õppematerjali autor
Kongressil valitses üldine soov asjad panna paika nii nagu need varem olid olnud. Austriat esindanud diplomaadi Metternichi juhtimisel, lepiti kokku põhimõtetes, mis pidid taastana suurriikide üksmeele ja restauratsiooni ning tõkestama revolutsiooniliste vaadete levikut. Nii palju kui võimalik, anti võim tagasi endistele kuningatele ja nende troonipärijatele. Lepiti kokku, et edaspidi tagavad Euroopas rahu neli suurriiki: Suurbritannia, Venemaa, Austria ja Preisimaa. 2) Mida Viini kongressil otsustati? Kongressil anti endistele kuningatele ja nende troonipärijatele tagasi võim, mis ei pidanud arvestama rahva huvidega. Taastati Bourbonide dünastia võim Prantsusmaal, Hispaanias ja Napolis, Habsurgid said tagasi oma valdused Itaalias. Pandi paika Sveitsi tänapäevani kehtivad piirid ja kuulutati ta igavesti neutraalseks riigiks. Jagati ümber territooriumeid, millega püüti tagada suurriikide omavaheline tasakaal. Otsiti lahendust ka killustunud Saksamma küsimusele
Konservatism Uusajal kujunes konservatismist omaette poliitiline õpetus. Sellele panid aluse vihased reaktsioonid valgustuslikule mõistuseusule ja 1789. Aastal alguse saanud Prantsuse revolutsioonile. Konservatiivse hoiaku võtsid need ühiskonnakihid, kes kaitsesid vanu seisuslikke huve ja kartsid kaotada oma eesõigusi. Viini kongress lähtus oma otsustes täielikult konservatiivsetest põhimõtetest. See hoiak jäi Euroopa poliitikas valdavakd kuni 19. sajandi keskpaigani. Konservatismi isaks peetakse 18. sajandi iiri poliitikut Edmund Burke'i, kes sai kuulsaks Prantsuse revolutsiooni kritiseerimisega. Reforme, mis on tõesti õigustatud ja vajalikud, tuleb teha tasapisi seaduslikes raamides. Itaalias tegutsenud katoliiklik riigimees ja filosoof Joseph de Maistre kaasmõtlejaid, kes
Liberalism ja rahvuslik liikumine Euroopas 1.Poliitiline võim Euroopa riikides pärast Viini kongressi. Euroopa poliitiline kaart. a. Legitiimsuse põhimõte oli taastada kõigi Prantsuse revulutsiooni eelsete dünastiate võim. Viidi läbi restauratsioon ehk Bourbonid tulid tagasi Prantsusmaale, Hispaaniasse ja Napoli kuningriiki ja Habsburgid said tagasi valdused Itaalias. b. Territooriumite ümberjagamise eesmärk oli tagada suurriikide omavaheline tasakaal ja võrdsus. Suurriigid said uusi alasid. Alasid jagades ei arvestatud kultuurilisete erinevustega. Ümber jagamine:
1815 põgenes Napoloen Elbalt ja liikus Pariisi, kogus endale palju käsilasi. Jõudis Pariisi ja kuulutas end jälle keisriks, seda nim ,,Napoloeni 100 päeva", toikus viimane otsustav lahing. 16 juuni 1815 Wateloo lahing (belgia aladel), seal lõplikult Napoleon alistati. Saadeti Saint- Helena saarele, kus pidas ennast ikkagi keisriks. 1821 Napoloen suri. 1840 toodi Napoloeni säilmed Pariisi ja aseteti sarkofaagi.1814-1815 kutsusti kokku Viini kongress e. Tantsiv kongress (esimene pool),et otsustada Euroopa saatus .Taheti paika panna uued piirid. Esimese poole ajal ainult olid pidulikud vastuvõtud jne, alles siis kui Napoloen põgenes hakatio tegutsema. Metternichti süsteem, tahtis kogu Euroopat viia revolutsioonieelsesse aega. Võeti vastu: 1) Tasakaalu põhimõte, pidid kõik Euroopa suurrigid säilitama võrde sõjalise võimsuse. 2) Legitiimsuse e. Seaduslikkuse põhimõte, sellega taastati vanade valisejate tünastiati võim Euroopas
lööd. Pärast seda saadeti Napoleon Saint Helena saarele. Oma elu lõpuaastatel mängis ta keisrit. 1821 Napoleon suri. 1840 toodi ta säilmed Pariisi Invaliidide kirikusse. Prantslased mäletavad etda olulise mehena. Napoleon muutis Prantsusmaad Euroopale olulisel määral, kaotades pärisorjuse. Tema ülemvõim tõi kaasa natsismi tekke ja vabadusvõitlused. Väga oluline valitseja. Kui Napoleon oli Elva saarel otsustati, et on vaja rääkida Europooga ühisest saatusest. Viini kongress 1814-1815- otsustada euroopa saatus ja panna paika piirid, kuna Napoleon oli need kõik segamini ajanud. Ka muud poliitikat arutati. Viini kongressi nim ka tantsivaks kongressiks. 1814 kuni Napoleoni põgenemisele toimusid ballid ja peod ja lahutati meelt. Esimene pool vaieldi selliste asjade üle nagu , kes rääkima peab esimesena ja kes kus istuma. Viini kongress hakaks tööle alles siis, kui Napoleon oli põgenenud.
EUROOPA 19. SAJANDIL Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. Viini süsteem ja selle lagunemine. Industriaalühiskonna kujunemine. Rahvuse sünd, rahvuslik liikumine (etapid) ja maa ühendamine Saksamaa näitel. Poliitilised õpetused: konservatism, liberalism, sotsialism. Majandusõpetused: merkantilism, majanduslik liberalism, utilitarism, füsiokraatia teooria Prantsuse revolutsioon 1789 – 1799 Revolutsioonisõjad 1792 – 1802 Napoleoni sõjad 1803 – 1815 I Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. I 1. Revolutsiooni mõju ja tagajärjed: 1) Asutava Kogu põhimõttelised reformid:
Mõjutas enim väikseid Saksa Vürstiriike. 2) Vabaturumajanduse kehtestamine tänu tsunftisunduse kaotamisele ning tänu maa muutumisele eraomandiks. 3) Kehtestati üldine sõjaväekohustus. 4) Kehtestati kodanike juriidiline üheõiguslikkus. Kõik seaduste ees võrdsed. 5) Rahvusliku eneseteaduse, rahvustunde tõus. Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade ajajärk lõppes Viini kongressiga, mis toimus 1814-1814. See kongress oli vajalik selleks, et taastada riigi piirid Euroopas, sest Napoleon oli neid muutnud, nn vana korra taaskehtestamiseks. Seda kongressi on nimetatud ka tantsivaks kongressiks, sest õhtuti aja sisustamiseks korraldati palju seltskondlikeid üritusi, kus tantsiti palju valssi. Hoolimata sellest, et Prantsusmaa oli kõikides probleemides, mis 18.saj-19.saj algul põhiline osaleja, Prantsusmaad koheldi kongressil täieliku austusega. Bourbon'ide dünastia oli taas olemas
suurte reformide ajastuteks Saksamaal. Üks keskne muudatus seoses nende reformidega oli pärisorjuse kaotamine suuremas osas Saksamaal. Tehti ümberkorraldusi ka riigi valitsemises ja kohaliku omavalitsemise alal, Preisimaa linnad said endale valitavad omavalitsused. Tsiviilelus kaotati aadli eesõigused, sõlmiti rohkem ilmalikke abielusid, sisse seati vandemeeste kohus ning juutidele anti kodanikuõigused. Preisimaal tehti Prantsusmaa eeskujul põhjalik sõjaväereform. Kasvas ka sakslaste rahvuslik eneseteadvus, mille äratamisel etendasid olulist rolli ülikoolid ja patriootlikult meelestatud kirjandusringkonnad. Tugevnes vastupanu võõrvõimule, loodi patriootlikke salaühinguid ning koostati sõjalise ülestõusu kavasid. Napoleoni sõjad said lõpu Waterloo lahinguga 1815.a, mil Napoleoni väed purustati tema enda liitlaste poolt. Kuigi Napoleoni sõjad otseselt Eesti territooriumile ei jõudnud, mõjutasid need
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid