Ajaloo KT konspekt 10kl (1)

Ajaloo kontrolltöö I ( 3 kursus )
1)Bütsants; Kui rooma riik lagunes , hakati Ida poolset osa kutsuma Bütsantsiks, mille pealinnaks oli Konstantinoopol . Valitses keiser , kelle ülesandeks oli mõista kohut , anda välja seadusi, juhtida sõjaväge. Nõu andis keisrile senat . Maakondi valitsesid väejuhid ehk strateegid . Sõjaväe moodustasid peamiselt talupojad. Maatükk hakkas vaesuma, nõrgenes ka Bütsantsi riik. Majanduslikuks keskuseks oli pealinn Konstantinoopol, mille kaudu toimus ka kauplemine Hiinast, Indiast kuni Euroopani. Oma hiilgeajal oli Bütsants rahvarohke ja väga rikas ( 100 000 inimest).
2)Feodaalkord; ühiskonnakorraldus, mis jaguneb kihtideks: vaimulikud , sõjamehed, talupojad. Aluseks oli vasalli ja senjööri vaheline suhe.
3)rüütliseisus; Keskaegne sõjameheseisus oli üsna mitmepalgeline. Osa rüütleid pärines vanadest ülikusuguvõsadest. Olid hertsogid ( germaani väepealike pärijad), krahvid( grangi riigi kuninglikud asevalitsejad), neil oli palju pärusmaad mida sõjameestele läänistati. Rüütlid olid elukutselised sõjamehed. Kõigil rüütlitel polnud lääni; nad elasid senjööri lossis, moodustades tema kaaskonna. Oli ka neid kes rändasid ringi. Et saada rüütliks pidi alustama seitsme aastaselt teenistust paažina mõnes aadliperekonnas, kus õpetati head käitumist ja kombeid. 15-aastaselt sai paažist kannupoiss kes oli rüütli relvakandja ja saatja , kes õppis samal ajal võitlusvõtteid. 20-aastselt löödi tseremoonial rüütliks. Mõõgaga õlale. Rüütlid kirjutasid luulet daamidele , kuigi daamid olid teiste meestega abielus. Oli daamikultus, pidi olema daamile truu.
Rüütlid moodustasid sõjaväe põhijõu, rahu ajal toimusid rüütliturniirid. Kirjanduses oli oluliseks zanriks rüütliromaan. Kõrgkeskaja jooksul muutus madalamat päritolu meeste rüütliks saamine üha raskemaks. Rüütliseisusest kujunes välja pärilik seisus – aadel . Trubaduurid – rändlaulikud
4)talupojakultuuri mõiste; talupojad oli väga paiksed ja ei rännanud. Sügavalt usklikud ja kirjaoskamatud. Funktsiooniks oli varustada ühiskonda toiduainetega. Näljahädad olid keskajal sagedased.
5) linnakultuur ; toimus linnakultuuri taassünd. Kehtis linnaõigus, sealsed inimesed olid vabamad kui maarahvas . Elatusallikaks kaubandus ja käsitöö. Linnas oli hea elada sest need olid kindlustatud müüridega, see pakkus kaitset. Linnaelanike toit oli mitmekesisem kui maaelanikel. Linnal oli esinduslik välimus ja kirjaoskus oli laialdasemalt levinud. Toimusid pidustused ja näitemängud. Linnaelul olid ka miinused: iive oli negatiivne ning taudide levik oli suur. Linlased pidid tihti harjuma kõige uue ja tavapäratuga, mis võõrrahvad endaga kaasa tõid. Linnas levis prostitutsioon ning sotsiaalsed pinged ja vastuolud.
6)vaimulikud ordud; mungad olid olulised kultuuri edasikandjad. Vanaaja teosed on säilinud tänu munkade ümberkirjutistele. Kloostrite teine funktsioon oli majandustegevus . Benediktlased – tegutsesid püha Benedictuse reeglite alusel. Jõukad munkade ja nunnade kogukonnad( nad olid varakeskajal domineerivad), kellel olid ulatuslikud maavaldused ja talupojad. Said ilmalike annetusi. Must mungarüü. Füüsiline töö oli tagaplaanle jäänud, sest palved ja muud rituaalid olid tähtsamad. Tsistertslaste ordu - tekkis 11 saj lõpul ja sai nime ühe kloostri järgi prantsusmaal. Lähtus samuti benedictuse reeglitest kuid nõudis oma liikmetelt luksusest loobumist, karmimaid kombeid ja järjekindlat füüsilist tööd. Nad rajasid kloostreid asustamatta paikadesse. Kandsid valget mungarüüd. Aja jooksul nõuded leevenesid ja kloostritest said suured majanduskeskused. Frantsisklaste ordu – rajas jõuka kaupmehe poeg Franciscus Põhja- Itaaliast , kes loobus isa pärandusest vaese elu ja jutlustamise kasuks. Tema eesmärk polnud uue ordu asutamine, kuid ta võttis endale palju pooldajaid ja kirik soovis ametliku vormi. Nad idealiseerisid kasinust ja soovisid kuulutadada jumala sõna lihtrahva seas. Pruun või hall mungarüü. Lihtne eluviis ja rõhutatud alandlikkus. Vähenõudlikkus tegi nad populaarseks ning hiljem tekkisid neil kloostrid mis rõhutasid haridust. Dominiiklaste ordu – rajas hispaania aadliseisusest munk Dominicus . Peamine ülesanne oli jutlustada õige usu kaitseks. Must mungarüü. Et jutlusi mõjuvamaks muuta, panid nad rõhku haridusele. Kloostrikoolid olid kõrgelt hinnatud. Ketserlus – kõrgkeskajal levis ka usuvoole, mis kaldusid usust kõrvale, olid kriitilised kuna paljud panid pahaks kiriku rikkust ja sekkumist ilmaliku võimu valdkonda. Uskusid, et maailma pole loonud Jumal küsi vajd koos saatanaga . Inkvisitsioon – spetsiaalne kohus mis võitles ketserluse vastu 13. sajandil. Kohtupidamine anti peamiselt dominikaani munkade kätte, kuid paavst kontrollis nende tegevust. Ülesanne oli ketserid välja selgitada, võimaluse korral õigele teele tagasi tuua, kui ei õnnestu siis aga karistada .
7) ülikoolid ja teadus: varakeskajal oli teadusega võimalik tegeleda ainult kloostrites. Teadus põhines antiikaja autorite teostel , mida uuriti ning püüti leida tõestusi ristiusu põhitõdedele. Keskaegset teadust nim. Skolastikaks. Tihti püüdsid teadlased usuküsimustes selgusele jõuda. Keskaja jooksul tekkisid Euroopas ülikoolid. Alguses kutsuti neid universiteetideks( üliõpilaste ühendused, kes palkasid endale õppejõude ehk doctoreid. Kokkuleppeliselt peetakse esimeseks ülikooliks Bologna ülikooli, mida juhatas rektor ja õppejõudude juht oli dekaan . Õppetöö toimus loengute vormis. Grammatika, dialektika (arutluskunst), retoorika ( kõnekunst), aritmeetika, geomeetria, astronoomia , muusika ( hõlmas ka kirjandust). Kunsti teaduskond, usuteaduskond, teaduskond, arstiteaduskond
8)ülevaade hiliskeskaja ajaloost; rahvastiku kiire kasv ja majanduse tõus peatus 14 saj mil paljusid piirkondi tabasid ikaldused ja näljahädad. Suur katkuepideemia “ must surm “, oli taud mis oli pärit Kesk-Aasiast, ja selle tõid kaupmehed musta mere ja bütsantsi kaudu kaubalinnadesse, ning sealt see ka levis tänu rottidele. Firenzest suri kolmveerand elanikest. Pariisis pool. Talurahvarahutused - elanikkonna vähenemisega kaasnes rendi tõus. Prantsusmaal vallandus linnaelanike kui ka maapiirkondade talupoega ülestõus žakerii, isandad nim talupoegi žakkideks. Inglismaal oli juhtiks Wat Tyler kes tapeti , kui ülestõus jõudis londoni. Mõlemad ülestõusud suruti maha kuid mässumeelsus ja rahulolematus püsisid kaua, ning see sundis maaisandaid talupoegi pärisorjusest vabastama ja sõlmima nendega vastuvõetavad rendilepingud.
Õpikust juurde lugeda: rüütlid, jeanne d'arc, Medicite perekond ja Saksa keisririigi valitsemiskorraldus
9)varauusaeg(1492-1789); Kogu Euroopas toimus kuningavõimu tugevnemine.
Inglismaa; võimule tõusis Tudorite dünastia ning selle kõige tuntuim esindaja oli Henry VIII, kellel oli kuus naist. Inglismaa lõi lahku katolikust kirikust, et Henry saaks abielluda – tekkis anglikaani kirik . Tema tütar Elizabeth I valitses 16. sajandi teisel poolel. Sõdis Hispaaniaga ning võitis merelahingus võitmatut Armadat. Ta ei abiellunud kellegiga.
Venemaa; valitses Rjurikute dünastia, esindajaks oli Ivan IV Julm. Juba varem oli Kiievi vürstiriigiga ühendatud ümberkaudsed alad. Venemaa keskuseks kujunes Moskva . Ühendas Tatari riigid Venemaaga. Ivan IV hakkas enda kohta kasutama nime tsaar , mis tähendab keisrit. Siseriiklikult viis ta läbi Opritsnina poliitikat. Koondas hulga aadlike maid riigi kätte ja kiusas aadelkonda.
Saksamaa; oli killustatud. Saksa-Rooma keisririigi tiitel kuulus Habsburgide dünastiale. Reaalne võim oli 7me kuurvürsti käes. Habsburgidele kuulusid Austria, Hispaania, Madalmaad, Böönimaa, Ungari. Kõige kuulsam Habsburgide keiser oli Karl V( “ tema valdustes ei looju päike kunagi” ) Hispaania riik tekkis Aragoni ja Kastiilia personaal unioonist. 16. saj olid hispaania valduses Lõuna-Itaalia ja Sardiinia . Prantsusmaa ja Habsburgide vahel toimusid Itaala sõjad, prantsusmaa eesotsas oli Francois I kes püüdis saavutada ülemvõimu Lääne-Euroopas.
10) renessanss ; (taassünd, tähistab naasmist antiik kultuuri juurde) selle eelduseks oli majanduslik tõus, sellega kaasnevad muutused ühiskonna elus. Toimus loodusteaduste areng. Sisuliselt oli see uus maailmavaade, ja kultuur mis vastandus keskaegsele kirikukesksele kultuurile .
11) Humanism ; tekkimise eeldused samad mis renessanssil. Humanism tähistab kõige ilmaliku väärtustamist. Haridus , teadus, kunst . Tähtsamaiks tunnusjooneks on inimese väärtustamine. Inimest peeti samasuguseks loojaks nagu Jumalat. ( Dante Alighieri “ Jumalik komöödia”, Petrarca “ luuletused Laurale”, Erasmus , Machiavelli “ Valitseja”, “Sõjast”)
12)suured maadeavastused ; Eurooplastele oli oluline leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu- Aasiasse , kust tuua Euroopasse vürtse, siidi ja kalliskive. Hispaania ja Portugali geograafiline asend oli soodne, kuna asus nii atlandi ookeani kui ka aafrika ranniku lähedal. Sealsetel rahvastel olid ka pikaajalisd meresõidukogemused, ning maadeavastusi toetav riigivõim. Neil olid naljakad kartused : ekvaatori lähedal läheb vesi keema ja muutub siirupiks ja et mustanahalistega kokkupuutel sad süsimustaks. Tänu sellele olid meeskonnaliikmed sageli sunnitöölised. 1) Aafrika Bartolomeu Diaz 2) Ameerika(1492) Christoph Kolumbus 3) Indiasse läks Vasco da Gama 4) 1. ümbermaailmareis toimub 1519-1522 Fernao de Magalhaes