Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Valitsemine (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui palju riik peaks kontrollima?
  • Milline peaks olema riigi ulatus?
  • Kes määrab kuidas kaubad ja ressursid jagatakse?
  • Missugune on riigi roll?

Valitsemine


Governance- mitmetasandiline, destsentraliseeritud-toimub valitsemine mitmes kohas, mitte ühes kohas. Reguleerib end ise.Kodanikel mitmeid juurdepääse poliitikale. Rõhk protsessil, pidevalt toimub poliitikate ümberkujundamine.
Goverment-tsentraliseeritud-ühte kohta koondatud. hierarhiline, valitsusasutused tipus, palju strandardiseeritum, riik otsustab mida vaja on. Kodanikel üks juurdepääs poliitikale. Rõhk poliitika sisendil ja väljundil.
Valitsemise eesmärgid:
  • Pakkuda kokkulepitud mehhanism prioriteetide määratlemiseks ja võistlevate prioriteetide vahel valiku tegemiseks.
  • Koorideerimine. Koordineerida ja selgitada igapäevavalitsemises hea halduse tagamiseks poliitikaid, mis seoses demokraatliku poliitilise konkurentsiga on ebaühtlased.
  • Rakendada poliitikaid, sisuliselt majandust ja ühiskonda juhtida. [sotsiaalpartnereid üha rohkem, seega jääb keskne suunav roll avaliku võimu institutsioonidele)
  • Jälgida poliitikate tulemuslikkust, järelvalve ja tagasiside.
    Väitlus: Kui palju riik peaks kontrollima? Milline peaks olema riigi ulatus?
    RIIGIVÕIMU ULATUS
    Üks võimalus määrata riigivõimu piire on võrdlevalt kaaluda riigi ja turutõrkeid.
    Turutõrked -tõrked on puudused, olukorrad, kus turg ebaõnnestub.
    Riigitõrked -riigi ebaõnnestumised.
    TURUTÕRKED:
    • Turu nähtamatu käe regulatsioonist pääsevate monopolide teke(nt AS Tallinna Vesi).
    • Turg on väga efektiivne kui püüame äriloogika järgi toimida. Äriloogika mittearvestamine inimeste elukvaliteediga ning ühiste hüvedega.
    • Suutmatus pakkuda avalikke hüvesid
    • Teabevaegus, mis ei võimalda optimaalselt toota.
    • Majanduse tsüklilisus tähendab ebastabiilsust ning sellest tulenevalt paratamatult vahendite ebaadekvaatset kasutust .
    • Inimese mittemasinlikkus ei võimalda toimida läbinisti ratsionaalselt nagu majandusteaduslikud reeglid eeldavad.
    • Ka turu toimimine eeldab riigi olemasolu vaidluste lahendajana.
    RIIGITÕRKED:
    • Soov luua ebaausaid eeliseid- erasektori motivatsioon osta ära poliitikuid või mehitada avaliku sektori oma huvide kaitsjatega
    • Poliitikute võimuiha paneb tegutsema ennekõike tagasivalimist, mitte üldist huvi silmas pidades
    • Semusuhted-erinevad sektorid võivad sõbra suhete tulemusel sattuda ebaausa kohlemise alla.
    • Bürokraatia hälbed- ametnike võimuiha paneb neid haarama võimalikult suurt otsustusvõimu ja eelarvevahendeid ning vähendama oma tegevuse läbipaistvust.
    • Kriitilised kodanikud- võivad otsustada avalikust võimust sootuks võõrduda.

    Riigi tegevusulatus, erinevad vaated:
    • Uusparempoolne riigikäsitlus-minimaalriik
    • Liberaalne riigikäsitlus-piisavalt sekkuv riik
    • Radikaalne riigikäsitlus-maksimaalne riik
    Fukuyama lähenemine , :riik ei pea liiga paljude asjadega,aga tuleb tagada riigiinstitutsioonide tugevus.
    Riigi funktsioonid minimaalsed:
    HEAOLURIIK
    Erinevad heaolumudelid :
    • Põhjala-riik pakub inimesele palju tuge
    • Kesk-Euroopa mudel-inimene peab ise endale heaolu tagama
    • Katoliku e Lõuna-Euroopa mudel-perekond peab ise hoolitsea oma vähem hakkama saavate sugulaste eest
    • Anglo-Ameerikalik e liberaalne-inimene ise on riski võtja v kaotaja
    Valitsuse hindamise alused:
    Valijad kalduvad tagasivalimistel premeerima valitsusi, kes suudavad edendada järgmisi valdkondi: Stabiilsus ja kord, aineline heaolu, kodanikuõigused , demokraatlikkus
    AVALIK SEKTOR
    Väljakujunemine:
    Luuakse hübriidorganisatsioone, mis ühendavad sektorite tugevaid külgi.
    VALITSUSASUTUSED JA AVALIKU SEKTORI ORGANISATSIOONID
    Rööbiti demokraatia arenguga on toimunud ka bürokraatia areng. Selle käigus on muutunud avaliku sektori struktuur. Riik teostab võimu lisaks legitiimse domineerimisele ka koordineerimise ja mobiliseerimisega. Seetõttu on avalikussektoris palju eritüübilisi asutusi .
    Valitsusasutustel on selged rollid. Ministeerium kujundab poliitikat, riigiametid kohandavad seda täitmiseks,hallatavad asutused ja kohahaldusorganistatsioonid viivad seda ellu. Klassikaline hierarhia on kujunenud tasakaaluhierarhiaks, kus igal asutusel on omad rollid, mis teiste rolle tasakaalustavad.
    VALITSEMISTEHNIKAD
    Poliitikakujunduse tasandid :
    • Politicsi dominandiga tasandid:
    Valitseva arvamuse kujundus-teemaseade
    Poliitiline konkurents võimu pärast
    Avalik poliitika tegevusjoone elluviimiseks mingis küsimuses
    Halduspoliitika tehniliselt võttes:
    RIIGI MÕJUTUSVAHENDID:
    3põhilist: Ettekirjutised[ reklaam -ei müü tubakat/e], rahaline mõjutamine [ pant /e], teabe jagamine[reklaamid mis teavitavad/e] ja arvamuse mõjutamine.
    Taotluseks, kas:võimustada v tegevusest eemale peletada(effectors), informeerida, teavet hallata.(detectors)
    VALITSUSPARADIGMADE VAHETUMINE :
    Heaoluriigi paradigma -tugev, tsentraalne riik, mis suudab ulatuslikult reguuleerida kui ka tagada oma kodanike heaolu. 1950-1970.a
    Uue avaliku halduse paradigma-heaoluriigi kriis, soov valitsemist turusarnastada ja efektiivsemaks muuta. Erastamine . 1970-1990a.
    Valitsetuse paradigma(governance model)-ühiskonnakesksem valitsemine. Aaliku võimu ülesanne pigem erinevate huvirühmade kaasamine ning koordineerimine. 1990dad ja edasi.
    NPMi 10tugisammast: Osborne ja Gabler 1992:orienteeritus:

    HEA HALDUSE PÕHIMÕTTED EUROOPAS
    Usaldusväärsus, ennustatavus, avatus, läbipaistvus, vastutavus, tõhusus , mõjusus.
    Muutused valitsuse tegevuses:
    Riigi tegevuse ümberpaigutamine madalamatele või riigiülestele valitsemistasanditele. PPP:valitsuse mõju võib säilida v suureneda , vastutus hajub. Riigi toimimisviiside muutus: vähem eluaegseid ametikohti, kogukondadele suurema rolli andmine, samas suur valitsus säilib. Teatud majandusvaldkondade mõjutamise lootuse vähenemine, ent teatud valdkondades tegevuse lisandumine.
    UUS VALITSEMISMUDEL:GOVERNANCE
    Goverment vs governance(valitsemine vs valitsetus). Valitsemine, st antud poliitilise koosluse jaoks siduvate ja tõhusate kollektiivsete otsuste tegemine, on üha vähem riigi ja tema ametkondade monopol ning üha enam riigitoimijate poolt otsustamise ja elluviimise sobitamine ühiskondlike huvidega , kasutades nii formaalseid kui mitteformaalseid kanaleid.( läbirääkimisi sotsiaalsete partneritega)
    Governance ei tähenda riigi lõppu või taandumist, vaid teisenemist ja kohandamist ühiskonnaga,milles riik toimib. Eelkäijaks korporatiivne valitsemiskorraldus .
    Governancei tõusu tegurid : Valitsuse ülekoormus heaolu teenust epakkumisel ja üldsuse tõrksus nende rahastamisel. Ühiskondade kasvav keerukus, mis muudab ühtse korraldamise/järelvalve keerulisemaks. Majandusliku maailmastumise mõju: riigi majanduse mõjutamise võime vähenemine. Usu teatav nihkumine valitsustelt turu suunas. Atraktiivselt ebaõnnestunud valitsuse poliitikate asendamisel . Poliitikute lootus vältida ebapopulaarseid otsuseid.
    VALITSEMISVÕRGUSTIKUD
    Hierarhilise valitsusmudeli asemel on valitsuse keskmes tuumtäitevvõim kui võrgustikud, mis valvavad madalate tasandite funktsionaalseid poliitikavõrgustikke (policy networks).
    Riik muutub institutsioonidevaheliste võrgustike kogumiks, kuhu kuuluvad valitsuse ja ühiskonna toimijad , mis on suutelised suunama või reguleerima
    Võrgustike liigid:
    • Valitsustevahelised , Kolmepoolsed(avalik, äriline ja mtü sektor), Riikeläbivad e transnatsionaalsed.

    POLIITIKA ÜLEKANDMINE
    Poliitika ülekandmine(policy transfer): ühe riigi toimimisviis teatud küsimuses võetakse teise poolt üle. See võib olla nii vabatahtlik kui sunnitud. Poliitika ülekandmisele võib viia ka rahvusvaheliselt lõimunud mittetulundussektori surve. Üsna lihtsalt teostatav organisatsiooni tasandil, problemaatiline institutsiooni tasandil, kuid praktilisel võimatu väärtuse tasandil.
    GOVERNANCEI VARJUKÜLJED:
    Vastutuse kadumine. Riigi tühjendamine ehk tegelik võim varjujääda soovivatel ärisektori toimijatel, poliitikud marionettidena, valijatel vähe lootust mõjutada.
    Governande kui varasema jätk...
    Riikidel on jätkuvalt mitmeid võtmerolli kindlustavaid eesõigusi ehkki nende kasutamisviis erineb klassikalisest kujutlusest. Formaalset võimu on alati täiendanud sisulline:korraldusi ja järelvalvet on täiendanud läbirääkimised.Poliitika edukas elluviimine on alati nõudnud nii vormilist õigusvõimu kui ettevõtlikkust ja poliitikatunnetust.

    VALITSUS JA MAJANDUS


    Poliitilise majanduse ideaaltüübi määramise küsimused:Kes määrab, mida toota? Kes määrab hinna?Kes määrab kuidas kaubad ja ressursid jagatakse? Missugune on riigi roll?
    MAJANDUSKORRAD
    On olemas 2 poliitilise majanduse ideaaltüüpi: turumajandus ja käsumajandus .
    Segamajandust võib mõista kui püüdu ühendada turu-ning käsumajanduse eeliseid ning vähendada puudusi.Segamajandus otsib keskteed.Tänane segamajandus on turutüüpi.
    SEGAMAJANDUS
    Kontroll majanduse üle on jagatud riigi ja erasektori vahel. Võtmeharud (ettevõtted) on riigi, enamik majandusest eraomandis. Otsused tootmise kohta on tehtud enamasti lähtudes turumajanduslikust aspektist .Riigiettevõtted töötavad plaanide järgi, riik paneb õigusliku regulatsiooni kaudu paika majanduse tegevuskeskkonna ja üldised arengusuunad . Hind kujundatakse tavaliselt nõudluse-pakkumise tulemusel. Erasektor tegutseb kasumist lähtudes, riik nõuab osa maksudeks .
    RIIK MAJANDUSES võib olla..
    .. tarbija, ostes tootjalt kaupa. ..Ta võib olla majandusüksus/omanik,kontrollides tootmisfaktoreid. Ta võib olla ettevõte, tootes kaupa. Ta võib reguleerida tarbijate-tootjate vahelisi suhteid ajades poliitikat, mis määrab nende käitumist.Ta võib olla tööandja, Ta võib maksustada majanduses osalejate vahelisi tehinguid . Ta võib toimida ümberjagajana , ükskõik kellele raha anda.
    RIIK JA MAJANDUS
    Riigi tegevus nõuab raha.Raha saadakse maksudest v riigiomandist.
  • Vasakule Paremale
    Valitsemine #1 Valitsemine #2 Valitsemine #3 Valitsemine #4 Valitsemine #5 Valitsemine #6 Valitsemine #7 Valitsemine #8 Valitsemine #9 Valitsemine #10
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-10-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Tirtssu Õppematerjali autor
    Governance. Goverment. Turutõrked. Riigitõrked. Heaoluriik. Avalik sektor. Asutused. Valitsemistehnikad. Halduspoliitika. Valitsus ja majandus.

    Sarnased õppematerjalid

    Riigi ja valitsemise III osa
    28
    doc

    Riigi ja valitsemise III osa

    Põhineb kodanikujulgusel. Võimude tahtmisi võimalust mööda saboteeritakse, nende tegemisi boikoteeritakse jne Eraldatusesaared ­ totalitarismis väikesed rühmad, kus kehtivad teised mängureeglid ja suhtlusõhustik kui ametlikul tasandil Demokraatia määratlus Demokraatia = rahvavalitsus Demokraatia on valitsemisviis ehk poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe. Demokraatia mõiste ® Poliitiliste liidrite valitsemine, kus võim põhineb piiratud mandaadil, mis on saadud üldvalimiste kaudu valijatelt, kellel on poliitikas osalemise ja opositsioonis olemise õigus ® Nõudlikum määratlus: selliselt valitud valitsejad peavad ka tegutsema üldsuse huvides. Riigivõimu piiratus n Riigijuhtide võimu põhinemine rahva volitusel e mandaadil, mis on antud valimistega teatud tähtajaks. Uueks volitusteajaks võib nii

    Riik ja valitsemine
    Poliitika ja valitsemise alused harjutustesti õiged vastused
    13
    docx

    Poliitika ja valitsemise alused harjutustesti õiged vastused.

    ebakompetentsuse tasandini. 152. Ministeerium on - haldusasutus, mille ülesanne on tagada seadusandluse elluviimine - poliitikat kujundav asutus, mille ülesanne on valdkonna ekspertasutusena täiustada seadusandlust. 153. Valitsemise detsentraliseerimine - Tagab kohalikele omavalitsusele suurema autonoomia keskvõimust - Tõstab potensiaalselt avaliku võimu legitiimsust 154. Mitmetasandiline valitsemine hõlmab võimu ja pädevuste jagunemist - Kohaliku omavalitsuse ja keskvõimu vahel - Euroopa Liidu ja riigi keskvõimu vahel - Kohalike omavalitsuste ja nende moodustatud ühisorganite vahel 155. Millised küsimused kuuluvad kohaliku omavalitsuse pädevusse? - Kõik, mis omavalitsus lepingutega endale võtab - Kõik, mis selgesõnaliselt seadusega antud 156. Governance tähendab - Ühiskonna valitsemiskorraldust 157

    Politoloogia
    Poliitika ja valitsemise alused eksamiks kordamise konspekt
    14
    docx

    Poliitika ja valitsemise alused eksamiks kordamise konspekt

    Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks (sügis 2014) Politics- sisend. poliitika võimuvõitlusena (nn päevapoliitika). Policy- väljund. poliitika tegevusalade elluviimine (rakenduspoliitika). Eastoni süsteem- Sisend (huvid ja vajadused) must kast (poliitika kujundamine) väljund (otsused, meetemed). Poliitika- kujundamine. Valitsemine- otsuste elluviimine Valitsemine (government) tsentraliseeritud, hierarhiline, keskmine riiklik kontroll ja juhtimine, rõhk sisendil ja väljundil. Valitsetus (governance) detsentraliseeritud, mitmetasandiline/horisontaalne, paindlik, eneseregulatsioon, rõhk pideval protsessil. Valitsemise rollid: ressursside jagamine- hüvede ja väärtuste jagamine; piirangute ja õiguste kehtestamine- regulatsioon ja seadusandlus; põhiväärtuste kaiste- eksistentsiaalsete dilemmade lahendamine, julgeolek, kord, sots kaitstus. Sotsioloogiline- riik on ühiskonnarühmade kogum, lähtub ühisk. Vajadustest ja reeglitest Õiguslik- k

    Poliitika ja valitsemise alused
    Poliitika ja valitsemise alused
    19
    doc

    Poliitika ja valitsemise alused

    kohaliku omavalitsuse korraldamise traditsioonid Euroopas. Missugusele mudelile sarnaneb Eesti tänane korraldus? Kohalik omavalitsus tähendab elanike õigust, võimet ja kohustust iseseisvalt otsustada ja korraldada kohaliku elu küsimusi. Kohaliku omavalitsuse õiguse teostamiseks moodustatakse omavalitsusorganid. Eestis linna/valla volikogu ja valitsus abiorganitega. KOV võib olla ühe- või mitmetasandiline. Ühetasandiline tähendab seda, et valitsemine on tsentraliseeritud, KOV toimib keskvalitsuse haruna. Mitmetasandilisus tähendab seda, et omavalitsustel on suur otsustusõigus, valitsemine ei ole tsentraliseeritud. Suurbritannias on 2tasandiline haldusjaotus, Saksamaal 3tasandiline, Prantsusmaal aga ühetasandiline. Eesti mudel sarnaneb Suurbritanniale, sest ka meil on kahetasandiline võimujaotus. 83. Selgita subsidiaarsuse / täiendavuse / lähimuse põhimõtet.

    Arenguõpetus
    POLIITIKA JA POLIITIKA UURIMINE
    13
    docx

    POLIITIKA JA POLIITIKA UURIMINE

    ebakompetentsuse tasandini. 18. Ministeerium on haldusasutus, mille ülesanne on tagada seadusandluse elluviimine; poliitikat kujundav asutus, mille ülesanne on valdkonna ekspertasutusena täiustada seadusandlust. 19. Valitsemise detsentraliseerimine tagab kohalikele omavalitsustele suurema autonoomia keskvõimust; tõstab potentsiaalselt avaliku võimu legitiimsust. 20. Subsidiaarsusprintsiip tähistab otsustamist madalaimal otstarbekal tasandil. 21. Mitmetasandiline valitsemine hõlmab võimu ja pädevuste jagunemist kohaliku omavalitsuse ja keskvõimu vahel; Euroopa Liidu ja riigi keskvõimu vahel; kohalike omavalitsuste ja nende moodustatud ühisorganite vahel. 22. Millised küsimused kuuluvad kohaliku omavalitsuse pädevusse? -Kõik, mis omavalitsus lepingutega endale võtab; kõik, mis selgesõnaliselt seadusega antud. VALITSEMINE 1. Valitsetus e governance tähendab ühiskonna valitsemiskorraldust. 2

    Politoloogia
    AVALIKUD POLIITIKAD EKSAMIKS 2014
    22
    docx

    AVALIKUD POLIITIKAD EKSAMIKS 2014

    Reeglina inimeste argielu puudutavad poliitikad; seega julgeoleku ja välispoliitikat ei hõlma Erinevate valdkondade poliitikate arv on sõltuv riikliku sekkumise ulatusest Laias laastus majandus ja sotsiaalvaldkond Majandusvaldkond maksu ja eelarvepoliitika, majandus, hõive, energia ja eluasemepoliitika Sotsiaalvaldkond haridus, hoolekande, pensioni, tervishoiu, perepoliitika Paljud valdkonnad ka läbivad ­ nt hõivepoliitika nii majandus kui ka sotsiaalvaldkonnas Kaasaegne valitsemine reeglina eeldabki erinevate valdkondade ühildamist ­ nt pere ja hõivepoliitika; haridus ja hõivepoliitika jne Avaliku poliitika eesmärkide keerukus Vastuolulisus ­ nt majanduses kasum, sotsiaalpoliitikas vähem ebavõrdsust , * sageli mitterahalisus, pikk perspektiiv Avalik sektor ei saa oma olemuselt olla lõpuni efektiivne ­ turutõrgete likvideerimine ja/või maandamine; avalikkuse poolehoiuga arvestamine Baber ­ 10 põhjust, miks avalik poliitika erasektorist erineb

    Politoloogia
    POLIITIKA JA VALITSEMIS ALUSED TEST 1 - 12 vastused
    77
    xlsx

    POLIITIKA JA VALITSEMIS ALUSED TEST 1 - 12 vastused

    a. tähendab võimu delegeerimist kohalikult tasandilt kesktasandile b. tagab kohalikele omavalitsustele suurema autonoomia keskvõimust c. tõstab potentsiaalselt avaliku võimu legitiimsust d. tagab omavalitsuste võrdse ja ühetaolise arengu 20. Subsidiaarsusprintsiip tähistab a. subsiidiumide jagamise aluspõhimõtteid b. kohalike omavalitsuste autonoomsust keskvõimust c. otsustamist madalaimal otstarbekal tasandil d. otsustamist võimalikult kohalikul tasandil 21. Mitmetasandiline valitsemine hõlmab võimu ja pädevuste jagunemist a. kohaliku omavalitsuse ja keskvõimu vahel b. Euroopa Liidu ja riigi keskvõimu vahel c. ministeeriumi ja selle allasutuse vahel d. kohalike omavalitsuste ja nende moodustatud ühisorganite vahel 22. Millised küsimused kuuluvad kohaliku omavalitsuse pädevusse a. kõik haridusega seonduvad küsimused b. kõik maaeluga seonduvad küsimused c. kõik, mis omavalitsus lepingutega endale võtab d. kõik, mis selgesõnaliselt seadusega antud

    Riigiteadused
    Heaoluriigi mudelid konspekt kokkuvõte
    58
    docx

    Heaoluriigi mudelid konspekt/kokkuvõte

    1. Loeng Peamised heaolurežiimid Milleks mudel vajalik on: mudel kui ideaaltüüp: seletab konkreetset nähtust teooriast tulenedes. Mudel kui stat. võrreldavus. Mitte kõik rikkad riigid ei ole HR. nt diktatuur. HR-ist rääkides peame silmas mingit riiki, mis on tõsiselt käsile võtnud sotsiaalkindlustussüsteemid. Klassikaline arusaam HRst: Turg ja valitsus hoiavad üksteist tasakaalus. HR kui turutõrgete pehmendaja: Barr: “HR aitab kaasa majanduslikult efektiivsuse saavutamisele. HR teeb midagi sellist, mida turud ei tee või teevad seda ebaefektiivselt.” : de-commodification ehk lahtikaubastamine. Kaasaegne arusaam HR: Riik, turg ja kodumajapidamine on omavahel sektoriti seotud. Richard Titmuss 1960nd: 1. Residuaalne mudel-jääkrahastamise mudel: Indiviidi heaolu peavad tagama turg ja pere, kui need ebaõnnestuvad, siis sekkub riik. Riigi sekkumine on ajutine (hädaolukorras) 2. Industrial performance mudel- tööpanuse mudel:vajadused peavad saama rahuldatud vastavalt

    Heaoluriigi mudelid




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun