Avalik juhtimine ja avalik teenus (0)

Teema 1: Avalik juhtimine ja avalik teenus
1. Mis on avalik haldus, avalik valitsemine ja avalik juhtimine? Võrrelge kontseptsioone omavahel. *Avalik haldus - on täidesaatva riigivõimu tegevus. Avalik haldus keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile. Ametnike ja poliitikute omavaheline seos; avalike teenuste üle otsustamine/osutamine; avalik haldus on koostöögrupp, mis hõlmab kõiki kolme võimuharu; on avaliku poliitika protsessi osa.*Ülesanded - Avaliku korra ja julgeoleku kaitse; Üksikisiku arengu ja toimetuleku toetamine ; Ühiskonna arengu soodustamine ja juhtimine; Avalikule võimule aineliste vahendite kindlustamine; Haldusvõime korralduslik tagamine: institutsioonid, töötajaskond, töövahendid.
*Avalik valitsemine ( Public governance) – tähendab viise, kuidas sidusrühmad omavahel suhtlevad, et mõjutada avaliku poliitika väljundit. Valitsemine on dünaamiline ja mitmekülgne nähtus–hea haldus kaasab avalikkust, suurendades sellega usaldust avaliku halduse vastu ja võimaldades nii osutada paremaid teenuseid. Halb valitsemine põhjustab madalat moraali ja vaenulikke suhted, mille tagajärjeks on viletsad tulemused või halvemal juhul sisuliselt kasutud organisatsioonid .
*Avalik juhtimine ( Public management) - Juhtimistehnikad, et suurendada raha väärtust, mis on antud avalike teenuste osutamiseks; Nii avaliku sektori organisatsioonide, kui ka avalikke teenuseid osutavate era- ja kolmanda sektori organisatsioonide juhtimine. Põhimõtted: 1)STRATEEGILINE PLANEERIMINE - Eesmärkide ja prioriteetide sõnastamine; Tegevuskava eesmärkide saavutamiseks. 2) PERSONALI JUHTIMINE- Töö analüüs; Personali arendamine. 3) TULEMUSJUHTIMINE JA AUDITEERIMINE VÄLISKESKKONNAGA ARVESTAMINE – Võrgustikjuhtimine; suhtekorraldus .
2.Mis on avalikud teenused, miks on neid raske selgepiiriliselt eristada erasektori kommertsteenustest? Tooge näited
*Avalik teenus - Avalik teenus on teenus, mille kättesaadavus kõigile on tagatud riigi poolt või avaliku halduse asutuse poolt (sh riigiasutused , omavalitsused või nende tellimusel avalikkusele osundatav teenus). Avaliku teenuse osutamise kohustuse võib ametiasutus panna teenust pakkuvale üksusele (lennundus-, raudtee - ja maanteveo ettevõtjad , energiatootjad, riigi tellimusel töötavad haiglad, haigekassa, koolid, lasteaiad jne) üleriigiliselt või piirkondlikult. Juriidilistel isikutel ega eraisikutel ei ole kohustust pakkuda avalikku teenust, kuid nad võivad oma teenuse soovi korral muuta kõigile kättesaadavaks, kas tasu eest (nt sideettevõtted) või tasuta (nt heategevuslik tasuta toitlustamine vähe kindlustatud isikutele, eratelevisioon, era raadiojaamad).
*Avaliku juhtimise erinevus avalikust valitsemisest - Avalik juhtimine tähtsustab tulemust, avalik valitsemine aga osalejate tundmust protsessi ajal. Avalik juhtimine keskendub protsessidele ehk juhtimisele. Avalik valitsemine pigem kontekstile ehk mida juhtida.
3. Iseloomustage avaliku sektori tegevuskeskkonda ja võrrelge seda erasektori tegevuskeskkonnaga.
Era- ja avalik sektor täidavad ühiskonnas erinevaid funktsioone ja omavad seega erinevaid eesmärke. **Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Institutsionaalsest aspektist lähtudes kuuluvad avalikku sektorisse riigi- ja munitsipaalasutused, -fondid ja –ettevõtted. Avaliku sektori funktsioonideks on riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine, seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine, riigikaitse , avaliku korra tagamine, riigi rahvusvahelise esindatuse tagamine ja riigi kodanikkonna määratlemine. Eesmärk ei ole saada materiaalset kasu, vaid tagada maksimaalne heaolu, eesmärgiks on teenida ühiskonda ning osaleda halduspoliitika elluviimisel.
** Erasektor - Äriühing on aga äritegevuse eesmärgil loodud eraõiguslik juriidiline isik. Äriühinguteks võivad olla aktsiaselts , tulundusühistu, täis-, usaldus- ja osaühing, eesmärk kasumi teenimine.
4. Mida tähendab vastutuse hajumine ja miks seda avaliku sektoris esineb rohkem kui erasektoris?
**Avalikus sektoris- vastutus hajutatakse erinevate ametkondade vahel. Avaliku sektori organisatsioonide eelarvete koormuse vähendamine, mille poole on püritud mitmete traditsiooniliste avaliku sektori teenuste osutamise delegeerimisega eraõiguslikele juriidilistele isikutele.
5. Miks on avalikud teenused bürokraatlikumad kui kommertsteenused ?- Avalikus sektoris on sügavhierarhia ja tugev kontroll. Ärisektor põhineb pooltevahelisel konkurentsil. Bürokraatia on loodud selleks, et võimalikult täpselt ja ühetaoliselt tagada reeglite ja avaliku huvide täitmine.
Kuidas avaldub bürokraatlikkuse positiivsus ja negatiivsus avalikus sektoris? **Bürokraatia negatiivne -bürokraatia püüd universaalsusele ja ühetaolisusele põrkub indiviidide huvide ja ühiskonna probleemide ainulaadsusele ning ettenägematutele situatsioonidele. Sõnal “bürokraatia” halvustav tähendus. Tavainimeste jooksutamine. Paberiuputus, asjaajamine aeganõudev.
**Bürokraatia positiivne - bürokraatia areng on soodustanud ühiskonna demokratiseerumist, sest oluliseks muutus ametialane kompetentsus, mitte sünnipära või rahakoti paksus. Bürokraatliku organisatsiooni tugev külg on koolituse ja ametinõuete tugev seos. Bürokraatiata ei saa tänapäeval läbi ka ükski äriettevõte, kui ta tahab efektiivselt töötada.
* asjaajamine on seotud kindlate reeglitega; * selge tööjaotus ja ametivõimu piirid on kindlaks määratud;* kehtivad ametinõuded;*tegevus dokumenteeritakse;* ametikohad on korraldatud hierarhiliselt, madalamal seisev tase on järgmise, kõrgemal seisva taseme kontrolli all;* toimub ametkonna professionaalne koolitamine jne.
6. Kuidas on tänapäevane valitsemiskorraldus kujunenud? –. Klassikaline valitsemiskorraldus on teisenenud laiemaks avalikuks sektoriks, mille valitsusasutuste kõrval moodustavad mitmesugused avaliku sektoru organisatsioonid. Riik teostab võimu ka kordineerimise ja mobiliseerimise käigus. Seega on avalikus sektoris palju eritüübilisi asutusi.
7.Miks on vaja nii palju valitsusasutusi ja milliseid rolle need täidavad? – Valitsusasutustel on selged rollid. Ministeerium kujundab poliitikat, riigiametid kohandavad seda täitmiseks, hallatavad asutused ja kohahaldusorganisatsioonid viivad seda ellu. Avaliku sektori põhilised korraldusmudelid on klassikaline hierarhia , tasakaaluhierarhia ning minimaalriigi mudel. Riigi hallatavad asutused moodustatakse valitsusasutustele tugiteenuste osutamiseks või teenuste teenuste osutamiseks kodanikele .
8. Millised on avaliku sektori põhilised korraldusmudelid? - *riigikeskne hierarhia;* tasakaaluhierarhia;*minimaalriigi muster.
Teema 2: Avaliku organisatsiooni juhtimise alused
1.Kuidas iseloomustada organiseeritud anarhiat? - Välistab töötaja allumise kindlale isikule; Võimaldab ise oma tööülesannete täitmise eest vastustada; Võimaldab vähendada korruptsiooni; Topeltkontroll; Raske kehtestada formaalseid reegleid.Millal osutub organiseeritud anarhia otstarbekaks ja millal mitte? - Suureneb ametniku töö efektiivsus; Väheneb töö rutiinsus; Väheneb materiaalse stimuleerimise osakaal; Suureneb kvalifikatsioon; Suureneb vajadus suurendada töötasu; Võib suureneda kodaniku- või situatsioonikesksus;
Kõige loogilisem on võrrelda organiseeritud anarhiat Mintzbergi adhokraatiaga, millega on kõige enam sarnasusjooni ja mille vastandiks on pigem tsentraliseeritud võimujaotus ja selge käsuliin organisatsioonis. - ** Mintzbergi adhokraatiaga- Peamine kordinatsiooni mehhanism on vastastikune kooskõlastamine ; Organisatsiooni võtmelüli on tugipersonal /koos tegutseva tuumikuga tegev- adhokraatias; Organisatsiooni disain - tööde tugev horisontaalne spetsialiseerumine , tugev väljaõpe; Toimingud - Vähene formaliseeritus, orgaaniline, funktsioonide ja turgude järgi; Üksus on läbivalt väike; Tegevuse piiratud plaanimine /eriti administratiivses adhokraatias/; Palju läbivaid koostöömehhanisme; Valikuline detsentraliseerimine.??????????????????????????????????????????????????????????????????????
2.Millal on mõttekas võim tsentraliseerida? - **Tunnused- Selged käsuahelad;Juhi võim on motivatsiooni allikaks; Organisatsiooni esindamine on selgelt määratletud jne.Tsentraliseeritud riik on tugeva keskvõimuga riik, mille üksikutel osadel on vähene otsustamisõigus. Enamik otsuseid langetatakse pealinnas. On mõttekas tsentraliseerida kui on vaja kehtestada tugevat kontrolli / pideva kontrolli tagamine.
Millised on võimu tsentraliseerimise eelised ja millised on puudused?- Tsentraliseeritud ühistute nõrgad küljed on seotud peamiselt liikmeskonna probleemidega. Kui tsentraliseeritud ühistul on suhteliselt palju liikmeid, on neil raskusi enda sidumisel tsentraliseeritud ühistuga. Kuigi liikmed hääletavad tsentraliseeritud ühistu tegevuse asjus volinike süsteemi või mingite teiste vahendite ( piirkondlikud koosolekud) kaudu, tunnevad liikmed sageli, et nad on ühistu praktilisest tegevusest liiga kaugel ja ei oma võimalust piisavalt kaasa rääkida. Tsentraliseeritud süsteemide puhul on oht, et tulud jaotatakse kogu süsteemi peale ühesuguste reeglite järgi ning ei võeta arvesse mõne piirkonna liikmete suhteliselt suuremat tegevuse efektiivsust
Millistes situatsioonides on avaliku sektoris võimu tsentraliseerimisel suurim mõju ? – ???????
3. Millal on otstarbekas liidrile/ juhile tagada alluvatest paremad, võrdsed või halvemad tingimused? * EGALITAARNE ( võrdsus)- ehk juhil on alluvatega sarnased tingimused - sotsiaalse võrdsuse pooldamise süsteem on orienteeritud saavutustele. See tagab individuaalsuse. Sobib rohkem väiksemate kollektiividega ettevõtetele ;
* ELITAARNE ehk juhil on paremad tingimused alluvatest- suur organisatsioon , kus juhil tunduvalt suurem vastutus ,kui alluvatel. *Juhil halvemad tingimused – mikro ettevõte, paari inimesega??????????????????
4. Mis on vastandlike väärtuste raamistik ja mis on selle idee? -???????????????
Mis on juhi tüübi negatiivne tsoon ja mis positiivne ? (Quinn et al artikkel)-????????????????
5. Iseloomustage üldiselt erinevaid juhi tüüpe, mis on neile tüüpidele iseloomulik.-
**Lepitaja- liider – kujundab meeskonda, kujundab osalusotsustamise mehhanismid . juhib ja lahendab konflikte.
**Kasvataja- mentor - mõistab ennast ja teisi . Hea sugestiivne suhtleja . Oskab kasvatada järelkasvu.
**Uuenduste genereerija – vastuvõtlik uuendustele. Loov, mittetraditsioonilise mõtteviisiga. Muutuste algataja ja juhtija.
** Poliitik -vahendaja- suudab tagada ja hoida poliitilist toetust. Suudab läbirääkimistel saavutada kokkuleppeid ja poolehoidu oma seisukohtadele. Suudab esindada ja kaitsta ideid.
**töömesilane– oskab tulemuslikult tegutseda .Kujundab samasuguse tööka meeskonna.Oskab planeerida aega ja ületada stressi.
** direktor -manager –kujundab visiooni, ja seadustab eesmärgid. Oskab kujundada ja organiseerida organisatsiooni. Oskab efektiivselt otsustamist delegeerida.
**kordineerija-masinist – juhib süsteemiarenduse projekte. Kavandab tööprotsesse. Oskab kordineerida erinevaid funktsioone.
**jälgija-uurija – jälgib iga ametniku tegevust. Juhib kollektiivset toimimist. Juhib organisatsiooni toimimist.
6. Iseloomustage Mintzbergi nelja konfiguratsiooni tüüpi - masinbürokraatiat, professionaalset bürokraatiat, divisjonaalset mudelit ja adhokraatiat. –
**Masinbürokraatia ( siseprotsesside mudel) - Eesmärgiks on töö strandardiseerimine; Spetsialiseerumine horisontaalselt ja
Vertikaalselt; Töö maksimaalne lihtsustamine; Lihtne ja vähe-kvalifitseeritud tööjõud ; Organisatsiooni identiteet ja sümbolid; Maksimaalne tsentraliseerimine; Käsuliinid; Strateegia kujundatakse ülevalt alla. Nt.politsei-ja piirivalveamet, pensioniamet.
**Professionaalne bürokraatia ( inimsuhete mudel)- Töötavas tuumikus on kõrge kvalifikatsiooniga töötajad; Keeruliselt
Standardiseeritud olukorrad; Oskuste standardiseerimine; Organisatsiooni identiteet; Sõltumatus keskkonnast; dünaamilised töösuhted; Selge vertikaalne spetsialiseerumine; Suur tugistruktuur; formaliseerimine; administraatori roll. Nt. üldhariduskoolid, puuetega inimeste rehabilitatsiooni keskused, nõustamis-ja koolituskeskused.
**( Organisatsiooni) Divisjonaalne mudel ( ratsionaalsete eesmärkide mudel) - Toimivad muutuvas, ent ennustatavas keskkonnas; Programmide realiseerimine; Juhtimine eesmärkide alusel; Kliendi huvidele keskendumine; Iseseisvad allüksused. Juhile autonoomia ja vastutus; Tulemuspalk; Tulemused jätkusuutlikud; Finantsautonoomia Standardid kui metoodilised juhised; Juhtimisoskuste tõus; Hea finantsjuhtimise süsteem. Nt. ministeeriumi valitsemisala , kliinikum, töötukassa .
** Adhokraatia ( õppiv organisatsioon ) - Suur paindlikkus; Õppivad organisatsioonid; Töötaja suudab ise oma töö ümber Organiseerida; Juhtimine väärtuste alusel; Innovaatilisus, kiiresti muutuv ja keeruline keskkond. Organisatsiooni imago; Üleminek konkurentsikeskkonda – grandid; Kodanike kõrgemad ootused; Vajaduste pidev muutumine; Konfliktsed huvid; Personali eneseteostusvajaduse tõus; Projektipõhiselt organiseeritud asutus; Vähene formaliseeritus; Sisendressursside juurdevoolu tagamine. Nt. teatrid, ülikoolid, valitsuskomisjonid.
Millistes tingimustes on neid avalikus sektoris otstarbeks kasutada? - ????????????
*Masinbürokraatia otstarbekas kasutada - Põhitegevuseks on elluviimine ; Üldised reeglid töö ühtlustamiseks; Suurendada kodanike võrdset kohtlemist; Läbipaistvuse tagamiseks; Regulatsiooniasutused; Kontrolliasutused; Ohutusbürokraatia.
*Professionaalne bürokraatia TINGIMUSED TOIMIMISEKS: Keeruline, kuid stabiilne keskkond; Tehnoloogia suhteliselt väike roll; Klassikaliselt avalik teenistuja.
*Divisionaalne mudel - ratsionaalsete eesmärkide puhul.
*Aldhokraatia – paidliku teema- või eesmärgipõhiste meeskondade kogumid, mille koosseis pidevalt uueneb sõltuvalt ühtede eesmärgide saavutamisest ja uute kujunemisest.
Millised on nende konfiguratsioonid eelised ja puudused?- ?????????????
7. Iseloomustage töötaja ja juhi rolle 4 organisatsioonitüübi puhul (võimukeskne, rollikeskne, saabutuse - ehk ülesandekeskne ja toetuse -ehk isiksusekeskne) -
1)Võimukeskse organisatsiooni sees püüavad juhid saavutada absoluutset kontrolli oma alluvate üle. Võimupositsioonil olijad kasutavad ressursse teiste töötajate vajaduste rahuldamiseks või ka mitterahuldamiseks ning kontrollivad seeläbi nende käitumist. Ideaalne võimukeskne liider on karm, aga õiglane ning lojaalsete alluvate suhtes heldekäeline. Tema võimualused usaldavad teda. Kui inimesed teavad, mis on aktsepteeritud ja mis mitte, tunnevad nad end suhteliselt ohutult.
* Rollikeskne organisatsioonitüüp kujunes kui vastureaktsioon võimukesksele organisatsioonile. Rollikultuur asendab juhtide varjamatu võimu struktuuride ja protseduuride süsteemiga. Struktuurid ja süsteemid pakuvad alluvatele kaitset ning kindlustavad organisatsiooni stabiilsuse. Võimuvõitlust hoitakse ohjes reeglite ja ettekirjutiste abil. Rollile orienteerumise eeliseks on kord, töökindlus, ratsionaalsus, kooskõlalisus. Saavutamaks turvalisust, mis on seda tüüpi organisatsiooni üks olulisemaid eesmärke, määrab ta jäigalt ja rangelt kindlaks igaühe rolli ning aruandmise korra.
* Sooritusele orienteeritud organisatsioon kaasab inimesed ühise eesmärgi elluviimisele. Olles jäägitult pühendunud ühisele eesmärgile, annavad inimesed omal vabal tahtel tavalisest suurema panuse ja vastavalt sellele edeneb tavapärasest edukamalt ka kogu üritus. Organisatsiooni struktuuri, funktsioone, kõiki toiminguid hinnatakse eranditult sellest seisukohast, kuivõrd need aitavad kaasa peaeesmärgi saavutamisele. Ajale jalgu jäänud juhid vahetatakse välja, liikumist pidurdavaid reegleid ja rolle muudetakse vastavalt vajadusele. Kui töötajal pole nõutavaid teadmisi ja oskusi, koolitatakse ta ümber või asendatakse teisega. Täielikku pühendumist, töötamist jõuvarude piiril on pikema aja jooksul raske taluda, töötajad kipuvad läbi põlema, esialgne vaimustus raugeb.
* Toetusele orienteeritud organisatsioonikultuuri võib määratleda kui vastastikust usaldust indiviidi ja organisatsiooni vahel. Sedalaadi organisatsioonis usuvad töötajad, et neid väärtustatakse kui inimolendeid, kui isiksusi. Inimesele pühendatud organisatsioon on sobitatud üksikisiku ajendite ja vajadusiga ning sellest tulenevate töökorralduse nõudeiga. Temalt oodatakse, et ta ei teeks asju, mis ei ühti tema eesmärkide ja väärtushoiakuiga.
Teema 3: Sektoritevaheline koostöö
1. Kuidas suhestub avalik sektor ühiskonna teiste sektoritega? Avaliku võimu peamiseks partneriks on erasektor, sotsiaalvaldkonnas hakkab tugevnema ka kolmas sektor. Peaasjalikult on lepingupartnerite näol tegu kohalike ettevõtjatega, suuremates linnades tuleb kõne alla ka teenuse ostmine väliskapitalil põhinevatelt rahvusvahelistelt firmadelt.
2. Millistel tingimustel peaks avalikke teenuseid delegeerima kolmandale sektorile või ärisektorile. Tooge näited teenus Avalikus halduses mõistetakse lepingulise delegeerimisena avaliku teenuse osutamise üleandmist lepingulisel teel äri või kolmanda sektori subjektile tingimustel, kus avalik sektor tagab teenuse osutamise, säilitades nii teenuse järelevalve - kui ka finantseerimisfunktsiooni. Tänase seisuga on peamiselt erasektorile üle antud enamik kasumit tootvatest ettevõtetest
Nt. teenuse kättesaadavus ja kvaliteet parandamise vajadus; teenuse universaalsuse säilitamine; haldusorgan peab tagama delegeerimisprotsessi läbipaistvuse; delegeeritud teenuse suhtes tuleb teostada järelvalvet; Turu hindamine ja delegeerimisega kaasnevate kulude analüüs; delegeerimisega kaasnevate riskide hindamine.
Kolmanda sektori kaasamine -suurem kaasatusvastutus, parem informeeritus, demokraatia laiendamine, võimu detsentraliseerimine; teenuse osutamise korraladaja on teenuse saajale lähemal; kolmas sektor toob oma tegevusega kohaliku elu korraldamisse rahalist lisandväärtust; Kohaliku ressursi parem kasutamine (inimesed, infrastruktuur ); Ettevalmistused avaliku halduse ümberkorraldamiseks (kodanikeühenduste valmisoleku suurendamine avalike teenuste osutamiseks).
3.Mis erinevus on erastamisel ja lepingulisel delegeerimisel?
*Lepingulisel delegeerimisel annab riik või omavalitsus avaliku teenuse täideviimise üle erafirmale, kodanikuühendusele või teisele avalikule organisatsioonile, kuid säilitab kontrolli ja vastutuse teenuse pakkumise üle. Teenuse finantseerimise kohustus jaguneb reeglina riigi/omavalitsuse ja teenuse lõpptarbija vahel.
**Erastamine - ehk privatiseerimine on omandiõiguse muutmise protsess, mille käigus ettevõtte, agentuuri, avaliku teenistuse või vara omandiõigus viiakse avalikult sektorilt üle erasektorile (ehk eraettevõtted) või eraomandis olevale mittetulundusorganisatsioonile. Avalike ülesannete üleandmine eraõiguslikele isikutele ning ülesannete täitmise allutamine täies ulatuses vabale konkurentsile. Tegemist on nn materiaalse avalike ülesannete üleandmisega ehk teenuse erastamise.
** Erinevus - Erastamise korral kohalik omavalitsus võõrandab mõne seni tema poolt täidetud ülesande (osutatud teenuse), jättes selle turujõudude reguleerida. Kusjuures nii teenuste finantseerimine kui kontroll nende osutamise kvaliteedi üle väljub avalikust sektorist. Seevastu lepingulise delegeerimise korral säilib omavalitsuse kohustus finantseerida kaupa või teenust ning era- või kolmandale sektorile delegeeritakse vaid selle kauba valmistamine või teenuse osutamine. Teiseks kriteeriumiks, mis eristab lepingulist delegeerimist privatiseerimisest, võib pidada kontrolli pakutavate teenuste kvaliteedi üle ning teenuste kättesaadavuse tagamist kodanikele. Seega lepingulise delegeerimise korral jääb omavalitsus nii teenuse finantseerijaks kui kvaliteedi tagajaks.
4. Mis on PPP (public- private - partnership). Tooge näiteid. – PPP on koostöö era- ja avaliku sektori vahel; Ühised eesmärgid; Riskide ja kohustuste jagamine. ehk erapartnerluse projektiga, mille käigus erasektor esindab avalikku sektorit avaliku sektori poolsete ülesannete täitmisel, osutades avalikku teenust või teostades projekti. NT. AE-koostöö kaudu osaleb erasektor traditsioonilistes avaliku sektori valdkondades ning AE-koostöö väljundiks on peamiselt strateegiliste valdkondade (nt transport, tervishoid jne.) arendused, kus teostaja (erasektor) korraldab tavaliselt rahastamise, ehitab ja majandab objekti ning annab lepingu lõppemisel algatajale (avalikule sektorile) tagasi.
5. Milliseid teenuseid peaks üle andma kolmandale sektorile ja mis probleemid sellega võivad kaasneda? Tooge näiteid. Nt. Kõikvõimalikud haridus -, kultuuri- ja sotsiaalteenused ehk nn. pehmed teenused näivad paremini sobivat kolmandale sektorile. *Probleemid- •Ebapiisav konkurents; •Suurenenud vahenduskulud; •KOV haldussuutlikkus;•Raskused tulemuslikkuse mõõtmisel; • MTÜ-de madal haldussuutlikkus; •Rahastamissüsteem;•Lepingute lühiajalisus.Teenuse osutamiseks ei piisa raha; Teenuse osutaja tegevuse fookus kandub ressursside leidmisele; Täiendav koormus järelvalve korraldamiseks ja juhtimiseks; Kodanikeühenduste piiratud majanduslikud võimalused; Korruptiivsete suhete vältimine .
6. Milliseid teenuseid peaks üle andma ärisektorile ja mis probleemid sellega võivad kaasneda? Tooge näiteid. Teenuste lepingulise delegeerimise idee baseerub eeldusel, et erasektor on teatud tüüpi teenuste pakkumisel efektiivsem ning raha eest saadav väärtus on avaliku sektoriga võrreldes suurem. See peaks kaasa tooma teenuste odavnemise ja/või kvaliteedi paranemise, mis lõppkokkuvõttes viib tarbija rahulolu kasvule. Nt. kommunaal-, ühistranspordi-,haljasalade hooldamise jt sääraste „kõvade“ teenuste osutamisel. Linna või valla funktsioonide lepinguline delegeerimine eeldab avaliku raha kasutamist ning poliitilist otsustust. Seega on olemas eeldused võimaliku korruptsiooni tekkeks.
Teema 4: Tulemusjuhtimine
1. Seletage mõisteid: väljundi (output) hindamine, tulemuse hindamine ( outcome ), tõhususe (efficiency) ja effektiivsus (effectivness). Mida peab arvestama väljundi ja tulemuse hindamisel?
* Väljund (output) – tegevuse käegakatsutav ( lihtsasti mõõdetav, praktiline), otsene ja soovitud tulemus: toode, teenus, infrastruktuur, kapital vms, mis tuleneb sekkumise tegevusest. Näiteks koolitusel osalejate arv, kui tegevuseks on koolituste läbiviimine , või erinevate koolituste arv, kui tegevuseks on koolitusprogrammi väljatöötamine.
*Tulemus (outcome) – muutus sihtgrupi teadmistes, õppimises, teadlikkuses, suhtumises, oskustes,
arvamustes, soovides, motivatsioonis või käitumises. Need võivad olla positiivsed ja negatiivsed,
soovitud ja ettenägematud.
* Mida peab arvestama väljundi ja tulemuse hindamisel? – *Väljundid – kelleni jõuame? liikmed, osalejad, kliendid , partnerid jne. ; * Tulemuse hindamine – on lühiajalised( õppimine, teadlikkus) ja pikaajalised tulemused ( käitumine, hoiakud ,väärtused)..
2. Millised on tulemusjuhtimise eelised ja puudused avalikus sektoris? - *tulemusjuhtimise rakendamist soosivad on Keskkonna stabiilsus ja planeeritavus; Väljakujunenud kommunikatsioonikanalid; Planeeritavad tööprotsessid.
*Piiravaks on Ebaselged eesmärgid; Ebajärjepidev juhtimine.
3.Kirjeldage tulemusjuhtimise etappe. –
*Rollide määratlemine organisatsioonis. - Tegemist on ettevalmistava etapiga, kus vaadatakse üle rollid kas konkreetsete ametikohtade või ka üksuste lõikes. Püütakse võimalikult selgelt määratleda ametikoha / üksuse eesmärki, väljundeid (tulemusi), mille eest vastutatakse ning peamisi kompetentse, mida oodatavate väljundite ja tulemuste saavutamiseks on vaja.
*Tulemuskokkulepete sõlmimine. - Tulemuskokkulepe on juhi-töötaja või tippjuhi-allüksuse juhi vaheline kokkulepe sellest, milliseid tulemusi töötajalt, üksuselt antud ajaperioodil nõutakse, mille alusel neid mõõdetakse ning millist organisatsiooni poolset tuge rollikandja, üksus selleks vajab. Tulemuskokkuleppe puhul on oluline rõhutada, et tegemist on kokkuleppega e see eeldab vähemalt kaht osapoolt, kes esitavad omapoolsed ettepanekud ning jõuavad kompromissini. Tulemuskokkulepe võib olla nii suuline kui kirjalik. See võib olla nii eraldi dokument kui ka osa näiteks arenguvestluse kokkuvõttest.
*Isiklikud arenguplaanid.- Tulemuskokkuleppest lähtuv tuleb ülekanda igapäevasesse töösse. Selleks on üks paremaid tööriistu tööplaani või ka veidi laiema tähendusega isikliku arenguplaani koostamine töötaja, üksuse keskselt.
*Tulemuslikkuse (igapäevane) juhtimine-. Juhtide ülesandeks on pidevalt jälgida töötajate, üksuste edenemist tööprotsessis e tulemusteni jõudmises. Oluline on koheselt, kui ilmneb mõni uus tegur, puudujääk, ilmne töötajapoolne alasooritus vms, sekkuda ning vajadusel tuleb siis ka plaane, kokkuleppeid muuta.
*Tulemuslikkuse hindamine.- Tulemuslikkust võib hinnata mitmeti. Kõige lihtsam on seda teha eelnevalt määratletud ja kokkulepitud objektiivsete mõõdikute alusel. Tulemuslikkuse hindamise tulemused on hea kokku võtta tulemusvestluse formaadis juhi ja alluva või tippjuhi ja allüksuse juhi vahel. Vaadatakse üle eelneva perioodi tulemuslikkus, tagasisidestatakse ning vajadusel sanktsioneeritakse ja lepitakse kokku tegevusplaanid järgnevateks perioodideks
4. Mida tuleb arvestada mõõdikute seadmisel avalikus sektoris???????????????????
Teema 5: Strateegiline planeerimine ja juhtimine
1. Mintzbergi 5 P: mida tähendab strateegia kui:
*plaan (plan) - tegevus ja eesmärgid.
* manööver (ploy) - Manööver on strateegia petteliigutuse mõistes – selleks, et viia ellu mingit strateegiat, võib esialgu konkurentidele näidata mingit muud liikumissuunda.
* käitumismuster (pattern)- kuidas toimida, inimeste käitumine, organisatsiooni efektiivsus jm.
*positsioon (position) - organisatsiooni positsioneerimine ja positsiooni säilitamine turul.
*perspektiiv (perspective) - põhiotsused visiooni ja missiooni määratlemise osas .
Iseloomustage ja tooge näiteid?
Strateegia on täna tehtud otsus, mis kujundab organisatsiooni tegevust pika aja jooksul ning peab tagama eesmärkide saavutamise. Strateegilise juhtimise protsess jaguneb viie astmeliseks mudeliks: *Plan - tuleb määratleda, millises äritegevuse valdkonnas ollakse tegevad ja luua visioon sellest, kuhu tahetakse jõuda;* strateegiline visioon ja missioon arendatakse edasi mõõdetavateks eesmärkideks ja oodatavateks tulemusteks;* kavandatakse strateegia soovitud tulemuste saavutamiseks;
* valitud strateegia viiakse ellu;* hinnatakse ettevõtte tegevust ja saavutatud tulemusi. Võetakse arvesse uued arengusuunad; eesmärke; strateegiat või nende rakendamise meetodid.
2. Miks on strateegilist planeerimist avalikus sektoris raske juurutada? - Ulatuslik strateegia muutmine tekitab vastuseisu töötajates ja segadust tarbijates ning enamasti pole see vajalik . Sõltuvalt vajalike sisemiste muudatuste ulatusest võib strateegia ellurakendamine võtta kuid või ka aastaid. Strateegia ellurakendamine on tihti väga kapitalimahukas;rahastamise probleem.
3. Kuidas erineb strateegia roll avalikus sektoris ja ärisektoris? - Erinevalt erasektorist ei ole konkurentsieelist kindlustavate strateegiate rakendamine avaliku sektori organisatsiooni püsimajäämiseks vajalik eeltingimus.
Era ja avaliku sektori strateegia rolli erinevused: * Riigil kui tervikul on sageli märksa enam eesmärke kui erasektori ettevõttel, kusjuures tihti on eesmärgid vastandlikud ning vaid üldjoontes määratletavad (näiteks heaolu tõus, kindlustunde kasv);
* Huvigruppide mõju otsustamisprotsessis- huvigruppidel on avaliku sektori otsustamisprotsessile suurem mõju kui erasektoris.
* Avaliku sektori tuleb strateegilisi plaane kooskõlastada ja jagada paljude teiste organisatsioonidega.
*Erasektor kujundab stiimulid turu signaalide põhjal ning sageli on motivatsiooniallikaks soov turuosa suurendada või kindlustada. Riigi tasandi lähtutakse vajadusest reageerida avalikkuse ja poliitikute survele ja vajadustele.
*Erinevalt erasektorist ei ole konkurentsistrateegiate (nt madal hind jne) kujundamine avalikus sektoris vajalik.
* Lühi- ja pikaajalised plaanid võivad avalikus sektoris olla vastuolus .
* Meedia suur mõju, eelkõige ebaõnnestumiste võimendamine.
* Tegevuste tulemuslikkuse hindamine on avalikus sektoris keerukam kui erasektoris.
* Kliendi määratlemine on avalikus sektoris keeruline.
Samuti tuleb riigi tasandi strateegiliste plaanide koostamisel tagada, et plaanid ei oleks üksnes formaalsed dokumendid .
4. Milline on strateegilise planeerimise ja strateegilise juhtimise erinevus?
* Strateegiline planeerimine - keskendub optimaalse strateegilise otsuse langetamisele.
*Strateegiline juhtimine - keskendub strateegilistele tulem.
5. Mis iseloomustab tänapäeva strateegia kujundamist avalikus sektoris, mis seda mõjutab ja kuidas?
Keskkonna tegurid – poliitilise tasandi mõju; mandaat ; sunnivõim; mõjuulatus; vastutus avalikkuse ees; kollektiivne omand; avatus , kaasatus; eesmärgistamine on konfliktne.
6. Milline on strateegilise planeerimise süsteem tänases Eestis ja mis seda reguleerib? –
Strateegiline planeerimine keskvalitsuse tasandil:
*2002. aastal alustati eelarve strateegia koostamisega
•2005. aastal võttis VV vastu strateegiliste arengukavade määruse
•2006. aastal koostati esimesed valitsemisala arengukavad
• Valdkondlikud arengukavad kooskõlastavad Riigikantselei ja Rahandusministeerium
•Minister kinnitab valitsemisala arengukava ja hallatavate asutuste arengukavad
Teema 6: Teadmusjuhtimine
Teadmusjuhtimise tähelepanukeskmes on teadmised/ teadmus . Teadmus on lahutamatult seotud inimestega ja see võimaldab inimestel efektiivselt tegutseda, mis on vajalik organisatsioonide edukaks toimimiseks. Seega võimaldab teadmusjuhtimise strateegia vajalikel teadmistel jõuda õigel ajal neid teadmisi vajavatele inimestele.
1.Mis on informatsiooni, teadmise ja teadmuse erinevused. Tooge näiteid.
*Informatsiooni- Infojuhtimise eesmärk on tagada teabe salvestamine ja kättesaadavus, tagada õige informatsioon, õigel ajal ja kohas. Keskendub informatsiooni tõhusale haldamisele ja juhtimisele. Koostisosadeks peetaks: infovajaduse väljaselgitamist; info hankimist erinevatest allikatest; infotoodete ja –teenuste arendamist , mis toetavad otsuste vastuvõtmist; keskkonnaseiret jne.
*Teadmiste juhtimine tähendab praktikas teadmiste jagamise soodustamist. Praktikas määratletakse teadmisi enamasti kui vaikivaid teadmisi.
*Teadmuse - teadmusjuhtimise eesmärk on seotud tihedamalt organisatsiooni tulemustega. Teadmusjuhtimine kasutab terminoloogiat ja tehnikaid, mis on laenatud infojuhtimisest.
Nii info- kui teadmusjuhtimine on organisatsiooni eduka toimimise eelduseks .
2. Miks on oluline tegeleda teadmusjuhtimisega avalikus sektoris?-
3. Millised on avaliku ja ärisektori teadmusjuhtimise eripärad?
Erasektoris kasutatakse teadmusjuhtimist eelkõige organisatsioonisiseste teadmiste jagamisel, mis on suunatud konkreetsete valdkondade arendamisele. Avalikus sektoris kasutatakse teadmusjuhtimist nii sisemiste kui väliste teadmiste jagamiseks (teadmiste ammutamine väljaspoolt organisatsiooni ning teadmiste jagamine avalikkusega).
Teema 7: Innovatsioon avalikus sektoris
Innovatsioon on toote, teenuse või süsteemi parandamise, kohandamise või arendamise protsess, mille eesmärgiks on inimestele suurema väärtuse pakkumine. Innovatsioon on pidev protsess, mille tulemuseks on positiivset mõju omav muutus. Innovatsiooni tulemuseks on midagi senisest erinevat, millel on mõju.
1.Millised on innovatsiooni leviku etapid? Tooge näide ühe avaliku sektori innovatsiooni põhjal.
1. Teadmine (knowledge) – indiviid saab teadlikuks innovatsioonist ja selle funktsioonidest;
2. Veendumine (persuasion) – indiviid otsib aktiivselt informatsiooni innovatsiooni kohta
ning kujundab oma poolt või vastu seisukoha;
3. Otsustamine (decision) – indiviid peab otsustama innovatsiooni omaksvõtu kasuks või kahjuks;
4. Kasutuselevõtmine (implementation) – innovatsioon võetakse kasutusele;
5. Kinnitamine (confirmation) – otsitakse lisainformatsiooni innovatsiooni kohta ning jätkatakse innovatsiooni kasutamist või loobutakse sellest. Samas võib kinnitamise etapis leida omaksvõttu innovatsioon, mis oli eelnevalt kõrvale heidetud. Uuringud on näidanud, et hilisemad omaksvõtjad katkestavad innovatsiooni kasutamise suurema tõenäosusega kui varajased omaksvõtjad.
2. Millised on tooteinnovatsiooni ja protsessiinnovatsiooni erinevused avalikus sektoris. Tooge näiteid.
* Tooteinnovatsioon- muutused asjades nagu tooted ja teenused, mida organisatsioon pakub. Nt. pehme helkur.
NT. Iphone tuleb välja enda jaoks uue olulise toote või teenusega;uus väikelapse õnnetusjuhtumi kindlustuspakett).
*Protsessiinnovatsioon –uute tootmis- tarne -ja müügimeetodite loomine, muutused tootmisprotsessis. Nt. e-kool
3. Millised on organisatsiooniinnovatsiooni ja protsessiinnovatsiooni erinevused avalikus sektoris. Tooge näiteid.
*Organisatsiooniinnovatsioon – uuendused juhtimises ja töökorralduses .Nt. arvutijuhiload
*Protsessiinnovatsioon- uute tootmis- tarne-ja müügimeetodite loomine.
4. Millised on takistused innovatsiooni levikul avalikus sektoris?Innovatsioon on avalikus sektoris üldjuhul välistatud ainuüksi institutsionaalse raamistiku tõttu, milles avalik sektor tegutseb. Lisaks ei pea avaliku sektori “innovaatilised” lahendused läbima konkurentsi tihedat sõela, ega sõltu tarbija vabast valikust, sest pakutule lihtsalt pole teist alternatiivi. On ainult see, mida monopoolses seisundis avaliku sektori organisatsioon pakub.
*Avalik sektor on loodud töötama stabiilse ja kindlana ning mitte minema kaasa kiirete muutustega .
*Ümber avaliku sektori ja valiku sektori sees on palju erinevaid kontrolli ja järelvalveorganisatsioone, kellele tuleb aru anda.
*Keskkonnast tulenevalt pole inimesed valmis võtma riske.
Innovatsiooni barjäärid:*Ei ole kokku lepitud protsesse uute ideede tutvustamiseks ja uurimiseks;*Ei ole selgeid mõõdikuid arendustegevuse edu mõõtmiseks.
5. Miks on innovatsiooni juurutamine avalikus sektoris keerulisem kui ärisektoris?
Kui erasektorist tulev innovatsioon on sunnitud konkureerivate lahenduste survest tulenevalt arvestama tarbija huvidega (kasutuslihtsus, hind, disain), siis avaliku sektori uuendused taolist nõudlikku filtrit läbima ei pea. Alternatiivseid valikuid üldjuhul pole ja kui uuendus on vähegi keerulisem või kulukam , siis tarbijal ei ole seda sageli võimalik mitte kasutada. See tingib olukorra, kus innovatsiooni lipu alla viiakse ellu uuendusi, mis on sageli toored, tarbija reaalsete vajaduste ja huvidega mitte arvestavad lahendused.
6. Miks innovatsioon avalikus sektoris on oluline teema avaliku juhtimise valdkonnas?
Avaliku sektori innovatsiooni fookuses on probleemide lahendamine inimeste heaks.Innovatsioon peab aitama täita konkreetse avaliku sektori organisatsiooni missiooni senisest efektiivsemalt.