Konspekt

Hiir, Miki

Konspekt (0)

Põhikool - Ühiskond - Avalik haldus

1 Hindamata

Nüüdisühiskond

Nüüdisühiskonda iseloomustavad:

Ühiskonnasektorite eristatavus

Vastastikune seotus

Tööstuslik kaubatootmine

Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises

Vabameelsus inimsuhetes ja vaimelus

Inimõigusete tunnustamine
19. sajandil kujunesid välja 3 põhilist sektorit:

Tulundus ehk ärisektor ehk majandus

Avalik ehk poliitiline sektor

Mittetulundussektor (kodanlik algatus )

Tööstusühiskonna põhijooned

Majanduses tõusis esile tööstuslik tootmine.

Tööd korraldati konveieritel

Ratsionaalsus – range arvestus

Bürokraatia – ametnike võim

Tööaeg domineerib puhkeaja üle
Tööstuspööre ja üleminek kapitalismise muutis oluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust.

Leibkonnamudelid

Linna- ja maarahvastike suhtarv

Tööhõive majanduse põhivaldkondades
Postindustriaalne ehk tööstusjärgne ühiskond.

Kõrgtehnoloogia massiline kasutamine

Kirjaklassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud
Tertsiaar- ehk teenindussektor .

Osatähtsus kasvas hankiva ja töötleva tööstuse arvelt
Postindustriaalse ühiskonna juures tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Postindustriaalne ühiskond vajab:

Haritud spetsialiste

Tsentraliseeritust ja paremini kooskõlastatust
Adam Smith – propageeris kujunevaid turumajandussuhteid – olles veendunud nende paremuses. Rõhutas, et väärtusi loob majanduses inimtöö. Turumajandus toimub kõigi hüvanguks.
Karl Marx – kapitalism tähendas niisugust tööstusühiskonda, kus tootmisvahendid ja toodang kuulub kapitalistide ehk kodanluse eraomandisse.
„ Kapital “ – kapitalistliku tootmise 2 põhijoont:

Toota kasumit

Püsida konkurentsis
Marx analüüsis tööühiskonda majandusest lähtuvalt.
Max Weber – sotsioloog.
„ Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim“.
Väitis, et kristlikes maades, kus toimus reform, arenes kapitalism jõudsamalt kui katoliiklikes või mittekristlikes paikades.
Traditsiooniline majandus – nauditi töö tulemit.
Kapitalism – paigutab tulemi uude tootmisse.
Emile Durkheim – sotsioloogia teaduse rajaja. Tööstus ühiskonnas on ühiskondlik tööjaotus arenenud – kujunes keerukas ühiskonna struktuur.
Tööjaotuse põhifunktsioon:

Sotsiaalse soldidaarsuse hoidmine
Tööstusühiskonnas suurenes individualism , selle tulemuseks oli üldtunnustatud väärtuste ja normide puudumine.
Keskklass – kõrge kvalifikatsiooni ning kindla ja suhteliselt kõrge sissetulekuga inimesed.
Tehnoloogiline progress lähendas inimeste elustiile. 20. sajandi keskpaiku inimeste tarbimine ja eluolu ühtsustus. See tõi omakorda kaasa masstootmise ja massikultuuri.
Massimeedia – postindustriaalühiskonna lahutamatu osa, mida tarbivad kõik (nii rikkad kui vaesed).

Teadusühiskonna kujunemine

Infoühiskond – arenenud postindustriaalne ühiskond. Kutsuti nõnda, kuna inimesed olid haritumas, tarbisid üha enam infot. Tehnoloogiline areng tegi info leviku kiireks .
Teadus, uurmisasutused ja avastuste/leiutiste kasutamine muutus olulisemaks. Infot hakati kasutama oskuslikult (majandus, poliitika), sellist ühiskonda nimetatakse teadmusühiskonnaks. Ka teadmusühiskond muutus töö iseloomu. Oluline oli:

Loovus

Meeskonnatöö

Teadmiste rakendamine

Heaoluriik

Majanduse ja tehnoloogia areng on avaldanud suurt mõju inimeste elukorraldusele ja nende heaolule.
19. sajandil oli Lääne-Euroopas aset leidnud 2 põhinevat ühiskonna muutust:

Tööstlusrevolutsioon oli teinud vabrikutöö valitavaks

Muutis inimeste elustiili
Heaoluriik – riik, mis sekkub majandusliku tootmise ja jaotamise protsessi, selleks et leevendada sotsiaalsete teenuse ja väljamaksete abil turuhindade mõju inimese toimetulekule.
Heaoluriigi peamine tunnus:

Sotsiaalpoliitika suur osa riigi valitsemissüsteemis.
Heaoluriik ei tähenda külluse riiki, kus kõikidel inimestel on hea elada.
Igas riigis tuleb arvestada oma raha ressursse, et neid kõige otstarbekamalt jagada.
Heaoluriik peab oma elanikele jagama kindla elukvaliteedi . … elukvaliteedi juures eelistatakse ühiskonna elukvaliteeti (üldisi elukvaliteedi ühiskondlikud ressursid ja karjäärid näiteks institutsioonide kvaliteet:

Haridus

Tervishoid

Turvalisust tagavad institutsioonid)
Ja individuaalset elukvaliteeti, mis omakorda jaguneb materiaalseks ja mittemateriaalseks.

Demokraatlik süsteem

Põhimõtted:

Kõrgeima võimu kandja ja allikas on rahvas

Rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate valimise teel

Võimul olev valitsus tugineb valijate enamusele

Rahva esindajad pole seotud konkreetsete valijatega, vaid nad tegutsevad oma ameti alal iseseisvalt

Demokraatia tähendab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusust (pluralism)

Vähemusse jäänul on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda

Mitmesuguste jõudude huvide ja seisukohtade vaba konkurentsi ning vähemuse kaitseks peavad kõigile kodanikele olemad tagatud demokraatlikud vabadused:

Informatsioon

Ajakirjandus

Koosolekute, ühingute ja ettevõtluse vabadus

Demokraatlike vabaduste ja üldiste vabaduse kaitse
Eeltingimused:

Üldine kirjaoskus

Ajankirjanduse laialdane levik

Kodanikuühiskonna kujunemine – laiade inimhulkade koondumine mitmesugustesse ühendustesse ja nende mõju altpoolt üles

Kodanikuühiskonna ehk tsiviilühiskonna vastand on dotalitaarne ühiskond

Tänapäevaste omavalitsuste kujunemine

Laiad inimhulgad peavad omandama avalikuelu kogemusi, et riigivõim oleks erinevate huvide ja arvamuste suhtes erapooletu

Peavad olema täidetud järgmised tingimused:

Vabaajakirjandus ei tohi koonduda ühe jõu kätte

Võitlus monopolidega mistahes majandusharus

Ühingute ja ühenduste avalikustamine ning nende kohta alalise kontrolli sisseseadmine

Lobitöö kontroll

Ametnikkonna sõltumatus ning asjatundlikus
Siirderiik – riik, kes on dotalitaarsest valismissüsteemist üle läinud demokraatlikusse valitsemissüsteemi.
Siirdeaeg – aeg, mille jooksul siirdutakse ühest valitsemise süsteemist teise.
Demokraatia tugisambad :

Rahva süveraansus

Valitsemine, valitsevate nõusolekud

Enamuse võim

Vähemuse õigused

Põhiliste inimõiguste tagamine

Vabad ja ausad valimised

Võrdsus seaduse ees

Korrakohane õigusemõistmine

Põhiseadusega piiratud riigivõim

Võimulahususe printsiibi järgimine

Sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline paljusus

Sallivuse, pragmaatilisuse, koostöö ja kompromissi valmiduse väärtustamine

Osalus- ja elitaardemonkraatia

Osalusdemokraatia teooria – rõhutab kõigi kodanike täieulatuslikke poliitikas osalemise moraalset väärtust. Ründab elitaardemokraatia ….. näha mõndagi head poliitilises ükskõiksuses.
Eliidi teooria järgi otsustab esindava valitsuse korral tähtsamad poliitilised küsimused väike inimeste grupp, kuigi valijate tundub, et neil on kontroll valitsuse üle.
Esindusdemokraatia rahvas valib oma esindajad riigikokku kui ka kohalikku omavalitsusse.

Presidentalism , parlamentarism ja poolpresidentalism

Presidentalism – ehk presidentaalne valitsemiskorraldus. Selle valitsemisviisi mudeliks võetakse valimiskord USA-s. Presidentalismi puhul on president nii valitsuse juht kui ka riigipea , kuid tal pole ainuvõim – jagab võimu parlamendiga.
President kui täidesaatva võimu esindaja tähendab, et üresident on valitsuse juht ehk peaminister – moodustab valitsuse. Tal on õigus minisreid ametisse panna ja ametist tagandada. Ta sõlmib rahvusvahelisi lepinguid ja on vägede ülemjuhataja.
President kui seadusandlik võim tähendab, et ta esitab kongressile läkituse, mida kongress võtab arvesse seaduse koostamisel.
Presidendil on VETO õigus – ta võib tagasi lükata parlamendis vastuvõetud seadusi.
Presidendil pole ainuvõimus, sest tema kõrval on kongress, mis koosneb 2-st kojast:

Alamkoda

Ülemkoda
President ja kongress kontrollivad teineteist ning presidendi ja kongressi vahelise konflikti korral võib senat presidendi tagandada.
USA-s valitakse president iga 4 aasta tagant.
Parlamentarism – kujunes Suur Britannias. Nii peetakse inglise parlamentarismi klassikaliseks ja sellest võtavad eeskuju tänepäeva parlamentaarsed riigid.
Poolpresidentalism – peamine erinevus presidentalismiga, et president peab parlamendiga rohkem arvestama ja peale presidendi ametikoha on ka peaministri ametikoht. Selline valitsemiskord on näiteks Prantsusmaal, Venemaal, Portugalis, Islandil, Austrias, Soomes jne.

Sotsiaalsed erakonnad ja liikumised.

Väikeparteid – nõrga organisatsioonilise struktuuriga. Neil on vähe dokumentatsiooni. Liikmed on lihtsalt mõttekaaslased ja nad peavad kinni suusõnalistest kokkulepetest (Eesti Kristlik partei).
Bürokraatlik partei – selle liikmeskond on arvukas ning oma tegevusest lähtub partei põhikirjas, parteil on keskus ja allorganisatsioonid. Liikmed maksavad liikmemaksu ja käivad koosolekuil, on kursis partei poliitikaga, kuid partei liikmed ei pea olema ustavad partei ideoloogiale. On lubatud teisitimõtlemine. Tänapäeva demokraatlikes riigides ongi enamik parteisid bürokraatlikud.
Diktatuuriline partei – rangelt allutatud kesksele juhtimisele. Peab olema ustav partei ideoloogiale. Teisitimõtlemine on keelatud. Ka selles parteis on allorganisatsioonid, liikmemaksud ja põhikiri. Diktaatorlikud parteid on iseloomulikud dotalitaarsetele riikidele.
Parteisid võib jagada ka tegevushaarde järgi:

Massiparteid – 20. sajandi keskpaigaks oli valimisõigus laienenud , sest paljudes riikides oli kehtestatud üldine valimisõigus (ka naised vsaid hääletada). Niisugused olukorras oli parteidel eesmärk endale võimalikult palju uusi liikmeid juurde meelitada, et valimiste ajal valivad kõik partei liikmed partei kandidaadi poolt.

Laiahaardeparteid – nende teke jääb 1970-ndatesse. Sellel perioodil sai partei endale võistleja kodanike organisatsioonide näol. See tähendas seda, et massiparteidesse polnud rohkem inimesi võimalik haarata. Nüüd pöördus partei tähelepanu teistele eesmärkidele. Enam ei kutsu nad inimese parteidesse astuma , vaid kutsuvad neid hääletama oma partei poolt. Tulemuseks on olukord, kus kõik parteid püüavad hääletajaid enda poole meelitada, see aga tähendab, et rahvale tuleb anda palju lubadusi. Enamik demokraatlike parteisid on laiahaardeparteid.
Survegrupid – inimeste ühendused, mis tekivad parteidega samal ajal, kui survegrupid ei ürita võimule tulla, vaid avaldavad survet võimul olevatele parteidele, eriti võimueliidile. Survegrupp ei haara poliitika kõiki valdkondi vaid käsitleb üht valdkonda või probleeme. Tema teavitamise sihtgrupiks on võimueliit. Survegrupp võib tegutseda kui mingi kategooria kaitse Grupp (põllumeeste, riigiteenistujate grupp; tarbijate, põllumeeste, arstide jne.) või kui edendamisgrupp (pole piiratud kinda sotsiaalse klassi või kategooriaga (näiteks valdkonnaks võib olla keskkonna- ja muinsuskaitse). Survegrupp on nagu parteisid võimalik klassifitseerida organisatsioonilise struktuuri järgi:

Institutsionaalsed grupid – kõige tuntumad on kirikuga seotud ühendused. Nendel ühendustel on väga hästi arenenud sisemine ülesehitus, kuid need ühendused pole mõeldud surve avaldamiseks, kuid keerulises olukorras võib neid surve avaldamiseks kasutada.

Assotsiatsioonid ja ühingud – need on moodustatud just valitsusele surve avaldamiseks (Eesti Talupoegade Keskliit, Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon – TALO)

Ajutised edendamise ja vetogrupid - need grupid pole püsivad. Edendamisgrupid avaldavad tavaliselt valitsusele toetust. Vetogrupid kritiseerivad valitsust. Niisugused grupid tekivad olukorras, kus rahvas arvab olevat vajalik sekkuda valitsuse tegevusse (näiteks vetogrupp tuumaelektrijaamade vastu).

Poliitilised ideoloogiad

Poliitiline ideoloogia – annab hinnangu kehtivale ühiskonnakorrale ning esitab oma väärtushinnangutest lähtuva ühiskonna käsitluse.
Poliitiline ideoloogia on erakonna tegevuse lähte alus ja on alati seotud võimuga.
Suur Prantsuse revolutsiooni järel saab hakata rääkima vasak- ja parempoolsuse mõistest.
Parem pool – jäigemad
Vasak pool – liberaalsemad
1830-ndatel said alguse sotsialistlikud õpetused: konkurentsil ja vabal majandusel põhinev majandus tekitab liiga suurt ebavõrdust.
„Majanduselu tuleks allutada ühiskonna huvidele.“
Sotsialismi õpetused jagunevad:

Revolutsioonilised sotsialimisõpetused – taotlevad õiglase ühiskonna rajamist vägivalla teel.

Reformistlikud õpetused – taotlevad tööliste olukorra parandamist reformide teel. Kõige olulisem oli Karl Marxi teooria – ta pani aluse klassivõitluse teooriale. Ühiskonnal on 2 vastandlikku klassi ja klassivõitlus viis ühiskonda edasi.
Kui Inglismaal 1906. aastal loodi tööerakond, kaotasid liberaalid senise mõju.

Tuntumad ideoloogiad

Liberalism – kujunes välja 17. ja 19. sajandil. Seda ideloogiat iseloomustab järgmine:

Isik peab olema vaba ja üksikisiku huvid on alati esiplaanil võrreldes kollektiivi või riigi huvidega

Ühiskonnas peavad valitsema inimõigused, vastandlikune sallivus ja humanism ehk inimkesksus

Mõistus ja teadmised on kõikvõimsad ja ühiskond vajab pidevat reformimist vastavalt teaduse arengule

Majanduses pooldatakse vabaettevõtlust. Riigi sekkumine ettevõtete tegvusse on tagasihoidlik

Sotsiaalpoliitikas lähtutakse põhimõttest, et iga inimene on oma õnne sepp . Järelikult sõltub inimese edukus inimesest endast ja pole õige maksustada jõukamaid inimesi kõrgemate maksudega

Riigi osutatav sotsiaalabi peab olema tagasihoidlik ja suunatud väga vaesetele või puudega inimestele

Riigivalitsemine peab olema põhiseaduslik ehk konstitutsiooniline ja võimu ning omavalitsusorganite tegemise peab olema allutatud kontrollile . Pooldatakse rahvusvahelist koostööd
Konservatism – kujunes Euroopas 17.-19. sajandil. Seda ideoloogiat iseloomustab järgmine:

Areng peab olema stabiilne ning vajaduse korral tuleb teha väikeseid reforme. Püütakse säilitada vana ja uuendustega minnakse väga tagasihoidlikult kaasa

Revolutsioonidesse suhtutakse eitavalt, sest revolutsioonide käigus purustatakse kõik vanad valitsuse struktuurid ja kaotatakse traditsioonid

Rahvas, religioon ja klassid on väljakujunenud ja neid on vaja säilitada

Inimeste võrdsust eesmärgiks ei seata, pigem pooldavad nad sotsiaalsed ebavõrdsust

Majanduses on vaja kaitsta omanike huve ja nii nagu liberaalidki ei poolda nad riigi sekkumist ettevõtja tegevusse.

Sotsiaalse heaolu peab tagama perekond, suguvõsa, kirikukogudus või tööandja. Riik peab tegelema antud küsimusega siis kui esimene tasand ei toimi.

Riigi ülesanne on kaitsta inimeste varanduslikku ja füüsilist julgeolekut – sellega peavad tegelema politsei ja kohus.
Sotsialism – tänapäeval on selle omaks võtnud sotsiaaldemokraadlikud parteid. Seda ideloogiat iseloomustab:

Ühiskond peab tagama igale liikmele inimõigused, võimaluse saada haridust, omandada elukutse ja saada tööd.

Pooldatakse niisugust majandust, kus riigis on nii era- kui ka riigisektor , kuid tähtsamad majanduskasud ja kommunikatsioon peavad olema riigi käes

Valitsus peab reguleerima kogu riigi majandust, nii riiklike kui ka erasektori tegevust.

Pooldavad astmelist tulumaksu

Laekunud raha läheb sotsiaalsfääri.

Arstiabi ja haridus peab olema kõigile rahaliselt kättesaadav

Sotsiaaldemokraadid ei poolda revolutsioone vaid reforme
Kommunism – sotsialismi äärmuslik vorm. See ideoloogia väitis, et kogu omand peab kuuluma riigile, kes hakkab majandused juhtima majandust ühest keskusest ühtse plaani järgi. Arvestati, et kui omand on riiklik kaob ka mistahes varanduslik ebavõrdsus. Peale selle väitis kommunistlik ideloogia, et niisugune suur muudatus tuleb teostada revolutsiooniga, sest ainult revolutsiooniga on võimalik ühiskonda järsult muuta. Kommunistlik ideoloogia viidi ellu Nõukogude Liidus ja peale Teist maailmasõda Ida-Euroopa sotsialistlikes riikides.
Kommunism praegu: Kuuba, Põhja-Korea, Hiina Rahvavabariik.

Ideoloogiad

Parempoolne ideoloogia:

Ei poolda riigi sekkumist ettevõtjate majandustegevusse.

Eesmärgiks on suur tööhõive, kõrged palgad ja väiksemad maksud.

Üksikisikut peetakse tähtsamaks kui kollektiivi

Pooldatakse konkurentsi
(Reformierakond, IRL)
Vasakpoolne ideloogia:

Pooldab riigi sekkumist ettevõtjate majandustegevusse

Astmeline tulumaks

Kõrged maksud

Riiklik toetus laialdastele elanike kihtidele
(Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid)
Roheline ideoloogia – poliitiline ideloogia, mis väärtustab keskkonna kaitsed ja säästlikku majandamist. Selle aluseks on püüd tasakaalulisele ehk rohelisele elamisviisile, mis võtab aluseks ökosüsteemi protsesside tasakaalu ning ….

.DOCX Laadi alla originaalfail 10 lk · .docx · 51 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-10-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

51 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Miki Hiir Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

doc

Ühiskonna valitsemine

ÜHISKONNA VALITSEMINE Demokraatlik süsteem Põhimõtted: 1) kõrgeima võimu kandja ning allikas on rahvas; 2) rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate valimise teel; 3) võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele; 4) rahvaesindajad pole seotud konkreetsete valijatega, vaid tegutsevad oma ametialal iseseisvalt; 5) demokraatia tähendab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusust; 6) vähemusse jäänul on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda; 7) mitmesuguste jõudude, huvide ja seisukohtade vaba konkurentsi ning vähemus kaitseks peavad kõigile kodanikele olema tagatud demokraatlikud vabadused (info-, ajakirjandus-, koosolekute, ühingute, ettevõtlusvabadus jne.); 8) demokraatlike vabaduste ja üldiste inimõiguste kaitseks peab olema sõltumatu kohtuvõim. Eestingimused: 1) üldine kirjaoskus; 2) ajakirjanduse (jt. massiteabevahendite) laialdane levik; 3) kodanikuühiskonn

Ühiskond

docx

ÜHISKONNAÕPETUS KOOLIEKSAM

ÜHISKONNAÕPETUS Eksami küsimused 1. Nüüdisühiskond a) Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? Mida tähendab üleilmastumine? Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Demokraatlik valitsemine, kapitalism, võimude lahusus. Globaliseerumine (üleilmastumine) kogu maailma haarav majandusliku, kultuurilise ja rahandusliku integreerumise protsessist, , mille tulemusel suureneb maailma eri piirkondade vastastikune seotus. Globaliseerumise käigus suureneb ühiskondade vastastikune sõltuvus. b) Infoühiskond, teadmusühiskond, postindustriaalühiskond, näited. Infoühiskond- ühiskond, kus on oluline info kättesaadavus ja otstarbeline töötamine. Tööhõive: infotegnoloogia ja kõrgtehnoloogia. Väärtused: infotehnoloog, it-spetsialist, teadmised, tehnoloogia. Perekond: mittetäielik pere, omas

Ühiskond

docx

Ühiskonnaõpetuse konspekt

ÜHISKONNA ÕPETUS Nüüdis ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Et üldiselt hõlmab ühiskonna mõiste inimrühmi kellel on ühesugused arusaamad ja kes teevad koostööd.Oma põhiolemuselt on inimene sotsiaalne olend, seega ka vältimatult mõne inimgrupi liige. Õpetuseühiskonnast lõi Karl Marx ja Friedrich Engels(kapital). Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse inimesesuhted tootmises. Tootmissuhete viis sõltub tööjõu tasemest ,mis määrab oluliselt millised on perekonna suhted üldine eetika kirjandus , kunst jne. Tänapäeval on kahtetüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskond. Avatud ühiskonnas moodustab riik ühe ühikondliku sektori. Liberaalne ühiskond jaguneb: 1. Avaliksektor: riiklik sektor,tagab rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu. 2. Erasektor: kuuluvad ettevõtted, toota kasumit!

Ühiskonnaõpetus

pdf

Ühiskonna valitsemine

Ühiskonna valitsemine Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Lk.96 Osalus- ja elitaardemokraatia Lk.62 Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe. Kontrolli taga

Ühiskonnaõpetus

doc

Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks

ÜHISKONNAÕPETUSE RIIGIEKSAMI AINESISU NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine Ühiskonna mudel Asustus Majanduse eripära Küttide ühiskond Ajutine Jaht Nomaadide ühiskond Ajutine Karjakasvatus Agraarühiskond Püsiv, hajali, linnad kui Kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond Püsiv, suurlinnad Maastootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond Püsiv, metropolid, tööjõu vaba Teenused, oskused liikumine Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tun

Ühiskonnaõpetus

doc

Ühiskonnaõpetuse konspekt

1. Poliitiliste ideoloogiate põhiteemad Liberalism - XVII-XIX saj. Seisukohad kirja pannud John Locke ja John Stuart Mill. Ülimaks väärtuseks on indiviidi vabadus. Tähtsaks peeti inimese õigust mõelda iseseisvalt ja teistmoodi, kui ühiskondlikud normid ette nägid. Inimõiguste, humanismi ja sallivuse ideed pärinevad just liberalismi filosoofiast. Majanduses pooldavad liberaalid vaba ettevõtlust, konkurentsi, avatud turgusid ja riikliku regulatsiooni minimaalsust. Sotsiaalsed nõudmised on tihedalt seotud majanduspoliitikaga. Rikkaid pole õige karistada kõrgete maksudega. Inimesele peab jääma võimalus ise otsustada, mida ta teenitud rahaga teeb. Riigilt saavad abi ainult väga vaesed ja puuetega inimesed. Propageeritakse avalikkuse kontrollile allutatud konstitutsioonilist valitsemist ja tugevat kodanikuühiskonda. Pooldatakse kõikvõimalikku rahvusvahelist koostööd. Konservatism - Liberalismi vastand. Aluse pani Thomas Hobbes XVII sajandil. Konservatismi peateos o

Ühiskonnaõpetus

doc

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valitsuse majandus

Ühiskond

doc

Ühiskonna konspekt riigieksamiks

1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kultuur (?

Ühiskond

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 10 lk