Ajaloo KT Pt. 7-13 (0)

Ajaloo KT
Pt. 7-13
Pt. 7. Valgustusajastu
Prantsusmaa kolm olulisemat valgustajat ja nende seisukohad.
Voltaire - ideaalne riigikord valgustatud absolutism . valitseb piiramatu võimuga haritud monarh, eelkõige peab silmas üldsuse kasu.
Montesquieu - ideaalne riigikord parlamentaalne monarhia . seadusandlik võim parlamendile, täidesaatev võim kuningale , kohtuvõim kohtule.
Rousseau - ideaalne riigikord rahvavõim. võim koondatud ühele isikule, et ellu viia rahva tahet ning takistada teisitimõtlejaid.
Võimude lahususe põhimõte
Montesquieu , 1748
Igas riigis on olemas kolme liiki võimud , seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim, kui ühele inimesele kuuluksid kõik need kolm võimu, oleks kaos. Türgis, kus on kõik kolm võimu koondatud sultanile, valitseb kohutav despotism .
Mis on valgustatud absolutism ?
valgustatud absolutism on monarhi ainuvalitsuslik võim, mis seadis ülesandeks valgustuslike reformide teostamise üldise heaolu saavutamiseks ühiskonnas.
Pt. 8. Valgustatud absolutism Preisimaal ja Austrias
Preisimaa valgustatud valitsejad , miks peeti neid valgustatud valitsejateks ?
Friedrich Wilhelm I - väga karm ja kitsi , tema õukonnas elati kasinalt. Keelas sisseosta välismaa kangast ning tema käsul võidi Berliini tänavatel katki rebida riideid , kui selgus et need olid valmistatud välismaa kangast. Kehtestas sõjaväekohustuse, selle asemel, et värvata palgasõdureid. NÕudis kõigilt vastuvaidlematut ja täpset käsutäitmist ning eksinud ametnikke karistas valjult.
Friedrich II - oli tuttav valgustuskirjandusega. andis korralduse jagada vaestele riigi ladudest vilja, keelas piinamised ning kehtestas usuvabaduse. Vaatles riiki kui hästi töötavat kellavärki, igaühel oma kindel ülesanne.
Joseph II - kohustas aadlike ja vaimulikke makse maksma, kaotas pärisorjuse. järgis samuti usuvabaduse põhimõtteid, andes protestantidele ja katoliiklastele samad õigused. mitmed katoliku kloostrid suleti ning nende vara läks vaeste hoolekandeks. Püüdis kehtestada kogu riigis ühesuguseid seaduseid. provintside omavalitsus kaotati, asju hakkasid ajama keskvalitsuse ametnikud. ametlik keel saksa keel.
Pt. 9. Venemaa 18. sajandil
Peeter I ja Katariina II valitsusaeg
Peeter I valitses 1682 - 1725
Katariina II valitses 1762 - 1796
Peeter I reformid
Uus sõjavägi - moodustati eluaegsesse sõjaväeteenistusse võetud nekrutitest. Ohvitseride väljaõpetamiseks mitmed uued sõjakoolid. Relvastuseks võeti välismaiste meistrite abiga kasutusele Uurali rauamaagivarud. mundri ja laevastiku purjeriide valmistamiseks rajati riidemanufaktuure, kus töötasid pärisorjastatud talupojad.
Uus maksusüsteem - kehtestati pearahamaks, mis hõlmas peaaegu kogu elanikkonda, koos sellega hakati ka korraldama regulaarseid hingeloendusi.
Uus valitsemiskorraldus - bojaaride duuma asendas Peeter I oma sõpradest ja usaldusalustest koosneva senatiga, see muutus Venemaa kõrgeimaks valitsusasutuseks. Tegelesid ka kolleegiumid, mis sarnanesid tänapäeva ministeeriumidega.
Kas Katariina II oli valgustatud valitseja ? Kes oli Jemeljan Pugatšov ?
Katariina II oli valgustatud valitseja. Koostas ise Venemaale uue seadustekogu projekti.1767 kutsus kokku seadustekogu, pooleteise aasta pärast saatis laiali, ilma ühegi seaduse vastu võtmiseta.
Jemeljan Pugatšov oli Donimaa kasakas talurahvasõja ( 1773 - 1775 ) eesotsas. Nimetas end troonilt kõrvaldatud Peeter III-ks. Lubas võimule saades rahvale paremat elujärge , maad ja vabadust. Peale ülestõusu ta võeti kinni ja hukati.
Pt. 10. Eesti 18. sajandil
Eestimaa ja Liivimaa 17. sajandil
Eestimaa - Põhja Eesti ( kuulus Rootsile )
Liivimaa - Lõuna Eesti ja Põhja Läti ( kuulus Poolale )
Põhjasõja tagajärjed
Eesti ala koletu laastamine, paljud inimesed surid, katk, metsakasvannud kirikud, põllud harimata ja koduloomad hävinud, linnad rüüstatud, mõisad viletsas seisukorras, kasin toit ning lihtne riietus ( vaesus )
Balti erikord
Vene võimu alla läinud ala jagunes Eestimaa ( Põhja - Eesti ) ja Liivimaa ( Lõuna - Eesti ja Põhja - Läti ) kubermangudeks, kummagi eesotsas kuberner. Püsima jäid rüütelkonna ja aadli omavalitsus. Rootsi aja lõpul riigistatud mõisad anti tagasi endistele omanikele. Linnaelanikest enamus sakslased ning eestlased. Kirikuelus erilisi muutusi polnud. Venemaal õigeusk, Eestis, Lätis luterlus . Asjaajamiskeel saksa keel. Suur osa rootsi aegsetest seadustest jäi kehtima.
mõiste Balti erikord - Eesti ja Liivimaa eriõigused peale põhjasõda, Vene koosseisus .
Eestikeelne piibel
ilmus esimest korda 1739. Selle tõlkis kirikuõpetaja Anton-Thor Helle
Vennastekoguduse liikumine, positiivsed ning negatiivsed tagajärjed
vennastekoguduse liikumine - 18. sajandil eestisse jõudnud usuline äratusliikumine, mida iseloomustas patust pöördumise rõhutamine ,tundeline vabadus ja vaimulik lihtsus. ( hernhuutlus )
positiivsed tagajärjed : 1. kõrged moraalinõuded. 2. kohtades, kus vennastekogudused tekkisid, vähenesid vargused. 3. Rahvas ei käinud enam kõrtsis. 4. Mõisapõllul töötati usinamalt.
negatiivsed tagajärjed: 1. täi kaasa usulise fanatismi. 2. Loobuti ehete kandmisest, riietuti musta. 3. Igasugused maised lõbustused kuulutati patuks.
Pt. 11 Ameerika ühendriikide sünd
Ranniku ja preeriaindiaanlased. Punanahad ja kahvanäod.
Rannikuindiaanlased elasid paikselt lihtsalt hüttides. Naised kasvatasid maisi , aedvilju ja tubakat, mehed käisid jahil ja kalal.
Preeriaindiaanlased sisemaal olid rändava eluviisiga , elasid telkides ning elatusid piisonijahist.
Punanahad - eurooplased kutsusid nii indiaanlasi .
Kahvanäod - indiaanlased kutsusid nii valgeid rahvaid.
Põhja ja lõunapoolsed kolooniad
Kokku kolooniaid 13.
Põhjapoolsetes levisid farmid . Farmer haris ise põldu, käis jahil, tegi sepatööd, kudus riiet, ehitas ja tegi kõike majapidamises vajalikku.
Lõunapoolsetes rajati hiigelsuuri puuvilla- ja tubakaistandusi. Kuna tööjõudu ei jätkunud, hakati Aafrikast sisse vedama neegerorje.
1775 aastaks elas kolooniates kokku umbes 2 miljonit valget ning pool miljonit mustanahalist.
Kolooniates kujunes kodanlik ühiskond.
Kolonistide ülemkihi moodustasid laevaomanikud, suurkaupmehed, juristid, lõunas ka planaatorid.
Kolonistide valdav osa kuulus keskkihti : farmerid , poodnikud, käsitöölised, arstid, pastorid ja õpetajad.
Alamkihti kuulusid lihatöölised, meremehed. ( väiksearvuline )
Miks oli ameeriklastel vaja iseseisvuda?
Kolonistide kasvav jõukus tekitas Inglismaa valitsuses soovi nende maksukoormust tõsta. Inglismaa tollipoliitika takistas aga kolooniate majanduslikku edenemist. See viis peagi vaenusuheteni.
Iseseisvusdeklaratsioon, Iseseisvussõda. Lahkrivi ja lipp .
Iseseisvusdeklaratsioon - 4. juuli 1776 võttis kontinentaalkongress vastu iseseisvusdeklaratisooni. See kuulutas 13 kolooniat iseseidvateks riikideks, põhjendades rahva õigust oma saatuse määramisele ja valitsuse loomisele.
Iseseisvussõda- vabadus tuli neil siiski endil kätte võidelda. Inglise armee oli suurem, paremini relvastatud, parema väljaõppega. Ameeriklastel olid vaid vabatahtlike salgad. Otsustavaks sai siiski see , et ameeriklased võitlesid oma maa ja vabaduse eest. Ameeriklased võtsid kasutusele lahkrivi, mida kasutasid indiaanlased.Nad asetsesid hajusalt, tulistades puu või kivi tagant. Nii olid kaotused väiksemad.
Legendi järgi pärineb Ameerika lipp sellest, et üks kolonist pani teiba otsa oma triibulise voodikoti. 13 tähte = 13 kolooniat.
Usa põhiseadus ja riigikord
Ühed pooldasid tugevat keskvõimu (föderaalvõim), teised demokraatiat ja kodanikuvabaduste kaitseks suuremaid õigusi osariikidele.
Ülekaalu sai föderalistlik suund.
Osariikide võimkonda jäid majandus, õiguskord, koolihariduse andmine, föderaalvõimud tegelesid riigi rahanduse , kaitse, välispoliitika ja maailmakaubanduse küsimustega.
Pt. 12. Eurooplased Aafrikas, Aasias ja Ladina-Ameerikas
Milline oli aafriklaste kõige suurem probleem sellel ajajärgul ?
Suurim probleem oli orjakaubandus. Aafrika kaotas selle tüttu 16 - 18 sajandil umbes 15 miljonit inimest.
Mehe hind - 1 rull tubakat, 5 väikest riidetükki , 24 taskurätikut, 1 linane rätik, 1 püss
Tütarlapse hind - 12 pooleliitrist kruusi, 3 meremõõka, 1 nööritäis torukoralle, 1 paelaga kübar, 3 kannutäit rummi
Miks oli kauplemine kristlastel Osmanite riigis keeruline ?
Osmanite impeeriumis valitses islam , teiseusuliste suhtes oldi vaenulikud , euroopa kaupmeestelt nõutisuuri makse ning nende julgeolek polnud tagatud.
Miks võtsid hiina võimud Eurooplasi vaenulikult vastu ?
Nad kahtlustasid neid salakaubaveos ja piraatluses. 1557 õnnestus portugallastel Aomeni poolsaarele rajada väike kaubapunkt. Sellest sai peagi merevärav kauplemisel eurooplastega.
Mis on Ladina-Ameerika ?
Ameerika jaguneb - Põhja, Kesk, Lõuna- Ameerikaks. Põhjaosas valitseb inglise keel, mujal valdavalt romaani keeled. ( hispaania ja portugali ) Romaani keeled on arenenud ladina keelest, seetõttu hakati hispaania ja portugalikeelset ameerikat nimetama ladina ameerikaks.
Ladina ameerikas panid eurooplaste avastustele ja vallutustele alguse cristoph kolumbuse merereisid .
1494 Tordesillase kokkulepe - potugalile idapoolsed alad, hispaaniale läänepoolsed
seega brasiilia portugalile ja ülejäänud ladina ameerika hispaaniale.
Pt. 13. Teadus ja kultuur
Miks kujuneb välja uus maailmapilt ? Miks olid Galileo Avastused kirikule ohtlikud ?
Teleskoobi ja mikroskoobi leiutamine lubasid pilku heita seni inimsilmale varjatud kaugustesse ja sügavustesse. Haridus hakkas omandama üha suuremat tähtsust ja uued teadussaavutused levisid trükisõna kaudu varasemast kiiremini.
Katoliku kirik kartis , et Galilei avastused õõnestavad usutõdesid ning kutsus ta inkvisitsioonikohtu ette. Galileid sunniti lahti ütlema oma õpetusest Maa liikumise kohta.
Miks on olulised Isaac Newton ja Karl von Linne avastused ?
Isaac Newton ( 1643 -1727)- Suutis varasemad teadmistekillud ühendada ühtseks tervikuks ning töötada välja õpetused, mis muutsid oluliselt senist maailmapilti. Ta leidis seletuse jõule, mis taevakehi orbiidil hoiab, sõnastas liikumise kolm põhiseadust , arvutas välja maa õiged mõõtmed ning seletas tõusu ja mõõna.
Karl von Linne (1707-1778)- Jagas taimed ja loomad seltsidesse, sugukondadesse ja liikidesse ning andis neile ladinakeelsed nimetused.
Barokk ja selle tunnused. Barokkarhidektuur .
barokk on suurejooneline, mänguline, kontraste armastav stiil.
muusikat iseloomustab - ere kõlakontrast ja tempokontrast
kirjandust iseloomustab - raskepärane sõnastus, hea ja halva kujutamine kaldub sageli äärmustesse.
kunsti iseloomustab - väline hiilgus , suured mõõtmed, hoogsa liikumise ja tugevate tunnete väljendamine.
barokkarhidektuur sündis itaalias. ehitisi iseloomustavad keerulised põhiplaanid, keerdsambad, ovaalsed aknad, spiraalitaolised kaunistused. ehitati palju kirikuid ja losse. kujunesid terviklikud ansamblid lossidest ja neid ümbritsevatest parkidest, purskkaevude, tiikide ja terrassidega. palju oli seina ja laeomaale, kasutati hinnalisi materjale nt kulda, mööbel oli toretsev kuid raskepärane.
nt. Prantsusmaal Versailles, eestis Kadrioru loss / park
Mood
Meeste mood lähtus sõjaväevormist-mundrikuued, vestid , põlvpüksid
kuid oli suurejooneline, uhke, ülekuhjatud. Kasutati palju hõbe ja kuldtikandit, kaunistuspaelu. Vägev parukas.
Naiste mood- kitsa pihiku ja järellohiseva sabaga kleit, uhked ja kõrged soengud , siidsukad, kindad , lehvikud.
Rokokoo aegne sisekujundus ja mood
Rokokoo kasvas välja barokk-kunstist. Kergem, õrnem, mänglevam.
Tekkis prantsusmaal, levis Saksamaal
Sisekujundus - siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. mööbel kergem ja nõtkemate vormidega. väiksed lauakesed, sohvad , kõhukad, väärispuidust ning pronksilustustega kummutid. värvidest eelistati sidrunkollast , õrnroosat ja helesinist.
luksusesemed, iluasjakesed, portselanist esemed, serviisid
Mood
Meeste mood - muutus naiselikumaks, riietus rõhutas pihakohta, parukad madalamad, kuid neid puuderdati ja kaunistati siidlehviga.
Naiste mood - Ülilaiad seelikud,valgeks puuderdatud nägu, kõrged soengud, lehvid, lindid, lilled, pärlid, kalliskivid.
Riidematerjaliks siid .