Vana-Kreeka (2)

VANA-KREEKA
Vana-Kreeka periodiseerimine :
● Vastavalt ühiskonna ja kultuuri arengu tasemele jaguneb:
PERIOODID
AEG
Kreeta -Mükeene kultuur
2 000-1 100 eKr.
Tume ajajärk
1 100-800 eKr.
Arhailine ajajärk
800-500 eKr.
Klassikaline ajajärk
500-338 eKr.
Hellenistlik ajajärk
338-30 eKr.
Kreeta-Mükeene kultuur jaguneb:
1) Kreeta ehk Minoiline kultuur
2) Mükeene kultuur
Kreeta ( Minoiline ) kultuur ( 2 000-1 400 eKr.) :
VALDKOND
ISELOOMULIKUD TUNNUSED
Piirkond
Kreetal ja teistel Egeuse mere saartel.
Etniline päritolu
Teadmata ( pole kreeklased ).
Kultuuri nime päritolu
Legendaarselt kuningas Minoselt.
Kiri
Lineaarkiri A ( templitega savitahvlitele kirjutatud silpkiri; pole desifreeritud ).
Peamine allikamaterjal
Arheoloogilised allikad ja müüdid.
Kreeta kultuur oli lossidetsivilisatsioon:
● Lossid ( tuntuim – Knossose ) olid:
➔ ehitatud ümber keskse väljaku; keerulise plaaniga ( müütides labürint? ).
➔ majanduselu keskus ja kultuspaigad ( laoruumid, käsitöökojad, majapidamisdokumendid ).
➔ poliitilise elu keskus ja kultusepaigad ( väljaspool losse pole templeid leitud ).
● Tsivlilisatsioonil puudusid sõjakad jooned:
➔ lossid olid kindlustamata
➔ valitsejad polnud arvatavasti sõjapealikud
➔ jahistseenide, kindlustuste ja relvade puudumine
● Kunsti iseloomustavad:
➔ rahu ja rõõmsameelsus
➔ temaatikaks loodus, usupidustused , sport jne
● Naise arvatav domineerimine ühiskonnas:
➔ Jumalad naissoost
➔ naiste rohke kujutamine kunstis
➔ naisvalitsejad
● Usundile omane:
➔ härjakultus
➔ domineerivad jumalannad ( viljakus? )
● Elanike tegevusalad:
➔ põlluharimine ( ilma kunstliku niisutuseta )
➔ kaubandus ( mererööv? )
● Ühtset riiki arvatavasti ei teki
● NB! Arenenud laevandus ja ümberkaudsete merede kontroll viib tsivilisatsiooni üldise rahumeelsusele!
Kreeta kultuuri allakäik:
● ~1 500 eKr. - toimus vulkaanipurse Thera saarel.
MÜKEENE KULTUUR
Mükeene kultuur ( 1 600-1 100 eKr.) :
● ~1 600 eKr. Kujunes Mandri-Kreekas välja Mükeene tsivilisatsioon.
● Elanike etniline päritolu – indoeurooplased; tänapäeva kreeklaste esivanemad.
● Kultuuri nimi tuleneb linnast Peleponnesose poolsaarel.
Mükeene kultuuri mõjutused Kreeta Minoiliselt kultuurilt:
● ~15. saj. eKr, pärast Minoilise kultuuri allakäigu algust tungisid kreeklaste esivanemad Kreetale ja allutasid selle.
● Kreeklaste sõjalise edu aluseks peetakse sõjavankrite kasutuselevõttu.
● Ühiskonna- ja kultuuritasemelt madalama arengutasemega kreeklased võtsid üle kreetalaste kombed ja eluviisid ning kohandasid seda oma vajadustele.
Mükeene kultuuri allakäik:
● ~1 200 eKr. - algas Vahemere idaosas ulatuslik rahvasterändamine.
● Samal ajal tungisid Kreeka lõunaossa uued kreeka hõimud ( doorlased ? )
➔ Mükeene tsivilisatsiooni lossid purustati
➔ järgnes kultuuri kiire allakäik
ÜLESANNE
Mükeene kultuuri iseloomulikud tunnused:
VALDKOND
SARNASUSED MINOILISE KULTUURIGA
ERINEVUSED MINOILISEST KULTUURIST
Losside kultuur
1) Koguti põllumajandus saadusi lossi salvedesse.
2) Lossid olid usukeskused ja kultusepaigad.
3) Valitseja asupaik , seega poliitilise võimu keskus.
1) Lossid olid kindlustatud, kasutati hobukaarikuid.
2) Puudusid mandri losside ümbert suuremad linnad.
3) Lossides paiknesid veel laod ja töökojad, ent kõik oli. kohandatud kreeklaste sõjakale vaimule
4) Losse ümbritsesid massiivsetest kiviplokkidest nn. kükloopilised müürid.
Ühiskonnakorraldus
1) Lossi eesotsas seisid valitsejad.
1) Mükeene lossi eesotsas seisid valitseja ja võimupealik, tähtis osa oli ka sõjalistel kaaskondlastel, kes moodustasid lossi põhilise relvajõu.
2) Majandus tegevust kontrollisid valitsejatele alluvad ametnikud ja kirjutajad .
3) Loss kujutas endast justkui suure majapidamise keskust.
Kiri
1) Kasutati savitahvlitele vajutavat silpkirja.
1) Mükeene kultuuris kohandati lineaarkirja A-st lineaarkiri B, mida osatakse tänapäevani lugeda.
2) Kirja kasutati ainult majapidamisaruannateks.
Kunst
1) Eredavärvilised freskod kujutasid loodust, religioosseid pidustusi ja spordivõistlusi.
1) Mükeene kultuuris esines sõjatemaatika, kuna sõda ja sellest tulenev vajadus ennast vaenlase eest kaitsta ning see oli esmajärgutähtsusega.
Usund
1) Härg oli keskne koht usulises kombatalitluses.
ARHAILINE AJAJÄRK
● NB! Perioodi algul tsivilisatsiooni taasteke!
Arhailise arengujärgul:
● Läbis Kreeta väga kiire arengu.
● Möödus Kreeka oma arengus Idamaadest .
Orjandusliku korra tekkimine:
● Orjust peeti Vana-Kreekas loomulikuks nähtuseks, ilma milleta ei saa ühiskonnakorraldus funktsioneerida.
● Orjade hankimise viisid:
➔ sõjavangid
➔ vaesunud kreeklaste orjaks müümine
➔ võõramaalastest orjade ostmine
● Orjade tööjõudu kasutati massiivselt ( % sõltus riigi eripärast ); võimaldas vabadel kreeklastel tegeleda:
➔ iseenda harimisega
➔ riigi- ja ühiskonna asjadega
➔ kunsti ja filosoofiaga jne
➔ Orja loeti peremehe varaks, kellega võis vabalt ringi käia ( tapmist tauniti, aga ei karistatud ).
➔ Orjad tegid raskemat füüsilist tööd ( v.a. erioskuseid nõudvat tööd ) - olid Vana-Kreeka peamiseks tööjõuks.
Poliste kujunemine:
● Polis – Kreeka linnriik koos seda ümbritseva maa-alaga.
● Linn oli rajatud tavaliselt ümber:
➔ akropoli – polise kindlustatud keskus/ kindlus
➔ agoraa – polise koosoleku- ja turuplats
Kreeka polised:
● Poliseid oli palju ( koos kolooniatega ~1 500 tk ); neist tähtsamad:
POLIS
PIIRKOND
PÄRITOLU
Sparta
Korintose
Ateena
Lakoonia maakond
Isthmose
Atika
dooria
dooria
joonia
Mileetos
Delfi
Olümpia
Väike- Aasia poolsaarel
Fookise maakond
Elise maakond
joonia
tähtsad usukeskustena
tähtsad usukeskustena
TUME AJAJÄRK
● Seda seostatakse ~1 100 eKr. Kreeta lõunaossa sissetunginud dooria hõimuga:
➔ lossid purustati
➔ kiri unustati
➔ rahvaarv vähenes
➔ ü/k langes tagasi sugukondliku hõimukorralduse juurde
Ajajärgu nimi tuleneb:
1) Perioodi peamiseks allikaks on Homerose eeposed
a) „Ilias“ ( trooja sõjast; viimasest aastast ).
b) „Odüsseia“
Homerose ajajärk
2) Tsivilisatsiooni allakäik ja kirja unustamine – uurimiseks allikad – Tume ajajärk
Elanike tegevusalad:
● Põlluharimine ja karjakasvatus .
● Suhtlus teiste piirkondadega peaaegu puudus.
● Elati naturaalmajanduslike kogukondadena.
Positiivsed muutused:
● Raua kasutuselevõtmine – lõi eeldused majanduslikuks arenguks.
● Kreeklased asusid elama Egeuse mere saartele ja Väike-Aasia läänerannikule – soodustas kaubandus- ja kultuurikontakte.
POLISTE RIIKLIK KORRALDUS
Poliste elanikkond jagunes:
1) kodanikud
• aristrokraadid ( ülikutest suurmaaomanikud )
2) mittekodanikud
• naised
• alaealised
• võõramaalased
• orjad
Kodansus oli :
➔ vabadel
➔ täisealistel ( 30 )
➔ meestel
Kodanike õigused :
➔ osaleda rahvakoosolekul
➔ olla valitud riigiametisse
Kodanike kohustused:
➔ sõjaväeteenistus ( relvastus tuli ise hankida )
➔ riigimaksude tasumine ( väiksed, kuna riiklikud kulutused väiksed )
Kreeklaste kolonisatsioon:
● Kolonisastsiooni põhjused:
➔ põllumaa nappus ( Kreeka mägine maastik )
➔ rahvaarvu kasv
➔ poliitilised pagulased
● Massiline väljaränne algas 8. saj. eKr.
● Kolooniad :
➔ kehtestasid polisliku korralduse
➔ säilitasid tiheda sideme emamaaga ( kaubandus, uued kolonistid , kultuurisidemed ).
● HELLAS – Kreeka ja kreeklastega koloniseeritud alad.
● HELLEENID – kreeklased.
Kultuurivahetud Idamaadega ja oma kõrgkultuuri kujunemine:
● 8. saj. eKr. Tihenesid kontaktid Idamaadega, mille põhjuseks olid :
➔ kreeklaste kolonisatsioon
➔ arenenud laevandus
● Idamaade kultuurisaavutusi:
➔ võeti aktiivselt üle
➔ kohandati oma vajadustele
● Selle tulemusena välja kõrgkultuur.
Näited:
• Foiniikia konsonantkirja baasil loodi 8. saj. eKr. Kreeka tähestikkiri – alfabeet .
• Väike-Aasia lüüdlaste eeskujul hakati vervima raha ( 7.saj. eKr. )
• Egitusest ja Babülooniast võeti üle teadmised geomeetriast ja astronoomiast.
• Egiptusest võeti eeskuju arhitektuuris ( sambad ) ja skulptuuris.
KLASSIKALINE AJAJÄRK
500-338 eKr.
Kreeka-Pärsia sõjad ( 500–478 eKr. )
● Sõja käigus üritas Pärsia allutada Kreeka mandriosa poliseid.
● Sõja ajendiks oli Mandri-Kreeka poliste abi Pärsia ülemvõimu vastu ülestõusu alustanud Väike-Aasia lääneranniku Kreeka linnadele.
Kreeka-Pärsia sõdade tulemused:
● Pärsia tunnistas Kreeka poliste iseseisvust:
➔ Balkanil
➔ Eugeuse mere saartel
➔ Väike-Aasias
● Iseseisvuse säilitamine:
➔ tagas kreeklastele kultuurilise ja majandusliku arengu
➔ tõi enesega kaasa polisliku korralduse ja kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaja
Kreeka-Pärsia sõdade järel:
Tugevamad polised:
1) Aristokraatlik SPARTA
➔ PELEPONNESOSE LIIT ( Sparta ja dooria päritolu Lõuna-Kreeka polised ).
➔ Sõjaväe peamine jõud: JALAVÄGI
2) Demokraatlik ATEENA
➔ ATEENA MERELIIT ( Ateena ja joonia päritolu polised ).
➔ Sõjaväe peamine jõud: LAEVASTIK
Võitlus käis ülemvõimu pärast!
Peleponnesose sõda ( 431-404 eKr. ) :
● Sõja tegevus venis:
➔ Sparta koos liitlastega saavutas edu lahingutes maal
➔ Ateena omas ülemvõimu merel
● Pöörde sõjas saavutas Sparta tänu Pärsiale, kelle abiga ehitati laevastik ja suudeti Ateena alistada.
● Sõja tulemus:
➔ Sparta domineeris Kreekas kuni 371 eKr.
➔ Ateena Mereliit saadeti laiali
➔ Ateena pidi lammutama „pikad müürid“
Kreeka poliste langus:
● Sparta ülemvõimu lõpetas kaotus Teeba vägedele Leuktra lahingus 371 eKr.
● Pärsia sekkus poliste omavahelistesse tülidesse ja alistad taas Väike-Aasia Kreeka linnad.
● Pidevate sõdade tõttu:
➔ tekkis majanduslik kaos ( rüüstamised )
➔ võõrdusid kodanikud tootvast tööst ( ei suutnud võistelda orjade odava tööjõuga )
➔ kadus kodanike kollektiivne kaitse ( vaesunud kodanikud hakkasid palgasõduriteks )
Makedoonia ülemvõimu kehtestamine:
● 4.saj. eKr. Tugevnes Kreekast põhjas asuv Makedoonia:
➔ makedoonlased – kreeklaste sugulusrahvas, kes oli omaks võtnud kreeka keele ja kultuuri
➔ sõjalise edu aluseks makedoonia faalanks
● 338. eKr. Chaironeia lahing:
➔ Philippos II võitis Kreeka poliste ühisarmeed
➔ langes Ateena kõnemees Demosthereus ( filipikate autor )
➔ kehtestati Makedoonia ülemvõim Kreekas
SPARTA POLIS
Sparta ühiskonnakihid:
NIMETUS
ISELOOMULIKUD TUNNUSED
SPARTIAADID
1) doorlastest sissetungijad , elanikest ~10%.
2) ~9 000 perekonda, kelle hulgast mehed moodustasid täieõigusliku kodanikkonna.
3) elasid 5 suures kindlustamata asulas.
4) tegelevad sõdimisega ( mitte millegi muuga ).
PERIOIGID
1) Lakoonia põliselanikud enne doorlaste sissetungi; elanikest ~10%.
2) isiklikult vabad, aga poliitilised õigused puudusid.
3) tegelesid käsitöö ja kaubandusega.
4) maksu- ja sõjaväekohuslased.
HELOODID
1) spartalaste poolt vallutatud Messeenia elanikud; elanikest ~80%.
2) Sparta riigiorjad, kes olid kinnistatud maa külge ( sunnismaised ) ja ära jagatud spartiaatide vahel.
SPARTA VALITSEMISKORRALDUS:
2 KUNINGAT:
● Algul võim päritav, hiljem valitavad.
● Valiti rahvakoosolekul.
● Sõjaväepealikud ja kõrgeimad preestrid .
GERUUSIA:
● Liikmeteks 2 kuningat ja 28 geronti ( „vanakest“ ).
● Kõrgeim nõukogu, kes arutas läbi seaduseelnõud ja mõistis kohut .
Geront ehk „ vanake “ - vähemalt 60.aastane mees ( eluaegne amet ).
5 EFOORI:
● Kõrgeimad riigiametnikud , kes valiti igal aastal rahvakoosolekul.
● Kontrollisid ja karistasid kuningaid ja riigiametnikke.
● Auväärseima järgi aastate nimetamine.
RAHVA KOOSOLEK:
● Liikmeteks täisealised spartiaatidest mehed.
● Õigus geruusia otsused heaks kiita või tagasi lükata.
● Hääletasid kisaga.
SPARTA ÜHISKONDA ISELOOMUSTAVAD:
● Riigielu stabiilsus ( riigikord pika aja jooksul ei muutunud ).
● Sõjaline üleolek naabritest ( tulenes kasvatuse ja ühiskonnakorralduse eripärast ).
● Kodanike huvid olid allutatud riigi huvidele.
● Vaimukultuur oli kidur .
ATEENA POLIS
Atika maakond:
● Ateenlased olid joonia päritolu kreeklased.
● Atika oli maavaraderikas: savi, seatina , hõbe, marmor.
● Tänu headele sadamakohtadele arenes kaubandus ja käsitöö.
● Mereline asend:
➔ lõi tihedad sidemed erinevate rahvastega
➔ tegi Ateenast avatud/uuendusmeelse ühiskonna
● Maaharijad kasvatasid peamiselt:
➔ oliivipuid
➔ viinamarju
Ateena riigikord:
● Arhailisel ajajärgul:
➔ oli valdav aristokraatlik valitsemisviis
➔ lühikeste vaheaegadega türannia ( N: Peisistratose ) ( valitses 546-527 eKr. ) ja tema poegade valitsemise ajal kuni 510 eKr. ).
ÜLESANNE
Millised olid erinevate võimuinstitutsioonide volitused Ateenast; kuidas/kellest vastav amet moodustati?
RIIGIAMET
VOLITUSED; KUIDAS MOODUSTATI
Rahvakoosolek
1) Kõigile kodanikele kuulus õigus osaleda rahvakoosolekul ning esineda seal ettepanekutega.
2) Kogunes regulaarselt iga 10 päeva tagant, et otsustada tähtsamaid riigiasju.
3) Koosoleku vahepeal korraldasid riigi elu 500-liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud.
4) Igal aastal pandi ametisse 6 000 kohtunikku.
500 nõukogu ehk BULEE
1) Nii nõukogu liikmed, kohtunikud kui ka riigiametnikud määrati liisu teel eelnevalt Atika eripiirkondadest valitud paljude kanditaatide seast.
Strateegid
1) Erandi moodustasid vaid strateegid, kes valiti rahvakoosolekul kõigi kodanike hulgast.
2) Allus rahvakoosoleku otsustele.
Kuidas tagati vaeste kodanike osalemine valitsemisasjades?
Riigiametnikud, kohtunikud ja nõukogu liikmed said ametiajal riigikassast väikest palka. See oli tähtis vaestele kodanikele, kellel olnuks muidu raske või lausa võimatu põhitööd kõrvale jätta. Niisugune korraldus tagas ka vaeste ja silmapaistmatute kodanike vahetu osaluse riigijuhtimises.