Suur Prantsuse revolutsioon ja Ameerika Ühendriikide tekkimine (1)

Suur Prantsuse revolutsioon
Revolutsiooni puhkemise põhjused:

• Riik oli suurtes võlgades – pankrot
  
• Viljasaak kehv – viljahindade mitmekordne tõus tekitas rahutusi
  
• Tsunftiusunduse kaotamine
  
• Absolutism oli oma aja ära elanud, takistas riigi arengut
  

Revolutsiooni algus ja ajend :
5. mai 1789. - algasid generaalstaadide1 istungid Versailles ’
17. juuni 1789. – kolmanda seisuse esindus kuulutas end Rahvuskoguks
9. juuli 1789. – Rahvuskogu nimetab end Asutavaks Koguks (soovib uut korda)
Pariisis:
kogunesid rahvakoosolekud, asi väljub kontrolli alt. Kuningas koondab Pariisi lähedusse 20 000 (Saksa/Tšehhi) sõjameestest koosneva palgaarmee . Rahvas loobib kividega ja armee tulistab. 13. Juulil algas ülestõus – loodi kodanike relvastatud organisatsioon – Rahvuskaart, eesotsas La Fayettiga. Vallutatakse Bastille’. Loodi uued kohalikud haldusorganid – minitsiipaliteedid ja Pariisi omavalitsus – Pariisi kommuun .
Asutava kogu tegevus:
4. 08. 1789. – mitmed saadikud loobusid oma eesõigustest, otsustati kaotada kõik feodaalkoormised ja kirikumaksud (s.h kümnis)
26. 08. 1789. – „Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon ” – inimesed vabad, omand – puutumatu .
Nov. 1789. – (piiskop Talleyrand ettepanekul) hakati riigistama kirikumaid.
1790. – administratiivreform – senine haldussüsteem asendati regioonide ja kommuunide omaga ( püsib tänapäevani), kaotati aadliseisus (keelati aadlivapid,-tiitlid).
3. 09. 1791. – Asutav Kogu võttis vastu esimese konstitutsiooni , täidesaatva võimu pea endiselt kuningas, seadusandliku võimusai Seadusandlik Kogu (valitakse).
Konstitutsioonilise monarhia ajajärk 1791-1792
Valitsemiskorraldus 1791. a konstitutsiooni põhjal:
Seadusandlik võim
Täidesaatev võim
Kohtuvõim
Kaheks aastaks valitud Seadusandlik Kogu ehk parlament
Kuningas, kes määrab ametisse ministrid ja tal oli ka edasilükkava veto õigus Seadusandliku Kogu suhtes
Sõltumatu, valitud kohtunikud , kodaniku õigused määras „Inimese ja kodanike õiguste deklaratsioon”
Poliitiliste klubide kujunemine:
Montanjaarid, Žirondiinid ( Jakobiinid , kuninga vastu)
Kordeljeerid
Monarhistid (Kuninga pooldajad)
Radikaalsed vasakpoolsed – Robespierre , Danton, Marat
Mõõdukad vasakpoolsed
Parempoolsed
Kuninga kukutamine :
10. aug. 1792 puhkes Pariisis ülestõus, rahvas proovis kuningat tappa ja kuningas viidi kiiresti Seadusandliku Kogu kaitse alla. Parlament eraldab kuninga troonilt – koduarest; muudetakse tagasi kodanikunimeks.
Vabariik Prantsusmaal 1792 - 1799
Rahvuskonvendi koosseis (1792 – 1795)
Montanjaarid
Soo
Žirondiinid
110
Robespierre
500
Alati n.ö õigel poolel
165
Moodustavad valitsuse
Peamised tegevused:
Tuli kokku kutsuda Rahvuskonvent – Vabariik
22.09.1792 – võeti vastu seadus, millega kaotati kuningavõim
21.01.1793 – hukati giljotiini all Louis XVI
Žirondiinide valitsuse populaarsuse languse põhjused:
- Toidupuudus , hinnatõus, talupoegade rahulolematus – mäss, sõdade vastu, tööpuudus, lüüsaamised sõjatandril.
Tagajärg: 1793. aprillis loodi erakorralise võimuorgan Rahvapäästekomitee, koosnes jakobiinidest. Juhiks
Danton (12 liiget). Arreteerisid žirondiine.
Jakobiinide diktatuur
Nende põhiseaduse sisu – üldine valimisõigus (alates 21.aastast), demokraatia
Tegevused, reformid :

• Kehtestati surmanuhtlus – kahtlaste nimekirja alusel, hukati Marie Antoinette’
  
• Kõikide feodaalkohustuste kaotamine, talupojast saab maaomanik
  
• Üldine sõjaväekohustus, sõjaväevarustamise kohustus
  
• Kehtestasid maksimum- ja miinimumhinnad kõikidele toodetele
  
• Üleminek meetermõõdustiksüsteemile, uue usu juurutamine , rõivastus lihtsamaks, vooruse põhimõte, revolutsiooni kalender, kiriku rolli vähendamine, mõistuse kultus
  

13. Juuli tapeti Marat – ajalehe väljaandja („Rahva sõber“ – ajaleht, kahtlaste nimekiri)
27. juuli 1974 - hukati Robespierre’
Direktooriumi ebapopulaarsuse põhjused:
Uusrikkad (aluskiht) rahva poolt vihatud, kehv majanduspoliitika
9. november 1799 – 18. Brümääri riigipööre. Napoleon hõivab parlamendi ehk Seadusandliku Korpuse – direktoorium kukutatakse, võim 3 konsuli kätte – Napoleon ­⁺ tema 2 jüngrit.
Konsulaat – konsul – oma riigi huve kaitsev esindaja, välismaal.
Revolutsiooni (kestis 10 aastat) mõjul toimunud muutused ühiskonnas:
Valitseja
Aadel
Maksud
Sõjaväekorraldus
Absolutism kukutatud, poliitika sai kõigiasjaks, rahvas – kõrgem võimukandja, kodanik - inimene
Aadliseisus kaotati, kodanlased said võimaluse tõusta
Ühtlustati, tühistati kõik privileegid , VÕRDSUS!, eraomandi tähtsust rõhutati
Üldine sõjaväekohustus, sõjaväevarustamiskohustus.
NAPOLEONI AJAJÄRK 1799 – 1815
Sisepoliitika ja olulisemad ümberkorraldused:
Valitsemises –konsulaat kuni 1804. a, kroonib (krahmab paavstilt krooni) end keisriks.
Ajakirjanduses – täielik tsensuur , suleti mitmed ajalehed, 4 ajalehte – Prantsusmaa peale
Hariduses – lahutab kiriku haridusest, Kesk- ja Kõrgharidussüsteemide loomine, sõjaväekoolide
soodustused.
Usuelus – lahutab kiriku riigist, kirik allutatakse riigile
Kodanikuõigused – Napoleoni koodiks – VÕRDSUS! Seisused kadusid ! Naistel ja meestel erinevad
õigused.
Rahanduses – Rahvuspanga loomine
Välispoliitika (Napoleoni vallutused Euroopas, Suur Impeerium ):
Edu põhjused – andekad väejuhid, massiarmee, põhirõhk lähivõitlustel, suurtükiväed, tema armee
marsid hästi organiseeritud ( varustus oli väga hea).
1811 – VÕIMSUSE TIPP
Riigid jagati 3 rühma:
Vasallriigid
Liidetud alad
Liitlased
Iseseisvad – Šveits, Hispaania , Varssavi-Hertsogiriik, Reini liit, Napoli kuningriik – võimul Napoleoni sugulased
Belgia, Holland, Illüüria, osa Itaaliast, Loode-Saksamaa
Austria, Preisimaa , Venemaa, Taani
(Aleksander I)
Kontinentaalblokaad – mandritõke – Inglismaa vastu, Euroopa poolt majandussurve – salakaubandus!
Lüüasaamine:
1812 – Borodino lahing, Venemaa ja Pr. vahel. venelased taandusid, kuid väed ei elanud külma
talve üle (700 000 mehest tagasi tuli ~10%). Hajus Prantsusmaa vägede võitmatuse müüt!
1813 – Leipzigi lahing e. Rahvastelahing (Euroopa rahvaste ülestõus) – Pr. väed said lüüa
Bourbonide I restauratsioon – pääsesid korraks võidule, saatsid Napoleoni Elba saarele.
100 päeva – Elba saarelt tagasi valitseb Napoleon 100 päeva, ennem kui ta Waterloo lahingus
(18.juuni 1815) lüüa saab ja saadetakse St. Helena saarele, kus ta ka hiljem sureb ( 1821 .a).
Bourbonide II restauratsioon – tagasi võimule
Viini kongress
(1815 – 1853 – peaaegu 40 aastat rahu)
Eesmärgid: taastada Euroopas rahu ja taastada vana kord ehk absolutism.
Domineerivad riigid: Austria – Metternich , Preisimaa – Hardenberg, Venemaa – Aleksander I,
Suurbritannia – Castelreagh ⁺ Prantsusmaa – Talleyrand.
Põhimõtted:
I legitiimsus – seaduslikkus , tuli taastada endised dünastiad (Bourbonid – Pr, Hisp , It;
Habsburgid? – Saksa Liit; Bernadotle – Rootsi).
II julgeolek – puhverriikide süsteem
III tasakaal – suurriikide territoriaalsed nõudmised tagati , et poleks vaja kolooniate pärast
sõdida.
Rahvusvaheline olukord pärast Napoleoni sõdade ajajärku – Viini kongress (1815-1853):
Viini süsteemi põhimõtted
Euroopa jagamine (territooriumid)
Rahvusvaheline koostöö

Legitiimsus
Venemaa: Poola Kuningriik, Soome, Bessaraabia, Lääne- Gruusia
Nelikliit: Venemaa, Austria, Preisimaa, Suurbritannia
Tegevus: Prantsusmaa vastu

Julgeolek
Preisimaa: Lääne-Poola, Põhja-Saksamaa, Rügeni saar

Tasakaal
Austria: Kagu-Poola, Itaalia väikeriigid, Lõuna-Saksamaa, lõunaslaavi alad
Pühaliit: Vene-, Preisimaa, Austria
Tegevus: Kristlus ! Revolutsiooni vältimine ja mahasurumine
Nimetati veel Metternichi süsteemiks
Suurbritannia: Küprose ja Joonia saared, Malta, Kapimaa
Ameerika Ühendriikide tekkimine
Ameerikasse väljarändamise põhjused:

• Loodeti leida kulda, otsiti seikluseid
  
• Usulised põhjused – puritaanide tagakiusamine
  
• Majanduslikud – töö otsingud ( tarastamine jättis tuhanded tööta)
  
• Inglismaalt väljasaadetud kriminaalkurjategijad
  
• Alates 1619. toodi sisse neegerorje
  

Põhjused, miks suutsid kolonistid indiaanlased hävitada:

• Moraali hävitamine alkoholiga
  
• Vingem relvastus
  
• Polnud ühtset riiki
  

• 13 kolooniat – 2,5 miljonit valget kolonisti
  
• 1764. a – uuendatakse suhkruseadust (Br.), kolonistidel keelati osta odavat suhkrut Hollandist jm..
  
• 1765 . a – tempelmaksuseadus – kõikidele dokumentidele tuli peale osta tempel.
  
• 1773. a – nn Bostoni teejoomine – loobiti teepakid merre. Mässu katse! Vastasseis süvenes veelgi!
  
• 1775 – 1783. a – Iseseisvussõda; Pr. aitas ameeriklasi, varitsemine, lahkrivi – SuurBr. kaotas.
  
• 1776. a – Lexingtoni lahing, sündis Ameerika lipp
  
• 4. Juuli 1776. – Iseseisvusdeklaratsioon – Jefferson (valgustaja), Franklin (valgustaja, äike= elekter , esimene orjusevastaline selts)
  
• 1783. a – Versailles’ rahuleping , tunnistati 13 kolooniat sõltumatuks, Britannia kuningas oli – George III
  
• 1787. a – koguneti Philadelphiasse, et välja töötada põhiseadus, loodi föderatsioon2, teksti koostas James Madison.
  
• Keskvõimu alla kuulusid välispoliitika, riigikaitse, väliskaubandus, rahandus.
  Majandus, õigus, haridus olid osariikide kompetentsis.
  
• Parteid – demokraatlik, vabariiklased
  
• Seadusandlik organ – Seadusandlik Kogu
  
• Täidesaatva võime pea – 4-ks aastaks valitav president (1. George Washington). OS – rahva poolt valitav kuberner .
  

1 Generaalstaadid – seisuste esindused
2 Föderatsioon – liitriik (VP), Konföderatsioon – riikide liit (DP)
7