Euroopa Liit (0)

Euroopa Liit
Saamislugu ja lepingud
9. mail 1950 Prantsusmaa välisminister Schuman esitas idee Euroopa koostööühenduse loomiseks.
1951 (jõustus 1952) – Euroopa Söe ja Terase ühenduse leping – Belgia, Itaalia, Luksemburg , Prantsusmaa, Saksamaa, Madalamaad/ Holland alustasid majanduskoostööd.
1957 (j. 1958) – nn. Rooma lepingud, millega asutati Euroopa majandusühendus. Belgia, Holland, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa ja Saksa Liitvabariik .
1992 (j. 1993) – Maastrichti leping, millega loodi Euroopa Liit. Määras ära toimimispõhimõtted ja pani aluse ühisrahale.
1997 (j. 1999) – Amsterdami leping – määrati Euroopa Parlamendi suurus ja otsustati luua kõrge välispoliitilise esindaja ametikoht .
2001 (j. 2003) – Nice/ Nizza leping – suurendati Euroopa Komisjoni presidendi võimu.
2007 (j. 2009) – Lissaboni leping ehk Euroopa Liidu põhiseadus. Jõustus kui kõik 27 liikmesriiki oma parlamendis ratifitseerisid ehk kinnitasid. Lepiti kokku kuidas muutunud maailmas efektiivselt toime tulla. muudeti EL institutsioonide ülesehitust ja töömeetodeid, eesmärgiks muuta EL demokraatlikumaks.

• Euroopa Parlamendi max. liikmete arv 751. Ühest riigist max. 96 ja min. 6.
  
• Loodi Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja ametikoht = EL president (2,5 aastat ühe tagasivalimise võimalusega). Praegu Herman van Rompuy
  
• Loodi EL välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametikoht. Praegu Catherine Ashton
  
• EL parlamendile anti suurem võim õigusaktide vastuvõtmiseks
  
• Kodanikele anti võimalus algatada õigusakti ettepanek, kui on 1 miljon toetajat
  
• Esmakordselt sätestati võimalus EL välja astuda
  
• Liikmesriigid peavad olema loodusõnnetuste ja katastroofide korral solidaarsed
  

ELi kuulub 27 riiki ja 499 miljonit inimest.
1952 – Belgia, Itaalia, Luksemburg, Holland, Prantsusmaa, Saksa LV
1973 – Iiri, Taani, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik
1981 – Kreeka
1986 – Hispaania , Portugal
1995 – Austria, Soome, Rootsi
2004 – Eesti, Läti, Leedu, Küpros, Malta, Poola, Tšehhi, Ungari, Slovakkia , Sloveenia
2007 – Bulgaaria , Rumeenia
Kandidaatriigid: Türgi (läbirääkimised alates 2005), Horvaatia, Island (2010), Montenegro , Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik.
Euroopa Liidu sümboolika
Hümn: Beethoveni 9. sümfoonia „Ood rõõmule“
Euroopa päev: 9. mai
Lipp : sinisel taustal 12 tähte ringis – ühtsus ja täiuslikkus
Moto : ühinenud mitmekesisus
Euro
Sularahana kasutusel 2002. Aastast. Austria, Belgia, Hispaania , Itaalia, Iirimaa , Kreeka, Luksemburg, Holland, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Küpros, Malta, Sloveenia, Slovakkia, Soome, Eesti. Suurbritannia ja Taani ei pea eurot kasutusele võtma. Rootsi veel ei kasuta. Vähem arenenud riigid peavad euro saamiseks täitma nn. Maastrichti kriteeriumid:

• Inflatsioon ei või ületada 3%
  
• Eelarve puudujääk ei või ületada 3% SKT-st
  
• Avaliku sektori laenukoormus ei või ületada 60% SKT-st
  

Euroopa Liidu välistest riikidest kasutavad eurot Monaco, Andorra , San Marino , Vatikan, Kosovo ja Montenegro.
Euroopa Liidu valitsemiskorraldus
On olemas riigile omased valitsemisinstitutsioonid: seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim, keskpank , kuid veel palju teisi juhtimisel osalevaid asutusi .
Euroopa Liidu Ministrite nõukogu = Euroopa Liidu nõukogu – teostab seadusandlikku võimu koostöös Euroopa Parlamendiga. On peamine seadusandlik organ. Koosneb liikmesriikide ministritest. Kokku tulevad need ministrid , kelle valdkonna küsimusi parajasti arutatakse. Tähtsaim õigusakt on määrus
otsus
arvamus. Igal riigil on hääli vastavalt rahvaarvule. Näiteks Eestil on 4, aga Prantsusmaal 29.
Ministrite nõukogul on eesistuja riik, mis vahetub iga 6 kuu tagant. Eesti kord on 2018. aastal.
Euroopa Ülemkogu – EL riigipeade/valitsusjuhtide koostööorgan. Kohtuvad vähemalt kaks korda aastas. Alati osaleb ka Euroopa Komisjoni president Jose M. Barroso .
Euroopa Komisjon – EL juhtiv institutsioon . Esindab täitevvõimu (valitsus). Koosneb 27 volinikust. Igast liikmesriigist üks viieks aastaks (tulevikus arvu vähendatakse). Iga volinik tegeleb kindla valdkonna probleemidega. Komisjoni president on Jose M. Barroso. Tal on 5 asepresidenti. Eestit esindab Siim Kallas, kes on transpordi volinik ja asepresident. Volinikud valitakse komisjoni presidendi poolt koostöös kohalike valitsustega, kinnitama peab Euroopa parlament . Riik oma volinikku tagandada ei saa. Komisjonil on allüksusteks 26 peadirektoraati ( ministeerium ). Ülesanded:

• Ainsana õigus algatada õigusakte
  
• Vastutab EL eelarve täitmise eest
  
• Esindab EL rahvusvahelistes suhetes
  

Euroopa Parlament – esindab liikmesriikide kodanikke . Hetkel 736 liiget. Valimised 5 aasta tagant. Parlamendi tööd juhatab president, kes valitakse liikmete poolt salajased hääletusel 2,5 aastaks. Eesti on esindatud 6 saadikuga: Ivari Padar , Vilja Savisaar , Indrek Tarand , Siiri Oviir , Tunne Kelam , Kristiina Ojuland (2009-2014). Parlamendi töö toimub vaheldumisi Brüsselis ja Strasbourgis. Parlamendi liikmed kuuluvad fraktsioonidesse. Kõik parlamendi liikmed töötavad ka komisjonides. Ülesanded:

• Seaduste vastuvõtmisel kas: on kaasotsustaja koos ministrite nõukoguga
  

avaldab ainult arvamust

• Teostab demokraatia järelvalvet
  
• Kontrollib eelarve raha kulutamist
  
• Kinnitab eelarve
  

Euroopa keskpank – asub Frankfurdis. Korraldab euroala rahapoliitikat. Ülesandeks on tagada euro ostujõud ja stabiilsus (max. inflatsioon 2,5%)
Euroopa kohus – EL kõrgeim kohtuvõim. Igast liikmesriigist üks kohtunik 6 aastaks. Eesti (2 ametiaega) – Uno Lõhmus. Ülesanded:

• Valvab EL õigusaktide täitmise üle
  
• Omab ainuõigust EL seadusandluse tõlgendamises.
  
• Otsused on lõplikud ja kõigile liikmesriikidele kohustuslikud.
  

Kaevata saavad liikmesriikide riiklikud institutsioonid , ettevõtted, eraisikud . Asub Luksemburgis.
Euroopa kontrolli koda – ( riigikontroll ) on sõltumatu asutus, mis kontrollib EL raha kasutamist.
Euroopa Liidul on oma ombudsman , kes uurib võimu kuritarvitamisega seotud kaebusi EL asutustes.
Euroopa Liidu ühtne majandusruum
EL majanduspoliitika aluseks on ühtsete reeglite järgi toimiv siseturg . Alguse sai 1958.a. Euroopa Majandusühendusega, kui liikmesriikide vahel kaotati tollimaks .
Siseturg toimub nelja vabaduse põhimõttel: kaupade, teenuste, kapitali ja isikute vaba liikumine liikmesriikide vahel.
EL nimetatakse kolme sambaliseks.
I moodustavad kõik EL ühendused ja asutused
II koostöö ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas
III koostöö justiits- ja siseküsimustes ( kuritegevus , immigratsioon)
Hõivepoliitika
Eesti kulutused tööpoliitikale on väga madalad, 0,2% SKP-st. näiteks Hollandis ja Soomes on keskmine 3% SKPst. Meil kulutatakse peamiselt tagajärgede leevendamisele. Lääne-Euroopas on põhirõhk aktiivsetel meetmetel ehk ümberõppe korraldamisel.
Hõivepoliitika neli sammast:
I uus ettevõtlus kultuur – oma ettevõte rajamise soodustamine
II tööle rakendamise uus kultuur – probleemiks on noorte tööpuudus ja struktuurne tööpuudus. Vajalik soodustada ümber- ja täiendõpet.
III uuendustega kohanemise kultuur – vaja kaasas käia kiiresti areneva tehnoloogiaga ja võimaldada paindlikumaid töötingimusi
IV võrdsete võimaluste loomise uus kultuur – vähendada soolist diskrimineerimist, siduda paremini töö- ja pereelu .
Schengeni viisaruum
Alus pandi 1985 kui Belgia, Holland, Luksemburg, Prantsusmaa ja Saksamaa sõlmisid Schengeni lepingu, millega kaotati nende riikide sisepiiridel piirikontroll. Praeguse seisuga kuulub Schengenisse 25 riiki ja need kattuvad suuresti EL riikidega. EL riikidest ei kuulu Suurbritannia ja Iirimaa (ise ei soovi), Bulgaaria, Rumeenia ja Küpros (ei ole läbinud hindamiskriteeriume). EL välistest riikidest kuuluvad Norra, Island ja Šveits. Schengeni viisaruumis ei kontrollita sisepiiri ületamisel passi , kuid isikuttõendav dokumendi olemasolu on kohustuslik.
NATO ehk Põhja-Atlandi Lepingu organisatsioon
Asutati 1949.a. Põhja-Atlandi ehk Washingtoni lepinguga. Asutajad : USA, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada , Luksemburg, Norra, Portugal, Taani, Prantsusmaa, Suurbritannia (12).
Hiljem liitunud: Kreeka, Türgi, Saksamaa, Hispaania, Poola, Tšehhi, Ungari. Viimane laienemine 2004 – Eesti, Läti, Leedu, Bulgaaria, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia. Kokku 26.
Peaeesmärk kindlustada ja kaitsta nii poliitiliste kui ka sõjaliste vahenditega liikmesriikide julgeolekut. Rünnakut ühe liikmesriigi vastu käsitletakse rünnakuna kõigi liikmete vastu. Liikmesriigid kohustuvad arendama oma kaitsevõimet. Peakorter asub Brüsselis ja peasekretär on endine Taani peaminister Rasmussen.
ÜRO ehk Ühinenud Rahvaste Organisatsioon
Loodi 1945. Eesmärgid:

• Rahu tagamine
  
• Inimõiguste tagamine
  
• Humaanse iseloomuga probleemide lahendamine maailmas
  

Peakorter asub New Yorkis . Liikmesriike 185. Peasekretär lõunakorealane Ban ki-Moon. Eesti ühines 1991.
Oluline juhtorgan on julgeolekunõukogu, mis koosneb 15 riigi esindajatest, kellest 5 on asutajaliikmed (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hiina – omavad veto õigust). Ülejäänud 10 valitakse kahe aasta tagant uuesti.
Allorganisatsioonid on näiteks UNESCO ja UNICEF .
UNICEF – tegeleb maailmas lastekaitsega
UNESCO – tegeleb maailmas hariduse ja kultuuri edendamisega. Koostab maailma kultuuripärandi nimekirja (nt: Tallinna vanalinn).
Omab õiguskaitseorganit Haagi rahvusvaheline kohus. Inimõiguste kaitse maailmas toimub 1948.a. ÜROs vastu võetud Inimõiguste ülddeklaratsiooni alusel.
Euroopa Nõukogu
Asutati 1949. kümne Lääne-Euroopa riigi poolt. Eesmärgiks kooskõlastada liikmesmaade poliitikat ja kaitsta inimõigusi Euroopas. Probleemide lahendamiseks on Euroopa Inimõiguste kohus (Strasbourgis). Tähtsaimad dokumendid : Euroopa Inimõiguste konventsioon ja Euroopa sotsiaalharta.
OSCE ehk Euroopa Julgeoleku ja Koostööorganisatsioon. Sai alguse 1975.a. Helsingis . Tegeleb konfliktide ennetamise, kriiside ohjamise ja inimõiguste tagamisega . Eesti liitus 1991.
OECD – majanduskoostöö ja arengu organisatsioon. Eesti liitus 2010.
WHO – maailma tervise organisatsioon.
OPEC – naftat eksportivate riikide ühendus.
Religioonid :

• Kristlus – rajajaks juut Jeesus Kristus ( prohvet ) 1. saj. algselt judismi lahk .
  
• Budism – tekkis Indias 6. sajandil eKr. Rajajaks Buddha.
  
• Islam – 7. saj. Prohvet Muhamed. Pühakiri on koraan.
  
• Judism – juutide kultuur ja religioon, mis on koondatud Vanasse Testamenti ja olnud aluseks nii kristlusele kui islamile.
  
• Hindusim – India traditsiooniline usund .
  

Moderne ühiskond
Postmoderne ühiskond
Hästi organiseeritud
Ebapüsiv ja kiiresti muutuv ühiskond
Rahva jaotamine klassideks
Multikultuursus
Kindlad ideoloogiad
Traditsiooniliste väärtuste kriis
Rahvusriigi tähtsustamine
Paindlik tööturg
Tugineb tööstustootmisele
Virtuaalse reaalsuse teke