AJALUGU - PT.23 VAIMUELU (0)

PT.23 VAIMUELU .
TARTU ÜLIKOOL.

• Tartust kujunes kiiresti üks venemaa, osaliselt ka Euroopa tuntuimaid õppe-ja teaduskeskusi.
  
• Tegutsesid teadusmaailmas tunnustuse leidnud astronoom Wilhelm Struve, füüsik Moritz Hermann Jacobi , ebrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer .
  
• 1802 taasavati ülikool Tartus.
  
• Neli teaduskonda : - usuteaduskond, arstiteaduskond , õigusteaduskond ja filosoofiateaduskond.
  
• 1850, jagati filosoofiateaduskond kaheks: ajaloo-keele teaduskond ja matemaatika -loodusteaduskond.
  
• Õppetöö Saksa ja Ladina keeles.
  
• Enamik õppejõude Saksamaalt.
  
• Georg Friedrich Parrot – Ülikooli esimene rektor.(sõprus keisriga kindlustas ülikoolile laialdase autonoomia ja rahalise toetuse.
  
• Õppisid esialgu Balti kubermangudest pärit tudengid . 1805. Esimene eestlane.
  
• 1892 muudeti ülikooli õppetöö venekeelseks ( Jurjevi Ülikool).
  

HARIDUSOLUD.

• 19. Saj. Venemaal ümberkoraldused:
  

Kogu impeeriumis neljaastmeline ühtluskool: 1) Maakondades- kihelkonnakool ja kreiskool .
2)Kubermangulinnades- gümnaasium ja ülikool.

• Läänemere kubermangude õpperingkonna keskus- Tartu Ülikool.
  
• Tallinnas ja Tartus gümnaasiumid, õpetati süvendatult antiikkeeli, kirjandust ja ajalugu.
  
• Kreiskoolid- kõikidesse linnadesse.
  

2-3 aasta jooksul teadmisi matemaatikast , loodusteadusest ja geograafiast.

• Elementaarkoolid- linnakoolide alam aste
  

Õpetati lugemist, kirjutamist ja arvutamist.

• Talurahva haridustee: vallakool -> kihelkonnakool.
  
• Talurahvaseadused- kindlam koolikorraldus.
  
• 1840 usuvahetusliikumi tagajärjel Lõuna-Eestis õigeusu maarahvakoolid.
  
• Rahvakooli õpetajate ettevalmistamiseks- Tartusse 1828.a. elementaarkoooliõpetajate seminar .
  
• Valgas tegutses Janis Cimze juhtimisel nii eestlaste kui ka lätlastele mõeldud saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminar.
  
• Kohustuslik koolisundlus- 19.saj keskel. Esimesena Pilistvere kihelkonnas. 1870-80 üle eesti.
  
• 1880 peaaaegu täielik lugemis ja 30-40% kirjutamisoskus(tänu rahvakoolidele).
  

EESTIKEELNE KIRJASÕNA.

• ILMALIK KIRJANDUS- 19.saj eestikeelses kirjakeeles valitsevaks.
  

• Peamisteks levitajateks kalendrid(sajandi keskel kümmekond)
  

• Tarto maa rahwa Näddali-Leht- esimene eestikeelne(tartumurdeline) ajaleht.
  
• Marahwa Näddali-Leht-Otto wilhelm Masing .
  
• Ma-ilm ja mõnda, mis seal leida on“ - Friedrich Reinhold Kreutswald .
  
• „ Perno Postimees “ -J.V. Jannsen , pani aluse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele. Ilmus 1857.
  
• Vagakirjandus asendus peagi seiklusjuttude ja sentimentaalse lektüüriga.
  
• ÜHTSE KIRJAKEELE VÕIDULEPÄÄS- 19.sajandi teisel poolel.
  
• Eduard Ahrens- Kuusalu pastor, koostas 1843 uue eesti keele grammatika, aluseks põhja-eesti keskmurre.
  

KIRIK .

• LUTERI USU KIRIK - 19.saj ühiskonna vaimuelu oluline kujundaja.
  
• 1832 -ülevenemaaline kirikuseadus kaotas luteri kiriku priivilegeeritud seisundi.
  
• KREEKA-KATOLIKU ÕIGEUSK- ametlikuks riigiusuks.
  
• Vennasteliikumine- demokraatlik õhkkond, eiteinud vahet seisustel ega rahvustel , talurahva seas laialdane toutuspind( 150 vennaste plvemaja, 50000 ametlikku liiget)
  
• Maltsveti liikumine-1850 Järvamaa idaosas ja Harjumaal . Rajaja Juhan Leinberg.
  

BALTISAkSA KULTUURIELU .

• Keskus Tartu, seotud otseseslt ülikooli taasavamisega.
  
• Ülikooli kõrvale joonistuskool- õpetas Dresdeni kunstnik Karl August Senff .
  

• Õppekava andis hea eelduse õppimiseks Eurooopa suurtes kunstiõppeasutustes.
  

• Tallinna Kunstielu- Tallinna Muinsuskaitseühing ja Provintsiaalmuuseuim .
  

• Gerhard Frans von Kügelgen -Tuntuim kunstnik , Reinimaalt pärit maalikunstnik .
  

• SELTSILIIKUMINE - hõlmas nii soliidseid teadusseltse kui ka üliõpilaskorporatsioone, laulukoore, klubisid, heategevusorganisatsioone ja abistamiskassasid.
  

• Eestis üle 50 baltisaksa seltsi.
  

• Baltisaksa Arhidektuur- klassitsism (mõisaarhidektuuris)
  
• Kirjandus- Kirjandusteosed käsitlesid kohalikke olusid., levik ei ületanud Baltikumi piire .
  

RAHVUSLIKU HARITLASKONNA KUJUNEMINE.

• ESTOFIILIDE LIIKUMINE-kasvav huvi eksootiliste ja väikerahvaste vastu .
  

• Estofiilid – baltisakslastest eestihuvilised – uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmesuguseid teaduslikke seltse.
  
• Liitusid ka eesti haritlased: Fr. R. Kreutzwald , D.H.Jürgenson, Fr. R. Faehlmann .
  

• Õpetatud Eesti Selts- 1838.a Tartu ülikooli juures, Faehlmanni eestvedamisel.
  

• Eesmärgiks edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asustatud maa tundmist.
  

• Eestimaa Kirjanduslik Ühing- loodi 1842 Tallinnas, estofiilne suurorganisaktsioon.
  
• „maa sool“ – rahvakoolide õpetajad, kellest sai kandev jõud rahvuslikus liikumises.
  

RAHVUSLIKU LIIKUMISE EELDUSED JA SIHID.

• Rahva kultuurilise aktiivsuse tõus- koolihariduse levik jms.
  
• Rahvusliku ideede levik-> rahvakooliõpetajad.
  
• Rahvusliku Liikumise eesmärgid – emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kultuuriharrastuste toetamine , üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omansamise soodustamine.
  

RAHVUSLIKU LIIKUMISE ALGUS.

• „eeslane olla on uhke ja hää“
  
• Eestlaseks jäämine- maarahva eetiline kohustus.
  
• Rahvusliku liikumise keskused 1860.aastatel – Tartu, Peterburi ja Viljandimaa .
  

Eestvedajad:

• Tartus – Johann Voldemar Jannsen. Hakkas seal välja andma ajalehte Eesti Postimees.
  
• Peterburis- Johann Köler , keisri õuemaalija.
  

• Aleksandrikooli komiteed- üle eesti rajati kihelkondades, pühendatud keiser Aleksander I-le, kui talurahva vabastajale, kooli rajamiseks korraldati korjandusi, näitusi, kontserte ning teatrietendu
  

SELTSILIIKUMINE.

• Aitas kaasa rahvulike ideede levikule.
  
• Eesti seltsid tekkisid paljuski baltisakslaste ühenduste eeskujul, osaliselt ka toel.
  
• VANEMUINE - baltisaksa eeskoste all olev selts; asutati Tartus 1865. ; korraldas mitu laulupidu, alates 1870 alustati harrastuslike teatrietenduste korraldamisega(Koidula teater). 1869Esimene eestlaste üldlaulupidu Tartus, kuhu kogunes ligi tuhat pillimeest ja lauljat.
  
• ESTONIA- 1866. Aastal Tallinnas tegutsema hakanud selts.
  
• Orkestriharrastus, laulukooride asutamine
  
• EESTI PÕLLUMEESTE SELTS- 1870. Tartus.
  
• Eesti KIRJAMEESTE SELTS- 1872, kandis hoolt uue kirjaviisi juurutamise ning uute kooliraamatute väljaandmise eest. Liikmeteks- haritlaste esindajad, ärksamad taluperemehed. Pööras eriti tähelepanu eesti keele edendamisele, seltsi eestvedamisel mindi lõplikult üle uuele kirjaviisile .
  

VENESTAMISE PEALETUNG .

• Aleksander III võimuletulek- eesmärgiks kogu impeeriumi ühtlustamine.
  
• Valitsemiskorraldus taheti muuta samasuguseks kui teistes Venemaa piirkondades.
  
• Valitsuse uut poliitikat saadeti ellu viima:
  

• Eestimaal – Sergei Šahhovskoi.
  
• Liivimaal- Mihhail Zinovjev.
  

• Mindi üle vene keelele ametlikes asjaajamistes.
  
• Talurahvaasjade kommisarid, ül kontrollida vallavalitsuste ja kohtute tegevust. Piirati omavalitsuste tegutsemisvabadust.
  
• Venestamine tabas rängalt hariduselu .
  

-ei soovitud kuuldagi enam eestikeelsest kõremast koolist.
- uued õppeprogrammid ei näind ette kodumaa ajaloo, maateaduse ega kirjanduse õpetamist.
- vene keeles suhtlemine ka tunnivälisel ajal.
-vene.k. mitteoskavad õpetajad vallandati
-1893. Venekeelne õpe ka Tartu Ülikoolis.

• Oli ka kasu:
  

• Võimaldas eestlastel paremini jätkata haridusteed Venemaal, teha karjääri väikeametnikuna või ohvitserina sõjaväes.
  

• Pärssis tunduvalt kultuurielu.
  

UUS RAHVUSLIK TÕUS.

• Venestamisaeg- eisuutnud siiski lämmatada eestlaste omaalgatuslikku tegevust, enamik seltse tegustesid edasi.
  
• UUED SELTSID: karskusseltsid , kaitseühingud, käsitööliste ühingud, vabatahtlikke tuletõrjeseltse.
  
• RAHVALUULE KOGUMINE- Jakob Hurda üleskutse 1888. Aastal.
  
• 1890. Aastatel korraldati lühikeste vahedega kolm rahvarohket laulupidu.
  

Jannsen- „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ sõnade autor.

• Villem Reiman- Rahvusliku liikumise uue põlvkonna liider, kolga -jaanis kirikuõpetajana. Edendas karskusliikumist, pani aluse eesti ajaloo ning kultuuriloo teaduslikule uurimisele.
  
• EESTI ÜLIÕPILASTE SELTS- uus organisatsioon , eesti haritlaste jaoks tähtsaks kooskäimiskohaks. Suheldi omavahel eesti keeles, mis tollastes oludes polnud sugugi tavaline.
  
• 1884 pühitseti Otepää kirkus EÜS-i lipuks sinimustvalge lipp.
  

PARROTT-Tartu ülikooli esimene rektor.
CIMZE-Valgas tegutses Janis Cimze juhtimisel nii eestlaste kui ka lätlastele mõeldud saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminar. Korraldas Liivimaal õpetajate konverentse.
BAER-oli loodus- ja arstiteadlane, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja.
FHAEHLMANN- oli eesti kirjamees ja arst. Õpetatud Eesti Selts.
KREUTZWALD- oli eesti kirjanik ja arst. Tema peateos, rahvaluuleaineist töödeldud rahvuseepos "Kalevipoeg", sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu. Õpetatud Eesti Seltsi auliige aastast 1849.
JANNSEN- Sündis Vändras, tütar Lydia Koidula, Perno Postimees, Eesti Postimees, Laulu-ja mäguselts Vanemuine, Esimene Üldlaulupidu, Eesti Põllumeeste selts, ajakiri „eesti põllumees“, Suri Tartus.
HURT- Aleksandrikooli Peakomitee President , andis välja „pildid isamaal sündinud asjust“, Eesti Kirjameeste Seltsi president, 1870 pidas Vanemuise Seltsis kõne eestlaste vaimusuurusest, Korraldas EÜS- i Kalevipoja õhtuid, 1888. Algatas lehtedes Rahvaluule kogumise kampaania.
JAKOBSON-Kooli-ja kodusõpetaja Peterburis, kaastööd „eesti Põlllumehele“, osales Eesti Kirjameeste seltsi ja Eesti aleksandrikooli rajamise organisatsiooni asutamises ja tegevuses., Ostis Kurgja talu, Toimetas ajalehte SAKALA, kolm tütart,