Venemaa 18. - 19 . sajandil (0)

Venemaa
1613 – Mihhail Romanov , Romanovite dünastia rajaja.
Segatusteaeg lõpetati 1613.
1917 kukutati tsaari võim.
1601 .aasta oli Venemaal näljahädad. Must meri oli jääs. Hakkasi levima kuulujutud , et Venemaad on tabanud õnnetused, mis on Jumala kättemaks, mille olevat põhjustanud Boriss Godunov . Rahvas kahtlustas Godunovi Ivan Julma poja Dimitri tapmises, et võimu enda kätte haarata. Dimitri surma tegelik põhjus on jäänud saladuseks. Peale seda on paljud tulnud ja öelnud , et tema on Dimitri. Kuigi need kõiki on olnud Vale-Dimitrid. 1613. aastal sai troonile Mihhail Romanov ja sealt sai alguse Romanovite dünastia.
Peeter I valitsemisaeg 1682-1725. Lapsepõlve veetis Peeter Moskva lähedal külas. Talle meeldisid sõjamängud ja võõramaine tehnika. Ta meelispaigaks oli saksa alev, kus ta tutvus euroopaliku elu ja ideedega. 1697. aastal suudnus Peeter I Euroopasse. Ta lootis leida liitlasi Türgi vastu. Selle asemel pakkus Poola kuningas August II sõda Rootsi vastu. Seal tutvus ta Euroopa eluga ja kutsus Venemaale hulga spetsialist. Põhjasõda sundis Peeterit reformidega kiirustama. Tuli luua uus väljaõppe ja relvastusega sõjavägi, korraldada ümber maksusüsteem ja parandada riigi valitsemiskorda. Tehti ka hingeloendus , kus loeti meeshingesid ja nende pealt koguti makse. Uus valitsemiskorraldus ja kolleegiumid ehk tänapäevaste ministeeriumite eelkäija. Pandi tööle ka Uurali rauamaagikaevandused ja riidemanufaktuurid mundri- ja purjeriide jaoks. Ta muutis ka õukonna euroopalikumaks. Keelati maani ulatuvate hõlmade ja varrukatega kuued , mis küll kaitsesid hästi külma, kuid ei võimaldanud vabalt liikumist. Kes seda keeldu ei arvestanud , neil võidi kuued vägisi lühemaks lõigata ja maksid kuuemaksu. Keelati ka pikad habemed , kui kandsid lõigati see maha või pidid maksma habememaksu, mis polnud üldse odav. Kaasati ka naised seltskonnaellu, mida peeti siiani kõlbmatuks. Peterburis hakati korraldama seltskonnakogunemisi ehk assambleesid, millest võisid osa võtta ka naised. Sellistel kogunemistel mängiti kaarte ja malet või tantsiti. 1703. aastal rajati Sankt -Peterburg Neeva jõe suudmesse. Peeter I valitsemisaja lõpuks oli Peterburist saanud Põhja-Euroopa suurim linn ( 75 000 elanikku). Teostatud reformidega võideti Põhjasõda. Ussikaupunki rahulepinguga sai Venemaa avara väljapääsu Läänemerele. Peeter I kuulutas ennast impeeriumi keisriks. Peeter I suri 1725. aatal 52-aastaselt. Peeteri põhilause oli „ Raiume aknad Euroopasse“ , mis tähendas muuta Venemaad euroopalikumaks.
Katariina II kui valgustatud valitseja. Pärast Peeter I surma toimus suur võimuvõitlus. Troonile sai Katariina I, Peetri abikaasa. Pärast Katariina I surma tõusis troonile Katariina II. Valitses 1762-1796. Ta oli rahvuselt sakslane. Katariina kutsuti Venemaale kavatsusega panna Peeter III-e naiseks . Ta õppis kiiresti selgeks keel, astus õigeuksu ja omandas kombed. 1762. aastal algul sai Venemaa keisriks Peeter III. Tema valitsemisaeg jäi lühikeseks, sest ta suutis nii õukonnaladviku kui kaardiväega, kes kukutasid ta troonilt. Uueks valitsejaks sai Katariina II. Katariina II tahtis luua seadustekogu . Tahtis ka parandada talupoegade olukorda, kui see ei õnnestunud tal. 1767. aastal kutsus ta erinevate rahvaste ühiskonnakihtide esinduskogu, et arutada läbi seadustekogu. Seadustekogu loomine kukkus läbi kuna aadlikud polnud seadusega vastuvõtmisega nõus. Talupoegi ei vabastatud pärisorjusest ja nad jäid ikka täielikult mõisnike meelevalda. Nad käitusid nendega nagu asjadega, see viis suure talurahvasõjani. Talurahvasõja etteotsa tõusis kasakas Jemeljan Pugatšov. Et rahva suuremat toetust saada nimetas ta ennast troonilt kukutatud Peeter III-ks, kes aga peale paleepööret tapeti . Ülestõusnute vastu saadetud valitsusväed loodi puruks. Ta kutsus sõjaväed, mis olid praegu Türgis tagasi ja nende abil saadi ülestõus maha suruda. Pugatšov võeti ise kinni ja hukati. 1775. aatal loodi uus haldusseadus kohu- ja politseiasutused. Türgist sai üks Venemaa osa. Katariina II valitsus aja lõpuks oli Vene riigi koosseisu haaratud Eesti, Läti ja Leedu.
Aleksander I valitses aastal 1801-1825. Troonil tõusis noore mehena . Aleksander I oli hea kasvatuse ja haridusega. Ta tahtis riiki juhtida oma vanaema Katariina II seaduste ja südamesoovide järgi. Tühistas kohe oma isa pahameelt tekitanud seadused ja taastas aadli senised õigused. Riigivalitsemise ümber korraldamine, mis sajandilõpuni kehtis. Uus keiser oli noor ja väga hea suhtlemisega . Pidev laveerimine kahe vaenutseva leeri vahel ehk vanaema ja isa vahel tegi Aleksandri ettevaatlikuks ja salakavalaks. Sellist kahepalgelisust kasutas ta troonil olles ära. Nii oli tema valitsemisaeg vastuoluline , sisaldades endas liberaalseid reforme, suuri sõdu ja ka jäigalt tagurlikke ettevõtmisi. Ta ei mõelnud üldse rahva headusele. Kuna Venemaa oli valdavalt kirjaoskamatu maa, siis lõi ta haridusreformi. 1802. aastal lõi Rahvahariduse Ministeeriumi. Venemaa jagati viieks õpperingkonnaks, igaühe eesotsas ülikool. Ühe ringkonna keskuseks sai 1802. aastal taas avatud Tartu Ülikool. Kehtestati neli koolitüüpi:ülikool, gümnaasium(kubermagulinnades), kreiskool (maakondades- ehk kreisilinnades), ja kihelkonnakool. Algul oli vabatahtlik pärast aga kohustuslik. 1803 .aastal võeti vatsu ukaas vabade maaharijate kohta,selle alusel võisid talupojad mõisnikega kokkuleppele jõudes end pärisorjusest vabaks osta, kuid vabaksostu tulemus ja tagasihoidlikuks . Palju mõisnikud olid vabaks ostu vastu ja kindlasti nappis talupoegadel ka raha, et end ise vabaks osta. 1810. aastal purustas Aleksander I Napoleoni väed. Troonile tõustes kavandas ja aadlike surve tulemusel ei saanud kõike täide viia. Ta jäi paljudele bojaardidele jalgu . 1918. toodi Aleksandri kirst Sankt-Peterburgi ja kui avati kirstu kaas siis polnud seal Aleksandrit sees. Ja siiamaani on Aleksandri I surm jäänud saladuseks.
Nikolai I valitses aastail 1825-1855. Erinevalt oma vennast Aleksandrist ei kavandanud ulatuslikke reforme ja ümberkorraldusi ühiskonnas. Ta nägi oma peamiseks eesmärgiks kehtiva poliitilise korra säilitamist ja kindlustamist pealispindsete ümberkorraldusi. Seetõttu oli tema valitsemisaeg enamikult jäigalt tagurlik . Ta sekkus pidevalt riigivalitsemisse ja püüdis oma kontrolli alla saada kogu riigiaparaati. Oma isikuvõimu teostamisel tugines ta eelkõige Isikule Kantseleile, mille koosseis koosnes kuuest osakonnast. Kantselei mõjukama, III osakonna ülesanne oli poliitilise järelvalve, jälitamise ja juurdluse teostamine . Et seda ülesannet täita loodi sandarmise korpus. III osakond oli keisri eriline usaldusalus. Nikolai I lähtus eelkõige oma põhimõttest „ Mulle pole vaja tarku , vaid kuulekaid ja ustavaid alamaid“. Lühikese ajaga koguti kokku kõik Venema seadusandlikud aktid alates 1649. aastast ja need trükiti ära „ Vene impeeriumi täieliku seaduste koguna“. Kehtivatest seadustest loodi aga „ Seaduste kogu „ ja korrastati Balti erikorda puudutavad seadused. 1837 - 1841 tehti küllalt edukas reform , mis puudutas riigitalupoegi ( neid oli 40% talupoegadest), kui pärustalupoegade olukord jäi aga samaks. Anti välja palju seadusi millega täpsustati ja pehmendati nende olukorda. Ta püüdis ühiskonna vaimuelu oma kontrolli alla allutada, mis õnnestus tal suhtliselt hästi. Tsaarivalitsus püüdis samal ajal laidendad oma mõju Lähis-Ida, Kaukaasias , Balkanil ja Mustal merel, pidades maha järjekordsed sõjad Iraani ja Türgiga ning jätkates kolooniasõda Põhja-Kaukaasias.
Peale nende valitesmist muutis Venemaa euroopalikumaks. Muudeti riiete kandmist ja välimus välja nägemist. Venemaa muutus selliseks nagu teised Euroopa riigid. Muudeti erinevaid reforme. Tuli ka uus maksusüsteem. Rajati linna Sankt-Peterburg, mis on tänani veel olemas. Peeti veel palju sõdu, millega laiendati Venemaa piire. Venemaa muutus väga jõukaks ja sõjakas riigiks. Venemaa suutis purustada ka Napoleoni väed, mida keegi teine riik ei suutnud.
Karmel I.