Kordamisküsimused ajalugu ptk 9, õp lk 10-36 (0)

Q: Kes otsustasid pärast Napoleoni purustamist Euroopa saatuse üle?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamisküsimused ajalugu ptk 9, õp lk 10-36

Q: Mida Viini kongressil otsustati?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamisküsimused ajalugu ptk 9, õp lk 10-36

Q: Kuidas loodeti Euroopas edasipidi rahu tagada?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamisküsimused ajalugu ptk 9, õp lk 10-36

Q: Mida tähendab rahvuslik ärkamine"?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamisküsimused ajalugu ptk 9, õp lk 10-36

Q: Millistes Euroopa riikides oli rahvuslik liikumine kõige aktiivsem?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamisküsimused ajalugu ptk 9, õp lk 10-36

Q: Mida taotlesid rahvuslased Saksamaal?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamisküsimused ajalugu ptk 9, õp lk 10-36

Q: Mis põhjusel oli Euroopa rahvastik 1840 aastatel rahulolematu?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamisküsimused ajalugu ptk 9, õp lk 10-36

Q: Mida rahulolematud nõudsid?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamisküsimused ajalugu ptk 9, õp lk 10-36

Q: Mida tähendab väjend rahvaste kevad"?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamisküsimused ajalugu ptk 9, õp lk 10-36

Q: Kes oli Otto von Bismarck ja mis ajendas teda tegutsema ühtse Saksa riigi loomiseks?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamisküsimused ajalugu ptk 9, õp lk 10-36

Põhikool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kes otsustasid pärast Napoleoni purustamist Euroopa saatuse üle?
Mida Viini kongressil otsustati?
Kuidas loodeti Euroopas edasipidi rahu tagada?
Mida tähendab rahvuslik ärkamine"?
Millistes Euroopa riikides oli rahvuslik liikumine kõige aktiivsem?
Mida taotlesid rahvuslased Saksamaal?
Mis põhjusel oli Euroopa rahvastik 1840 aastatel rahulolematu?
Mida rahulolematud nõudsid?
Mida tähendab väjend rahvaste kevad"?
Kes oli Otto von Bismarck ja mis ajendas teda tegutsema ühtse Saksa riigi loomiseks?
Milliste abinõudega Bismarck ühendas Saksamaa?
Millal ühendamien toimus?
Mille poolest erineb XIX sajandi riik varauusaja riigist?
Milles seisnes Monroe doktriin?
Miks soovisid Euroopa riigid endale uusi asumaid XIX sajandil?
Mis on konservatism liberalism rahvuslus?

Kes otsustasid pärast Napoleoni purustamist Euroopa saatuse üle?
1814 -1815. aastal kogunesid Euroopa valitsejad Viingi kongressile, et taastada Euroopas „rahu ja kord“ . Kongressil valitses üldine soov asjad panna paika nii nagu need varem olid olnud. Austriat esindanud diplomaadi Metternichi juhtimisel, lepiti kokku põhimõtetes, mis pidid taastana suurriikide üksmeele ja restauratsiooni ning tõkestama revolutsiooniliste vaadete levikut. Nii palju kui võimalik, anti võim tagasi endistele kuningatele ja nende troonipärijatele. Lepiti kokku, et edaspidi tagavad Euroopas rahu neli suurriiki: Suurbritannia , Venemaa, Austria ja Preisimaa .

Mida Viini kongressil otsustati?
Kongressil anti endistele kuningatele ja nende troonipärijatele tagasi võim, mis ei pidanud arvestama rahva huvidega. Taastati Bourbonide dünastia võim Prantsusmaal, Hispaanias ja Napolis, Habsurgid said tagasi oma valdused Itaalias. Pandi paika Šveitsi tänapäevani kehtivad piirid ja kuulutati ta igavesti neutraalseks riigiks. Jagati ümber territooriumeid, millega püüti tagada suurriikide omavaheline tasakaal. Otsiti lahendust ka killustunud Saksamma küsimusele. Teistele kuningatele anti Viini kongressil nende tiitlid tagasi, kuid Austria keisrile mitte ning Saksa riigikesi ei taastatud. Selle asemel moodustati Saksa Liit, mis kooses 41 liikmesriigist.

Kuidas loodeti Euroopas edasipidi rahu tagada?
Lepiti kokku, et edaspidi tagavad Euroopas rahu neli suurriiki: Suurbritannia, Venemaa, Austria ja Preisimaa, kes peavad konfliktide korral kokku saama ning ühise lahenduse otsima . Mõne aasta pärast kaasati viienda suurriigina Prantsusmaa. Esialgu andis selline kongressispsteem päris häid tulemusi. Järgmisel neljakümnel aastal toimus Euroopas vaid väiksemaid sõjalisi konflikte.

Mida tähendab „rahvuslik ärkamine“?
Rahvuslikult mõtlevad inimesed uskusid, et igal rahval peaks olema õigus luua oma riik ja oma asjade üle ise otsustada. Oma rahva liikmetega hakati tundma erilist ühtekuuluvust. Ühtlasi tärkas huvi oma keele ja kultuuri vastu. Keeleteadlased hakaksid koostama sõnastikke ja grammatikaid, ajaloolased uurisid rahvuste minevikku ja kirjutasid neile ajaloo, kunstnikud ja kirjanikud ammutasid inspiratsiooni rahva pärimustest ja ajaloost. Ühtäkki ei peetud enam oma ainukeseks mureks pere ja kodukoha elukäiku, vaid kogu riigi tulevikku. Inimesed hakkasid arvama , et on vaja seista oma rahvuse ja isamaa eest. Rahvuslik ärkamine toimus siiski erinevate rahvaste juures erineval ajal.

Millistes Euroopa riikides oli rahvuslik liikumine kõige aktiivsem? Miks just seal?
Rahvuslik liikumine oli kõige aktiivsem Itaalias, Saksamaal, Kreekas, Madalmaades ja Hispaanias. Viini kongressil taastatud absolutistlik valitsemiskorraldus ei arvestanud rahva nõudmistega. Tsementeeriti üksnes valitsejate dünastilised huvid, mis välistasid rahvusriikide tekkimise. Peagi hakati rahuvslikult meelestatud inimesi jälitama ning nende kodanikuõiguste taotlusi alla suruma. Piirati oluliselt sõnavabadust. Hakati nõudma rahvale kõrgeimat võimutäiust, konstitutsiooni, pralamentaarset valitsust ja kodanikuõiguste tagamist.

Mida taotlesid rahvuslased Saksamaal?
Pärast Viini kongressi said Saksa riikides väiksemad rahvuslikud meeleavaldused ja isegi ülestõusud küllalt sagedasteks. Üha selgemalt nõuti ühtset Saksa rahuvsriiki konstitutsioonilisel alusel. Kuid Saksamaa killustatus ja riikide erinevad poliitilsed olud takistasid ühe suure ülemaalise rahuvsliku liikumise tekkimist. Seevastu väljendus rahuvslus väga elavalt kirjanduses, kunstis, muusikas ja teaduses. Pandi alus saksa keeleteadusele, mille rajajateks olid vennad Jakob ja Wilhelm Grimm .

Milles väljendus rahvuslus sellistes Saksamaal toimunud liikumistes nagu üliõpilasliikumine ja võimlemisliikumine?
Üliõpilased ja ärksamad õppejõud hakkasid organiseeruma isamaalistesse korporatsioonidesse. Jenas asutati esimene korporatsioon 1815. Aastal, nemad võtsid oma lipuvärvideks musta, punase ja kuldkollase, millest sai seejärel saksa rahvusliku liikumise üldine sümbol. 1817. ja 1818 . aastal tulid üliõpilased üle Saksamaa kokku, et arutada rahvaste tuleviku üle.
Kes võimles, see tunnistas ennast saksa rahvuslaseks. Suurima kandepinna leidis võimlemisliikume Preisimaal . Seltsid ühendasid ennekõike poliitiliselt aktiivsemaid noori ja haritlasi, kellest suure osa moodustasid üliõpilased. 1819. aastal kehtestati võimlemise piirangud.

Mis põhjusel oli Euroopa rahvastik 1840. aastatel rahulolematu?
1848.aastal puhkees Euroopas revolutsioonilaine, mis tõi miljoneid inimesi poliitika juurde. Liberaalselt ja rahvuslikult meelestatud aktivistid ja nendega liitunud rahvas nõudsid kõigile kodanikele isiklikke ja poliitilisi vabadusi (sõna-, trüki- ja koosolekuvabadus) samuti kodanike kaasamist riigi juhtimisel. Nõuti ka majanduslikke ja ühiskondlikke reforme. Euroopas olid tekkind tugevad opositsioonilised liikumised rahvuslike ja demokraatilke nõudmistega. Aastatel 1845-1847 tabasid Euroopat järjestikused ikaldused, mis tõstsid leiva hinda ja paljud inimesed jäid tööta.

Mida rahulolematud nõudsid?
Rahulolematud nõudsid kõigile kodanikele isiklikke ja poliitilisi vabadusi (sõna-, trüki- ja koosolekuvabadus) samuti kodanike kaasamist riigi juhtimisel. Nõuti ka majanduslikke ja ühiskondlikke reforme. Itaallased soovisid vabaneda Austria ikkest, tšehhid, slovakid, ungarlased , horvaadid nõudsid rahvuslikku omavalitsust. Austria Habsburgide impeeriumis, sakslased olid hakanud unistama ühtsest Saksa rahvusriigist.

Mida tähendab väjend „rahvaste kevad“?
Revolutsioonilised sündmused said alguse 1848. aasta jaanuaris Sitsiilias, kus astuti välja absolutistliku Bourbonide valitsuse vastu. Sitsiilias levis revolutsioon üle Itaalia ning ülestõusnuid saatiski esialgne edu. Paljudes riikides kuulutati välja konstitutsioon või lausa vabariik. Prantsusmaal sunniti veebruaris alanud revolutsiooniga kuningas troonist loobuma ning kuulutati välja Teine vabariik. Märtsis toimusid rahval kokkupõrked armeega paljudes Saksa riigikestes. Viinis puhkenud ülestõus sundis riigikantsler Metternichi tagasi astuma ja Inglismaale pagema. Saksa riikide valitsused ning Saksa Liidu üldkogu püüdsid kiiresti järelandmisi teha. Kaotati tsensuur, lubati suuremat koosolekuvabadust, soostuti ühtse Saksa parlamendi kokkukutsumisega. Enamikus riikides määrati valitsusse liberaalsemate vaadetega ministrid ning lubati välja töötada rahvale meelepärane konsitutsioon.

Kes oli Otto von Bismarck ja mis ajendas teda tegutsema ühtse Saksa riigi loomiseks?
Otto von Bismarck sai Preisi valitsusjuhiks 1860.aastate algul. Siis sai alguse uus Preisimaa tõus. Bismarck oli osav poliitik, kes suutis lahendada välispoliitilisi konflikte Preisimaa kasuks. Teda ei vaimustanud eriti Saksamaa ühendamine rahvuslike ideaalide pinnalt. Kuid võimuka inimesena sai ta aru, et ühendatud Saksamaa juhtriigina saavutaks Preisimaa Euroopas hoopis tugevama positsiooni. Ta oli veendunud, et poliitiliste eesmärkide saavutamiseks tuleb vajadusel kasutada sõjalisi vahendeid. Sellist joiakut nimetatakse ühe tema kõne järgi raua ja vere poliitikaks.

Milliste abinõudega Bismarck ühendas Saksamaa? Millal ühendamien toimus?
Bismarcki jõupoliitika viiski 1866.aastal Preisimaa sõjani Austriaga. Sõjaväe tugevdamisele palju panustanud Preisimaa saavutas kokkupõrkes üllatavalt kiiresti suure võidu. Vaid mõned nädalad pärast sõja puhkemist toimus Böömimaal otsustav Könuggrätzi lahing, milles Austria sai hävitavalt lüüa. Preisimaa võit otsustas Saksamaa saatuse: Bismarck sai vabad käed, et ühendada suurem osa Saksamaast Preisi võimu alla. Saksa Liit saadeti laiali ja selle asemel moodustas Bismarck 1867.aastal Põhja-Saksa Liidu. Sellesse kuulus peale Preisimaa enamik Saksa riike. Prantsusmaa üritas takistada Preisimaa tugevnemist ning Preisimaa mõistis, et ei ole võimalik vältida sõda Prantsusmaaga .Juulis 1870 kuulutaski Prantsusmaa Preisimaale sõja. Kogu Saksamaal tõi Prantsusmaa sõjakuulutus kaasa rahvusliku ühtekuuluvustunde tugevnemise. Isegi Lõuna-Saksa riigid, mis Põhja-Saksa Liitu ei kuulunud, otsustasid oma sõjajõud anda Preisi ülemjuhatuse käsutusse. Sõja kaotanud Prantsusmaa pidi maksa Preisimaale suurt sõjahüvitist ning osa piiriäärseid territooriume loovutama. Prantsuse-Preisi sõja hiilgav võit oli ühendanud kogu Saksamaa Preisimaa kontrolli alla. Algasid läbirääkimised ühtse riigi loomiseks. Jaanuaris 1871 kuulutati Wilhelm I Versailles lossi kuulsas peeglisaalis ühendatud Saksamaa keisriks.

Kirjelda loodud Saksa riigi ülesehitust. Kas see riik oli demokraatlik? Põhenda oma arvamust.
Saksamaast pidi saama konstitutsiooniline keisririik . Põhja-Saksa Liidu põhikirja alusel koostatud ühinenud Saksamaa põhiseadus ei jätnud keisrile kuigi palju võimu. Tegelik riigivalitsemine läks riigikantsleri kätte, kelleks sai Bismarck. Seadusandlik võim oli kahekojalisel parlamendil. Selle alamkoda oli küll valitav, kuid ilma tegeliku võimuta. Keiser ega kantsler ei pidanud rahva esindajate ees aru andma ega nende tahtega arvestama. Saksa keisririik jäi riikide liiduks ehk liitriigiks, mille koosseisus säilitasid kõik olemasolevad Saksa riigid ja sealsed valitsejadüntasiad. Ent ülekaalukat juhtrolli mängis nende hulgas siiski Preisimaa, mis moodustas 50% kogu Saksamaa territoorimust. Ühendatud Saksamaa pealinnaks kuulutati Preisimaa keskus Berliin .
Minu arvates ei olnud Saksa riik demokraatlik, sest rahva esindajate ja nende tahtega ei pidanud arvestama ning valitaval alamkojal puudus tegelik võim.
14) Mille poolest erineb XIX sajandi riik varauusaja riigist?
Varauusaegne riik
XIX sajandi rahvusriik
Kodanike õigused
Õigused olid ainult I ja II seisusel. III seisusel õigused puudusid(III oli kõige rohkem)
Kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed.
Kõrgeim võimukandja
Kuningas
Kuningas koos parlamendiga
Võimuaparaadis töötajad
II seisus ( aadlikud ), said töö pärimise teel.
Kõrgelt haritud ja heade oskustega inimesed.
Territoorium
Territooriumisse suhtuti kui kuninga omandisse.
Rahvas armastas ja kaitses oma riiki ja selle territooriumi.
Demokraatlik riigikord
Enamikes riikides mitte. Mõnes Itaalia riigis peaaegu demokraatlik kord.
Paljudes riikides kehtis demokraatlik riigikord.
Riigi peamised ülesanded

Koguda makse
Kaitsa oma riigi maa-ala

Territooriumi kaitsmine
Hoolitseda rahva heaolu eest.

Kas riik vajab rahvast, et toimida või vajab rahvas riiki, et püsima jääda? Põhjenda.
Riik vajab rahvast, et toimida, sest kui ei oleks rahvast, siis ei oleks kedagi, kes riigis elaks ning kes riiki kaitseks. Erinevad rahvad võivad elada ka ilma riigita
16)Milles seisnes Monroe doktriin?
Euroopa kolonialism sai alguse 16. sajandil, kui hispaanlased ja portugallased alustasid Põhja- ja Lõuna-Ameerika hõivamist. 19.sajandi algul jõudis see kolooniaetapp lõpule. Tekkisid uued ja iseseisvad riigid.
1823. aasta detsembris deklareeris uus USA president James Monroe oma läkituses Kongressile, et Ühendriigid on vastu igasugusele Euroopa võimu edasisele laienemisele Ameerikas, vastasel juhul on USA-l õigus sõjaliselt sekkuda. Seda pöördumist on hakatud nimetama Monroe doktriiniks .
17)Miks soovisid Euroopa riigid endale uusi asumaid XIX sajandil? Millist kasu said emamaad kolooniatest?
Uute kolooniate hõivamine oli riikidele majanduslikult kasulik, sest neist kujunesid uued turud emamaa toodangule. Uued kolooniad lisasid riikidele võimu ja prestiiži. Uued kolooniavaldused leevendasid ka ülerhavastatud Euroopa sotsiaalseid probleeme. Vahel hõivati uusi kolooniaid üksnes poliitilistel kaalutlustel ,et hoida ära selle maa-ala langemist mõne teise riigi kätte. Sõjalisest vaatenurgast pakkusid kolooniad riikidele uusi sadamaid ja strateegilisi tugipunkte.
18) Nimeta XIX sajandi 4 tähtsamat kolooniariiki.
Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa ja Itaalia
19)Mis on konservatism , liberalism , rahvuslus? (tekke aeg ja poliitilised vaated)
Konservatism tekkis 18.sajandi lõpus. Konservatiivid rõutasid, et inimeste kooselu seisab ajaloo jalgadel ega salli järske pöördeid. Ühiskonnas toimuvad muudatused ei saa tuleneda altpoolt, vaid ainult ülevalt, sest kõigi seaduste allikas on kuningas. Konservatism nägi ühiskonda rangelt hierarhilisena ning oli väga vaenulik loosungite vastu, mis kuulutasid inimeste vabadust ja võdsust. Alalhoidlikke seisukohti põhjendati Jumala seotud korraga. Konservatiivid kaitsesid riigi põhiseaduslikku korda, nende peamiseks vaenlaseks sai sotsialism , mis taotles kõigi inimeste võrdsust ja õigusi vaestele töölistele.
Majanduslik liberalism sündis 18.sajandi teisel poolel ning rõhutas täieliku majandusvabaduse tähtsust. Poliitiline liberalism tekkis 19. Sajandi teisel kümnendil vastukaalus Viini kongressil kokkulepitud absolutistliku valitsemisviisi taastamisele ja kodanikuõiguste allasurumisele. Liberaalid nõudsid, et riigi seadused kehtiksid võrdselt kõigile. Inimene peaks olema võimalikult vaba, et iseseisavalt kellestki teisest sõltumata tegutseda. Seadused peaksid tagama kõigile kodanikele põhiõigused: sõna-, koosoleku- ja ühinemisvabaduse ning usulise sallivuse. Riigi ülesandeks jääb olla vaid õiglane vahekohtunik, kes jälgib, et ühe inimese tegutsemisvabadus ei hakkaks piirama teise õigusi. Liberalismi esindajad taotlesid, et kuningate omavoli piiraks nii seadused kui ka parlament , kuid ei nõudnud ilmtingimata monarhia kaotamist.
Rahvuslus ehk natsionalism on ideoloogia, maailmavaade ja sotsiaalne liikumine, mis keskendub rahvusele ning tekkis 19. Sajandil. Rahvusluse ideoloogia kohaselt püüab iga rahvus oma kultuurikeskkonna kujundada võimalikult süsteemseks, luua oma sotsiaalsed institutsioonid, säilitada ja arendada oma ainulaadsust. Parimad tingimused selleks on suhtelises endassesuletuses ja eraldatuses, seepärast on rahvusliku iseolemise jaoks esmatähtsad oma maa-ala ning halduslik ja poliitiline sõltumatus, mille täiuslikem vorm on omariiklus. Niisiis pooldab rahvuslus rahvusriiki, mille piirid kattuvad üldjoontes rahvuse asuala piiridega, kui rahvuslike huvide tagajat vastandina paljurahvuselistele riikidele.

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 22 allalaadimist

Kordamisküsimused ajalugu ptk 9-õp lk 10-36 #1

Kordamisküsimused ajalugu ptk 9-õp lk 10-36 #2

Kordamisküsimused ajalugu ptk 9-õp lk 10-36 #3

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-04-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

22 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

annnijou Õppematerjali autor

Kordamisküsimused, ptk 9, õp lk 10-36
8. klass

Sarnased õppematerjalid

docx

Liberalism ja rahvuslik liikumine Euroopas

PL põhimõte oli, et kõigile inimestele võrdsed õigused, inimsed ei peaks kellestki sõltuma, kuningate omavoli tuleb piirata seaduste ja parlamnediga, kõigile kodanikele pidid olema tagatud sõna-, koosoleku- ja ühinemisvabadus ja usuline sallivus. Liberalismi toetajad olid kodanlased enamasti, nt ettevõtjad, haritlased, juristid, kooliõpetajad, ajakirjanikud ja osa poliitikuid. 3. Rahvuslik liikumine. a. Rahvus on rahvas, kellel on ühtne etniline identiteet ehk ühine keel, ajalugu, traditsioonid ja kes määratlevad end rahuvusena. Lääne-Euroopa arusaam oli, et rahvust ühendab territoorium, riik ning rahvus on ülesehitatud kodakontsusele. Poliitilsed tõekspidamised on olulised. Ida-Euroopas arusaam oli, et etniline ja kultuuriline kuuluvus on olulised. Poliitlised tõekspidamised ei ole eriti olulised. b. Rahvusliku liikumise põhjused – Viini kongressil taastati Euroopas absolutislik valitsemiskord, ei arvestatud rahva nõudmistega ja kokkukuuluvustundega

Ajalugu

docx

Saksa keisririik ja poliitilised õpetused

Saksa keisririik ja poliitilised õpetused TV 4/5 Konservatism – 1789 Ühiskondlikud muutused: Seisused ei või olla võrdsed ja muutusi ei tohi teha madalamad seisused. Võim: Võim kuulus kuningale/absolutistlikule valitsejale. Kirik: Ristiusu taastamine, usu säilitamine, austus kiriku vastu. Rahvas: Taheti võrdsust kõikide inimeste vahel. TV 1/6 Rahvuslus – 19. Sajandi algul Rahvas: Hakkas isamaast rohkem hoolima Riik: Sai tugevamaks ning võimsamaks Võim: ? Kultuur: ? TV 7/9 Liberalism – 17. Sajand Ühiskondlikud muutused: Kodanikud oleksid seaduste ees võrdsed. Võim: Monarhia, rahva valitud valitseja, võimude lahususe teoorial vabariik. Kirik: Usuvabadus, kiriku lahutamine riigist. Rahvas: Sõnavabadus, koosoleku-, trüki-, ühinemis- ja usuvabadus. TV 1/10 Austria-Preisimaa sõda 1866 Austria: Ei soovinud, et Saksa riigid ühineks Preisimaa võimuga. Preisimaa: Preisimaa tahtis luua ühise riigi Saksa riigikestega. Võitis Preisimaa. Saksa-Pr

Ajalugu

docx

Saksa keisririik ja poliitilised õpetused

Saksa keisririik ja poliitilised õpetused TV 4/5 Konservatism 1789 Ühiskondlikud muutused: Seisused ei või olla võrdsed ja muutusi ei tohi teha madalamad seisused. Võim: Võim kuulus kuningale/absolutistlikule valitsejale. Kirik: Ristiusu taastamine, usu säilitamine, austus kiriku vastu. Rahvas: Taheti võrdsust kõikide inimeste vahel. TV 1/6 Rahvuslus 19. Sajandi algul Rahvas: Hakkas isamaast rohkem hoolima Riik: Sai tugevamaks ning võimsamaks Võim: ? Kultuur: ? TV 7/9 Liberalism 17. Sajand Ühiskondlikud muutused: Kodanikud oleksid seaduste ees võrdsed. Võim: Monarhia, rahva valitud valitseja, võimude lahususe teoorial vabariik. Kirik: Usuvabadus, kiriku lahutamine riigist. Rahvas: Sõnavabadus, koosoleku-, trüki-, ühinemis- ja usuvabadus. TV 1/10 Austria-Preisimaa sõda 1866 Austria: Ei soovinud, et Saksa riigid ühineks Preisimaa võimuga. Preisimaa: Preisimaa tahtis luua ühise riigi Saksa riigikestega. Võitis Preisimaa. Saksa-Prant

Ajalugu

docx

Saksamaa keisririik

Saksamaa keisririik konspekt 1. Joonista ajajoon Saksamaa territooriumil olnud liitude kohta 19. sajandil. Dateeri! 2. Mida tähendab tsensuur? Too 2 näidet 19. sajandi Saksa aladelt? Tsensuur on totalitaarriikides ametivõimude poolt teostatav järelevalve raamatute ja ajalehtede üle, et takistada mingisuguste andmete/ideede levikut. Ükski väljaanne ei või trükki minna enne, kui vastavad ametnikud ehk tsensorid pole seda läbi lugenud ja sobimatuid kohti kõrvaldanud. Saksa aladel kehtestati 19. sajandi jooksul kaks korda tsensuur: 1. Saksa rahvusliku liikumise juures tekkisid erinevad üliõpilaskorporatsioonid, sest just ülikoolid kujunesid liikumise keskusteks. Saksa liidu valitsejad eesotsas riigikantsler Metternichiga, kes ise nimetas end uhkelt „Euroopa juhtivaks politseiministriks“, otsustasid üha ohtlikumaks muutuvale üliõpilasliikumisele vastulöögi anda. 1819. aastal korporatsioonid keelus

8. klass

docx

Saksamaa Uusajal

Tallinna Prantsuse Lütseum Karl - Johannes Kalma Saksamaa aastatel 1600 - 1914 Õpetaja : Liis Reier Tallinn 2011 Sissejuhatus Oma referaadi teemaks valisin Saksamaa kuna tänapäeval on Saksamaa üks tähtsamaid riike maailmas ning uudistest pidevalt kuuleb Saksamaa saavutuste kohta kas majanduses, spordis või poliitikas. Kuna kuulen Saksamaa praeguste saavutuste kohta palju ja see hakkas mind huvitama siis võtsin Saksamaa teema referaadiks, et saada teada ka saksamaa saavutuste kohta minevikus. Oma referaadis otsustasin kirjutada rohkem sõjalisest poolest kuna ma huvitun sellest rohkem kui kirjutasin ka poliitikast. Referaat o

Ajalugu

doc

Euroopa 19.sajandil

kindlustada odava toorainega ja tööjõuga. Suurimaks koloniaalriigiks 19.sajandil kujunes Inglismaa. 1870. aastatel hakati Inglismaad ja tema kolooniaid nimetama Briti impeeriumiks. Toimus maailma jagamine majanduslikeks ja poliitilisteks mõjusfäärideks. III 2. Olulisemad tehnilised leiutised, mis tõid kaas industriaalühiskonna kujunemise Otsi õpikust (lk.155-161; 227-232) ja vajadusel kasuta teatmeteoste abi (näit. Kinder, Hilgemann, Maailma ajalugu, lk.343) ja märgi siia olulisemad 19. sajandi leiutised, mis muutsid maailma: III 2.1. jõuallikate alal (aur, elekter, nafta jmt.) III 2.2. transpordi alal (rong, aurulaev, auto, lennuk) III 2.3. kommunikatsiooni alal (telegraaf, telefon, raadio, fotograafia, kino jmt) III 2.4. keemia ja meditsiini alal (põllukeemia, desinfitseerimine, steriliseerimine, pastöriseerimine jmt). III 3. 19.sajandi keskel, seoses raudteede ehitamisega, toimus tööstuses hüppeline areng. Tööstus

Ajalugu

doc

Uusaja konspekt

Uusaja võimalikult põhjalik märksõnade järgi tehtud konspekt Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. Sai alguse Inglismaal. Ajalooline ja sotsioloogiline termin, mis viisisd vana korra tänapäeva alustele. Ühiskond muutus urbaniseerunud industrialiseerunud ühiskonnaks, kus rahvastik ei teeninud enam elatist põllumajanduses, vaid tööstuses ja kaubanduses. See oli protsess. Juba keskajal on kasutatud sõna ,,modernne", kuid esimest korda tundsid inimesed, et nad elavad moodsas ühiskonnas, oli 17. saj II poolel. Väga raske on defineerida, mis on modernne ühiskond, see näitab uusi eluviisi ja arusaama, mis olid segunenud vanadega. Märksõnadeks: ühiskond muutumis-ja kohanemisvõimeline ja laseb enda arnegut mõjutada teaduse kasvul. modernne ühiskond taotleb heaolu kasvu. puuduvad sotsiaalsed barjäärid, elukutse valik on vaba ja see pole määratud sünniga kehtib võrdõigluslikkuse p

Kategoriseerimata

pdf

Uusaeg konspekt

koos elada, kes juba on teinud koos suuri asju ka kes soovivad teha veel. Renan küsis, kas on rahvusel objektiivseid kriteeriume. 1. Saab ola geneetiline päritolu või rass, ent osutas, et sellist ei teki, sest kõik on segu kõigest. 2. rahvus ei saa olla seesama, mis keel, sestmuidu ei saa olla ameeriklased rahvus. rahvuse aluseks religioon paljud rahvused jagunevad erinevatesse konfessioonidesse 3. ühtne territoorium rahvuse aluseks ei, sest ajalugu näitab, et riikide rahvuste piirid muutuvad pidevalt. Renat võtab kokku, et rahvust ei saa defineerida materiaalsete tingimustega, rahvus on hing, minevik, mälestustepagas. Rahvus on olevik, tahe koos elada, rahvus on üksmeelsus jagades ühiseid väärtusi. Rahvuse loob südametunnistus ega ole nende ülemiste punktide ori. Millal tekkisid rahvused? Mitu koolkonda: 1. modernistid(Ernest Gellner) rahvus loodi 18.saj lõpus, kui tekkis poliitiline

Uusaeg

Rohkem sarnaseid