Ühiskonnaõpetuse konspekt (0)

Ühiskonnaõpetus
Ühiskond

• Inimeste olemasolu viis
  
• Koosneb inimestest, ei saa olla inimest ühiskonnata
  

Ürgkari- ellujäämiseks oli vaja koos tegutseda.
Sugukond – võimusuhted püsivamad
Territoriaalne kogukond – tööjaotus – perekondlike sidemete tähtsuse vähememine, territooriumi rolli kasv.
Riik

• Võimu- ja valitsemisasutuse süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil teostades võimu alaliste institutsoonide kaudu a) Lepinguteooria, b) orgaaniline teooria(inimene viib oma täide loomuse vajadused) c) võimuteooria.
  
• Territoorium, elanikkond, suveräänsus.
  

Ühiskonna tasandid

• Perekond
  
• Küla
  
• Linn või riik
  
• Riikide ühenuds
  
• Maailm
  

Identiteet

• Samastumine, ühekuuluvustunne, mis võib rajaneda rahvislikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel.
  
• Identiteet kujuneb välja ühiste väärtuste pinnal.
  
• Ühised väärtused.(Mida kõvem tümm seda parem bemm )
  
• Personaalne ehk isuksuslik identiteet- MINAPILT
  

Nüüdisühiskond

• 19.saj. – rahvusriigid, -ühiskonnad
  
• Ühiskonnasektorite ERISTATVATUS ja VASTASTIKUNE SEOSTUS, -tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes, inimõiguste tunnustamine
  
• Majandus ja tehnoloogia (tööstus –ehk industraalühiskond, postindustriaalühiskond, info- , teadmusühiskond)
  
• Maailmatunnetus, inimsuhted – modersus, postmodernsus
  
• Sotsiaalne võrdsus ja õiglus – heaoluriik .
  

Tööstusühiskond

• Tööstuslik tootmine – konveierid
  
• Ratsionaalsus –aja otstarbekas kasutamine
  
• Bürokraatia
  
• Töö – ja puhkeaja eraldmine
  
• Linnaelanikkonna kasv
  
• Urbanism
  
• Leibkonnamudel – väikepere
  

Postindustriaalne ühiskond

• Kõrgeltarenenud tööstuskond a) kõrgtehnoloogia b) kirev klassistruktuur c) erinevad väärtushinnangud
  
• Teenindussektori tähtsuse tõus
  
• Haritud spetsalistid (tehnokraadid), keskklass
  
• Elatustaseme tõus
  
• Masstootmine, massikultuur, massimeedia
  

Teadmusühiskond

• Teadmistepõhjaline ühiskond
  
• Informatsiooni hankimine ja töötlemine
  
• Info pidev ja oskuslik kasutamine – info valdamise tähtsus
  
• Loovus , vabam töökorraldus
  
• Innovaatilisus
  
• Laiapõhjaline ettevalmistus
  

• Mõju keskkonnale
  
• Tarbimisühiskond
  

Nüüdisühiskonna tunnus
Näide tunnuse kohta või tagajärg, mida see endaga kaasa tõi
Ühiskonna arengujärk, millal nähtus tekkis
Tööstuslik kaubatootmine
Demokraatia
Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus
Kitsenev maailm
Rahva osalemine ühiskonna valitsemises
REVOLUTSIOON
REFORM
Algavad dissidendid
Algatab valitsev partei
Osalevad massid
Osalevad poliitikud ja ametnikkonnad
Stiihiline, etteaimamatu
Planeeritud kulg, oodatavad tulemused
Kasutatakse vägivalda
Rahumeelne
Muutuvad võimu- ja valitsemissuhted
Võimu üldehitus ja valitsemissuhted jäävad samaks
Võim on inimese või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ja saavutada sel viisil oma huvida elluviimine. Võib on teatud laadi inimsuhe. Võim mõjutab kõiki ühiskonnasfäöre olemasolevaid ressursse, et need saaksid otstarbekalt ja sihipäraselt kasutatud.
Võimu peaülesandeks on individuaalse tegevuse suunamine kollektiivsete eesmärkide saavutamiseks.

• Võim on DOMINEERIMINE
  
• Võim on ühiskonnas EBAVÕRDSELT JAOTUNUD
  
• Võimu ressursid on : AINELISED ja VAIMSED
  

Võimu tunnused ja teostamise meetodid

• Eristatakse kahte tüüpi meetodeid : *Autoriteet, * Sund
  

Autoriteet – indiviidi võime panna teisi inimesi tegema seda, mida ta muidu ei teeks.
Selleks, et võimule kuuletutaks, peab ta olema legitiimne.
Võim majanduses
Vabad valimised

• Regulaarne ja seaduspärane võimu vahetumine .
  
• Kodanike tahte võimudele edastamine .
  
• Rahva usalduse indikaator riigivõimule.
  
• Hariv funktsoon
  

Vabade valimiste põhimõtted

• Vabad
  
• Üldised – võtavad osa kõik kodanikud, kes on täisealised.
  
• Ühetaolised – kõik hääled on ühe kaaluga
  
• Otsesed – Ei to
  
• Salajased- Hääletamine on salaja
  

Iga legaalselt tegutsev kodanik, erakond või organisatsioon võib üles seada oma kandidaadi.
Vabad
Kõigile parteidele ja ükskikkandidaatidele on tagatud võdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Kõik hääled on võrdsed kõigil valitaet
ühetaolised
üldsied
Salajased
Otsesed
Valimissüsteem

• Majoritaarne ehk enamusvalimiste süsteem
  

Majoritaarne
Propotsonaalne
Ringkondade arv
Võrdub parlamendikohtade arvuga
1-20
Mandaatide arv ringkonnas
Üks
Mitu
Mangaadi saamise tingimus
Kandidaat kogus enim hääli
Kanditaat ütletas kvoodi
Kandidaatide ülesseadmise vorm
Personaalne
Erakonna valimisnimekirjas
Väikepartei šanss
Väike(2-3)
Arvestatav või hea
Valimiskünnis
Puudub
2-3%
Näidisriikie
Prantsusmaa, USA
Soome, Eesti, Holland , Itaalia
Mandaat – Saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve, ka valimisringkonnale eraldatud saadikukoht
Eesti valimissüsteem

• Eestis on propotsionaalne ehk võrdeline valimissüsteem.
  

Eesti on jagatud 12. valimisringkonnaks

• Valimisnimekirjad esitatakse:
  
• Rinkondade kaupa – seal on avatud nimekiri, kust edasi saab kõige rohkem hääli kogunud inimene
  
• Üleriiklik koondnimekiri – suletud nimekiri
  

Parlamenti saadakse valituks:

• Isikumandaadiga – kanditaat kogub kvoodi jagu hääli
  
• Ringkonnamandaadiga – kanditaat peab koguma vähemalt 10% selle ringkonna kvoodist
  
• Kompensatsioonimandaadiga – jaotatakse
  

Kvoot – a) majanduses: kauba sisse- või väljaveo koguseline või väärtuseline piirang ( impordi- või ekspordikvoot) või lubatud tootmismaht (tootmiskvoot); b) poliitikas: volikogusse või parlamenti pääsemiseks vajalik valijahäälte piirmäär
Valmiste 4 perioodi:

• ETTEVALMISTAV periood
  
• VALIMISKAMPAANIA periood
  
• HÄÄLETAMINE
  
• HÄÄLTE LUGEMINE
  

Ideoloogia – korrastunud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi

• Iga ideoloogia ei ole poliitiline (budism, feminism , asketism jne.)
  
• Poliitiline ideoloogia seletab, kuidas võiks korraldada majandust ja sotsiaalseid suhteid, kaasata rahvast valitsemisse, lahendada toimetulekut ja võrduse küsimusi (erakonnad, sotsiaalsed liikumised)
  

Erakond ehk Partei – ühesugust poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon, mille põhieesmärk on huvide realiseerimine riigivõimu kasutades

• Totalitaarne riik Demokraatlik riik
  

Eesti keeles poliitilise organisatsooni sünonüümidena kasutuses
Valitsemis viisid : Presidentaalne ja parlamentaalne.
Demokraatlik riik
Totalitaarne riik
Võimude lahusus
Mitu parterid
Ühe partei süsteem
Demoktraatlikud vaadused tagatud
Piiratud
Pluralism
Tsensuur
Demokraatlik valitsemiskord = Põhiseaduslikkus ehk Konstitutsionalism
... valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil.

sisulised piiranugud –
Presidentaalne valitsemiskorraldus

• President on keskne poliitiline figuur
  
• Nii riigipea kui valitsusjuht
  
• Võim on piiratud
  
• Kodanikud valivad nii presidendi kui parlamendisaadikud
  
• President nimetab ametisse ministrid ja ei pea seda tehes arvestama parlamendi arvamusega
  

Seadusandliku võimu institutsooniks on parlament

• Seaduse algatamise õigus on parlamendisaadikul
  
• Presidendil on vetoõigus – keelustamine
  
• Riigieelarve võetakse vastu parlamendi poolt
  
• Parlament kontrollib kõrgemate riigiametnike ja suursaadukute nimetamist ja ratifitseerib rahvusvahelised lepingud
  

Presidentaalne valitsemise plussid ja miinused
+ valitsused on pikaajalisemad
Kuidas saab ametisse riigipea? Rahvas
Kes nimetab ametisse peaministri? President
Kuidas saavad ametisse teised valitsuse liikmed? Peaminister valib ja President teeb nõusoleku.
Kuidas on jagatud ülesanded presidendi ja peaministri vahel?
Millised võimalused on presidendil oma tahet parlamendile peale suruda?
Poolpresidentalism
Rahva poolt valitakse riigipea
Riigipea nimetab ametsisse peaministri, kes valib ülejäänud ministrid, president peab heaks kiitma.
President osaleb valitsuse töös või sekkub teatud küsimuste korral.
Parlamntalism:

• Parlamendi ülimuslikkus ja esindusdemokraatia põhimõtete tähtsustamine
  
• Rahvas valib otse parlamendi, parlament valib presidendi.
  
• Riigipea on erapooletu võimuinstitutsioon
  
• Tasakaalustab valitsuse ja parlamendi suhteid.
  
• Riigipea nimetab ametisse kõrged ametnikud.
  
• Tseremoniaalsed kohustused
  
• Valitsus moodustatakse parlamendivalimiste tulemuste põhjal –erakondade roll
  

Tähtsaim võimuinstitutsioon – PARLAMENT
Millised on parlametalismile ja presidentalismile omased spetsiifilised ja millised sarnased jooned?

sa

sp

sp

Parlament
Rahva esinduskogu, mis omab seadusandliku võimu riigis
RIIGIKOGU – Eesti Vabariigi parlament
Venemaal – Föderaalkogu (2kojal Föderatsiooninõukogu ja Riigiduuma )
Lätis – Saiema
Soomes – Eduskunta
Rootsis – Riksdag
Suurbritannias – Parlament (2koda: Ülemkoda e. Lordide koda ja alamkoda)
Saksamaal – Parlament (2 koda: Bundesrat ja Dundestag)
USA-s – Kongress (2koda: Kongress ja Esindajatekoda)
Riigikogu ajalugu

• Asutav kogu – 1919
  
• I riigikogu – 1920
  
• ENSV esinduskogu – Ülemnõukogu
  
• 20.08.1991
  
• Põhiseaduse assamblee
  
• 1992 võeti vastu põhiseadus
  

Riigikogu struktuur

Formaalõiguslik, mis on fikseeritud seadustega.

Poliitiline
Riigikogu juhatus on Riigikogu liikmete hulgast valitud parlamendi tööd korraldav organ
RK juhtause ülesaneded:

• Jaotada kohad alatistes komisjonides
  
• Määrata seduseelnõude juhtivkomisjone
  
• Tagada istungite korrakohane kulg ja päevakorra täitmine
  
• Juhatuse voltused kehtivad ühe aasta.
  

Riigikogu esimees ei tohi osaleda komisjonide ja fraktrsoonide töös. Riigipea pikaajalise eemaloleku puhul saab Riigikogu esimees riigipea esitäitjaks.
Fraktsoon ehk saadikurühm – erakonna või valimisliidu saadikute rühmitus parlamendis/volikogus
koalitsoon – ühendus, liit; mitme partei põhjal demokraatlikus riigis moodustatud valitsus, mis reeglina tegutseb oma valitsemisprogrammi ehk koalitsoonileppe alusel
Opositsoon – vastasrind, vastuseisjad; poliitikas nimetatakse opositsooniks parteid või parteide ühendust, mis ei kuulu valitsusse ja asub valitsusega suuresti erinevatel seisukohtadel.
§ 65. Riigikogu:
1) võtab vastu seadusi ja otsuseid;
2) otsustab rahvahääletuse korraldamise;
3) valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79;
4) ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121;
5) annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks;
6) võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande;
7) nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri,
õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja;
8) nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed;
9) nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed;
10) otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise;
11) esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning pöördumistega Eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste
organisatsioonide poole;
12) kehtestab riiklikud autasud , sõjaväelised ja diplomaatilised auastmed ;
13) otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile;
14) kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra vastavalt põhiseaduse §-le 129;
15) kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni;
16) lahendab muid riigielu kü simusi , mis ei ole põhiseadusega antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste
riigiorganite või kohalike omavalitsuste otsustada.