tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord lk.96, Demokraatia on rahva võim Kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Rahvas teostab kõrgeimat võimu PS alusel vt. III ptk § 56 ° Riigikogu valimiste ° rahvahääletuse ehk referendumi kaudu Põhilised valitsemisvormid ehk reziimid · Demokraatlikud reziimid (konstitutsioonilised reziimid) - seadusega piiratud valitsused: · Mittedemokraatlikud reziimid (autoritaarsed, totalitaarsed) - valitsuste võimupiirid on tegelikkuses määramata
1944 Viimane seaduslik peaminister Uluots kuulutati presidendi kohusetäitjaks, kuid ta pidi põgenema. Paguluses tegutsenud eksiilvalitsus lõpetas tegevuse 1992. aastal, kuna Eestis olid valimised 1991-1992 Riigipeana toimis Ülemnõukogu Presiidium (esimees A. Rüütel), Eesti Komitee (T. Kelam) 1992-2001 Vabariigi President Lennart Meri 2001-2006 Vabariigi President Arnold Rüütel 2006-... Vabariigi President Toomas-Hendrik Ilves Demokraatia kui piiratud valitsemine Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkuseks ehk konstitutsionalism Põhiseaduslikkus on valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Demokraatia on piiratud võim: · sisulised piirangud- keelavad teha võimuinstitutsioonidel teha teatud asju (valitsus ei tohi võtta vastu riigieelarvet) · protseduurilised piirangud- mingi toimingu sooritamisel tuleb järgida seaduses sätestatud korda (valitsus võib võtta laenu, kuid laenulepingu peab kinnitama parlament)
hulgast – Sõjaväe barbariseerumine, Lääne-Rooma riigi languse üks peamine põhjus Sõjavägi kaugenes üha enam Rooma ühiskonnas juurdunud väärtustest ja Riigi etteotsa tõusnud germaani väepealikud mõistsid Rooma tsivilisatsiooni üpris pealiskaudselt. Nad ei lähtunud mitte niivõrd Rooma riiki kuivõrd oma hõimu või enda isiklikest huvidest. Miks algas vabariikliku korra allakäik? Vabariiklik valitsemiskord vastas eelkõige linnriigi valitsemise vajadustele ja ei sobinud enam. Kõikidel kodanikel pidi olemas võimalus isiklikult osa võtta riigiasjade otsustamisest, kuid kodanikeõigusi anti kergelt ja paljud kodanikud ei jõudnud kordagi elus Rooma ja ei saanud riigiasju mõjutada. Seega mida rohkem riik kasvas, seda vähem olid vabariikliku valitsemiskorra tingimused täidetud. Kõik kodanikud pidid olema ka suutelised kaitsma riiki,
Vabadussõja ajal 1919. aastal valiti Eesti rahva esindusorganina Asutav Kogu, kes võttis vastu ,,Eesti Vabariigi valitsemise ajutise korra". 2. veebruaril 1920 sõlmisid Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariik rahulepingu Tartu rahu, millega Venemaa tunnustas tingimusteta igaveseks ajaks Eesti Vabariigi suveräänsust. Juunis 1920 võeti vastu Eesti Vabariigi põhiseadus, mis jõustus sama aasta detsembris. Lõppesid Asutava Kogu volitused ja ühtlasi lõppes ka ajutine valitsemiskord. Järgnevatel aastatel tunnustasid Lääneriigid Eesti Vabariiki de jure ning Eestist sai Rahvasteliidu liikmesriik. Põ- hiseadust muudeti oluliselt 1933 ning asendati uuega 1938. aastal. 1940. aasta suvel algas NSV Liidu sõjaline agressioon Eesti vastu, võimule tulid kommunistid ning Eesti liideti NSVL koosseisu. Saksamaa ja NSVL-i vahel puhkenud sõjategevuse käigus asendus Nõukogude okupatsioon 1944. aasta sügiseni Saksa okupatsiooniga. Katkenud Eesti
Halb, rahulolematus, mahasurutus, suured koormised, pettumus. 5. Keda sakslased enda viletsas olukorras süüdistasid? Miks just neid? Antandi riike. Versailles'i rahuleping ??? 6. Kes oli Hitler päritolult? Austerlane 7. Millise parteiga ühines Hitler 1919. a.? Saksa töölisparteiga 8. Millised olid natside ja Hitleri põhiseisukohad? Puhta Aaria rassi loomine, Saksamaa allasurutuse lõpetamine, rahvuse huvid, kord, diktaatorlik valitsemiskord 9. Too välja natsionaalsotsialismi ideoloogilised alused (5-10). Üks rahvusriik, rassism, antikommunism, demokraatia vastasus, rahvuse terviklikkus, antisemitism, suures osas vabaduste kaotamine (ajakirjandus jne). 10. Miks kiusati natside valitsetud Saksamaal juute taga? Natsid olid antisemitistid, juute nähti tööpuuduse ja kõige halva süüdlasena. 11. Kes kuulusid alama rassi hulka? (2-3) Kõik peale aaria rassi juudid, neegrid, asiaadid jne. 12
· õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees · võimude lahususe ja tasakaalustatus · kohtusüsteemi (ja teiste kontrolliorganite) poliitiline sõltumatus · vaba kodanikuühiskond ja ajakirjandus · vähemuste õigustega arvestamine Riikide valitsemine Diktatuur mittedemokraatlik valitsemiskord, võimu haaratakse tavaliselt sõjalise pöörde käigus. Autoritaarne riik (autokraatia) riigivõim on ühe isiku käes a puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne riik (totalitarism) kogu võim kuulub parteile või sõjaväelisele juhtkonnale, kes omab totaalset kontrolli ühiskonna üle (nt. Hitleri Saksamaa, NSVL, tänapäeva Põhja-Korea). Siirderiik riik, milles pole enam diktatuur, kuid pole ka veel demokraatiat. Diktatuur -> Siirderiik -> Demokraatia.
1. Euroopa lõimumine Ühise Euroopa-identiteedi otsingud. Euroopa integratsiooni algus ja kujunemine, koostöö tihenemine kuni tänapäevani. Euroopa ühendamisest oldi unistatud sajandeid. Kõik katsed mõõgaga ebaõnnestusid ja tõid Euroopale tohutuid kannatusi. Mõttekam oli arendada riikide koostööd, sest iga sõda oli eelmisest laastavam. Esimesele maailmasõjale järgnenud vapustusest kasvas välja Euroopa ühisriiki propageeriv Pan-Euroopa liikumine, mille algatajaks oli Eesti. Vastuolud Euroopa riikide vahel olid aga liiga suured. Teise maailmasõjaga kaasnenud häving näitas, et kui Euroopa soovib uut sõda vältida, peab ta ühinema. Suuremat tähelepanu hakati pöörama integratsioonile siis, kui saadi aru, et koostöö peab haarama nii võitjaid kui kaotajaid, nii süüdlasi, kui ka süütuid kannatanuid. 9.mail 1950 esines Robert Schuman deklaratsiooniga, mille põhjal asutasid Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Belgia, Holland ja Luksemburg Euroopa Söe- ...
Kuna uued riigijuhid rikkusid oma võimu teostades korduvalt põhiseadust, lasksid nad koostada uue põhiseaduse, mis vastas nende soovidele. 1937. aasta põhiseadusega loodi presidendi ametikoht. Presidendil oli õigus takistada parlamendis vastu võetud seaduste jõustumist ning saata parlament laiali. Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks sai Konstantin Päts. Moodustatud uus Riigikogu oli presidendile ja valitsusele kuulekas. Autoritaarne valitsemiskord tekitas rahulolematust paljudes poliitikutes ja haritlastes. Opositsiooni tähtsamaiks keskuseks kujunes Tartu ning nn. Tartu vaimust sai autoritaarse korra vastase võitluse sümbol. Kuid demokraatiat polnud kaitseseisukorra tingimustes võimalik taastada. 2 Eesti vabariigi välispoliitika Eesti Vabariigi välispoliitikat raamistasid geopoliitilised realiteedid ja
konflikti korral võib senat presidendi tagandada. USA-s valitakse president iga 4 aasta tagant. Parlamentarism kujunes Suur Britannias. Nii peetakse inglise parlamentarismi klassikaliseks ja sellest võtavad eeskuju tänepäeva parlamentaarsed riigid. Poolpresidentalism peamine erinevus presidentalismiga, et president peab parlamendiga rohkem arvestama ja peale presidendi ametikoha on ka peaministri ametikoht. Selline valitsemiskord on näiteks Prantsusmaal, Venemaal, Portugalis, Islandil, Austrias, Soomes jne. Sotsiaalsed erakonnad ja liikumised. Väikeparteid nõrga organisatsioonilise struktuuriga. Neil on vähe dokumentatsiooni. Liikmed on lihtsalt mõttekaaslased ja nad peavad kinni suusõnalistest kokkulepetest (Eesti Kristlik partei). Bürokraatlik partei selle liikmeskond on arvukas ning oma tegevusest lähtub partei põhikirjas, parteil on keskus ja allorganisatsioonid. Liikmed maksavad
* inimesi vähem(kolm korda). NSV abistas Vabariiklasi samavõrd kui Itl ja S Frankot. Kui 38 aastal oluliselt hakkas NSV abi Vabariiklastele oluliselt vähenema oli määratud ära ka kodusõja saatus. NSV hakkas nägema hoopis muidu lahendusi kommunismi levikuks. Franko pooldajad leidsid:, et Hispaanias toimub esimene võitlus Komiterniga. Võimul olid H vabariiklased(sotsialistid, kommunistid), Franko hakkab neile vastu. 6 · Prantsusmaal ja Hispaanias sarnane valitsemiskord aga Pr ei toeta Hispaania Vabariiklasi, sest ajavad ikka lepituspoliitikat, et vältida üleeuroopalist sõda. Vabariiklased jäetakse üksi võitlema Frankistide ja Hispaania sakslastega. Hispaania kodusõda lõppeb 1939 Franco võiduga, kehtestab Hisp diktatuuri. (Autoritaarne riik). (Autoritaarses valitsemises demokraatia piiratud, puudub ühe ideoloogia valitsemine) MOLOTOV-RIPETNRTOPI PAKT 1939 23 august (sellega on seotid meie
14. Katoliku kirik ja paavstivõim kõrgkeskajal. Kreeka katoliku kiriku ja Roomakatoliku kiriku vahel tekkis vastuolu, sest kombestik erines , mõlemad soovisid laiendada oma võimu Euroopas. Mitra-vaimuliku võimu sümbol, Tiaara-ilmaliku võimu sümbol. Gregorius VII otsustas alustada laiaulatuslikke reforme, ta tahtis vabastada kirikut ilmaliku võimu alt, tahtis vähendada vaimulike ilmalikke huvisid, ja tugevdada paavsti vaimulikku võimu Euroopas. Wormsi konkraat oli kompromiss ilmaliku ja vaimulik võimu vahel, sest piiskopid ja abtid pidid valima vaimulikkonnad kiriku õiguses kehtestatud korra alusel ja vaimuliku võimu ametitunnused andis neile paavst või piiskop. Katarid-inimesed, kes eitasid katoliku kiriku hierarhiat ja taunisid katoliku kiriku vaimulike, lõtvu elukombeid. 15. Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus. Benediktlased.- loodi 15 saj. Rajajaks oli Benedictus, iseloomulikuks riietuseks oli must kuub, nende elu jagunes töö ja pal...
24 veebruar 1918 Eesti Iseseisvus päev , 20 august 1991 taasiseseisvumise päev , 23 juuni (1919 ) Võidupüha Võnnu lahingu võidu auks. Viktor Kingsepp - Rahvaesindus Eestis Rahvarinne (maapäev kuni 1917 aasta november ) 1919 a kevad Asutav Kogu alates 1920 Riigikogu(101 kohta ), 2 kõige tähtsamat asutava kogu seadust mis vastu võeti oli : Maaseadus 1919 mõisamaad jaotati asundustaludeks , Esimene põhiseadus (1920) määrati kindlaks EV valitsemiskord . tunnusjooned Eesti 1918-1934 : Mitmeparteiline demokraatia , koalitsioonivalitsus (valitsust moodustab mitu parteid ) , Asutav kogu , majanduskriisi algus , demokraatlik Eesti 1934-1940 : Ainupartei ( Isamaa liit ) , tsensuur , majanduskriisi , poliitiliste koosolekute ja meeleavalduste keeld , president , parlamenti ei kutsutud kokku , autoritaarne , Mis ajavahemikku paigutad järgmised sündmused või nähtused : Eesti 1918-1940 - Pätsi ja Laidoneri riigipööre 12
Ühiskonna valitsemine Valitsemine: riigi kui terviku juhtimine Haldamine: ametkondade ja kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ja valitsuse otsuste elluviimisel. Põhiküsimused : Kes valitseb? Rahvas. Erakondade ja survegruppide kaudu, valimiste ja rahvahääletuse abil. Kuidas valitsetakse? Niiviisi, nagu määrab valitsemiskord (diktatuur - piiramatu võim; põhiseaduslik - piiratud võim) Demokraatlik valitsemiskord ( põhiseaduslik valitsemiskord) Valitsemiskord, milles põhiseadusele kuulub tähtsaim roll Iseloomulikud jooned: 1. tugineb põhiseadusele 2. võimude lahusus (peab takistama võimu koondumist kitsa isikute grupi kätte) 3. kodanikuvabaduste ja õiguste tagamine 4. regulaarsed vabad valimised Põhiseadus: riigi tähtsaim õigusakt, võib olla ühe dokumendina (Eesti), või dokumentide kogum (Suurbritannia) Demokraatliku valitsemise põhivormid: Presidentalism
Demokraatia levik Demokratiseerumise lained · 18261922 LadinaAmeerikast Mussolini ja NSVLni · 19451960 II msst Hrustsovi sula lõpuni · 1974 ? Portugalist autoritaarsete reziimide tugevnemiseni · kommunistliku bloki lagunemine muutis dem. ja diktatuuri vahekorda maailmas. · Dem. levik on olnud 20. sajandil ülemaailmne suundumus · Lähimate aastate põhitrendiks kujuneb demokraatia kindlustamine Siirdeperiood · Periood, mille jooksul üks valitsemiskord asendub teisega. · Algab vabade valimistega ja lõppeb demokraatia kindlustumisega · Kestab u. 20 aastat · Ohud: · Majanduskriis, erastamine · Korruptsioon · Mässud, demonstratsioonid · Diktatuur · Populism Demokraatia kolm põhinõuet · Konkurents · Hääleõigus · Kodanikuõigused Demokraatia tunnused · Mitmeparteisüsteem · Täiskasvanud kodanike üldine valimisõigus
nime vaikiv ajastu. Kuna uued riigijuhid rikkusid oma võimu teostades korduvalt põhiseadust, lasksid nad koostada uue põhiseaduse, mis vastas nende soovidele. 1937. aasta põhiseadusega loodi presidendi ametikoht. Presidendil oli õigus takistada parlamendis vastu võetud seaduste jõustumist ning saata parlament laiali. Eesti vabariigi esimeseks presidendiks sai konstantin päts. Moodustatud uus Riigikogu oli presidendile ja valitsusele kuulekas. Autoritaarne valitsemiskord tekitas rahulolematust paljudes poliitikutes ja haritlastes. Opositsiooni téihtsaimaks keskuseks kujunes Tartu ning nn Tartu vaimust sai autoritaarse korra vastase võitluse sümbol. Kuid demokraatiat polnud kaitseseisukorra tingimustes võimalik taastada. EST Vabadussõda o 28.11. 1918 Punaarmee ründas Narvat o V-l oli parem tehinka + liikusid kogu aeg edasi kogu Dets. o Uue aasta esimesel päeval Tallinna poole
Toimusid ka kohalike nõukogude valimised. Kuna nüüd rahvas tõepoolest valis, muutus nõukogude koosseis. Muudatused, mis toimusid perestroika ajal : Ühiskonnaelu 1. Perestroika läbiviimine. 2. Glasnosti läbi viimine. 3. Suhete parandamine muu maailmaga. 4. Tsensuuri leevendamine. Sisepoliitika 1. NLKP mõjuvõimu vähendamine. 2. Kõrgeim riigiorgan : NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress. 3. Loodi presidentaalne valitsemiskord. ( Gorbatsov) 4. Poliitilise liikumise elavnemine. Välispoliitika 1. Nõukogude-Hiina suhete paranemine. 2. USA- Nõukogude Liidu suhete paranemine. 3. Sõja lõpetamine Afganistanis. 4. Desarmeerimine; tuumarelvade kaotamine. 5. VLO tegevuse lõpetamine, Saksamaa ühinemine. 6. Kommunistlike reziimide kokkuvarisemine. Majandus 1. Majanduse liberaliseerimine ( piirangute vähendamine) 2. Privatiseerimine e. erastamine.
1) mõistab riigi, kultuuri ja ühiskonna olemusliku seose ning väärtushinnangute muutumist. uusajal - Hakati eelistama linnaelu maaelule. Tekkisid suured linnad, kus elanike arv oli miljonites ning kus asusid ka vabrikud. Muutus ka riikide valitsemiskorrad näiteks tekkisid absolutistlikud ning parlamentaarsed riigid. Samuti toimus ka muutus kodanlikus perekonnamudelis. Abiellumise eelduseks hakati pidama tundeid ja armastust, varem oli selleks mehe(harva ka naise) kõrge seisus ning hea majanduslik olukord. Riik leidis ka kasusaamise võimalusi, tehes seadusi, mille alusel kuulutas osasid toodete/teenustepakkujaid monopoliks ning lasi neil hinnad kõrgeks ajada, mille arvelt teenisid nad ka maksudelt rohkem raha. Enam ei peetud tähtsaks ka seda, mis seisusesse keegi kuulub, pürgiti võrdsuse poole. Inimestele anti ka võimalus saada haridust ning käia kirikus, kus räägitakse emakeeles, mitte ladina keeles, millest enamus aru ei saanud. Para...
kelle volitused kestavad viis aastat. Hääletamisõigus on 18-aastasel Eesti kodanikul ja EL kodanikul, kelle püsiv elukoht on Eestis. Erakonnad ja kodanikuühendused Erakond- sarnaste maailmavaadetega poliitiline institutsioon Kodanikuühendused- kodanikuühiskonnas väljendavad inimesed oma soove, huvisi ja värtusi, mis on seotud ühiskonna paremaks muutmisega ja mida riik ei ole enda peale võtnud (nt MTÜ-d) Euroopa Liidu valitsemiskord ja toimimine Euroopa parlament EL-i seadusandlik võim. Esindab EL kodanike huve, ainus EL-i institutsioon, mis valitakse otsestel ja üldistel valimistel. (tea Eesti saadikuid) Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu EL-i põhiline otsuseid tegev asutus. Euroopa komisjon EL-i täidesaatev võim, vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise ja EL eelarve täitmise eest. Koostab uute seaduste ettepanekuid.
poliitikat psaledes seaduseelnõude väljatöötamisel ja avaldades oma seisukohti valitsuse poliitika kohta, kasvatab demokraatiale vajalikke väärtusi, riik mis toetab kodanike aktiivsust pälvib nende lugupidamise. Kodanikuorganisatsioonid mõjutavad poliitilisi otsuseid, aitavad lahendada sotsiaalseid ning majanduslikke probleeme, pakuvad erinevaid teeinuseid ja loovad töökohti. Eestis on kolmandas sektoris hõivatud 4-5 protsenti tööjõust. Demokraatia Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet on: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Miinimumnõue on valimised. Täielik liberaalne demokraatia tunnused: kodanikuvabaduste tunnustamine; õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees; võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus; kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus; vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus; vähemuste õiguste arvestamine; tsiviilkontroll relvajõudude üle.
Mõlemad on tugevad riigid. Mõlemas toimusid kuulsad revolutsioonid, mille tagajärjel võeti vastu ,,Bill of rights"(1689) Inglismaal ja "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon"(1789) Prantsusmaal. Mõlemad riigid olid tugeva majandusega suurriigid 3. Millised erinevused olid Inglismaa ja Prantsusmaa valitsemises, majanduses, kirikus ja riigivõimuvastastes protestides uusaja I poolel? Inglismaal oli parlamentaarne monarhia, Prantsusmaal aga absolutistlik valitsemiskord. Prantsusmaal oli katolik kirik, Inglismaal aga protsestantlik anglikaani kirik. 4. Millised olid valgustusajastu tekkimise eeldused? - Tehnika areng tõi võimaluse hankida uusi teadmisi. - Maadeavastustega algas maailmapildi avardumine mis jätkus veelgi enam uusajal. - Kujunes uus mõtteviis ning üha enam hakati hindama inimmõistust, juurdlemisvõimet ning katsetega saadud teadmisi. - Kujunes välja õpetus, mida kutsuti deismiks. 4. Loetle : 1. valgustusajale iseloomulikud jooned,
Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale e monarhile Konstitutsiooniline monarhia ehk piiratud monarhia valitsemisvorm, mille puhul ainuvalitseja e monarh jagab võimu rahva poolt valitava parlamendiga ning tegutseb põhiseaduse raames. Vabariik valitsemivorm, kus kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad v need moodustab parlament. Dem valitsemiskord e põhiseaduslikkus Osalus- ja elitaardem Osalusdemokraatia teooria rohutab kõigi kodanike täieulatusliku poliitikas osalemise moraalset väärtust ning ründab elitaardemokraatia kalduvust näha mõndagi head poliitilises apaatias. Rahvas osaleb otsustusportsessis läbi valimiste. Demokraatiavorm, mida iseloomustab rahva huvi poliitika vastu ning aktiivne osalus selles; mõisteliselt kattub otsese demokraatiaga.
Ühiskond · Inimeste olemasolu viis. · Koosneb inimestes, ei saa olla inimest ühiskonnata. Ühiskond suurte inimhulkade korrastatud eluviis. Ühiskonna struktuur ja kujunemine · Ürgkari ellujäämiseks oli vaja koos tegtseda(hetkevajadustest sõltuv võim) · Sugukond võimusuhted püsivamad(elukorraldus põhines veresugulusel) · Territoriaalne kogukond tööjaotus perekondlike sidemete tähtsuse vähenemine, territoorium rolli kasv. Riik · Võimu ja valitsemisasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil, teostades võimu alaliste institutsioonide kaudu a) Lepinguteooria b) Orgaaniline teooria a) Võimuteooria · Territoorium · Elanikkond · Suveräänsus Poliitika ressursside jagamine, õigusnormide kehtestamine ning konfliktide lahendamine võimu omavate institutsioonide poolt oma taotluste elluviimise eesmärgil. Ühiskonnaelu tasandid · P...
See on nn legaalne domineerimine · traditsiooniline põhineb tavadel, kommetel ja harjumustel, korraldust täidetakse harjumusest (näiteks patriarhaat, kuuletumine sugukonna pealikule, hõimujuhile) · karismaatiline põhineb juhi erakordsel võimel või ideede erakordsusel, korraldust täidetakse, sest usutakse ja usaldatakse juhti. 4. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused (lk.17-22) Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Miinimumnõue vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Täieliku, liberaalse demokraatia tunnused: - kodanikuvabadused - õigusriik ja võrdsus seaduste ees - võimude lahusus ja tasakaalustatus - kohtu sõltumatus 3 - pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba ajakirjandus - vähemuste õigustega arvestamine
ilmu, kas ei läkita ta oma orje agonoteetidena 2 võistlusi juhtima? Kas ei ole ta võimuses Thermopyla 3 ja juurdepääsud helleenide juurde ja kas ei asu neis kohtades ta väesalgad ja palgasõdurid? Kas pole ta omastanud ka õigust esimesena jumalust küsitleda, tõrjunud kõrvale meid ning tessaallased, doorlased ja teised amfiktüoonid 4, kuna selle õiguse osalised pole isegi kõik helleenid? 33. Kas ei kirjuta ta tessaallastele ette, missugune valitsemiskord neil peab olema? Kas ei saada ta välja palgasõdureid -- ühtesid Porthmosesse Eretria demokraatiat pagendama, teisi Oreosesse 5 Philistidest türanniks panema? Ent kuigi helleenid näevad seda, lepivad nad sellega ometi ja, nagu mulle näib, suhtuvad sellesse samal viisil nagu mõnda rahepilve: igaüks palvetab, et rahe ainult mitte teda ei tabaks, kuid ükski ei püüa seda takistada. 34. Ja keegi ei kaitse end mitte ainult nende toetuste vastu, mis temalt saavad osaks kogu
- Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees - Võimuinstitutsioonide lahusus - Vähemuste õiguste arvestamine Demokratiseerumise lained - Demokratiseerumise esimese laine (1826-1922) lõpetas totalitarismi võimulepääs mitmes Euroopa riigis - Teise maailmasõja lõpp andis tõuke uueks lühikeseks demokratiseerumislaineks : Lääne-Euroopas taastati demokraatlik valitsemiskord ning stalinismi kokkuvarisemine suurendas mõnevõrra vabadust ka Ida-Euroopas - 1960-1970 aastatel kaugenes maailm demokraatiast taas. - Kolmas laine algas diktatuuri langemisega Portugalis 1974.a, sellele järgnes õige pea autoritaarse korra kukutamine Hispaanias ja Kreekas. Kolmandasse lainesse mahub NSVL-i jagunemine - Just kommunistliku bloki lagunemine muutis demokraatia ja diktatuuri
Teine ring ohte seostub eetiliste probleemidega. Kui teadus suudab kõike, siis kas kõik on ka eetiliselt vastuvõetav? Kas inimese kloonimine on õigustatud lahendus, et korvata rahvastiku vähenemist arenenud maades? Täna kutsuvad need probleemid esile elavaid avalikke arutelusid, ka mõned valitsused on võtnud vastu asjakohaseid otsuseid, näiteks muundatud toiduainete ja geenitehnoloogia rakendamise osas. siirdeühiskond - periood, mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega. Siirdeperiood algab demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate vabade valimistega, üleminekuaja lõppu on aga keerulisem määratleda. Üleminekuaega võib lugeda lõppenuks kui demokraatia põhimõtted on juurdunud kõigis ühiskonnaelu valdkondades ja suhetes. Siirdeühiskonna ümberkorraldused on eripärased ja keerukad, mõnes mõttes midagi reformide ja revolutsiooni vahepealset
Ühiskonna valitsemine (riigi kui terviku juhtimine) Haldamine administreerimine (parlamendi ja valitsuse otsuste elluviimine) Demokraatlik valitsemiskord: 1) tuginemine põhiseadusele 2) võimude lahusus 3) kodanikuvabaduste ja -õiguste tagamine, kõigi võrdsus seaduste ees 4) regulaarne vabade valimiste korraldamine Põhiseaduslik valitsemine, mille puhul võimu teostatakse ja piiratakse, seadusega määraud viisil. Piirangud: a) sisulised ja b) protseduurilised Demokraatlik valitsemine: a) võim ei ole koondunud ühe isiku kätte b) võim on avalik ja kontrollitav c) võim seisab rahvale võimalikult lähedal
sünnipärane õigus selleks. Monarhia 1.absoluutne(Lux)võim on ühe isiku käes, tema otsutab. 2.parlamentaarne ehk konstitutsiooniline (Inglismaa).ennem kuninga/kuninganna otsuse tegemisel peab leidma see kinnitust parlamendis. Vabariik 1.presidentaalne (USA) 2.parlamentaarne(Eesti). Vabariik- Valitsemisvorm,mille riigipea valitakse teatud ajaks seaduses ettenähtud kujul. Eestis valitakse president 5 aastaks ja võib olla kaks valitusaega. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Rahva võim. Põhimõtted: *rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate valimiste kaudu *võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele *demokraatia tähendab ,huvide seisukohtade ja vaadete paljusust(pluralismi) *igal ühel on õigus oma arvamusele ja sellele kindlaks jäämisele Osalus- ja elitaardemokraatia. Osalusdemokraatia iseloomustab kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse,otsese vastad JAH või EI ja osaluses saad vaielda ja arutleda jne
1918, välis- 1918 ja sotsiaalministeerium 1936. 2. Tavapolitsei ja kaitsepolitsei, sõjavägi · Politsei. Siseminister ja politseivalitsuse direktor Välispolitsei (jagunes 8 prefektuuri: prefekt, komissar, konstaabel), kriminaalpolitsei, poliitiline politsei. · Sõjavägi 1922 polk nimetati rügemendiks 1923 väeteenistus lühenes 1,5 aastale 1928 väeteenistus lühenes 1 aastale Kolm diviisi: 1) Narva, 2) Tartu, 3) Pärnu 1918 nov piirivalve, alates 1923 professionaalne. 3. Linnade valitsemiskord 1938. a linnaseaduse järgi Siseministeerium omavalitsuste talitus: · Maavalitsused (presidendi määratud maavanem) · Linnaomavalitsused (3 järku). Vallavalitsus ja vallakohus. Siseministeerium omavalitsuste talitus: · Vallaomavalitsused (1917 muudeti vaid terrioriaalseks, 1945 loodi külanõukogu, 1950 kaotati vallad). 4. Kohtukorralduse muudatused võrreldes tsaariajaga Kohtuministeeriumile allusid kohus, prokuratuur, karistusasutused, kinnistusametid ja notariaat.
· Klient-ennast patrooni kaitse alla andnud inimene · Proletaar-vaene Rooma kodanik · Rahvatribuun-Vana-Rooma rahvaametnik · Konsul-Rooma vabariigi kõrgeim ametnik, Rooma sõjaväe juhtimine · Preetor-kohtukorralduse eest vastutav Rooma ametnik · Kvestor-Vana-Rooma rahandusametnik · Ediil-Vana - Rooma ametnik, algselt rahvatribuuni abi · Diktaator-piiramatu võimuga riigiametnik Vana-Roomas · Res Publica-Vana-Rooma valitsemiskord, millest võttis osa peaaegu kogu rahvas · Magistraat-riigiametnik Vana-Roomas · Komiits - Rooma rahvakoosolek · Nobiliteet -Rooma ülemkiht, sealt pärinesid magistraadid ja senaatorid · Divide et Impera - põhimõte, millega roomlased kohtlesid alistatud rahvaid, iga rahvaga erinevad tingimused, ei surutud peale ühesuguseid alistumistingimusi · Ius Romanus-Rooma õigus · Pax Romanus-Rooma rahu · Munitsiipium-omavalitsusõigusega linn Vana-Roomariigis
Samaaegselt olid linnad allutatud ka mitmetele piirangutele. o Kirjalikkus Linnaõigused tuginesid (või vähemalt näima tuginevat) kirjalikele hartadele, mis määrasid kindlaks nende juhtimise korra, linna kui terviku ning linnakodanike õigused ning kohustused. Isegi kui kirjalik allikas puudus, loeti, et see on kunagi kindlasti olemas olnud. o Valitsemise suhteline modernsus Hartaga kehtestatud valitsemiskord oli paljuski sarnane modernsele konstitutsioonilisele valitsemissüsteemile: võimude volituste piiratus hartas ettenähtud ulatusega võimu jagunemine (sageli) seadusandlikuks, täitev- ja kohtuvõimuks, millel olid üksteise suhtes piiravad mõjumehhanismid ametiisikute perioodiline valimine seaduste avaldamine o Kodanikuõiguste ulatus
ehk esindajate koda ning ülemkoda ehk senat. President ja kongress kontrollivad teineteist ning presidendi ja kongressi vahelise konflikti korral võib senat presidendi tagandada. USA president valitakse iga 4 aasta tagant. Poolpresidentalism ehk poolpresidentaalne valitsemisviis. Peamine erinevus presidentalismiga on see, et president peab parlamendiga rohkem arvestama ja peale presidendi ametikoha on ka peaministri ametikoht. Selline valitsemiskord on näiteks Prantsusmaal, Portugalis, Islandil, Austrias, Soomes, Venemaal. Riigikogu ülesanded: •võtab vastu seadusi ja otsuseid; •otsustab rahvahääletuse korraldamise; •valib Vabariigi Presidendi; •ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid; •annab peaministri kandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks; •nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu
majanduslikus jõukuses võluvitsa mis lahendab kõik ühiskonnaprobleemid. Paraku peale tehnoloogia tarnimist arengumaadesse ei olnud kõik vaid positiivne. Vähearenenud riigid ei suutnud võlga tasuda, ei tekkinud laia keskklassi ega laienenud kodanikuõigused ja vabadused. Niisiis otsus kapitalismi ja demokraatia suhe üpriski vastuoluliseks. Mida vabam on ühiskond seda vabam on seal tegutseda, Mida kujutab endast siirdeühiskond? Periood mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega. Diktatuurist demokraatiasse. Kirjuta vihikusse demokraatia tunnusjooned? Konkutents Hääleõigus Kodanikuõigused Valimised *Kodanikuvabaduste tunnustamine *Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees *võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus *kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus *vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks *vähemuste õigustega arvestamine
olid antud erakätesse alates Rootsi valitsuse ajast. Manufaktuur-tehaste ja vabrikute eelkäijad Kadukariõigus- mõisniku õigus oma talupoega peksta. Makse ja koormisi ei olnud õigust oma tahtmist mööda tõsta; talupojal oli õigus te kohtusse kaevata vastaval juhul. Barokk- 17. saj keskel valitsev kunsti/moevool; uus arusaamine ilust, vähem ideid. Konsistoorium- e. kirikuvalitsus, loodi kirikuelu korraldamiseks Eesti ja Liivimaal. Piiskop- luterliku kiriku pea.??? Rootsistamine- siinne valitsemiskord ja elu-olu samadele alustele seadmine kui Rootsis. Sunnismaisus- talupoeg ei tohtinud elama asuda mujale ilma oma mõisniku loata. Maamiilits- eesti talupoegadest koosnev maakaitsevägi Bastion- viisnurkne põhiplaaniga mullast kaitseehitis, ülesanne oli kahuritule andmise võimaldamine. Kapitulatsioon- alistumine. 22.ISIKUD: Gustav II Adolf-Rootsi valitseja Kristiina-Rootsi valitseja Clas Tott- kindralkuberner; Johann Reinhold Patkul- Liivimaa aadlik.
- Demokraatlik Vähemus peab alluma enamuse soovile, samas enamus peab arvestama vähemusega Sõda Sõda on kahe poole relvastatud võitlus. Hinnangud a) õiglane b) ebaõiglane Suhtumised a) Patsifism Hukkamõist sõjaväele ja sõjaväelase elukutsele. Tekkis 18. - 19. saj. Hakkas otsima võimalusi igaveseks rahuks. "Haridus võiks olla see, mis teeks sõjapidamise mõttetuks". "Vabariiklik valitsemiskord võiks olla see, mis looks igavese rahu" (Montesquieu) "Sõjapidamise eripäraks on see, et demokraatiad ei sõdi omavahel (Euroopas)" (Kant) Patsifism omandas rohkem majandusliku aspekti. St. sõjapidamine on KOOLIASJAD onenote Page 8 (Euroopas)" (Kant) Patsifism omandas rohkem majandusliku aspekti. St. sõjapidamine on mõttetu, kuna lõhub majanduse ning pole kasulik isegi võitjale.
saab isik, kellel on sünnipärane õigus selleks. Monarhia Absoluutne võim - ühe isiku käes, tema otsustab. parlamentaarne ehk konstitutsiooniline (Inglismaa) - ennem kuninga/kuninganna otsuse tegemisel peab leidma see kinnitust parlamendis. Vabariik ● Presidentaalne (USA) ● Parlamentaarne (Eesti) Vabariik - Valitsemisvorm, mille riigipea valitakse teatud ajaks seaduses ettenähtud kujul. Eestis valitakse president 5 aastaks ja võib olla kaks valitsusaega. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Rahva võim. Põhimõtted ● rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate valimiste kaudu ● võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele ● demokraatia tähendab ,huvide seisukohtade ja vaadete paljusust(pluralismi) ● igal ühel on õigus oma arvamusele ja sellele kindlaks jäämisele Osalus- ja elitaardemokraatia. Osalusdemokraatia iseloomustab kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus
9.saj. hobusel. Kujutis viikingite ruunikivilt Idagootide kuninga Theoderichi mausoleum Ravennas. 6.saj. MEROVINGIDE KUNST (5.-7.saj) 482 – 526 Merovingide dünastiast pärit ClodovechI vallutuste tulemusena moodudtub Lääne-Euroopas Frangi riik. Valitsemiskord algne: pelikku polnud; vlitsejad oma kaaskondadea rändasid mooda maaad ringi, kogusid andamit ja mõistsid kohut. Enamik germaanlasi selleks ajaks ristitud. Iirimaa 7.8.saj oli Iirimaa kultuuriline õitsenguaeg Levis kloostrite rajamine (usu ja vaimse elu keskused); kristlike käsikirjade kujunduses eeskujuks keldi ja Kristuse monogramm „Book of Kells'ist“.
vaikiv ajastu. Kuna uued riigijuhid rikkusid oma võimu teostades korduvalt põhiseadust, lasksid nad koostada uue põhiseaduse, mis vastas nende soovidele. 1937. aasta põhiseadusega loodi presidendi ametikoht. Presidendil oli õigus takistada parlamendis vastu võetud seaduste jõustumist ning saata parlament laiali. Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks sai Konstantin Päts. Moodustatud uus Riigikogu oli presidendile ja valitsusele kuulekas. Autoritaarne valitsemiskord tekitas rahulolematust paljudes poliitikutes ja haritlastes. Opositsiooni tähtsamaiks keskuseks kujunes Tartu ning nn. Tartu vaimust sai autoritaarse korra vastase võitluse sümbol. Kuid demokraatiat polnud kaitseseisukorra tingimustes võimalik taastada. 7. Eesti majandus 192040. Perioodide üldiseloomustus. 1923. a majanduskriis ja selle põhjused. Suur Kriis. 7.1 Eesti majandus 1920-1940 · I maailmasõja eel olid majandussidemed Eesti ja Venemaa vahel väga tugevad
(25,1%). Üllatus oli Maaliidu tugev lüüasaamine (4. koht valimistel ja vaid 8 saadikukohta.), Kristlik Rahvaerakond sai 5 kohta parlamendis. Asutava Kogu esimeheks sotsiaaldemokraat August Rei. 120-liikmeline Asutav Kogu 1919. aasta aprillis kokku astunud Asutava Kogu üheks tähtsamaks ülesandeks sai põhiseaduse väljatöötamine. Kuna tegemist oli aeganõudva tööga, siis otsustati kuni põhiseaduse valmimiseni kehtestada ajutine valitsemiskord. 4. juunil võetigi vastu "Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord". Niinimetatud ajutise põhiseadusega sätestatud valitsemise põhimõtted osutusid ootamatuks, eeskätt seetõttu, et nüüd hüljati varem vaikimisi omaks võetud parlamentarismi põhimõtted. Esmapilgul näis küll jätkuvalt olevat tegemist parlamentarismiga. Ennekõike viitas sellele 6 ajutises põhiseaduses fikseeritud võimude lahususe printsiip: seadusandlikku võimu
(25,1%). Üllatus oli Maaliidu tugev lüüasaamine (4. koht valimistel ja vaid 8 saadikukohta.), Kristlik Rahvaerakond sai 5 kohta parlamendis. Asutava Kogu esimeheks sotsiaaldemokraat August Rei. 120-liikmeline Asutav Kogu 1919. aasta aprillis kokku astunud Asutava Kogu üheks tähtsamaks ülesandeks sai põhiseaduse väljatöötamine. Kuna tegemist oli aeganõudva tööga, siis otsustati kuni põhiseaduse valmimiseni kehtestada ajutine valitsemiskord. 4. juunil võetigi vastu “Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord”. Niinimetatud ajutise põhiseadusega sätestatud valitsemise põhimõtted osutusid ootamatuks, eeskätt seetõttu, et nüüd hüljati varem vaikimisi omaks võetud parlamentarismi põhimõtted. Esmapilgul näis küll jätkuvalt olevat tegemist parlamentarismiga. Ennekõike viitas sellele 6 ajutises põhiseaduses fikseeritud võimude lahususe printsiip: seadusandlikku võimu
väärtushinnangustest lähtuva ideaalse ühiskonna käsitluse. Tekkisid IX sajandil ja erinevad ideoloogiad on ka erakondade tegevuse aluseks. Ideoloogiad pole kivistunud, aja jooksul on nad muutunud. Mis kunagi oli ei pruugi seda enam olla. Peamised ideoloogiad: Konservatism Liberalism Sotsialism Peaeesmärk Säilitada valitsemiskord Inimese- ja Võrdsuse ja õiguse tagamine ühiskonnas ja ühiskond kodanikuõiguste muutumatutena. Kui tagamine, üksikinimese muutused peaksid õigused, vabameelsus. toimuma, siis vältida järske muutusi. Vahendid Liberaalne ja rahvuslik Seadustega ja Revolutsioon, oli ka neid kes arvasid, et seda on
kohaselt sdi ning karistuseks hukatakse vi pagendatakse riigist, nende varad aga vrandatakse ja jagatakse rahvale laiali. Selline tegevus on rahvale meeleprane ja tstab demagoogide populaarsust. Endised oligarhid aga soovivad muidugi demagooge krvaldada ja vtavad ette atentaadikatseid nende vastu. See annab demagoogidele aluse nutada endale ihukaitsjaid ning rahvas on sellega nus rahva heategija elu on ohus ning abinud selle ohu vastu paistavad igustatutena. Viimane, kige hullem, valitsemiskord trannia tekib siis, kui ks demagoogidest, kasutades oma ihukaitsevge, kehtestab oma ainuisikuvimu. Rikkuse mberjagamine, millega trann alguses oma vimule rahva toetust pab hankida, ei loo aga rikkust juurde. Ja nii tekib varem vi hiljem ksimus, millega oma vimu igustada. ks viis, kuidas erakordseid vimuvolitusi igustada, on sda. Sda on aga kulukas tegevus ning kulutuste katmiseks peab inimesi maksustama. Nii tekib pikkamda tranni vastu pahameel. Trann aga
(Saksamaa, Prantsusmaa). 3. Liberalism - Sotsiaalhüvitised vaestele. Vastutab igaüks ise.(USA, Suurbritannia). Liik - Inimene - Riik SD - Kodanikuõigus saada toetusi - Kogub makse(rikastelt rohkem) ja jagab inimestele. Tasuta teenuste suur osakaal. K - Tööpanuse suurusest - Järelvale sotsiaalkindlustuskeemide haldamise üle. L - Maksud minimaalsed, saavad vähe toetusi - Riik on oma ülesanded laiali jaganud. Toetab kõige vaesemaid. Minimaalriik. 3.3 Siirdeühiskond - Ühiskond, kus valitsemiskord on äsja muutunud diktatuurist demokraatiaks. Tegemist on üleminekufaasiga. Siirdeühiskonda iseloomustavad järgmised tunnused: 1. Kiired ja pöördelised reformid. 2. Inimesed ootavad kiireid muutusi. 3. Elatustaseme mahajäämus. 4. Sagedased valitsuskriisid. 5. Kõik demokraatia tunnused pole täielikult välja kujunenud. 3.4 Jätkusuutlik ühiskond - Tänase ühiskonna vajadused rahuldatakse nii, et ei seata ohtu tulevaste põlvkondade vajadusi. Valdkonnad: 1. Loodusressursie kasutamine
1.2. DEMOKRAATIA LEVIK Demokraatia- rahvavõim Sai alguse 1826 ( siis algas esimene demokraatia laine, mis kestis kuni 1922) Kolmandasse demokraatia lainesse jääv kommunistliku bloki lagunemine muutis demokraatia ja diktatuuride vahekorda maailmas, tekkis juurde palju demokraatia riike. Demokraatia levik on olnud 20.sajandi ülemaailmne suundumus. Lähiaastakümnetel on põhitrendiks aga selle kindlustumine, mitte enam levimine. Siirdeühiskond Periood, mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega, tuntakse kui ülemineku- ehk siirdeperioodi. Üleminekuaeg on lõppenud, kui demokraatia põhimõtted on juurdunud kõigis ühiskonnavaldkondades- siis pole enam tegu siirdeühiskonnaga. Siirde ühiskonna probleemiks on kujunenud reformide ebaühtlane tempo, s.t. ka et rahva elu lüüakse rivist välja mitmete ja erinevate muutuste vastuvõtmisel. Demokraatia tunnusjooned: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused
KESKAEG 5.-16.saj ANTIIKAJA LÕPP Suurem osa Euroopa rahvastest olid antiikajal veel barbarid; üleminekul keskaega hakkasid nad omaks võtma kristlust ja kreeka-rooma kultuuri. 4.saj suure rahvaste rändamise ajal rändasid barbarhõimud Rooma impeeriumi aladele. Vana, rooma päritolu ülemkiht sulandus osaliselt uude germaanlaste ülikkonda. Eri hõimude ja kultuuride kokku sulamise tagajärjel kujunesid Euroopas uued rahvad, keeled ja varsti ka riigid. KESKAJA TUNNUSED Poliitiliselt killustunud- palju väikseid riike Agraarühiskonna domineerimine- enamus ühiskonnast on hõivatud põlluharimisega. Seisuslik ühiskond- sõdurid, vaimulikud ja talupojad. Domineerib kirik, katoliiklus. Varakeskaeg 5.-11. saj- feodaaltsivilisatsiooni kujunemine ja läänikorra areng, katoliikluse kindlustumine. Euroopa peab üle elama 3 invasiooni. Kõrgkeskaeg 11.saj II pool- 14.saj- feodaaltsivilisatsiooni õitseng. Ristisõjad. Katoliikluse domineerimin...
Kronoloogia ajaloo riigieksamiks Eelajalooline aeg Eestis Mesoliitikum Eestis (VIII at. keskpaik e.Kr. IV at. teine veerand e.Kr.) . VIII at. VII at. e.Kr. Esimesed asulahakohad Eesti alal, mis kuuluvad Kunda kultuuri u. 7500 e.Kr. Pulli asula, u. 6500 e. Kr. Kunda asula Neoliitikum Eestis (IV at. teine veerand e.Kr. II at. keskpaik e.Kr.) . u. 3300 e. Kr. kammkeraamika kultuuri saabumine Eesti aladele . u. 2500 e. Kr. venekirveste kultuuri saabimine Eesti aladele Pronksiaeg Eestis (1500 e.Kr. VII saj. e.Kr.) . Asva kultuur Saaremaal Varane rauaaeg (VI saj. e.Kr. I saj. p.Kr.) Vanem e. rooma rauaaeg (I V saj. p.Kr) Keskmine rauaaeg (V VIII saj. lõpp p.Kr.) Noorem rauaaeg (IX XIII saj. p.Kr.) -------------------------------------------------------------------------------- Muistne Vabadusvõitlus Esimene periood 1208 - 1212 Drang nach Osten tähendas sakslaste edasitungimist ja ümberasumist itta. Oli suunat...
Kordamine ühiskonna kontrolltööks. 2.2 Demokraatliku riigi tunneb ära selle järgi, et võim on mitmesuguste asutuste ja ametikandjate vahel jagatud. Seda nimetatakse võimude lahususeks ja tasakaalustatuseks. Demokraatlik valitsemine: · Võim ei ole koondunud ühe isiku või asutuse kätte. · Võim on avalik ja kontrollitav. · Võim seisab rahvale võimalikult lähedal. Takistamaks poliitilise võimu kontsentratsiooni, lahutatakse kogu võim seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks. Seadusandliku võimu organiks on kõikides riikides parlament, kelle peamine ülesanne on seaduste vastuvõtmine ja täiendamine/muutmine. Täidesaatva võimu organiks on valitsus, mis koosneb ministritest. Valitsuse ülesanne on viia ellu poliitilisi otsuseid. Kohtuvõimu organiteks on mitmesugused kohtud ja õiguskantsler, kes seisavad hea selle eest, et igaühe õigused ja vabadused oleksid seaduste kohaselt tagatud. Mõnes mõtte...
Nõukogude Liidu mõjusfääri. Jaanuaris 1943 toimunud Casablanca konverentsil jõudsid USA president Roosevelt ja Suurbritannia peaminister Churchill kokkuleppele, et Saksamaa ja Jaapan tuleb sundida tingimusteta kapituleeruma. 18. 30. oktoobril 1943 koostati Moskvas liitlaste välisministrite konverentsil "Nelja riigi deklaratsioon üldise julgeoleku küsimustes". Selles otsustati võidelda teljeriikide tingimusteta kapitulatsioonini, kehtestada Itaalias demokraatlik valitsemiskord ja taastada Austria iseseisvus. Teise rinde avamise kohta USA ja Suurbritannia kohustusi veel ei võtnud. 23. 27. novembril ja 2. 7. detsembril 1943 toimus Kairo konverents, mille keskseks küsimuseks oli Jaapani purustamine. Lisaks Churchillile ja Rooseveltile osales konverentsil ka Hiina Vabariigi liider Jiang Jieshi. 28. novembrist 1. detsembrini 1943 toimunud Teherani konverentsi põhiteemaks kujunes teise rinde avamine Euroopas
Kuna ainus otseselt rahva käest volituse saav riigiorgan on parlament, saab kõigi ülejäänud riigiorganite legitimatsioon lähtuda vaid temalt. Valitsuse legitimatsioon tuleneb eelkõige põhiseaduse §-st 89, mille järgi peaminister kinnitatakse ametisse Riigikogu poolt, kelle käest saab ta ka volituse moodustada valitsus. Nii saab valitsus parlamendilt personaalse demokraatliku legitimatsiooni. Demokraatlik ja õigusriiklik valitsemiskord eeldab selgelt äratuntavat vastutust riigivõimu kandjate, eriti aga valitsuse poolt. Kuigi valitsus allub ka kohtulikule võimule, on kohtu kompetents siin väga piiratud, kuna võimalik on ainult valitsusliikmete tegude seadusele vastavuse kontroll. Samas aga on valitsuse pädevuses palju ka väljapoole seaduslikku reguleerimisala jäävat (nt määrusandluse teel on valitsusel endal võimalik seaduse tühimikke täita)
alamkojast ehk esindajate kojast ning ülemkojast ehk senatist. President ja kongress kontrollivad teineteist ning presidendi ja kongressi konflikti korral või senat presidendi tagandada. USA president valitase iga 4 aasta tagant. Poolpresidentalism ehk poolpresidentaalne valitsemisviis erineb presidentalismist eelkõige selle poolest, et president peab parlamenti rohkem arvestama ning peale presidendi ametikoha on ka peaministri ametikoht. Säärane valitsemiskord on näiteks Prantsusmaa, Portugalis, Islandil, Austrias, Soomes ja Venemaal. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Erakonnad ühendavad ühesuguse ideoloogiaga inimesi. Erakondade eesmärk on soov tulla võimule ning selle nimel, et võimule pääseda, püüavad nad rahvahulki oma ideoloogiaga kaasa tõmmata. Erakondi võib klassifitseerida mitmel viisil. Üks võimalus on lähtuda organisatsioonilisest ülesehitusest:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
