Platoni poliitiline õpetus (1)

##################################################################################################################################Platoni poliitiline � petus . K�simusep�stitus ja selle filosoofilised eeldused. Poliitika filosoofia on praktilise filosoofia osa ja k�sitleb sellisena k� simust , millised on �hiskonnaelu ja selle vormi valiku �igustamise printsiibid . Poliitilise elu filosoofiline k� sitlus p��ab vastata mitte � ksnes k�simusele, milline riik ja selle poliitiline elu peaks olema, kui eelk�ige k�simusele, kuidas on sedalaadi v�ited �igustatud, millistele argumentidele nad toetuvad. Platoni poliitilist � petust on tavaks nimetada � petuseks �ideaalsest polis `est�, ja seda selles t� henduses , et siin on eelk�ige k�sitluse all idee-p�rane polis ja mitte niiv�rd meeleliselt tajutavas maailmas faktiliselt eksisteerivad polis`ed. Kuid �n�htavas maailmas� faktiliselt eksisteerivad n� htused , mille hulka kuuluvad ka polis`ed, ei saa Platoni ontoloogia kohaselt omada seda t�iuslikkuse astet, mis on nende olemustel olemise enda valdkonnas. Selle v�listab meeleliselt tajutava tegelikkuse-valdkonna ontoloogiline erip�ra � siin esineb k�ik olemuslik oma �ebapuhtal� kujul ning asub pidevas muutumises, tekkimises ja h�vimises, miski ei suuda s� ilitada oma identiteeti. Siiski annaks ideedeteadmine inimese k�sutusse vahendeid poliitiliste n�htuste �le t�eselt otsustamiseks ja nende mitmekesisuses ning muutlikkuses orienteerumiseks. Veel enam � meeleliselt tajutav maailm peaks oma muutlikkuse t�ttu ilmselt ka muudetav olema, ise� ranis kui soovitakse teda muuta sarnasemaks tema olemusp�hjustele. Meeltega tajutava maailma �mberkorraldamine eeldaks aga teadmise omamist ideede-tasandi kohta. Platoni epistemoloogia �petabki, et see teadmine, ehkki raskesti, on siiski saavutatav kui inimesel on vastav aprioorne teadmise-potentsiaal hinges . Lisaks vastavatele intellektuaalsetele eeldustele on selleks n�utav ka haridus , mis kujundaks inimeses �ige hoiaku � orientatsiooni m�istuslikule elule. Paraku pole niisuguseid eeldusi mitte k�igil inimestel, ja ka neil, kes seda potentsiaali siiski omavad, mitte samal m��ral. Seet�ttu tuleb enamikul maailmas orienteeruda meeltetunnetuse kaudu kujunenud �arvamustele� toetudes. Viimased on Platoni epistemoloogia kohaselt muutlikud ja relatiivsed k�ige suhtes, mis v�ljendub samade asjade kohta kujunevate arvamuste paljususes ja vastandlikkuses. Niisuguste inimeste maailmam�istmise suhtes peab paika Protagorase �tlus, et iga asja kohta saab v�ita kahel vastandlikul viisil. Platoni eetika � nagu antiikne eetika � ldiselt � on �petus sellest, kuidas saavutada �nnelikkust, mida iga inimene paratamatult p��dleb. Sokrateselt p�ritud eetiline intellektualism kujunes Platoni m�tlemises veendumuseks, et too inimese loomulik-paratamatu p��dlus olla � nnelik , saab teostuda �ksnes l�bi tarkuse .Niisuguseks tunnetuseks ja tarkuseks on aga suuteline vaid v�ike osa inimestest, intellektuaalne eliit . �lej��nutel puuduvad vastavad s� nnip �rased eeldused. Seega peaks suurem osa inimsoost individuaalselt olema m�istetud �nnetuks j��ma. Ainsaks v� ljap ��suks selliste inimeste jaoks oleks see, kui teadmist-omavad ja targad inimesed suunaksid neid oma teadmise alusel selle poole, mis nende jaoks hea on. Siit j�reldus, et inimsoo �ldise �nnelikkuse nimel tuleks tal elada �hiskonnana, kus inimsoo v�imekam osa hoolitseks ka v�hemv�imeka enamuse loomup�raste p��dluste teostumise eest. � iglane polis. Keskse poliitilise v��rtusena k�sitab Platon kreeka traditsiooni kohaselt �iglust. Tema �petus �iglasest polis`est on esitatud Platoni k�ige tuntumas teoses � Politeia �. �igluseks on inimese jaoks Platoni m��ratluse kohaselt � �teha endaomast�, seda �milleks ta loomult on sobivaim �. Seega k�sitleb tema �petus �iglasest polis`est k�simust, milline v�iks olla p�hjendatud rollide jaotus � hiskonda moodustavate indiviidide vahel? Sellele k�simusele vastates l� htub ta inimeste v�imekuste loomup� rase erinevuse eeldusest. Loomup�rase v�imekuse ja sobivuse kohaselt jagunevad inimesed kolme r�hma: suuremal osal inimestest domineerib hinges ihalev hingejagu, teisel osal s�akas hingejagu ja v�ikseimal osal m�istuslik hingejagu. Oleks loomup�rane kui inimene teostaks �hiskonnas just seda funktsiooni, milleks tal on s�nnip�rased eeldused, nii et iga�ks tegeleks talle loomuomase valdkonnaga, ja seega mitte paljuga, vaid millegi � hega , mille kaudu ka linn (�hiskond) saaks �htseks. Inimesed, keda iseloomustab ihade domineerimine , peaksid olema h�ivatud sellega, et toota ihadest v�ljakasvavate soovide ja vajaduste rahuldamiseks tarvilikku. Need, kelles domineerib s�akas hingejagu, on sobilikumad s�jalis-administratiivseks tegevuseks, st nad peaksid tagama �hiskonna kaitstuse v�lisvaenlaste r�nnakute eest ja hoidma korda siseriigis. Ja mis oleks parem riigile kui see, et seal valitseksid inimesed, kelles domineerib m�istuslik hingejagu, t�nu millele oleks valitsus suuteline langetama poliitilistes k� simustes �igeid otsustusi. Siit aga n�htub, et tees � mitte k�ik pole k�ige jaoks k�lbulikud ning, et k�igi head k�ek�iku saab edendada parimalt seel�bi, et iga �hiskonnaliige t� idab t�pselt seda funktsiooni, mille jaoks ta k�lbulik on. Platoni �petuses endas ka vertikaalset jaotust, mis jagab elanikkonna �iguslikult ebav �rdsetesse kihtidesse v�i seisustesse. Samas ei pea Platon sellega silmas mitte riigiv�imu poolt �lalt alla sisse viidud riigikorraldust. Ta l�htub veendumusest, et inimesed oma loomup�raste eelduste kohaselt jaotuvad sellistesse r�hmadesse. Riigiv�im v�ib �ksnes, kas aktsepteerida seda loomup�rast jaotust, olles seega loomup�rane. V�i seda mitte aktsepteerida ja mingil muul viisil �lesehitatult olla loomuvastane. Niisiis , Platoni poliitilise � petuse alusp �him�tteks on tees, et inimeste loomu- ehk s�nnip�rane v�imete erinevus p�hjendab nende �iguslik-poliitilist ebav�rdsust. Hing Seisus Voorus m�istuslik valitsejad tarkus s�akas s�jalis- administratiivne vaprus � iglus ihalev tootjad m��dukus �iglusest kui riigi voorusest saab Platoni silmis olla juttu vaid siis, kui tarkuse, vapruse ja m��dukuse vooruste kaudu defineeritud seisused on �ksteisega harmoonilistes suhetes, see t�hendab antud juhul aga � loomup�rastes valitsemis- ja allumissuhetes. Eba�iglane on siis vastavalt selline riik, kus inimesed tegelevad ka muuga , sealhulgas ka sellega, milleks neil puuduvad eeldused ja ettevalmistus. Eelk�ige on aga eba�iglusega tegemist seal, kus ilma vastavate eeldusteta inimesed hakkavad sekkuma riigi valitsemisse. Teadmine ja v�im. Nagu eelnevast n�htub, on Platoni �petuse jaoks �iglasest riigist peamiseks probleemiks mitte niiv�rd k�simus erinevate �hiskondlikult oluliste tegevuste jaotusest �hiskonnaliikmete vahel �ldiselt, kui just k�simus: kes peaks valitsema ? Millised isikuomadused v�iksid �igustada kellegi pretensiooni v�imule? Pretensioon v�imule on Platoni j�rgi niisiis �igustatav �ksnes poliitilise kompetentsi olemasoluga. Poliitilise kompetentsi aluskomponendiks on aga ideedeteadmine � maailma olemus-struktuuri teadmine ja oskus selle teadmise alusel maailmas orienteeruda, eelk�ige oskus p�devalt otsustada, mis on igale inimesele �ksikult ja kogu �hiskonnale tervikuna hea. Platon � tleb , et riigile/�hiskonnale oleks parim, kui tema valitsejad oleksid filosoofid ; kuid s�na "filosoofid" ei t�hista tal sel puhul muidugi mitte ametinimetust. Ammugi ei teki kellelgi selle kaudu, et ta ennast filosoofiks nimetab, �igustatud pretensiooni v�imule. Platon kasutab seda s�na enda poolt defineeritud t�henduses, pidades silmas sellist t��pi inimesi, keda iseloomustab loomup�rane p��dlus tarkuse poole. Niisuguse p��dluse olemasolu ei ole aga inimese enda teha ega loomulikult mitte riigiv�imu poolt jagada, vaid pigem kaasas� ndinud . Tarkus t�hendab Platoni eetika kohaselt aga voorust , mille eelduseks on olemuste/ideede teadmine. Platon piltlikustab seda nn laeva v�rdpildiga: riiki on seal v�rreldud laevaga , millel on laevandusest v�hetaipav omanik. Nii kirjeldatud omanik s�mboliseerib rahvast. Selle omaniku juures k�ivad laevat��ri nuiamas madrused, kes samuti laevanduses k�ige suuremad asjatundjad ei ole. �Riigilaeva� t��r on jagelemise objektiks . Iga�ks neist arvab, et just tema peab laeva juhtima , kuigi keegi neist ei ole kunagi seda kunsti � ppinud , ei saa osutada oma �petajat ega �ppimisaega. Pealegi teatavad nad, et seda asja polegi vaja �ppida ning on valmis vaenama iga�ht, kes sellist n� udmist valitsejale tahab esitada. Kui �ks kildkond on n��d mingi kurikavalusega laevat��ri enda k�tte saanud, siis kiidavad nad endid suurteks asjatundjateks laevajuhtimise asjus, samal ajal teadmata midagi ilmaennustamise oskusest v�i merel t�htede j�rgi orienteerumise oskusest. Mida Platon selle v�rdpildiga tahab �telda on ilmne � selline laev on ilmses laevahuku ohus; ning sellisele laevale sarnanev riik on samav�rd hukkumise ohus. Kuid kui tolle v�rdpildi �le natuke s�gavamalt ja Platoni suhtes kriitiliselt j� rele m�telda, siis ei paista tema j�reldus, et nimelt osutatud asjatundlikkusega inimesed peaksid laeva juhtima, enam nii iseenesestm�istetav. K�sigem endalt mida t�hendab �ldse v�ljend �laeva juhtida�? Laias laastus kahte erinevat asja � laevale s�idusihi m��ramist ja s�idusihini j�udmise oskust. S�idusihi m�� rajaks peaks ilmselt olema laeva omanik. Selle sihini j�udmiseks v�ib ta vajaduse korral palgata laevas�idu spetsialisti, kapteni v�i t��rimehe, kes laeva soovitud sihis juhtida m�istab. Kuid sihti ei m��ra ikkagi mitte kapten, vaid omanik. Samamoodi jagatakse t�nap�eval tavaliselt ka poliitiline kompetents kaheks: Eesm�rgikompetents. Vahendikompetents. Kompetents millele laeva v�rdpilt osutab � teadmine ilmaennustamisest, oskus merel orienteeruda � kuulub vahendikompetentsi kategooriasse. Pole �ldsegi enesestm�istetav, et inimene, kes sedalaadi kompetentsi omab, peaks selle t�ttu olema �igustatud ka laeva s�idusihti m�� rama . Nii ka riigi puhul: t�nap�eval l�htume me �ldiselt kujutlusest, et valitsuspoliitika seisneb eelk�ige valitsemise eesm�rkide, prioriteetide m��ratlemises. Kui see on tehtud, tuleb vastata k�simusele, kuidas neid eesm�rke saavutada. Poliitiline eesm�rgikompetents sisaldab aga endas lisaks faktiteadmisele olulise komponendina ka teadmist �ldaktsepteeritavatest v��rtushinnangutest (eesm�rgi p�stitamine s�ltub ju oluliselt sellest, mida peetakse heaks v�i halvaks). T�nap�eva demokraatlikes �hiskondades eeldatakse, et k�igil �hiskonnaliikmeil on poliitiliselt piisavalt v�imekust viimast laadi kompetentsiks (k�ik oskavad � elda , kas see v�i teine eesm�rk on hea v�i halb, eelistatud v�i v�hem eelistatud, ilma et selleks peaks olema ekspert konkreetses valdkonnas). Platoni k�sitluse kohaselt paistab aga too spetsiifiline poliitiline kompetents, mida �hiskonna intellektuaalne eliit omab ja mis annab sellele eliidile �igustatud pretensiooni v�imule, h�lmavat endasse m�lemat � nii vahendi- kui eesm�rk-kompetentsi nagu ka m�lemat laadi teadmist: nii teadmist olevast , kui ka teadmist v��rtustest. Ning tema �petuse eeldustest l�htudes on see ka arusaadav, sest poliitiline kompetents t�hendab Platoni k�sitluse kohaselt eelk�ige ideede-teadmist. Platoni k�sitlus haridusest ja kunstist. Kuna t�eline teadmine on � iglase riigi kujundamiseks otsustava t�hendusega eeltingimus, siis on riigi � lesandeks oma kodanikes teadmise kujundamine. Platoni riik on seet�ttu �ks suur kasvatusasutus. Valitsuse � lesanne on tuvastada, kellel riigialamatest on millised eeldused ning millisesse kolmest inimeste grupist keegi selle alusel peaks kuuluma . Kodanikud peavad saama riigi poolt oma eeldustele vastava kasvatuse ja hariduse. Kuid eelk�ige on riigi �lesandeks muidugi tulevaste valitsejate kasvatamine ning nende eelduste kujundamine n�utavaks kompetentsiks. Kui riigil on n�utava kvalifikatsiooniga valitsejaskond, siis laabuvad t�nu sellele ka muud probleemid. Too haridusk �ik jaguneb kolme etappi: Kuni 20. eluaastani. �petatavateks distsipliinideks on g�mnastika ( kehaliste harjutuste valdkond , mille eesm�rk on aga l�ppkokkuv�ttes ikkagi hinge mitte keha t�iustamine � see et keha n�rkus ei saaks hingele tema p��dlustes takistuseks) ja muusika + kunst . 20.-30. eluaastani. �petuse sisuks on matemaatilised ained ( loodusteadused , meeltega tajutav maailm). 30.-35. eluaastani. �petuse sisuks on dialektika (filosoofia). Peale 35-ndat eluaastat tuleb tulevastel valitsejatel t�ita veel erinevaid � lesandeid riigivalitsemis-institutsioonides, et nad omandaksid lisaks nii� elda teoreetilistele teadmistele ka kogemusi meeltega tajutavast faktilisest tegelikkusest ja praktilisest tegevusest. Valitseja saab n� valmis alles 50. eluaastaks, kui vastava ettevalmistuse saanud inimeste seast valitakse v�lja parimad ja endid enim �igustanud. Esimesel haridusastmel kasvatatakse tulevasi kodanikke kunsti kaudu. Siinkohal v�iks l� hemalt vaadelda seda, milline on Platoni kunstik�sitlus. Platoni m��ratluse kohaselt on kunst j� ljendus . Sellest m��ratlusest tuletab Platon oma kriitika kunsti aadressil, tema suhe kunsti on negatiivne. Tema kunsti-kriitika on v�lja arendatud kahest erinevast olulisest aspektist: epistemoloogilisest ja eetilisest. Epistemoloogilisest aspektist kujutab kunst kui j�ljendus endast t�psemalt �n�htava maailma� j�ljendust, �n�htav maailm� on aga Platoni ontoloogia kohaselt juba ise j�ljendus, nimelt ideede j�ljendus. Kunst on seega j�ljenduse j�ljendus, v�i nagu Platon �tleb, kolmandal kohal t�est. Pealegi ei j�ljenda kunst n�htava maailma n�htusi samuti mitte nii, nagu nad on, vaid nii nagu need paistavad teatud piiratud perspektiivist. Kuid inimese siht peaks olema tunnetada t�de. Kunsti sellest seisukohast hinnates tuleb �telda, et kunst ei vii mitte t�e poole, vaid t�est kaugemale ning on seega inimese tunnetusliku sihi saavutamisele pigem takistuseks. Kujutades j�ljendatavaid asju kaunitena ahvatleb kunst inimest pidama n�iliku j�ljendust t�elisuseks. Siit Platoni tuntud �tlus, et palju ekslikku on k�nelenud poeedid ja neile ei ole kohta h�veliselt korraldatud riigis. Eetilisest aspektist m�jutab kunst eelk�ige inimese ihalevat, afektiivset poolt. Kunsti puhul pidasid kreeklased eelk�ige silmas draamakunsti. See kujutas kangelase saatuse dramaatilisi p��rdeid, mida j�lgides oli inimene haaratud kaastundest kangelase vastu, elades nii oma hinges l�bi neid samu hirme , kurbusi jt. erutavaid l�bielamisi, mis trag ��diakangelanegi. Ihaleva hingejao vooruseks on Platoni j�rgi aga m��dukus. Kunst toimib seega voorusele vastupidiselt: p� hjustab hingeliste l�bielamiste paisutamist, selle asemel et aidata neid m��du piires hoida, mis peaks olema inimese eetiliseks p��dluseks. Peale sellist massiivset kriitikat kunsti aadressil tekib muidugi k�simus, miks siis midagi niisugust �ldse kasvava p�lvkonna harimiseks rakendatakse? See toimub h�da sunnil. Platoni j�rgi ei ole m�istuslik hingejagu kuni 20. eluaastani veel piisavalt k�ps, et teda saaks tema loomu kohaselt harida. Pealegi ei olegi suurel osal �hiskonnast �ldse mida harida, st piisavat aprioorset dispositsiooni teadmise omandamisele. Seet�ttu tuleb kasvavat p�lvkonda harida kunsti abil, mille vastuv�tmiseks ollakse juba varases eas v�imelised. Selleks tuleb aga k�ibelolevat kunstiloomingut tsenseerida, lubades kasvatatavail kokku puutuda �ksnes k�lbeliselt h�velise m�juga. J�rgmine haridusts� kkel h�lmab matemaatilisi distsipliine. Sedalaadi haridust antakse ainult nendele, kel paistab domineerivat m�istuslik hingejagu. Tootjate kasvatamine ei ole riigi � lesanne , nende �erialased� teadmised antakse edasi n� loomulikul viisil perekonnas isalt poegadele. Matemaatiline �petus vastab arup�rasele m�tlemisele, m�tlemise madalamale astmele. See on m� eldud eelk�ige ettevalmistuseks viimasele etapile: ideede�petusele ja dialektikale. Viimases etapis ei ole eesm�rgiks mitte lihtsalt teadmine, vaid tarkus. Tarkus k�tkeb endast kahte asja: teadmist ideedest ja oskust hinnata �n�htavat maailma� ideede alusel. Selle omandamiseks ongi oluline, et tulevased valitsejad poleks mitte �ksnes ideede kaemuseks harjutatud hingega, vaid saaksid peale 35. eluaastat, kui nad on rakendatud praktiliste administratiiv-poliitiliste funktsioonide t�itmisele, kogemusi ka �n�htavast maailmast�. Tulevaste valitsejate kasvatamise �le arutades, kerkib �Politeia�`s �les k�simus, kas ka t�tarlapsed peaksid saama sedalaadi haridust. Kuna jutt on polis`e valitsejate kasvatamisest, siis on k�simuse all tegelikult see, kas � igluse idee kohaselt �lesehitatud polis`es v�iksid ka naised olla valitsejad. Sellele k�simusele vastatakse antud teoses jaatavalt. M�teldes meeste ja naiste erinevuste �le j�rele, ei leia Sokrates neis muud ebav�rdsust kui vaid f��silise j�u erinevus. Kuid f��silise j�u suurus on valitseja isikuomaduste seas ju ebaoluline. Otsustavaks eeltingimuseks oli Platoni j�rgi tarkus, olgu eeldused selleks siis naisel v�i mehel. Ettekujutus, et naistel v�iksid olla meestega v�rdne roll poliitilises elus, oli tolle aja jaoks v�ga ekstravagantne . Kreeka tolleaegses poliitilises tegelikkuses seda kusagil ei eksisteerinud. Kuid faktiline poliitiline tegelikkus ei olnud Platoni jaoks argumendiks. See kuulus meeltega tajutava, �ebaoleva� valdkonda. Kui aga Platon seda k�simust kaalutleb selle tunnetusv�ime abil, millele avanevad asjade olemused , st m�istustunnetusega, siis ei leia ta argumente naiste poliitikas osalemise vastu. V�im ja seadus: korruptsiooni probleem. �Politeia�`s esitatud �h�stikorraldatud riigi� projektis ei ole �sjakirjeldatud viisil ettevalmistatud valitsejate tegevus mitte mingil viisil reglementeeritud seadustega, mis seda tegevust sisuliselt piiritleksid v�i v�imu kuritarvitusi keelaks. Selline k�sitlus t�statab muidugi korruptsiooni k�simuse: kui valitsejate tegevus ei ole seadustega piiritletud , mis takistab siis neid oma v�imu kasutamast iseenda huvides �hiskonna huvide arvelt. Poliitiline kogemus � petab , et igasugune v�im korrumpeerub, ent absoluutne v�im korrumpeerub absoluutselt. Platoni j�rgi ei saa siin aga korruptsiooni tekkida. Seda v�idet tehes toetub Platon Sokrateselt p�ritud eetilise intellektualismi veendumusele: keegi ei toimi teadlikuna voorusetult � kui niisugune toimimine aset leiab, siis ainult teadmatusest. T�nu eelpool kirjeldatud kasvatuss�steemile on �igluse idee kohaselt kujundatud riigi valitsejad just sellise teadmise valdajad, mist�ttu olekski m�ttetu neile veel mingit laadi ettekirjutusi teha. Sest lisaks eksimatusele olemise ja olemapidamise asjus k�tkeb Platoni teadmis-eetika endas ka teadmise ja tegevuse paratamatu seose eeldust , mis v�listab v� imaluse , et keegi kes t� esti teab h�ve, ei k�ituks selle teadmise kohaselt. Platonlik filosoof -valitseja on korrumpeerumatu, sellise isiku v�im on paratamatult �iglane. Juba �Politeia�`st paistab aga, et Platon ei ole siiski p�ris l� puni veendunud, kas selliseid mittekorrumpeeruvad valitsejaid on ikka v� imalik kasvatada. �H�stikorraldatud riigi� projektis on nimelt ette n�htud �ige radikaalseid abin�usid korruptsiooni ohu vastu. Platon seab k�igepealt k�simuse � kust tekib korruptsioon ? Kui �nnestuks leida korruptsiooni tekkep � hjused , �nnestuks ehk korruptsiooni p�hjuste likvideerimisega �hiskonnast v�lja juurida ka korruptsiooni ennast. Korruptsioon tekib aga valitsejate erahuvide ja �hiskonna huvide lahknemisest. Kui aga v�imu teostajad �n�htava maailma� m�jutuste pingev�ljas asudes siiski ei saavuta Platoni teadmis-eetikale vastavat isiklikku t�iuslikkust, �nnestuks valitsejate korrumpeerumist radikaalseimalt v� ltida sellega, et loodaks tingimused, kus valitsejate isiklikud huvid ei saaks lahkneda �hiskonna kui terviku huvidest. Platon leiab et �hiskonna huvidest lahknevaid erahuve tekitavad eelk�ige kaks asja: eraomand ja perekond. M�lemad on inimesele t� iesti isiklikud asjad, millest otseselt pole samal m��ral temaga huvitatud mitte keegi teine. M�lemad on allikaks isiklikule rahulolule, mille saavutamine ei pea endaga vahetult kaasa tooma rahulolu kasvu �hiskonnas tervikuna. Siit radikaalne lahendus: valitsejatel ei peaks olema eraomandit, nad peaksid olema riigi �lalpidamisel, ja neil ei peaks olema ka perekonda, vaid nende jaoks peaks kehtima naiste ja laste �hisus. Pidades silmas eelpool k�ne all olnud v�imalust, et ka naised v�iksid olla valitsejad, tuleks �telda � nii naiste kui ka meeste �hisus. Viimasega peaks tekkima olukord, kus k�ik t�iskasvanud suhtuvad k�ikidesse lastesse kui oma lastesse ja valitsejate k�ik lapsed k�ikidesse valitsejatesse kui oma vanematesse. Sellega kaoks motiiv teha laps, kellel vastavad eeldused puuduvad, siiski valitsejaks sellel p�hjusel, et tahetakse oma lapsele k�ige paremat. Eelk�ige peaksid need drastilised abin�ud olema, nagu �eldud, suunatud s�jalise seisuse korrumpeerumise �rahoidmisele. Platoni hilisemates teostes on korruptsiooni v�ltimise probleem �ha enam vaatluse all. Platonis paistab s�venevat kahtlus � v�ib olla oma �ha eba�nnestuvate poliitiliste � rituste m�jul S�rakuusas � kas on �ldse realistlik loota , et �heski tegelikus ajaloolises situatsioonis v�iks leiduda �Politeia�`s kirjeldatud mittekorrumpeeruvaile valitsejaile sarnaseid v�imuteostajaid. �iglus ja �nnelikkus. T�iuslik riik peaks Platoni m��ratluse kohaselt olema ka �nnelik polis. Asjaolu, et antud inimelu korralduse kaudu v�ivad �nne saavutada ka need, kes selleks s�nnip�raseid eeldusi pole kaasa saanud, on Platonil antud �hiskonnakorralduse �igustamise aluseks. Kui aga Platoni �petusel selline pretensioon on, siis pole ka liigne k� sida , kas ikka saab �nnelikuks pidada n�iteks s�jalise seisuse esindajaid, kes � parimas polises� on ilma j�etud nii isiklikust omandist, perekonnast kui ka poliitilisest v�imust? Ning tema vastus antud k�simusele on samuti t� helepanuv ��rne: riigi eesm�rgiks ei olevatki m�ne �ksikisiku v�i grupi �nnelikkus, vaid polise kui terviku �nnelikkus. Ta v�rdleb �hiskonna ja �nnelikkuse vahekorda kunstiteose (n�iteks maali) ja ilu vahekorraga. Nii nagu kauni maali loomiseks pole sugugi vajalik, et iga � ksik osa pildist oleks maalitud k�ige kaunima v�rviga, vaid oluline on, et osadest moodustuv tervik oleks kauneim , nii polevat ka polise �nnelikkus tema liikmete �nnelikkuste mehhaaniline summa. V�iks �telda, et Platoni riigik�sitlus on holistlik . Valitsemiskordade t��bid ja gradatsioon. Siiamaani on k�ne all olnud see, kuidas peaks v�lja n�gema �igluse idee kohaselt �lesehitatud riik. Kui selles osas on selgus saavutatud, tekib v� imalus ka �n�htava maailma� poliitilises mitmekesisuses paremini orienteeruda. Valitsemiskorda m��ravaks faktoriks peab Platon valitsevat hingelaadi, millisena ta k�sitleb just valitsejate hingelaadi. Konkreetsemalt on k�simus selles, millises vahekorras on valitsejate erinevad hingejaod �ksteisega. Vastavalt sellele, milline hingejagu konkreetsel juhul valitsejate hinges domineerib, iseloomustavad neid erinevaid hingelaade � t�nap� evaselt �teldes: valitsevaid mentaliteete � ka erinevad v��rtushinnangud. Faktilistelt olemasolevatest �hiskonnakorraldustest on aristokraatia Platoni hinnangul k�ige l�hedasem �iglusele. Aristokraatia oli tollases poliitilises s�navaras k�ibiv termin, mis t�histas sugukonna/h�imu eliidist v�lja kasvanud k� rgema p� ritoluga isikute v�imu. T�htt�helises t�lkes aga t�hendab ta � parimate v�im�. Milline valitseja oli tema silmis parim valitseja, seda p�hjendas tema �iglase riigi �petus � parim on tarkuse poole p��dleja. Ta paigutab t�elised aristokraatiad kaugesse minevikku , millest me teame enam legendide kui kogemuse kaudu. Igal juhul valitsevad aristokraatia, millest Platon k�neleb, tingimustes need, kelle hinges domineerib m�istuslik hingejagu ja kes seet�ttu on kompetentsed riigiasju otsustama. Seega on siin tegu �iglase riigi ideele l� hedase valitsemiskorraldusega. Iga j�rgmine valitsemist��p on sellest ideaalist �ha kaugemal, �ha �eba�iglasem� selle s�na platonlikus t�henduses. Seega on Platoni valitsemiskordade t�poloogia �htlasi �hiskonnakorralduse allak �igu astmestiku kirjeldus. Nagu k�ik �n�htavas maailmas� on �ha muutumises, tekkimises ja h�vimises, nii ei j�� ka aristokraatia siin p� sima . Ikka juhtub kunagi nii, et s�nnivad v�hemate eeldustega inimesed, kes ei hinda enam tarkust selliselt , nagu seda hindama peaks. Nii kujunevad nad v�heharituteks ja suureks kasvades ei kuula enam valitsejaid, vaid kehtestavad oma v�imu. Need on inimesed kelle hinges domineerib s�akas hingejagu. Vastavalt sellele saavad ka �hiskonnas domineerivateks kujunevate v��rtushinnangute j�rgi hinnatavaimateks omadusteks f��siline j�ud ja osavus ning s�jaline suutlikkus. Platon nimetab seda valitsemiskorda enda poolt loodud terminiga timokraatia � austusarmastajate, auahnete v�im. Jutt on austusest s�jaliste kangelastegude eest. Kuid selleks, et sooritada s�jalisi kangelastegusid ja saada t�nu sellele respekteeritud �hiskonnaliikmeteks, peab ju s� dima . Tulemuseks on see, et niisugune riigikord on oma naabritega pidevalt s�jajalal. J�rgmiseks valitsuskorraks on oligarhia � �v�hemuse valitsus�, kusjuures silmas peetakse just rikast v�hemust. See valitsusvorm kujuneb v�lja timokraatiast. S�jak�ikudelt tuuakse kaasa s�jasaaki. Seaduse kohaselt peaks valitseja selle loovutama, kuna �iglases �hiskonnas ei tohi valitsejal olla isiklikku vara. Kuid kuna valitsejad timokraatlikus riigis ei oma piisavat kasvatust ja haritust, siis hakkavad nad, esialgu salaja , s�jasaaki endale j�tma ja oma varalaegastesse koguma. Loomulikult soovib aga inimene kogutud vara ka kasutada. Oligarhia hakkabki v�lja kujunema siis, kui valitsejatele kehtestatakse seadustatud �igus omada ja kasutada isiklikku vara. Nii l�heb seni kogutud vara majanduslikku k�ibesse ja pikkam��da muutuvad v��rtushinnangud. S�jalise suutlikkuse asemel kujuneb k�rgeimaks v�� rtuseks rikkus. St et valitsejate hinges p��seb domineerima ihalev hingejagu, aga esialgu veel ainult �he osaga � rikkuse ihalemisena. Oligarhia on t�ielikult v�ljakujunenud siis kui poliitilised ametikohad seotakse seaduslikult varanduslike tsensustega, nii et �hele v�i teisele ametikohale saab pretendeerida vaid see inimene, kellel on n�utaval hulgal varandust. Varanduse suurus loob seega �igustatud pretensiooni v�imule. Oligarhia tingimustes kaotatakse k�ik varasemad piirangud majandustegevusele . Selle tulemuseks on vara �mberjaotumine �hiskonnas ning ulatuslike varanduslike erinevuste tekkimine �hiskonnaliikmete vahele � osad rikastuvad, teised vaesuvad. Platoni osutusel kaotab selline �hiskond oma terviklikkuse, �he ja sama riigi sees tekivad justkui kaks teineteisega mittel�bisaavat �riiki� � rikaste �riik� ja vaeste �riik�. Selline riik on kerge saak v�lisvaenlasele. Oligarhid ei usalda anda relvi rahva vaese enamuse k�tte kartes, et need v�idakse p�� rata nende endi vastu. Ise moodustavad nad aga v� ikese ja heast elust �rahellitatud r�hma, kes ei suuda moodustada tugevat s�jalist j�udu. �hiskondliku d� naamika � heks oluliseks ilminguks on oligarhia tingimustes ka veel vaesunud endised rikkad. Nad moodustavad n� marginaalsete isikute r�hma, kes oma p� ritolu j�rgi peaksid olema valitsejad, kuid majandusliku laostumise t�ttu seda olla ei saa, ja nii puudub neil igasugune positiivne roll �hiskonnas. Nagu j�rgnevalt selgub kujunevad nad d�namiidiks �hiskonna vundamendis. J�rgmiseks valitsemiskorraks on demokraatia. Seda s�na t�lgitakse tavaliselt vastega �rahva v�im�, demos t� hendas aga t�psemalt just lihtrahvast. �leminek demokraatiale toimub siis, kui vaesel enamusel �nnestub kukutada rikkad oligarhid. Ainuke erinevus inimeste vahel, mis oligarhia tingimustes m��ras inimese sotsiaal-poliitilise staatuse, oli nende j�ukuse erinevus. Demokraatia teostub juriidiliselt sellega, et t�histatakse varanduslikud tsensused, mis piirasid oligarhia korral inimeste osav�ttu poliitilisest elust. N��d, kus neid piiranguid enam ei ole, on k�ik �hiskonnaliikmed v� rdsed ja v�rd�igustatud v�imu teostama . Samal ajal ei peeta vajalikuks k�sida, kas inimene riigiasju ka tunneb ning poliitilistes k�simustes kompetentne on. Laevav�rdpilti kasutades v�iks seda olukarda nii iseloomustada: laevarool k�ib siin k�est k�tte, kellel tuju tuleb, see ta enda k�tte haarab, kui enam ei ole tuju, j�tab sinnapaika. Keskseteks v��rtusteks on demokraatia tingimustes vabadus ja v�rdsus. Vabadus t�hendab antud juhul mittetakistatust oma soovide teoks tegemisel. Igasugune kohustuslikkus , mis v�iks soovide t�itmist piirata, on siin halvas kirjas. Samal ajal iseloomustab aga demokraatiat ka harimatus selle s�na platonlikus t�henduses. Selle tulemusena ei osata siin eristada paratamatuid ja mitteparatamatuid ihasid ning leida � iget m��tu ihade rahuldamisel. Kui oligarhia tingimustes tuli ihasid veel piirata � et varandus kokku ei kuivaks tuli tarbimist piirata � , siis demokraatia tingimustes pole midagi piiramas sellist eluviisi, mida keegi iganes ihaldab. Nii iseloomustab �demokraatlikku hingelaadi� ihaleva hingejao piiramatu domineerimine. Platon �tleb, et hinge kindlus on ilma kaitsjateta ning selle v�ivad h�ivata �ksk�ik millised ihad . Niisugune, n� �demokraatlik vabadus� on vabadus nii heaks kui halvaks. Kuigi k�ik on vabad seda tegema, ei saa rahvas tervikuna ikkagi vahetult v�imu teostada � k�igil koos riigit��ri k� ljes rippuda ei ole v�imalik ega huvitavgi. Seet�ttu vajab rahvas juhte, kes rahva nimel ja heaks v�imu teostaksid. Nii kerkivad esile rahva juhid, kreeka keeles demagoogid, demos`e juhid. Viimased p�rinevad tihti just oligarhia tingimustes vaesunud rikaste seast, sest nendel on oma varasemate poliitiliste kogemuste t�ttu teiste ees eeliseid . Demagoog esineb rahva heategijana. Ta s��distab endisi oligarhe vanden�ude sepitsemises demokraatliku v�imu vastu ning toob nad selle r�nga s��distusega kohtu ette. Seal m� istetakse nood demokraatliku kohtupidamise kohaselt s��di ning karistuseks hukatakse v�i pagendatakse riigist, nende varad aga v��randatakse ja jagatakse rahvale laiali. Selline tegevus on rahvale meelep�rane ja t�stab demagoogide populaarsust. Endised oligarhid aga soovivad muidugi demagooge k� rvaldada ja v�tavad ette atentaadikatseid nende vastu. See annab demagoogidele aluse n�utada endale ihukaitsjaid ning rahvas on sellega n�us � rahva heategija elu on ohus ning abin�ud selle ohu vastu paistavad �igustatutena. Viimane, k�ige hullem, valitsemiskord � t�rannia � tekib siis, kui �ks demagoogidest, kasutades oma ihukaitsev�ge, kehtestab oma ainuisikuv�imu. Rikkuse �mberjagamine, millega t�rann alguses oma v�imule rahva toetust p��ab hankida, ei loo aga rikkust juurde. Ja nii tekib varem v�i hiljem k�simus, millega oma v�imu �igustada. �ks viis, kuidas erakordseid v�imuvolitusi �igustada, on s�da. S�da on aga kulukas tegevus ning kulutuste katmiseks peab inimesi maksustama. Nii tekib pikkam��da t�ranni vastu pahameel. T�rann aga peab oma v�imu iga hinna eest s�ilitama, sest kui ta peaks selle kaotama, m�istetaks ta ebaseadusliku v�givaldse v�imuv�tmise eest surma. Nii tuleb tal paisutada repressiivaparaati. T�rannia peab juba eos l�mmatama k�ik konkurendid v�imule. Platon nimetab t�ranni �isatapjaks�. Rahvas on tema �isa�, kuiv�rd rahva toetus l�i talle eeldused v�imu haaramiseks. N��d muutub aga t�ranni �s�nnitaja� oma �lapse� piiramatu v�imu teostamise vahendiks . Siin ilmneb �ks iseloomulik kreekalik m�tlemisskeem � see, mis on millekski liiga, k��ndub enda vastandiks . �Demokraatlik vabadus� k��ndub rahva jaoks t�ielikuks orjuseks. T�rann on aga isik, kes oma isikus teostab �demokraatliku vabaduse� t�ielikult. Demokraatia tingimustes, kus iga�ks v�is teha mida soovib, oli iga teise inimese samasugune vabadus iga konkreetse indiviidi vabaduse piiraja. T�rannil selliseid piiranguid ei ole. Tema ei pea oma soovide teostamisel mitte kellegagi arvestama. Seet�ttu v�iks arvata, et v�hemasti t�rann peaks sellise valitsemiskorra tingimustes �nnelik olema. Kuid Platoni k�sitlus on vastupidine � t�rann on �nnetu. Tema hinge iseloomustab ihaleva hingejao t� ielik domineerimine. Vajaliku hariduse ja ka v�liste piirangute puudumise t�ttu p��sevad seal maksvusele k�ige hullemad ihad. T�ranni hing on nende eriilmeliste ihade vahel l�hestunud. Mitte tema ei valitse ennast, vaid ihad valitsevad teda. Lisaks on ta pidevalt hirmul oma elu p�rast. Veel hullem on aga muidugi rahva olukord, kes on t�ielikult niisuguse inimese meelevallas, kes on valitsetud pahelisusest. Nii kirjeldatud t�rannia kujutab endast absoluutset poliitilist pahet . Seega on poliitilise teooria �lesanne n�idata, mida tuleks teha, et seda pahet v�ltida. Platon osutabki, et v�ljakujunenud t�rannia korral ei leidu �hiskonnas enam sisemisi v�imalusi t�rannia kukutamiseks. Seet�ttu r� hutab Platon, et t�ranniaga tuleb v�idelda veel enne kui ta on v�lja kujunenud. P�rast oleks juba hilja. Ja v�idelda nimelt sellega, et hoida �ra niisuguste tingimuste kujunemist, mis viivad t�rannia tekkele. Eeldused t�rannia tekkeks hakkavad aga kujunema niipea, kui �hiskond h�lbib �parimate v�imust�. Siin v�ib n�ha veel �ht �igustust Platoni ��iglase polis`e� projektile. Kuigi seal kirjeldatud �hiskond ei taga ehk igale �ksikule �hiskonnaliikmele alati ja k� iges �nnelikkust, on see Platoni j�rgi �igustatud sellega, et nii �nnestub k�ige kindlamalt v�ltida absoluutse poliitilise pahe � t�rannia � tekkimist.