Vana-Rooma (0)

Vana- Rooma
Vana- Rooma aeg oli:
8.saj eKr (753 Rooma linna asutamine) – 5.saj eKr (Lääne-Rooma keisririigi langemine )
753-610 eKr (8-6 saj eKr)
Kuningate aeg ja Etruskite ülemvõim
510-30 eKr
Vabariigi aeg
30-476 eKr
Keisririigi aeg
ROOMA VARAJANE ÜHISKOND
Eesotsas oli rahvakoosolekul kinnitatud kuningas, kes valitses koos nõukogu-senatiga (kuhu kuulusid tähtsamate sugukondade vanemad). Rooma kodanikkond jagunes sugukondadeks, sugukonnad jagunesid perekondadeks. Pereisal oli piiramatu võim oma kodakondsete üle.
Plebleid- Peamiselt lihtrahvas , kes jagunes omakorda jõukuse järgi
Ratsanikud – Keskmiselt jõukad jalaväelised, ratsaväelised
Proletaarid – Nii vaesed, et olid sõjaväest vabastatud
Patrioonid – Rikkad (mida rohkem omasid kliente, seda võimsamad olid rahvakoosolekul)
Kliendid – Vaene kodanik, kes andis end Patriooni kaitse alla. Ta sai patrioonilt kasutamiseks maad ja pidi omalt poolt patrooni heaks koormisi kandma ning temaga koos sõjaretkedel käima.
Igaüks pidi vajaduse korral ilmuma sõjaväkke ettenähtud relvastuses, mis tuli ise muretseda.
KUNINGATE AEG
Rooma linna valitses kokku 7 kuningat ja ainukesena ei olnud ajalooline isik Romulus . Etruskid olid kõige võimsam rahvas, kes elas Itaalia põhjaosas ja tundsid huvi Rooma, kui kaubanduskeskuse vastu. 3 viimast kuningat olid Etruskite soost, seega allutati Rooma Etruskite võimule. Aastal 510 eKs puhkes aga kuninga vastu ülestõus, niiet too pidi maapakku minema. Peale seda hakati kuninga asemel igal aastal valima riigiametnikke, millega oli kuningate aeg läbi ja algas vabariigi periood.
VABARIIGI AEG
Aastal 510 kehtestati Roomas vabariik ja riigi eesotsas seisis senat ja igal aastal valitavad ametnikud, kelle seast kõrgemad olid kaks konsulit .
Vabariigi aeg jaguneb:

510-265 eKr

• Gallide sissetung 387 eKr, keda Rooma pidi tagasi tõrjuma
  
• Sõjad samniitidega (3)
  
• Samniidid ja Etruskid alistati Rooma võimule, Gallid tõrjuti tagasi
  
• Vallutati kreeklaste linnriigid lõuna Itaalias
  

265-133 eKr – Sõjad Kartagoga, ehk Puunia sõjad

• 1. Võitlus käis peamiselt merel ja Sitsiilias. Kartagol tuli osa oma valdusi Roomale loovutada
  
• 2. Kartaagolased püüdsid oma positsioone taastada. Nende väepealik Hannibal Tungis sõjaväega Hispaaniast läbi Gallia (Prantsusmaa) üle alpide Itaaliasse, mille peale Roomlased viisid oma väed Põhja-Aafrikasse ja sundisid nii Hannibali kodumaale tagasi pöörduma. Põhja-Aafrikas toimus otsustav lahing, kus kartaagolased said hävitavalt lüüa. Nad kaotasid kogu laevastiku, kõik valdused väljaspool Aafrikat ja ka sõjalise tähtsuse.
  
• 3. Kartaago säilis aga jõuka kaubalinnana ja tekitas Roomlastes jätkuvalt umbusku. Kolmandas Puunia sõjas vallutati ja hävitati kartaago lõplikult 146 eKr
  

Rooma riik hakkas oma võimu laiendama ka ida poole – Makedoonia , Kreeka ja Pergamoni kuningalt päriti testamendiga Väike-Aasias asunud riik. Roomast sai kogu Vahemere valitseja.

• VÕIMUKORRALDUS:
  

Riigiametnikud oma töö eest tasu ei saanud, sest riigi teenimist peeti kodaniku aukouseks.
Ametitesse tuli kandideerida kindlas järjekorras, madalamalt kõrgemale.
Senat – valitsev riiginõukogu
Koosnes nii endistest kui ka tegevatest magistraadidest
Senaatorid olid ametis eluaegselt
Senaatorite arv vabariigi lõpul- 600
Senati otsusel oli seaduse jõud
Diktaator
Kui riiki ärvardas oht, siis konsul võis koos kokkuleppel senatiga määrata piiratud ajaks (6 kuud) ametisse diktaatori
Tsensorid
Valiti ametisse 5 aastaks
Valiti endiste konsulite hulgast
Korraldasid kodanike loendust
Koostasid senaatorite nimekirja
Nende järelvalve all olid kodanike elukombed
Magistraadid
Valiti rahvakoosolekul üheks aastaks
Ametisse valiti korraga kaks inimest – hoidis ära riigiametnike võimu liigse tugevnemise.

• Konsulid
  

Kõrgeimad magistraadid
Pidid juhtima sõjaväge

• Preetorid
  

Tegelesid õigusemõistmisega
Võisid sõjaväge juhtida
Vajaduse korral asendasid konsult
Rahvatribuunid
Valiti plebeilist päritolu kodanike hulgast
Peamine õigus oli panna keeld ükskõik millise riigiorgani otsusele, mis võis kahjustada lihtrahva huve
Rahvakoosolekud
Kutsuti kokku vaid selleks, et hääletada koosolekut juhatava magistraadi esitatud ettepaneku üle
ROOMA ÕIGUS – tsiviilõigus
Roomas pannakse alus õigusteadusele
Õigusstruktuur on pärit Roomast
VABARIIGI LANGUSE PEAMISED PÕHJUSED:

• Vabariiklik valitsemisvorm ei sobinud enam
  
• Kodusõjad
  

Mariuse sõjaväereform :
Isikliku varustusega Rooma kodanike teenistus sõjaväes muutus üha raskemaks -> Marius hakkas värbama proletaare palgalisteks sõduriteks
Relvad/varustus saadi väepealikult
Pensionile minnes saadi maalapp

• Väepealikud said piiramatu võimu ning senat ei suutnud neid enam ohjata ja hakkas kaotama tähtsust.
  
• Väepealikute vahel puhkes võimuvõitlus
  

Pompeius vs Caesar
Oli rahva seas populaarne , ka kirjamees. Vallutas Gallia, sõjakäigul olles tegi märkmeid, mille abil vabastati Prantsusmaa 2. MS
Konsul, kes allutas Mesopotaamia
Caesar lööb Pompeiuse väed Kreekas ja temast saab Rooma riigi ainuvalitseja.
Senati istungil tapavad vandenõulased Caesari.
Antonius vs Octavius (Caesari pooldajad )
Antonius sai merelahingus Octaviuselt lüüa ja sooritas koos Kleopatraga enesetapu. Octavius ühendas kõik vahemeremaad oma võimu alla ja vallutas Egiptuse. Vabariigi lõpp 30eKr, kui Octaviusest sai esimene keiser
IDA JA LÄÄNEPROVINTSIDE ERINEVUSED:

• 395 pKr jaotatakse Rooma keisririik kaheks
  

LÄÄNEPROVINTSID
Gallia, Britannia , Hispaania , Illüüria
IDAPROVINTSID
Makedoonia, Kreeka, Süüria, Egiptus
-----
Muistne kultuur
Suuremad linnad tekkisid alles Rooma riigi ajal
Jõukad linnad
Jäid arengutasemelt Roomale alla
Arenenud majandus
Kõrgelt arenenud kultuur
Ladina keel
Kreeka keel
Peamiselt orjatööl põhinevad suurmaavaldused - LATIFUNDIUMID
Ülekaalus väiketalupojad, kes harisid isiklikku või suurmaaomanikult renditud maad
Väiketalude osatähtsus väiksem
Väiketalude osatähtsus suurem
ÜHISKOND JA ELUOLU

• Rikkad ja suurmaaomanikud elasid linnas ning nõukogu ja ametnikud korraldasid ümbritseva maapiirkonna asju
  
• Roomlased sattusid vallutussõdade tagajärjel Kreeklaste kultuuri mõju alla (kreeka keel+kirjandus)
  
• Põhijoontes säilitas traditsioonilise ilme
  
• Mehekeskne
  
• Naise roll oli suurem kui Kreekas, naine seisis mehe kõrval
  
• Seisuslik ühiskond
  
• Kõik vabad Itaalia mehed olid kodanikud
  
• Orjad olid arvukaim ühiskonnakiht
  

Vabaks lastes võis saada kodanikuks, võrdväärseks teistega
Võis tappa-> koheldi halvemini kui Kreekas
Olid põllutöölised, õpetajad
Ori võis end vabaks osta->omaniku kasu
Maksis orjapidajale maksu
Töötas ise veel kõrvalt

• MEELELAHUTUS
  

Võitlusmängud - gladiaatorite võitlus, hobukaarikute võitlus
Termid – Saunad
ROOMA KEISRIRIIK
Varajane keisririik

• Algab Octavianuse ehk Augustuse valitsusajaga
  
• Pikk rahuperiood – Rooma rahu
  
• Poliitiline korraldus täiendus
  
• Välise võimsuse tipu saavutas Rooma Traianuse valitsemisajal
  

Riigikorraldus:
Igal aastal seati endiselt ametisse magistraadid, senat pidas korrapäraselt istungeid jne. Valitsejal ei olnud ametit, mis lubanukst tal üksi kogu riiki üksi valitseda , kuid ta oli mitmes eri ametis ja need koos andsid talle võimu kõigi oluliseimate asjade määramiseks .
Hiline Rooma keisririik

• Dicletianus kehtestas nelja keisri koosvalitsemise nähes igaühele ette kindla territooriumi-> tava jagada riik kahe kesri vahel (ida/lääne)
  
• Konstatiunus suur
  

kehtestas usuvabaduse (ehk kristluse legaliseerimine)
Rajas uue pealinne – Konstatinoopoli (Rooma linn kaotas poliitilise ja kultuurilise tähtsuse)

• Suur rahvasterändamine – Aasia sisealadelt pärinevate hunnide sissetung Euroopasse põhjustas paljude rahvaste ulatusliku ümberasumise ( germaanlased tulid hõimude kaupa keisririigi territooriumile)
  
• Hõimud tegutsesid sageli keisritest sõltumatult.
  
• Varsti kaotasid Lääne-Rooma keisrid peaaegu täiesti võimu oma provintside üle
  
• Ka Itaalias valitsesid keisrite asemel tegelikult germaani soost väepealikud ja 476. eKr kuulutas üks neist Lääne-Rooma keisri võimult kõrvaldatuks-> Lääne-Rooma keisririigi lõpp.
  

Riigi- ja ühiskonnakorraldus:

• Keisri võim oli piiramatu
  
• Senaator oli muutunud sisuliselt Rooma linna nõukoguks
  
• Et vallutussõjad olid lõppenud, muutus orjade hankimine aina raskemaks
  
• Ühiskond rangelt seisuslik
  
• Dicletianus rajas reservväe, mida vajaduse korral sai suunata ükskõik millisele piirile
  
• Mindi üle sundvärbamisele, värvati mehi piiritaguste rahvaste hulgast – Sõjaväe barbariseerumine, Lääne-Rooma riigi languse üks peamine põhjus
  

Sõjavägi kaugenes üha enam Rooma ühiskonnas juurdunud väärtustest ja Riigi etteotsa tõusnud germaani väepealikud mõistsid Rooma tsivilisatsiooni üpris pealiskaudselt. Nad ei lähtunud mitte niivõrd Rooma riiki kuivõrd oma hõimu või enda isiklikest huvidest.
Miks algas vabariikliku korra allakäik?
Vabariiklik valitsemiskord vastas eelkõige linnriigi valitsemise vajadustele ja ei sobinud enam. Kõikidel kodanikel pidi olemas võimalus isiklikult osa võtta riigiasjade otsustamisest, kuid kodanikeõigusi anti kergelt ja paljud kodanikud ei jõudnud kordagi elus Rooma ja ei saanud riigiasju mõjutada. Seega mida rohkem riik kasvas, seda vähem olid vabariikliku valitsemiskorra tingimused täidetud. Kõik kodanikud pidid olema ka suutelised kaitsma riiki, kuid tänu sagedastele sõjakäikudele jäi talupoegadel maa harimata ja nad vaesusid ning nad vabastati sõjaväest. See kõik viis Mariuse sõjareformini kus ta proletaaride hulgast hakkas värbama sõjamehi elukutselisse palgaarmeesse. Väepealik andis sõduritele varustuse ja relvad, mistõttu olid mehed tihedalt seotud väepealikuga ja väepealik sai piiramatu võimu. Senat ei suutnud väepealikke ohjata ja hakkas kaotama tähtsust. väepealikute vahel algas aga võimuvõitlus mis viis kodusõdadeni.
Erinevused Rooma keisririigis ida- ja lääneprovintside vahel
Lääneprovintsid
Idaprovintsid
Ladina keel
Kreeka keel
Jäid arengutasemelt Roomale alla
Kõrgelt arenenud majandus ja kultuur
Peamiselt orjatööl põhinevad suurmaavaldused - Latifundiumid
Ülekaalus väiketalupojad, kes harisid isiklikku või suurmaaomanikult renditud maad
Nimeta piirkond kus kujunes ristiusk. Arutle , mis asjaolud aitasid kaasa ristiusu levikule Rooma riigis
Ristiusk kujunes Jeruusalemmas, Palestiinas , kuhu tekkisid ka esimesed kogudused . Kristluse levikule aitas kaasa asjaolu, et kristlus sarnanes tol ajal Rooma riigi aladel levinud kreeka jumalate kultusega (ukslikud mõlemas pühendunud ühele konkreetsele jumalale ja lootsid saavutada tema abil surmajärgset õndsust.) Kristluse levikule aitasid kaasa ka rändjutustajad. Jeesuse kaaslane ja õpilane Peetrus pani aluse Rooma linna kristlikule kogudusele.
6. Seleta mõisted:
Konstatinus- Vana-Rooma keiser kes kehtestas usuvabaduse ja rajas uue pealinna Konstatinoopoli
Metseen - Rikka kultuurisoosija üldnimetus
Antiikaeg -
Caesar – Vallutas Roomale Gallia, Rooma riigi väepealik ja valitseja
Augustus – Esimene Rooma keiser, kelle valitsusajal oli pikim rahu aeg
Hieronymus – Tõlkis piibli ladina keelde
395 – Rooma laguneb ida- ja lääne riigiks
753 eKr – asustati Rooma linn
381a – Kristlus kuulutati Rooma riigiusuks
476a – germaani väepealik kõrvaldas võimult viimase Lääne-Rooma keisri
Millised muutused viisid Lääne-Rooma keisririigi langemiseni?

• Sõjameeste sundvärbamine, mehi värvati ka piiritaguste rahvaste hulgast. Sõjavägi kaugenes üha enam Rooma ühiskonnas juurdunud väärtustest ja Riigi etteotsa tõusnud germaani väepealikud mõistsid Rooma tsivilisatsiooni üpris pealiskaudselt. Nad ei lähtunud mitte niivõrd Rooma riiki kuivõrd oma hõimu või enda isiklikest huvidest.
  
• Suur rahvasterändamine – Rooma riigi põhjapiiride taga elasid germaanlased kes hunnidest aetuna tulid hõimude kaupa keisririigi territooriumile. Varsti kaotasid Lääne-Rooma keisrid võimu oma provintside üle ja valitsemise võtsid üle Germaani soost väepealikud.