1930ndad (0)

Q: Kuidas lõhuti Versaille süsteemi?

Vastus leiad õppematerjalist: 1930ndad

Q: Milliseid samme astus Hitler pärast võimuletulekut purustamaks Versaille süsteemi?

Vastus leiad õppematerjalist: 1930ndad

1 Hindamata

ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu

Esitatud küsimused

Kuidas lõhuti Versaille süsteemi?
Milliseid samme astus Hitler pärast võimuletulekut purustamaks Versaille süsteemi?

AJALUGU 12B 11.11.2010
1930ndad
Majanduskriis , demokraatias pettutakse. Ida-Euroopa ja Kesk-Euroopas minnakse üle autoritaarsele valitsemiskorrale.
Diktatuur jaguneb kaheks

Autoritaarne valitsemine ehk autoritaarne dikatuur (mõõdukam)

Totalitaarne
Totalitaarne diktatuur: üks ideoloogia ja üks partei. (NSV loodi KGB. Itaalias oli fasistlik partei), teisitimõtlejate tagakiusamine ja hävitamine.
Autoritaarne levib Ida-Euroopas, seal kukub demokraatia valitsusvormina kõige varem läbi, kuna need olid noored riigid( Saksamaa, Eesti, Läti, Leedu, Rumeenia , Poola...) Ei olda harjutud demokraatiaga, kukub läbi ning minnakse üle autoritaarsele valitsemisviisile. Selles nähakse väljapääsu. Demokraatia ei võimalda teha kiireid otsuseid nagu majanduskriisis olev ühiskond tegelikult vajab. Eeskujud , et tugeva diktatuuriga riikides puudus majanduskriis sellisel kujul nagu euroopa demokraatlikel.
USA tuli välja reformide muudatusega(Rooswelt, New Deal).
Prantsusmaal laiendati sotsiaaltagatisi. Pahempoolsed erakonnad koondusid rahvarindesse ning moodustasid rahvarindevalitsus, suutsid ära hoida parempoolsete erakondade võimuletuleku. Kehtestas töötu abiraha, tasulise puhkuse, lühema tööpäeva. (oli vana demokraatlik riik)
Inglismaa- majanduskriis nii väga ei tabanud, seda tänu oma kolooniatele. Delaveeris oma naela , pani ujuvale kursile kulla alla. Põllumajandusseadusi vedas sisse kolooniatest.( Meie talunikke tabas hinnalangus väga rangalt(põllumajandushindade langus)) Inglismaa vedas vilja aga sisse, seega tuli see talle kasuks.
Saksamaa – tabas rängalt sest nõrk riik. Sai jalad alla 20. Lõpus Doosi plaaniga. Sellega pikendati repratsioonimakseid. Saksamaa oli noor demokraatlik riik, seal olid võimul pahempoolsed parteid (sots. dem) Natsid kasutavad seda olukorda ära. Natsid süüdistavad kriisis Lääneriike, kes ei lase Saksa majandusel taastuda.
Sakslaste suur rahulolematus , tööpuudus 40 %. Toimuvad riigipäeva valimised kus palju hääli saavad opositsiooniparteid (natsistipartei ja keegi veel) Natsipartei aga ei saa piisavalt hääli, et saada enamuskohti Riigipäevas. Korraldatakse uued, kordub sama. Saksa kommunistid leiavad, et kõige suurem oht on see, kui võimule jääb sots dem partei. Nad näevad selles suuremat ohtu kui natsistiparteil. Ei ühine, nõrk valitsus. See võimaldab Hitleri võimuletulekut.
1993 otsustab kuningas, Hitleri majandusjuhiks. Hitleri partei eesmärgiks oli :

Versaille rahulepingu tingimuste tühistamine,

kõigi sakslaste ühendamist suur saksa kooseisu .,

juut ei või olla rahvuse liige,

mittetöiste tulude tühistamist.(kauplemine, finantsvahendus ) Sealt algab juutide tagasikiusamine. Nõuavad tugeva keskvõimu loomist riigis.
32 aasta nov valimistel, saab Hitleri partei kolmandiku. 33 aasta jaanuaris saab Saksa Vabariigi kantsler Hitler . Esialgu oli valitsusjuhina mõõdukas. Ainult 3 natsistipartei liiget on ministrid (kokku ministreid 11)
Hitler kindlustas võimu:

Vähendab Riigipäeva tähtsust

Kasutab sabotaaši vastasparteide nõrgendamiseks

Tema käsul süüdatakse Riigipäeva hoone. Alguses süüdistatakse kommuniste. Keelatakse komm, parteid, hiljem ka sots dem partei.

1933 sureb president. Uut presidenti ei valita kuna riigipäeva põletamisets on ohukord, uut presidenti ei valita. Hitlerist on saanud riigivalitseja. Totalitaarne riik (üks valitseja, üks partei)
Sisepoliitika

Rassipuhtuse teooria. Juudid hävitamisele
1933 luuakse Gestapo – salajane riigipolitsei. Teisitimõtlejate hävitamisek ja avastamiseks.

1935 võetakse Saksamaal vastu Nürbergi seadused. Oluline linn kuna seal toimusid natsistipartei koosolekud.

Juudid eemaldati riigi , teaduse ja õppeasutustest.

Juutide tegevust majanduse ja kultuuri vallas piirati (mittetöine tulu tuli kaotada) (Pangand võeti J ära ja natsionaliseeriti nende varad )’

Juutidelt võeti ära kodakondsus

Juudid pidid maksma edasi makse S riigile, kuigi polnud kodakondsus.

Keelati abielud juutide ja sakslaste vahel. Need kes olid ennem abiellunud kuulutati kehtetuteks

Natsionaliseeriti Juutidele kuulunud pangad ja ettevõtted.
Suurenes riigiettevõtete osa. (Hakati tegelema sõjatööstuse arenemisega), selleks tehti laene S suuretevõtetelt. Riiklikud tellimused toovad kaasa selle, et kaob tööpuudus. 30 lõpuks on sakslane oma riigiga rahul. Tööstustoodang kasvab kuni 12 korda.
Välispoliitika

Likvideerida Veraille süsteem( rahudagamissüsteemi 1 osa)

Selleks seab 1935 a sisse sõjaväekohustuse.sõjavägi Wehrmacht . Sellega rikutakse Versaille süsteemi. Lääneriigid ei reageerinud sellele. Sellega algab Lääneriikide lepituspoliitika Saksamaa suhtes..
Lepituspoliistika - ei reageerita kui Hitler rikub Versaille rahulepingu tingumise. Lääneriigid aitavad sellele kaasa (1935- sõlmitakse Inglise- Saksa mereväe kokkulepe) See on kahepoole Versaille rahulepingu tingimuste rikkumine inglise mereväes tohib saksamaa omada kolmandikus suurusega mereväge. Ololololololololololololo
1936 võtab Hitler vastu väga tõsise otsuse ja viib oma väed Reini demiliseeritud tsooni. (seotud Lääneriikide lepituspoliitigaga) Lääneriigid ei reageeri Ikka. ( Suurbritannia , Prantsusmaa ja belgia, Itaalia küll protestisid selle vastu kuid ei teinud midagi).
35 aastal astub Saksamaa välja Rahvasteliidust, et saada vabamaid käsi.
1936 Berliini- Rooma telje allakirjutamine tegi lõpu kõikidele lootustele ühisets Lääne-Euroopast saksama vastu ja jagas Euroopa kahte leeri. Sellel on kolm sätet:

Saksamaa tunnustab Etioopi vallutamist Itaalia poolt

36 puhkes Hispaania kodusõda. Kohutatakse seal abistama Frankot (Saksama tehnikaga , elusjõuga toetab Itaalia)

Mõjusfääride jaotus –Doonau maad(Balkan)
(Sudeedima hõivamine 1938 –kõige suurem järeleandmine HITLERILE, pidi tagama rahu vähemalt 50 a )
Agressorite bloki kujunemine:
1936 sõlmitakse Saksamaa ja Jaapani vahel Antikomiterni pakt. Komintern oli kommunistide
ühendus, mis levitas kommunismivaimu. Nemad ei levitanud siisjah:D
1937 ühineb ka Itaalia Antikominteriga
1939 Itaalia-Saksa teraspakt ning 09.1940 kolmikpakt Itaalia-Saksa-Jaapan. Lisaks liituvad Ungari, Bulgaaria , Rumeenia ja Slovakkkkkkkkkkia. WOOOOT roflcopter

Sakslastele eluruumi võitmine,

Kõik Saksa ühte suurde riiki, tuntud kui 3. riik.(Hitlerliks S) Ühendab kõik territooriumid mis on asustatud sakslastega)
1938 märts toimub Anšlušsš (Austria liidetakse saksamaaga) Saksamaa liitis jõuga. Saksama kantslriks pärast seda saab Austria natsiparte juht.
Sudeedimaal elavad Sudeedi sakslased keda on kokku 3 milj, seal tugev natsistipartei kes nõuab liitumist Saksamaaga. 38 a septembris tuleb kokku Münchenis konverents kus võtavad osa Pr peaminister , I peaminister, Itl esindab Mussolini ja S Hitler, puudub Tšehhoslovakkia esindaja.
Otsustatakse, et demokraatlik Tšehhoslovakkia (39 märts) peab oma sakslastega asustatud alad loovutama Saksamaale.See on kõige suurem järeleandmine Hitlerile. Vädab, et ei nõua enam midagi, et ta nagunii rohkem midagi ei taha ja blablabla. Sellest sai Hitler aga hoogu juurde, nähes kui nõrgad nad on ja et tahvad sõda vältita, vallutab järgmine aasta tšehhoslovakkia idapreisimaa, poola ,
15.11.2010
Kuidas lõhuti Versaille süsteemi?

Saksamaa

Hitleri Saksamaa kehtestab 1935 sõjaväekohustuse (Wehrmacht), loob oma sõjaväe.(lubatud oli ainult vabatahtlikest koosnev)
Mereväekokkulepe (oli kahepoolne rikkumine) Inglismaa kirjutas ka alla, kuigi oli 1 osaline kes kirjutas alla Antanti poole.
Viis väed Reini demilitariseeritud tsooni. (Muudab Versaille rahulepingusüsteemi tühiseks)
Saksamaa tungib Austria, liidetakse anšluššiga .

Inglismaa

Sõlmib Saksamaaga Mereväekokkuleppe.

Saksamaa laienemise sammud:

Saarima rahvahääletuse tulemusel läheb tagasi S

Austria anslussiga

Siudeedimaa
Ja siis algab juba okupeerimine 
18.11.10
Njeetu 
21.11.10
Hispaania kodusõda 1936-1939 (lk 157)
Eelnesid:
Franco hakkas möllama, tahtis võimu võtta 20 saj. Franco ei sõdind kuningriigi vastu, kuningriik oli siis juba langend. 1931 –kuningas loobub troonis (raske majanduslik olukord, pahempoolsetest erakondadest moodustatakse rahvarinne ja kuulutatakse vabariik.. Sellest ajast saadik on H kodusõja lävel. Kodusõda on Vabariiklaste ja Frankistide(paremäärlaste) vahel. Vasakradikaaalid on koondund rahvarindesse.
Frankistidel varustusest kõige rohkem:
* kahureid (saksamaalt, itl),
* elavjõud(itl)
Vabariiklastele:
*Tanke tuli rohkem võrreldes F (kaks korda rohkem),
* kahureid tuli sutsu vähem,
*lennukeid tuli rohkem
* inimesi vähem(kolm korda).
NSV abistas Vabariiklasi samavõrd kui Itl ja S Frankot. Kui 38 aastal oluliselt hakkas NSV abi Vabariiklastele oluliselt vähenema oli määratud ära ka kodusõja saatus. NSV hakkas nägema hoopis muidu lahendusi kommunismi levikuks.
Franko pooldajad leidsid :, et Hispaanias toimub esimene võitlus Komiterniga. Võimul olid H vabariiklased( sotsialistid , kommunistid), Franko hakkab neile vastu.

Prantsusmaal ja Hispaanias sarnane valitsemiskord aga Pr ei toeta Hispaania Vabariiklasi, sest ajavad ikka lepituspoliitikat , et vältida üleeuroopalist sõda.

Vabariiklased jäetakse üksi võitlema Frankistide ja Hispaania sakslastega.
Hispaania kodusõda lõppeb 1939 Franco võiduga, kehtestab Hisp diktatuuri. (Autoritaarne riik).
(Autoritaarses valitsemises demokraatia piiratud, puudub ühe ideoloogia valitsemine)
MOLOTOV -RIPETNRTOPI PAKT 1939 23 august (sellega on seotid meie taasiseseisvumise põhilised sündmused :Balti kett ...)
Sõlmiti NSV ja Salsamaa vahel. Seda oli vaja Saksamaale, et ei peaks sõdima kahel rindel. S esitab Poolale ultimaatumi – Lääneriigid teatavad, et S ei jäta Poolat üksi, oli selge et Lriigid ei jää ükskõikseks, nüüd oli vaja kindlustada, et ka NSV sõtta ei minda, kuna kahel rindel raske (I MS).
Venemaa tahtis luua tsaariaegset venemaad.
NSV lähevad Soome, Eesti, Läti, pool Poolat (Ida-Poola), Pesaraabia (tänapäeva Moldova )
Saksamaale lähevad: Leedu, Lääne-Poola.
Realiseerimine : alustab Saksamaa 1939 1 sept, sellega algab ka IIMS . S ründab Poolat, vallutab rohkem kui lubas paktis. NSV alustab 17 sept, tungib Poolasse, vallutab ülejäänd Poola.
Poola riik on likvideeritud 28 septembriks. Kaks võidukat riiki sõlmivad omavahel sõpruse ja piirilepingud. Märgivad ära, et S sai rohkem poolat, annab vastu kompentsatsiooniks Leedu. NSV jääb saamata ka Soome (Soome keeldub).
Eesti suhtub pakti negatiivselt. 43 aastast oli välispoliitiline suund Saksamaale (enne Inglismaa). Pöördutakse S poole, et kuidas nemad sellesse suhtuvad. S rahustab Eestit. Et NSL mõjusääri sattumine mingit muutust kaasa ei too.
A A AAAA A
Orseli juhtum –S ründab Poolat, 17 sept jõudnud üsna kaugele. P merevägi purustatud , 1 allveelaev põgeneb Soome lahte , eesti toob Tallinna reidile. 18 sept. Öössel põgeneb Poola allveelaev. Pärastlõuna teatab NSV eestile, et NSV ei saa enam tunnustada eesti suveräänsust meresuu juures, tuuakse väed E-sse. Tuuakse merejõud, NSV saab väita, et EESti ei suuda oma neutraliteeti tagada.
24 sept. On Eesti saadik Moskvas, koos välisministriga et sõlmida Moskvas väliskaubanduse leping, sellel ajal kui nemad tahavad lepingut sõlmida, kutsutakse eesti riigiametnikud välisministri Molotovi juurde ja sellel kohtumisel teatakse , et kahe riigi kaubalepingud näivad korras olevat. Aga Eesti pidi ohustama NSV julgeolekut. Tahtsid garantiisid. Esitatakse Eestile ettepanek, mis näeb NSV sõjaväepaaside paigutamist Est territooriumile.
26 sept Toompeal valitsuse erakorraline kogunemine . Laidoner jõuab otsusele, et E ei saa loota ühegi suurriigi toetusele. L soovitab NSL nõudmised vastu võtta, muidu algaks sõda. A Rei(Asutava Kogu esimees) aga arvab , et nemad ei tõuse enam kunagi ülesse, Poola aga võb veel.
28 sept. Sõlmitakse NSV Vastastikuse Abistamise leping, see nägi ette, et Est-sse tuleb 25 000 punaarmee sõdurit, ja Vene sõjaväepaasid Eesti saartele ja Paldiskisse.
Eestlased suhtuvad Vastastiku Abistamise lepingusse :
seisukohad puudusid, (elujärg oli paranenud , tööpuudus kadunud) valitsus rääkis koguaeg , et Est iseseisvusele pole mingit ohtu,(tänavapildis midagi ei muutund) seega uskusid. Olukord läks ärevaks siis kui okt. Algas sakslaste ümberasumine isamaale. Umsiedung –ümberasumine, viib 16 000 Baltisakslastest ära 40%(Lätist 40000 ). Oli Hitlerile vaja, et asustada vallutatud alad oma rahvuskaaslastega. Lubati samaväärseid või veelgi paremaid mõisu Poolamaal. See tekitas Eestlastes ärevust, et sakslased lahkuvad , järelikult on asi ebakindel.
Ebakindlus jõuab ka NSV kõrvu. NSV teatab Saksa saadikule, et selline käitumine kompromiteerib Vene valitsust. (Sovjeteriseerimisel puudub igasugune alus väidavad )
Ärevuse kaotab ära Soome, kes ei luba NSV vägi oma territooriumile. Soomelt tahetakse veel ka territooriumi, sest 30 km on liiga väike vahemaa , taheti Karjalat. Soome ei olnud kumbagagi nõus. 30 nov 1939 puhkeb Talvesõda. NSV tulistab enda vägesid piiril ja väidab, et seda tegid S. Lõppeb 12 märts 1949. Soomlastel oli elavjõudu vähem aga olid tugevad kindlused , kust Venelastel raske läbi tungida . Venelased kaotasid 10 korda rohkem sõdureid kuid tänau tehnikale ja elusjõu tohutule ülejõule kaotas. Pidi loovutama Karjala ja lubama Soome lahte ja saartele NSV sõjapaasid.
Kui eestlased selle sõja tagajärgi nägis siis süvenes tunne, et est. Sõjaväe paaside lepinguga olid teinud õigesti.
Soome kutsus est ka enda poole sõdima, läksid ka. Kuigi soome oli enne ignoreerid Est lepingut samal eesmärgil kuna ei tahtnud nõrkadega koostööd teha.
KORDAMISKÜSIMUSED
+ 2 kaarti

Saksamaa 30. Aastail Natside võimulesaamise põhjused ja natside sisepoliitika.(sõjaväekohustus, juutide vastased seadused, riigivõla kasvamine, tööpuudus kadunud)

Milliseid samme astus Hitler pärast võimuletulekut, purustamaks Versaille süsteemi?

Agressoritebloki väljakujunemine. Mis põhjustas Jaapani muutumise agressorriigiks ja lähenemise Saksamaale.

Lepituspoliitika ja tähtsamad sündmused sellega seoses.

Iseloomusta kriisisituatsioone ja sõjalisi konflikte mis leidsid aset 30. Tel aastatel.

Eesti valikud 39 aastal seoses MRP-ga. (Sõlmiti kahe total . Riigi poolt, Eestil oli valida kas võtta vastu paaside leping või mitte. Mis ühe mis teise pooltargumendid)( Soomega seotud talvesõda)
7

.DOCX Laadi alla originaalfail 9 lk · .docx · 28 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-10-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

28 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kaiakalev Õppematerjali autor

Majanduskriis, demokraatias pettutakse. Ida-Euroopa ja Kesk-Euroopas minnakse üle autoritaarsele valitsemiskorrale.
Diktatuur jaguneb kaheks
1) Autoritaarne valitsemine ehk autoritaarne dikatuur (mõõdukam)
2) Totalitaarne

Totalitaarne diktatuur: üks ideoloogia ja üks partei. (NSV loodi KGB. Itaalias oli fasistlik partei), teisitimõtlejate tagakiusamine ja hävitamine.
Autoritaarne levib Ida-Euroopas, seal kukub demokraatia valitsusvormina kõige varem läbi, kuna need olid noored riigid( Saksamaa, Eesti, Läti, Leedu, Rumeenia, Poola...) Ei olda harjutud demokraatiaga, kukub läbi ning minnakse üle autoritaarsele valitsemisviisile. Selles nähakse väljapääsu. Demokraatia ei võimalda teha kiireid otsuseid nagu majanduskriisis olev ühiskond tegelikult vajab. Eeskujud , et tugeva diktatuuriga riikides puudus majanduskriis sellisel kujul nagu euroopa demokraatlikel.

1930nendad agressorite bloki kujunemine versaille süsteem hispaania kodusõda molotov-ripetnrtopi pakt

Sarnased õppematerjalid

docx

1930-ndad – agressiooniajastu

1930-ndad – agressiooniajastu  Majanduskriisi tõttu tekkis demokraatia kriis – diktatuuri levik.  Natside võimuletulek Saksamaal, relvastumine ja muutumine totalitaarseks.  Versailles süsteemi lagunemine.  Inglismaa ja Prantsusmaa teostatud lepituspoliitika Hitlerliku Saksamaa suhtes – Saksamaal lastakse Versailles süsteemi lõhkuda. SA-rünnakrühmlased. Parteisisene politsei, koondunud miljon meest. Juhtis E. Röhm. 1938. a Mündheni konverents.  Agressioonid, jaapan vallutab Mandžuuria(1931), Hispaania kodusõda (1936-1939), Etioopia vallutamine (1935-1936).  1936. a saab alguse agressorite bloki kujunemine. Hitler alustab. Sinna kuulusid Itaalia, Saksamaa, Jaapan – teljeriigid. Esimene leping, mis pani aluse bloki kujunemisele oli Berliin-Rooma Telg. Miks said natsid võimule? NSDAP sisepoliitika ja struktuur? 1919. aastal asutas väikearvuline äärmuspo

Ajalugu

docx

2. maailmasõda vastused küsimustele

Eeldused: 1. Poliitilised eeldused. Pariisi rahukonverentsil loodud Versailles süsteem osutus ebapüsivaks. Rahu tagamiseks loodud Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime: sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Seepärast hakkas rahvusvaheline olukord 1930. aastate lõpul järsult halvenema. 2. Majanduslikud eeldused, mis seisnesid natsireziimi sõjatööstuste väljaarendamises ning teisalt ka Nõukogude Liidu Punaarmee ülesehitamises. Mõlemad riigid rakendasid oma majanduse eelseisvate sõjaliste vallutuste rakkesse. 3. Ideoloogilised eeldused, mis seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. Põhjused: II maailmasõja põhjuste suhtes ollakse erimeelt. Teist maailmasõda peetakse ka I ms. jätkuks. Kindel on aga see, et II maailmasõja vallandas Hitleri ja Stalini sobing MRP ning mõlema riigi vallutusplaanid

Ajalugu

doc

Väga põhjalik ajaloo konspekt

1. Maailmasõda Esimese maailmasõja vallandas suurriikide natsionalism. Sõjategevus 1917 Antandil oli sõjaline ülekaal(21 mln meest keskriikide 10 mln vastu.) Saksamaa asus strateegilisele kaitsele, pani suuri lootusi piiramatule allvesõjale. See sundis Saksamaa vastaste poolel sõtta astuma ka USA (6apr.) Saksamaale kuulutasid sõja L-Ameerika riigid. Rahulolematused Prantsuse sõjaväes. Yoimub ka teine suur tankirünnak. Vene kodanlus tahtis ka peale veebruarirevolutsiooni sõda jätkata, kuid sõjategevus ei olnud edukas. Oktoobrirev. Läbi oin võimule tulnud NSV valitsus, mis tegi ettepaneku sõlmida üldine rahu, kuid sellele ei reageeritud. 3.märts- NSV sõlmis saksamaaga Bresti rahu e. Separaatrahu- liitlastest eraldi seisev rahu.(saksamaale soodne poliitiline sündmus) 25 okt. 1917- VSDTP V.J Lenin 28.nov 1917- maanõukogud otsus: ven

Ajalugu

doc

II maailmasõda

II MAAILMASÕDA Sõja eel olid esile kerkinud suurriigid. USA oli ennast isoleerinud. Saksamaa oli kaotusest kiiresti toibunud. Paljud riigid olid üle läinud autoritaalsele valitsemisviisile. Demokraatia nõrgenemine või diktatuur teravdas rahvusvahelisi suhteid. Katkes Versailles' süsteem. 1935 Saksamaa tühistas lepingu, kehtestades üldise sõjaväekohustuse ja hakkas uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku.1936 siseneb Reini vasakkaldale. Sõlmib Inglismaaga mereväekokkuleppe. 1935 otsustas Saarimaa liituda uuesti Saksamaaga. 1936 astus Saksamaa välja Rahvasteliidust ning loobus Locarno lepingu täitmisest. Saksamaa edust sai innustust Itaalia, kes 1935 ründas Etoopiat. Ägeda vastupanu järel vallutas Itaalia Etoopia. Lääneriigid lootsid, et edu saavutamisel diktaatorid rahunevad rahunemispoliitika. 1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Komiterni-vastase pakti. See oli suunatud Nõukogude Venemaa vastu. 1937 ühines sellega Itaalia, hiljem teisedki riigid. 1938-1939

Ajalugu

doc

II Maailma sõda - konspekt kontrolltööks

II MS 1.sept 1939 -2.sept 1945 (Jaapan kapituleerus) 8.-9.Mai (Saksa kapituleerus, sõda lõppes Euroopas) Rahvusvah. Suhted 1930ndatel aastatel (118-123) 30ndad aastaid nim. sõjakollete kujunemise ajaks (Aasias ja Euroopas). Rahvasteliit kaotab oma tähtsuse. Sõjakolded: (kriisipiirkonnad) 1)Mandzuuria kriis(1931-1933) Jaapan tungib Hiinasse ja okupeerib Hiinale kuuluva Mandzuuria. Loodi Mandzukuo riik, mis sõltus Jaapanist. Jaapan lahkub Rahvasteliidust 1933, hakkab valmistuma Aasia vallutuseks.Jaapan VS Hiina 1937-1945. 2)Abessiinia (Etioopia kriis) 1935 Itaalia ründas ning vallutas Etioopia. Itaalia koloonia 1937a. astus Itl. Rahvasteliidust välja. 3)Hispaania kodusõda 1936-1939 Rahvuslik revolutsiooniline sõda demok. Pooldavate vabariiklaste ja sõjalise diktatuuri pooldajate vahel. II MS ,'peaproov''. Franco diktatuuri kehtestamine. Saksamaa sammud II MS suunas. Eellugu: 1923a. nurjus Hitleri riigipöördekatse e. nn. ,'Müncheni õlleputs'' Hitler vangi. Natsipartei

Ajalugu

docx

Kahe maailmasõja vahel (1930ndad)

Kahe maailmasõja vahel (1930ndad aastad) 1. Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933. Selle põhjused ja tagajärjed (USA-s ja Euroopas)  Põhjuseks:  Ületootmine põllumajanduses - vähenenud sissetulekute tõttu ei suutnud farmerid osta enam tööstustoodangut.  Tehnilised uuendused põllumajanduses (traktorid, kombainid jne.) vähendasid tööjõuvajadust ja suurendasid laostunud farmerite ja töötute hulka.  Aktsiakursside järsk kukkumine New Yorgi börsil (“must neljapäev” ja “must teisipäev” 1929.a. oktoobris).  Ameeriklased tõid kriisi puhkedes Euroopast ära oma kapitali, aidates sellega omakorda kaasa kriisi levimisele Euroopasse.  Rikkuse ebaühtlane jagunemine, mille tõttu vaesemad inimesed polnud võimelised tarbima.  Vähenenud sündivus (arenenud riikides) ja sisserände piiramine USA-s vähendasid tarbimist.  Kriisi puhkedes hakkasid riigid tõstma imporditolle (kaitsmaks kodumaist tootjat) süvendades sellega veelgi k

Ajalugu

doc

Kahe maailmasõja vahel (1930. aastad)

Kahe maailmasõja vahel (1930. aastad) 1. Saksamaa 1930. aastail. (Natsipartei võimule saamise põhjused? NSDAP struktuur ja natside sisepoliitika)? Sotsiaalsed probleemid majanduskriisi tagajärjel. Poliitiline kriis Weimari Vabariigis ja natside võimulesaamine. Nürnbergi seadused. Natside majanduspoliitika. 1929. aasta majanduskriis teravdas Saksa sisepoliitilist olukorda. 1931 palus reparatsioonide maksmiseks pikendust 1932 teatas reparatsioonide maksmise lõpetamisest Hakkas taas kasvama äärmusparteide populaarsus. Hitleri/NSDAP loosung – tuua riik välja majanduskriisist, taastada Saksa sõjaline võimsus. 1933 Hitler sai valitsusjuhiks-kantsleriks. 1934 pikkade nugade öö. 1935 võeti vastu Nürmbergi seadused: juutidelt võeti kõik kodanikuõigused; keelustati juutide ja sakslaste abielud. 2. Maailma riigid 1920ndatel ja 1930ndatel. Arutle: Miks osades riigid läksid üle diktatuurile, osades aga säilis demokraatia? Osades riiki

Ajalugu

doc

Maailm enne Teist maailmasõda ja Teine Maailmasõda

MAAILM ESIMESE MAAILMASÕJA JÄREL · Pinged säilivad · Ainsaks võitjaks USA · Kõige suurem pettumus aga Saksamaal · Ungari polnud ka tingimustega rahul · Kaotajaks pidas ennast ka Venemaa · 1922. aastal sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versailles süsteemi vastase koostöölepingu · Itaalia ja Jaapan olid Atandi poolel võidelnud riikidest kõige vähem rahul tulemustega SÕJAJÄRGNE MAJANDUSKRIIS · Majandus ei elavnenud · Kasvas tööpuudus · Saksamaal olid kõige keerulisemad majandusprobleemid (reparatsioonide maks) · Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda trükiti · Saksamaa majanduslik nõrkus mõjus ka kogu Euroopa majanduse arengule ÄÄRMUSLIIKUMISTE TUGEVNEMINE. KOMINTERN · 1919. aastal moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Inernatsionaal e Komintern · Komintern kuulutas välja suuna ülemaailmsele sotsialistlikule proletaarlaste revolutsioonile ja ülemaai

Ajalugu

Rohkem sarnaseid