DIKTATUURID LÄÄNE-EUROOPAS. ITAALIA JA SAKSAMAA (2)

DIKTATUURID LÄÄNE-EUROOPAS. ITAALIA JA SAKSAMAA
 
ITAALIA
1.      Nimeta põhjused, miks sattus demokraatia kahe maailmasõja vahel (Ida) Euroopas kriisi (4-5). Poliitiline ebastabiilsus, uute rahvakihtide kaasamine poliitikasse – valimisõiguse laienemine, pettumine demokraatias , majanduslikult raske olukord, kiire arengu ja õitsengu iha.
2.      Nimeta diktatuuri kehtestamise eeldused (3). Tööpuudus, majanduslikud raskused, manipuleeritav rahvas, rahva arvamus et „kõva käega“ asjad paranevad.
3.      Nimeta diktatuuri tunnused (5-8). Totalitaarne, võimu koondamine ühe juhi ja tema sõltlaste kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste, tegevuse ja kogu elu üle. Hirmuõhkkond, hirmuvalitsus – inimõiguste rikkumine, diktaatori suva ülimuslikkus.
4.      Anna Itaalia I maailmasõjajärgse olukorra üldiseloomustus (majandus; sisepoliitika jne). Itaalia viis rikkaimat provintsi olid laastatud. Rasked kaotused ja pettumus maailmasõja tulemustes, sest ei tunnustatud Itaalia panust sõjas. Majanduslikud raskused, tööpuudus, streigid – väljaastumised ( kommunistid ),  Benito Mussolini astus kommunistide vastu.
5.      Anna itaalia I maailmasõjajärgse vasakpoolsete tegevuse, populaarsuse jne iseloomustus/põhjused. Kommunstid kasutasid ära rahulolematust , mis valitses seoses I MS tulemustega. Nad tekitasid streikide ja väljaastumistele kaasa aitamisega aina suuremat kaost. Lubasid kaotada tööpuuduse jne.
6.      Miks I maailmasõja võitjad ei suhtunud Itaaliasse kui võrdväärsesse partnerisse? Itaalia osatähtsust sõja võidu puhul peeti vähetähtsaks. Suurbritannia ja Prantsusmaa soovisid kolooniaid ja territooriumeid pigem enda vahel jagada.  Kuidas selline suhtumine erines itaallaste endi nägemusest oma panusest I maailmasõtta? Itaallaste enda arvates oli nende panus suur – kaotused olid ju suured.
7.      Mussolini.
Kes oli Mussolini päritolult? Itaallane
Milline oli Mussolini haridus ? Tema lapsepõlv möödus vaesuses , mille tulemusena ei saanud ta head haridust. Ta õppis kirikukoolis ja seega sai ta õiguse teisi õpetada, kuigi ei pidanud seda ametit kaua.
Milline oli Mussolini varasem tegevus/maailmavaade? Sotsialistlik.
Miks itaallased toetasid pärast I maailmasõda Mussolinit üha rohkem ja rohkem? Ta lubas muuta Rooma sama võimsaks, kui oli Rooma impeerium . Tema õpetuses oli tähtis rahvuse, kui terviku heaolu. Intensiivne riiklik propaganda .
 
8.      Mida tähendab fašistide ``marss Rooma``? Millal see toimus? Mussolini tajus oma mõjuvõimu kasvu, soovis saada peaministri kohta, vastasel juhul lubas korraldada mustsärklaste marsi Rooma, misjärel 1922 määratigi ta peaministriks.
9.      Kuidas hinnata Mussolini võimuletulekut 1922. a.? Oli see riigipööre või demokraatlikul teel valitsusjuhiks saamine? Põhjenda oma vastust! Pigem riigipööre, kuna ta tuli võimule selle tõttu, et tema relvajõude – Mustsärklasi kardeti.
10.  Miks on 1924. a. parlamendivalimised oluliseks etapiks sõdadevahelise itaalia kujunemisel diktatuuririigiks? Põhjenda! Mussolini oli eelnevalt läbi surunud seaduse, mille kohaselt erakond, kes sai üle 50% häältest, omandas automaatselt 2/3 parlamendi kohtadest . 60% häältega saigi Fashistlik partei 535-kohalises parlamendis 375 kohta. Sellega suurenes nende mõjuvõim oluliselt.
11.  Millised ebademokraatlikud muudatused toimuvad Itaalias olustikus/sisepoliitikas 1926-1929. a.? 1925 – Üheparteisüsteem, duce-le anti seadustega piiramatu võim. Majandus võeti riigi kontrolli alla, riik organiseeriti kutsekogude ja korporatsioonide kaudu, mis pidid ära hoidma streigid ja tööseisakud. Propaganda intensiivsue kasv. Valitsuse kontrolli alla võeti ka haridus – olemasolevad õpikud kirjutati ümber.
 
12.  Millised ideed Mussolini õpetusest said ka paljude teiste diktatuuride (näiteks Hitleri ja Franco)  alusideeks? Indiviid on ajaloos mööduv nähtus. Kõik Indiviidi huvid tuleb allutada riigi omadele. Rahvus ei ole indiviidide summa, vaid arenev „organism“.
13.  Mille poolest erines Mussolini diktatuur Stalini või Hitleri diktatuurist? Mussolini oli Rahvuslane, aga teised pigem natsionaalsotsialistid .
14.  Miks ka mitmed demokraatia pooldajad (näiteks mõned Suurbritannia juhtivad poliitikud ) toetasid esialgu Mussolini diktatuuri? Arvati, et ta on suutnud luua hästitoimiva ja end isemajandava riigi.
15.  Kuidas korraldati fašistlikus Itaalias ümber töötajate ja töövõtjate suhted? Too näiteid. Nii tööandjad, kui töövõtjad pidid koonduma kutsekodadesse. Tööandjad kuulusid sinna oma liitude kaudu, töövõtjad aga fašistlike ametiühingute kaudu. Eesmärgiks oli asendada klasside vahe nende koostööga.
16.  Millised olid Itaalia 1930. aastate sõjaka välispoliitika eesmärgid? Plaan taastada iidne Rooma impeerium, muuta Vahemeri Itaalia sisemereks.
17.  Mis toimus (vastused toodud):

• 1919. a. märts – Milanos kokkutulek. ``Fascio di combattimento`` asutamine.
  
• 1921. a. – RAHVUSLIK FAŠISTLIK PARTEI.
  
• 1922. a. 28 okt - ``marss Rooma``
  
• 1935-1936. a.  – Etioopia vallutamine
  
  • Etioopia vallutamist tunnustab Saksamaa
    
  • Mõlemad tunnustavad Francot Hispaanias
    
• 1936. a. 25 oktoober – Berliin -Rooma telg
  
• 1937. a. 6 nov – Itaalia ühineb Antikominterni paktiga
  
• 1939. a. 7-8 aprill – Albaania vallutamine
  
• 1939. a. 22. mai – Teraspakt
  
• 1940. a. 27. september – Kolmikpakt (I+S+J)
  

 
SAKSAMAA
1.      Töö piltidega. Sõjaeelsed plakatid natsidest.
 
Millised olid natside valimislubadused (1,2 4) ja kuidas neid täideti? Lubati parandada rahva elujärge, luua töökohti. Hitlerit näidati päästjana, kes päästab Saksamaa. „Saksamaa on vaba“ all näidati seda, et Hitleri sooviks on vabaneda repressioonide alt ja saada tagasi kaotatud (I MS’s) territooriumid. Elujärg muutus paremaks vaid Aaria rassi kodanike jaoks, ülejäänute jaoks muutus olukord vastupidiseks. Eesmärgiks oli pigem tema ulmelise soovi täitmine, kui et saksamaa vabastamine repressioonide alt.
 Milles nägid Hitleri vastased tema valimisedu põhjust (3)? Kas sa oled nende arvamusega nõus? Põhjenda! Sest tema programm läbis traditsioonilised raamid. Saksa rahva orjastatuse (rahuleping) lõpetamise lubamine. Endise suuruse ja võimsuse taastamine. Stabiilsuse pakkumine.
Nimeta kaks olulist muutust Saksamaa sisepoliitikas pärast natside võimuletulekut! Riiklik meelsusjärelvalve. Rassilise puhtuse tagamine, juutide tagakiusamine . Kontroll relva toel.
 
2.      Mis oli Weimari vabariik? Saksamaa nimetus 1919 – 1933, Weimaris võeti vastu konstitutsioon ja kuulutati välja vabariik.
3.      Kuidas sakslased Weimari vabariiki suhtusid? Miks just nii? Pigem negatiivne. Vastandlikud arvamused Versailles ’i rahulepingu kohta, hiiglaslik inflatsioon ja ebastabiilsus.
4.      Milline oli Saksamaa üldine olukord pärast I maailmasõda? Halb, rahulolematus , mahasurutus, suured koormised , pettumus.
5.      Keda sakslased enda viletsas olukorras süüdistasid? Miks just neid? Antandi riike. Versailles’i rahuleping ???
 
6.      Kes oli Hitler päritolult? Austerlane
7.      Millise parteiga ühines Hitler 1919. a.? Saksa töölisparteiga
8.      Millised olid natside ja Hitleri põhiseisukohad? Puhta Aaria rassi loomine, Saksamaa allasurutuse lõpetamine, rahvuse huvid, kord, diktaatorlik valitsemiskord
9.      Too välja natsionaalsotsialismi ideoloogilised alused (5-10). Üks rahvusriik, rassism , antikommunism, demokraatia vastasus, rahvuse terviklikkus , antisemitism , suures osas vabaduste kaotamine ( ajakirjandus jne).
10.  Miks kiusati natside valitsetud Saksamaal juute taga? Natsid olid antisemitistid, juute nähti tööpuuduse ja kõige halva süüdlasena.
11.  Kes kuulusid alama rassi hulka? (2-3) Kõik peale aaria rassi – juudid , neegrid , asiaadid jne.
12.  Too näiteid, et natside ideoloogia on segu sotsialismist ja natsionalismist. Natsid järgisid nii eelmainitud natsionalismi, kui ka Marxi tõdesid ja küllaltki palju tegutseti sarnaselt venalastele. Üldine puhastus ja ulmelise riigi saavutamine nõrgemate tapmise läbi, kelle elul polnud väärtust.
13.  Mõisted:

• pruunsärklane – Hitleri löögirühma võitleja
  
• riigikantsler – Valitsuse juht
  
• NSDAP – Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei
  
• Kolmas riik – Saksamaa kujundlik nimetus Hitleri valitsemisajal
  
• Mein Kampf – Minu võitlus, ühendatud ideoloogia ja autobiograafia.
  
• Gestapo – Saksamaa riigisisene salapolitsei.
  
• Wehrmacht – „Kolmanda riigi“ Relvajõudude nimetus
  
• autarkia – Toimetulek oma resurssidega
  
• ``Völkischer Beobachter`` - NSDAPi ajaleht
  
• legaalne revolutsioon – Seaduslik revolutsioon?
  
• ``pikkade nugade öö`` - Nimetus sündmusele Saksamaal ajavahemikul 30. Juuni -2. Juuli, 1934. Hitleri käsul tapeti ametlikel andmetel 77 (olulist, tähtsat) inimest. Samuti ka kaks olulist Rünnakurühma liiget.
  

 
14.  Miks toetasid sakslased natse enne nende võimuletulekut eeskätt 1920.ndate alguses ja lõpus ning 1930.ndate alguses, mitte aga niivõrd 1920.ndate keskel? 20ndate alguses oli saksamaa seis kohutav, sõja tulemuste pärast. Samas 30ndate alguses mõjutas rahva olukorda ülemaailmne majanduskriis , seega oli taas tarvis karmi kätt.
15.  Miks pooldasid natse üldiselt väga erineva sotsiaalse taustaga inimesed, mitte üks kindel elanikegrupp? Sest elu lubati paremaks teha kõigil Sakslastel (puhastel), seega polnud eriti rahulolematuid.
16.  Võrdle natside võimuletulekut Saksamaal kommunistide võimuletulekuga NSVLis ja fašistide võimuletulekuga Itaalias.

• erinevused –
  
• sarnasused – Nii Saksamaal, kui Itaalias tuldi võimule vähemalt jurdiiliselt seaduslike valimiste teel ja omandati häälteenamus. Samas valiti need liikumised ka selle tõttu, et kõigis riikides valitses nii majanduslikult kui ka poliitiliselt väga halb seis ja nähti midagi, mis võiks olukorda päästa.
  

 
 
17.  Mis toimus:
1919. a. 5. jaanuar – Asutati Saksa Töölispartei
1923. a. 8. november  – Hitleri ebaõnnestunud riigipööre - Õlleputš
1933. a. 30. Jaanuar – Adolf Hitler sai Saksamaa kantsleriks.
1933. a. 28. veebruar – Riigi seadus/määrus Rahva ja Riigi kaitseks.
1933. a. 14. juuli – Parteide loomise keelustamine saksamaal
1934.a. 30. juuni –„Pikkade nugade öö“
1934. a. 2. august – Adolf Hitlerist saab Saksamaa „Führer“
 
18.  Miks tehti 1933. a. jaanuaris valitsuse moodustamise ettepanek A. Hitlerile, mitte mõõdukatele poliitilistele jõududele? Franz von Papen veenas Paul von Hindenburgi selles, et ta just nii teeks .
19.  Mida tegid natsid Riigipäevahoone süütamist ettekäändeks tuues ? Meelestati rahvas ja avalikkus kommunistide vastu.
20.  Millised parteid tegutsesid Saksamaal 1933. a. suvel? Milline partei tegutses Saksamaal 1933. a. talvel? Miks just need? Suvel – kommunistlik partei. Talvel - NSDAP
21.  Milliste abinõudega ületasid natsid Saksamaal majanduskriisi ja likvideerisid tööpuuduse? Töökohtade tekitamine, tootmise suurendamine , et oleks töökohti ja tarbimise innustamine.
22.  Mis oli Hitleri välispoliitika eesmärgiks? Luua ülivõimas Saksa reich ?
23.  Millistest riikidest said natsi Saksamaa liitlased? Miks just neist? Nõukogude Liiduga (esialgu), sarnaste vaadete pärast.
 
 
 
14. KOMMUNISTLIK DIKTATUUR VENEMAAL
 

Millal kukutati Venemaal tsaar ? 1917 alguses

Kuidas nimetatakse tsaari kukutamisega seonduvaid sündmusi? Veebruarirevolutsiooniks

Kes/mis tuli Venemaal võimule pärast tsaari kukutamist?Venemaa ajutine valitsus – eesotsas vürst Lvov -iga.

Miks pöördus vene rahvas Ajutisest Valitsusest varsti ära?Bolševikud kukutasid Ajutise valitsuse.

Millal tulid võimule kommunistid ehk enamlased ?Oktoobrirevolutsiooni käigus 1917

Kuidas nimetatakse kommunistide võimuletulekuga seonduvaid sündmusi?Oktoobrirevolutsiooniks

Millal algas Venemaal kodusõda?1917

Kes olid kodusõja erinevad osapooled?Punased ja valged           

Millised alad olid kodusõja ajal valgete käes?Põhi, lõuna, ida, lääs – enamus.

Millised alad olid kodusõja ajal punaste käes?Pretrogradi ümbrus

Millal lõppes Vene kodusõda?1923

Kelle võiduga lõppes Vene kodusõda?Punaste

Miks valged kodusõja kaotasid?Erinevaid põhjused, kuid nad ei otsinud endale liitlaseid näiteks balti riikide ja teiste rahvaste seast.

Iseloomusta NEPi .Töölisklassi tugevdamine ja tööliste huvi tõstmine majanduse tugevdamise vastu.

Millal moodustati NSVL ?1922

Millal suri Lenin ?21 jaanuar, 1924

Mida ütles Lenin oma poliitilises testamendis? Et Stalin tuleks poliitikast kõrvaldada

Millal koondas Stalin võimu NSVLis lõplikult  enda kätte?1929

Millega seoses koondas Stalin võimu NSVLis lõplikult enda kätte?Trotski Nõukogude Liidust välja saatmisega

Millised muudatused toimusid NSVLis Stalini valitsemise all majanduses jne 1928-1930. a.? Pandi alus industrialiseerimisele, hakati kehtestama viisaastaku plaane . Sundkollektiviseerimine.                                                                                                                                                                                

Mis põhjustas inimeste massilist hukkumist 1920.-1930.ndate NSVLis? Nälg, raskused vilja varumisega, talupoegadelt konfiskeeriti toit – sundkollektiviseerimine.

Mõisted:
sõjakommunism – Nõukogude riigi majanduspoliitika sõja ajal (1918-1920)
punased – Enamlased, kommunistid
valged – Bolševike vastased
NEP – Uus majanduspoliitika
maailmarevolutsioon – Marksismi teooria eesmärk
NSVL – Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit
 viisaastak – Plaanid viie aasta kaupa, mis nägid ette NSVL möödumist kapitalistlikest riikidest.
industrialiseerimine – Suurtööstuse eelisarendamine
plaanimajandus -  Toodet toodetakse vastavalt riigi plaanile , mitte vastavalt nõudlusele.
 kolhoos – NSVLis põllunduse või kalandusega tegelev majand.
 massiline sundkollektiviseerimine – Talumajapidamiste sundühendamine kolhoosidesse, vilja konfiskeerimine jne.
Suur puhastus – Massiline inimeste hukkamine tugevama riigi nimel
 GULAG – NKVD peavalitsus, mille alluvusse kuulusid vangilaagrid NSVLis.