Demokraatia ja Eesti valitsemiskord Demokraatia: Otsene demokraatia – demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogu kaudu. Osalusdemokraatia – demokraatia vorm, mille puhul rahvas kaasatakse otsustusprotsessi. Osalusdemokraatia võimalused: ⁃ osalemine kohaliku omavalitsuse valimistel ⁃ osalemine Riigikogu valimistel ⁃ erakonna liikmeks astumine ⁃ ajalehes arvamuse avaldamine Referendum ehk rahvahääletus Siirdeühiskond – ühiskonna arenguetapp, mille käigus mittedemokraatlikud võimustruktuurid ja -suhted asendatakse demokraatiaga, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. (saab alguse demokraatliku põhiseaduse alusel toimunud esimeste vabade valimistega ja lõpeb siis, kui demokraatia on juurdunud kõigis eluvaldkondades) Monarhia:(riigi- ja va...
NÜÜDISÜHISKOND tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine TÖÖSTUSÜHISKOND tööstuspöörde tulemusel kujunenud ühiskond, mida iseloomustas tööstusliku tootmise domineerimine majanduses ning tööhõives TEADMUSÜHISKOND ühiskond, kus nii majanduses kui ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi INFOÜHISKOND ühiskond, kus kasutatakse laialdaselt infotehnoloogiat majanduses, valitsmises ja igapäevaelus POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND ehk TEENINDUSÜHISKOND ühiskond, kus kasutatakse massiliselt kõrgtehnoloogiat, hõivatute ülekaal teenindussektoris ÜHISKONNA STRUKTUURI MOODUSTAVAD KOLM PEAMIST SEKTORIT: Esimene ehk avalik sektor riigi ja omavalitsusasutused. Teine ehk erasektor eraettevõtted. Kolmas ehk mittetulundussektor kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused. ...
Rahvastik on inimeste kogum, kes elab maakeral (kogu inimpopulatsioon) või mingil kindlal territooriumil (nt mandri, riigi, piirkonna jne rahvastik). Erinevused rahvastikus Kaasasündunud ehk bioloogilised erinevused: sugu, vanus, rass, võimed, orientatsioon Elu jooksul omandatud ehk sotsiaalsed erinevused: haridus, jõukus, maailmavaade, perekondlik staatus Sotsiaal-majanduslikku seisundit määratletakse elatusallika põhjal: töötasu, pension (selline seisund on nt. üliõpilane, töötu, pensionär) Majanduslikud erinevused võivad tekkida ka näiteks inimeste haiguste tõttu (suured väljaminekud rahaliselt raviks). Sotsiaalne kihistumine e stratifikatsioon - inimeste jagamine rühmadesse nt. poliitiline eliit, ametnike liit, ärieliit, loomeeliit, sõjaväeline eliit. Eliit ehk paremik - suhteliselt väike ühiskonnarühm, mis paikneb sotsiaalse stratsifikatsioonisüsteemi tipus. Gini indeks - näitab ühiskonna tulude ebavõrdsust, mida suurem see näitaja...
tulemusel. Föderatsioonil on oma riigipea ja keskorganid föderatsiooni kompetentsi kuuluvate küsimuste lahendamiseks. Unitaar- ehk ühtsesse riiki iseseisvaid riike ei kuulu. Unitaarriigil on tsentraliseeritud riigivõimu- ja valitsemisorganid ning ühtne seadusandlus, territoorium on jagatud haldusüksusteks, milledel ei ole iseseisvust, vaid on keskse riigivõimu kohalikud esindused. Tänapäeval on enamik riike unitaarriigid. Vt LISAD Eesti on riiklikult korralduselt ühtne ehk unitaarriik. Riik sätestab territoriaalse halduskorra (maakond, vald). Tsiviilühiskond ehk kodanikuühiskond. Esimestena rääkisid tsiviilühiskonnast T. Hobbes, J.Locke ja G.W Hegel, nad eristasid organiseeritud ühiskonda, mille suhtes riik valitseb. See on analüütiline kontseptsioon, kuna tsiviilühiskond ei eksisteeri ilma poliitilise võimuta, ilma riigita. Kodaniku- ehk tsiviilühiskonna peamine tunnus on inimeste vaba koondumine mitmesugusteks ühendusteks
poliitiline ühendus ühiskonna vajaduste rahuldamiseks, mis õiguskorra loomisel ja rakendamisel on oma territooriumil sõltumatu ja rahvusvahelises suhtlemises suveräänne igast muust võimust. 2) Erinevad riigivormid: monarhia riigivalitsemisvorm, mille puhul riigipeal on harilikult eluaegne ja pärilik võim; vabariik riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid valib rahvas või moodustab need parlament; unitaarriik lihtriik, millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustega üksusi; kohalik omavalitsus tähendab kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust; föderatsioon liitriik, koosneb autonoomsetest osariikidest, kes osa riigivõimu on andnud keskvõimu pädevusse. 3) Maailmamajandus, kuidas seda mõõdetakse, mis seda mõjutab ning majanduse
Avatud ja suletud nimekirjad- iseloomustab sellist valimisreeglit partei nimekirjadega valimistel, kus valijal on võimalus partei esitatud kandidaatide nimekirja järjekorda muuta. Erinevalt kinnisest nimekirjast on avatud nimekirja kasutamisel suurem võimalus valituks saada sellel kandidaadi, kes kogub rohkem hääli. Avatud nimekirjadega valimisi kasutatakse enamikus maailma riikides. Demokraatia - rahvavõim; poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu, eksisteerivad kodanikuvabadused ja demokraatlikud õigused Erakond - ideoloogiline poliitiline rühmitis Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, mille korral rahvas teostab oma võimu kaudselt, esindajate kaudu Koalitsioon - riikide v. parteide vaheline (ajutine) liit ühiste eesmärkide saavutamiseks Korruptsioon - ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil; ametiisi...
ees. Nt Eesti, Portugal, Saksamaa, Soome.. 2.1.4. RIIKLIK KORRALDUS LIHT- JA LIITRIIGIS. AUTONOOMIA. Lk 17 - 22 Riikliku korralduse vorm iseloomustab riigi territoriaal-poliitilist struktuuri, näitab, kas riigi territoorium kujutab endast ühtset tervikut või jaguneb üksikuteks suhteliselt iseseisvateks üksusteks, teisisõnu, iseloomustab riigivõimu territoriaalset organisatsiooni. - Unitaarriik ehk lihtriik - Riik on territorial-poliitiliselt ühtne tervik. Territoorium jaguneb vaid haldusterritoriaalseteks üksusteks(provints, kubermang, oblast), millel on oma juhtimisorgan. - Föderatsioon ehk liitriik Riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised(föderatsiooni subjektid). Eri nimetused: liiduvabariigid, osariigid, maad, provintsid, kantoid jne.
DEMOKRAATIA riik, kus võimul rahvas · Otsene rahvas osaleb otseselt otsustamises · Esindusdem. otsustajateks rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Nt: kõik praegused dem. riigid Monarhia veresuguluse alusel päritav ainuisikuline võim · Absoluutne e. piiramatu kogu võim kuulub ühele valitsejale. Nt: Bahreini emiraat · Konstitutsiooniline e. piiratud monarh + parlament. Nt: GB, SWE, NOR Vabariik valitav võim, riigipeaks president EESTI PARLAMENTAARNE DEMOKRAATIA Võimude lahusus seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim Parlamentaalne korraldus rahvas valib otsestel valimistel parlamendisaadikud Presidentaalne korraldus rahvas valib otse nii parlamendi kui presidendi Föderaalriik piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus. Nt: RUS, USA, GER Unitaarriik kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika. Nt: GB, FIN, SWE, NOR, EST Õiguskantsler kontrollib põhiseaduse ja seadu...
Parlamentaarne vabariik parlamentaarne võimukorraldus rajaneb parlamendivõimu ülimuslikkusel. Riigipea on vaid esindusfunktsioon. Valitsus on parlamendi poolt ametisse nimetatud ja parlamendi ees aruandekohustuslik. Nt. Mongoolia, Eesti. Presidentaarne vabariik riigipea on ühtlasi valitsuskabineti juht ja enamasti kodanike poolt otse valitud. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt ning ei ole parlamendi ees aruandekohustuslik. Nt. USA ja Indoneesia. Riigikorralduse vormid: unitaarriik sisemiselt korralduselt ühtne. Föderatsioon koosneb autonoomsetest osariikidest (USA). Konföderatsioon ühendus, mille liikmesriigid on säilitanud suveräänsuse. SRÜ (sõltumatute riikide ühendus) Protektoraat territoorium, mis on suveräänse riigi kaitse all. Monaco Vürstiriik (Prantsusmaa) , San Marino Vabariik (Itaalia). Demokraatia: liberaalne riik demokraatlik õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste
Ühiskonna õpetuse I perioodi arvestus 12.klass 1. Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Nüüdisühiskonna tunnused: 1) ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus 2) tööstuslik kaubatootmine 3) rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises 4) vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus 5) inimõiguste tunnustamine Riik- organiseeritud inimkogu, kes elab ühel maal ja on seotud ühe võimuga Riigi tunnused: 1) rahvas 2) territoorium 3) avalik suveräänne võim 4) riigi otsused kõigile siduvad 2. Millega tegelevad sotsioloogid: inimestevaheliste suhetega, inimestevaheliste sidemetega, kollektiivse identiteedi, ühiskonna mõju inimesele 3. Ühiskonna struktuur: Avalik sektor, Erasektor, Kolmas sektor 4. Jätkusuutlikkus: Praeguse põlvkonna vajaduste rahuldamine tulevaste põlvkondade sarnaseid huve ohtu seadmata Jätkusuutlikuse dimensioonid: 1) demograafiline (et ühiskond ei sur...
võimu. 20. Õigus Õgust kui sotsiaalsete suhete spetsiifilist reguleerimisvahendit iseloomustab rida spetsiifilisi tunnuseid: · käitumisreegilte kogum · riigi poolt kehtestaud normide kogum · väljendub riigi tahe · Üldkohustuslike normide kogum · Täitmine tagatakse riigisunniga · peab vatama ühiiskonna õiglustundele 21. Riiklik korraldus iseloomiustab riigivõimu territoriaalset organisatsiooni. Unitaarriik e lihtriik on riik, mis on territoriaal-poliitiliselt ühtne tervik. Tema koosseisu ei ole suhteliselt iseseisvaid riike või riiklikke moodustisi. Föderatsioon ehk liitriik on riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised. Fõderatsioonid on enamasti suurriigid. 22. Ostu-müügileping Ostu-müügi leping on ilmselt kõige levinum lepingu vorm. Ostu-müügi lepingu järgi
Sotsiaalne sidusus mõiste, millega kirjeldatakse ebavõrdsuse määra ning sotsiaalsete suhete ja sidemete tugevust ühiskonnas. Sidususe saavutamiseks on kaks peamist eesmärki: 1)ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine 2)sotsiaalsete suhete, sidemete ja suhtlemise tugevdamine. Euroopa Nõukogu näiteks aga kasutab järgnevat mõistet: "Sotsiaalse sidususe all mõistame ühiskonna võimekust tagada oma kõigi liikmete heaolu, vähendada erinevusi ja vältida polariseerumist. Sidus ühiskond koosneb üksteist toetavatest vabadest inimestest, kes saavutavad oma ühiseid eesmärke demokraatlikult." Sidusa ühiskonna komponendid: 1. Sotsiaalne kaasatus. Praktiliselt kogu Eesti elanikkond osaleb väärtuste loomisel ja nende tarbimises, aga ka ühiskonnaarengu kujundamisel. Indikaatorid: Gini indeks, tööhõive määr, töötava rahvastiku ja kogurahvastiku suhtarv, allpool vaesuspiiri elavate leibkondade osakaal, tervisekindlustusega haaratud ...
Ühiskond, riik ja õigus 1) Riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus võrreldes riigivõimuga on lihtsam. Võib väita et riigieelses ühiskonnas tuldi enda juhtimisega ise toime ehk niiöelda kogukondlike vahenditega. Sugukonna käitumist juhtisid nende enda poolt ksutusele võetud tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna seas paljude põlvede jooksul. Riigil aga tekkis pealiku ümber lähikond kes hakkas tegelema sammuti ühiskonna juhtimisfunktsoonidega.(riigi aparaadi algkuju) ehk ühiskonnast eraldunud avalik võim. Elanikkond muutus paiksemaks, veresugulus rajanev võimukooslus asendus territoriaalsega. 2) Tava on käitumisreegel, mis on täitmiseks kohustuslik ja mille kohustuslikkus tuleneb tema pikaajalisest ja paljukordsest kasutamisest. Taval on nii positiivne kui neg. Aspekt. Nimelt positiivne seisneb selles et tavanormide täitmine tagatakse harjumuse jõuga, selleks ei tule kasutada sunni aparaa...
Mongoolia, Eesti) Presidentaalne – riigipea valitsuskabineti juht ja enamasti kodanike poolt otse valitud. (USA, Indoneesia) Konstitutsiooniline – monarhi võim on piiratud põhiseadusega ja tal on esindusfunktsioon. Riigi toimimist juhib valitsus. (Suurbritannia, Tai) Absoluutne – monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. (Katar, Vatikan) Riigikorralduse vormid: Unitaarriik – üksainus kõrgema võimu keskus. (Jaapan, Eesti) Föderatsioon – liitriik, keskvõim vastutab tavaliselt ühtse välis-, kaitse ja rahanduspoliitika eest (Saksamaa, USA) Konföderatsioon – Riikide liit ühiste, tavaliselt välis-,kaitse- ja majanduspoliitiliste eesmärkide realiseerimiseks. Suveräänsus säilitatud. (Euroopa Liit) 14. Võimu iseloom – demokraatlikud ja diktatuuririigid.
* suveräänne (iseseisev riigivõim) * majanduslik tegevus, tihti ka oma rahaühik * transpordisüsteem * sotsiaalsüsteem, sh haridussüsteem * valitsus, mis pakub avalikke teenuseid ja teostab vastavate institutsioonide (nt politsei) kaudu kontrolli riigi territooriumi üle * rahvusvaheline tunnustus * tegutseb ühiskonna heaolu ringvoolu suunamisega Tänapäeva riigi peamised struktuurivariandid: konföderatsioon, föderatsioon ja unitaarriik. Riigivalitsemise peamisteks vormideks on monarhia ja vabariik. MONARHIA *absoluutne monarhia -valitsejal piiramatu võim *konstitutsiooniline monarhia -seadusi võtab vastu parlament, valitseja tegutseb põhiseaduse alusel VABARIIK *Parlamentaarne vabariik -peamine otsustusõigus on parlamendil, valitsus vastutab parlamendi eest *Presidentaalne vabariik -president nimetab ametisse valitsuse -valitsus vastutab presidendi ees RIIGI ÜLESEHITUS *Föderaalriik
- Elluviimine - Hindamine 100. Millist poliitika kujundamise protsessi osa hõlmab Eastoni mudeli must kast? - Otsustamist - Sõnastamist 101. Milliste tunnuste alustel defineeritakse riiki õiguslikus käsitluses? - Rahvas - Maa-ala - Kõikide Montvideo konventsiooni tunnuste kaudu 102. Mida tähendab mõiste suveräänsus? - Ülimat otsustusõigust riigi territooriumil 103. Riigi territoriaalse korralduse põhitüübid on: - Unitaarriik - Föderatsioon - Konföderatsioon 104. Mornse riigi tunnuste hulka kuuluvad: - Suveräänsus - Maksustamine - Kodakondsus 105. Absoluistliku riigi tunnused on: - Bürokraatia - Maksusüsteem 106. Kõige levinum riigi territoriaalse korralduse tüüp maailmas on: - Unitaarriik 107. Põhiseaduslikkus .. - Tähendab põhiseaduse mõtte ülimuslikkust - On modernse riigi üks põhitunnuseid 108. Kuidas on omavahel seotud valimisõigus ja maksud?
president 2. Monarhia – iseloomustab suguluse alusel päritav ainuisikuline võim. Jaguneb omakorda kaheks: o Absoluutne monarhia – piiramatu kuningavõim, kogu võim ühel isikul o Konstitutsiooniline e parlamentaarne e piiratud monarhia – kuningas jagab võimu parlamendi ja valitsusega, on olemas põhiseadus 13) Riigi korralduse vormid. Riigi korralduse vormid: Unitaarriik – ühtne riik, millesse ei kuulu iseseisvaid osi. Riigil ühtne seadusandlus, võimu- ja valitsusasutused. (Eesti) Föderatsioon e liitriik – riik mille osad on suhteliselt iseseisvad. Osariikidel laialdased õigused. Välispoliitika ja julgeolek on rangelt ühtne ja keskvõimu kontrolli all. (Ameerika Ühendriigid) 14) Põhiseaduse mõiste. Eesti põhiseadused. Praegu kehtiva Eesti Vabariigi
Presidendil on esindus funktsioon ainult. Tal puudub seadusandlik päsevus. Eesti on tüüpiline parlamentaarne vabariik. Riiklik korraldus – riigi territorial poliitiline ülesehitust riigi koostis osade õiguslikku ja poliitilist staatust ning nende omavahelise ja riigi keskvõimuga kujundatud suhtlemis põhimõtteid ehk kas riigi territoorium on ühtne tervik või jaguneb suhteliselt iseseisvateks üksusteks. Traditsiooniliselt eraldatakse riikliku korralduse 2 erivormi: Unitaarriik ehk lihtriik – riik, mis territorial poliitiliselt on ühtne tervik. Föderatsioon ehk liitriik – riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised ehk föderatsiooni subjektid. Föderatsiooni subjektid kannavad erinaveid nimesid (näiteks USA-s osariigid) Konföderatsioon – riikide liit, mis luuakse mingi ühise eesmärgi saavutamiseks ja mille struktuurorganid ja nende moodustamise kord määratakse kindlaks rahvusvahelise õiguse normidega.
Ühiskonna kt 1 Mõisted Ühishüve – Hüved, mis on mõeldud kõigile kasutuseks (haridus, tänavavalgustus, teed) Anarhism – Riigi ja valitsuse kaotamine/puudumine Tööstusühiskond – Tööstuspöörde tagajärjel tekkinud ühiskond, kus suurem osa inimesi töötab tootmisalal Tööstuslik pööre – Üleminek põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele. Vabrikute suur levik ja linnastumine Agraarühiskond – Külaühiskond, kus enamik inimesi teeb põllutööd Postindustriaalne ühiskond – Ühiskond, kus enamik inimesi töötab teenindussektoris Infoühiskond – Tänapäevane ühiskond, kus maksab oluline info ning selle liikumine Riik – Organiseeritud kogukond (territoorium, rahvas, võim) Vabariik – Valitsevad rahva poolt valitud isikud ning esindavaks isikuks on president Monarhia – Riigivõim, kus riigipeaks saab pärilikul teel (kuningas/kuninganna) Unitaarriik – Kõrgema võimu keskus Föderaalriik – Liitriik, mille haldusüksustel on sam...
Ühiskond · Inimeste olemasolu viis. · Koosneb inimestes, ei saa olla inimest ühiskonnata. Ühiskond suurte inimhulkade korrastatud eluviis. Ühiskonna struktuur ja kujunemine · Ürgkari ellujäämiseks oli vaja koos tegtseda(hetkevajadustest sõltuv võim) · Sugukond võimusuhted püsivamad(elukorraldus põhines veresugulusel) · Territoriaalne kogukond tööjaotus perekondlike sidemete tähtsuse vähenemine, territoorium rolli kasv. Riik · Võimu ja valitsemisasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil, teostades võimu alaliste institutsioonide kaudu a) Lepinguteooria b) Orgaaniline teooria a) Võimuteooria · Territoorium · Elanikkond · Suveräänsus Poliitika ressursside jagamine, õigusnormide kehtestamine ning konfliktide lahendamine võimu omavate institutsioonide poolt oma taotluste elluviimise eesmärgil. Ühiskonnaelu tasandid · P...
2. DEMOKRAATLIK VALITSEMINE Demokraatia rahvavõim, rahvavalitsus e. riik, kus on võimul rahvas. Otsene demokraatia rahvas osaleb otseselt otsustamises Esindusdemokraatia selline riigikorraldus, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Monarhia päritava võimuga riik; veresuguluse alusel päritav ainuisikuline võim. Absoluutne monarhia riik, kus kogu võim kuulub ühele valitsejale Konstitutsiooniline monarhia monarh jagab võimu rahva poolt valitud parlamendiga ja tegutseb konstitutsiooni raames. Vabariik valitava võimuga riik. Õigusriigi põhimõtted: 1) kogu valitsemine käib seaduste järgi 2) kõik inimesed on seaduse ees võrdsed 3) võim pole koondunud ühe inimese kätte 4) võim on avalik 5) eraelus on inimene vaba ja seadusega kaitstud omavoli ning tagakiusamise eest 6) poliitika on humaanne, st et esikohal on inimese huvid 7) poliitika ajamisel arvestatakse ka vähemuste huve. Autoritaarne riik pole ...
Avalik õigus Riigiõigus Hms · Ps Pr · Valits korraldus · Põhiõigus (õppik Taavi Annus) (usa varasema kohtu praktikad) (Eesti ehk Saksa kohtususteem seadustikust) Õigus Eestis Avalik õigus (avalikud huvid)Riigiõigus Era õigus(era isik,fusiline Haldusõigus,karistusõigus isik,juridiiline isik nad on võrdsas) Finantsõigus Autoriõigus,asjaõigus,pereõigus,päri Meenetlusõigus Õigus,ühinguõigus,äriõigus) Õigus peab olema´- õiglane,eesmärgi pärane,kindel Rahvas-inimesed ühendus mis koosneb harilikult sama etnilise päritolu, keele, religiooni või kultuuriga ini...
ÜHISKOND 1.1 sotsioloogia Ühiskond-kollektiivsel identiteedil põhinev suhtumine Kollektiivne identiteet-ühtekuuluvustunne, mis jagab ühesuguste rahvuslike, kultuuriliste, religioossete, ajalooliste, majanduslike ja/või poliitiliste väärtushinnangutega inimesed Sotsioloogia-teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid Sotsioloogia peamised uurimisteemad: Kuidas toimub inimeste omavaheline suhtlemine? Mismoodi on inimesed omavahel seotud? Kas inimeste omavahelised suhted moodustavad sotsiaalseid institutsioone? Milline on inimeste kollektiivne identiteet? Kuidas muudab sotsiaalne suhtlemine ühiskonda? Kuidas mõjutab ühiskond inimese tegevust? Mittemajanduslik ühishüve-efektiivselt toimuv tervishoiu ja haridussüsteem, kodanike julgeoleku tagavad politsei, kaitsevägi Majanduslik ühishüve-kaup või teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta; riiklik või munitsipaalmeedia ( televiisor, ...
sotsiaalse heaolu kindlustamine,tähtsaimaks osak on riik.Era sektor- tulundussektor,põhiülesanne on ühiskonnas kasumi toomine. Riigi mõiste. Riigiks nimetatakse võimu ja valitsemisasutuste süsteem,mis eristub kodanikuühiskonnast ja erasfääridest. Riigivõimu tunnused.Kõigile riigivõimudele on iseloomulik,et:nad toimivad kokkulepitud reegleid järgides,nad on suveräänsed(sõltumatud),nad on legitiimsed,neil on õigus luua seadusi. Tänapäeva riigikorralduse vormid: ühtne ehk unitaarriik, liitriik ehk föderatsioon, konföderatsioon. *Ühtne e. Unitaarriik(ühtne riik)-riigiehituse vorm,milles vastupidiselt föderatsioonile ja konfederatsioonile puuduvad alamad ,autonoomsed või suveräändes(sõltumatud) riiklikud üksused. * Liitriik- liitriik,mis tekib riigiõigusliku akti alusel,konstitutsiooni vastuvõtmise tulemusel.Föderatsioonil on oma riigipea ja keskorganid föderatsiooni pädevuse kuuluvate küsimuste lahendamiseks.Annab riigi osadele mõningaid
,,Sest Eesti Vabariik ei ole ju parlament või ministeeriumid see on rahvas, kes on haaranud ohjad, et üheskoos kanda hoolt oma elu, ühiste väärtuste ja parema homse eest." -Sotsioloogilisele. 4.Millisele riigi käsitlusele viitab järgmine väide: ,,Võrreldes teiste riikidega kulutame loodus-, täppis- ja tehnikateadustele rohkem, aga tulemused on kehvemad." -Struktuur- funktsionaalsele. 5. Riigi territoriaalse korralduse põhitüübid on unitaarriik, föderatsioon ja konföderatsioon. 6. Modernse riigi tunnuste hulka kuuluvad suveräänsus, maksustamine ja kodakondsus. 7. Millised tunnused on absolutistlikud riigil? -Bürokraatia ja maksusüsteem. 8. Kõige levinum riigi territoriaalse korralduse tüüp maailmas on unitaarriik. 9. Põhiseaduslikkus tähendab põhiseaduse mõtte ülimuslikkust ja on modernse riigi üks põhitunnuseid. 10. Kuidas on omavahel seotud valimisõigus ja maksud? -Maksu maksjad hakkasid nõudma
1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Avalik võim- seadusandlik,täidesaatev,kohtuvõim. Territoorium-riigipiiriga piiratud maismaa,territoriaal-ja siseveed, õhuruum nende kohal,maapõu nende all,atmosfääris asuvad riigi lennu-ja kosmoseaparaadid,kauba-ja reisilaevad avamerel riigi lipu all,sõjalaevad. Rahvas- kodanikud,kodakondsuseta isikud. 2. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia,vabariik. Persident on täidesaatva riiigivõimu tipuks,teine aga rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. 3. Millised on riikliku korralduse vormid?unitaarriik,föderatsioon. 4. Mida mõistetakse poliitilise reziimi all? See kujutab endast poliitilise võimu teostamise meetodite kogumit,mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist yhiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega. 5. Mis on riigi funktsioonid? Riigi tegevuse p...
Valitsemine Demokraatia on piiratud valitsemine, sest võimu teostatakse ja piiratakse seadustega. Demokraatia põhineb rahva suveräänsusel. Demokraatlikus riigis on võimud lahus ja tasakaalus. Presidentalism/Presidentaalne Vabariik (USA, Mehhiko, Argentiina, Egiptus, Gruusia) president on riigipea ja valitsusjuht (peaminister) USA: on liitriik, mis koosneb 50 osariigist ja Columbia Föderaal ringkonnast, kus asub Washington. Igal osariigil on oma seadusandlus, parlament, valitsus, kuberner ja kohtud. Riigil on ka üks üldine põhiseadus, mis võeti vastu 1787. Edaspidi on tehtud vaid täiendusi. Seadusandlik võim kuulub Kongressile, mis koosneb 2 kojast. Esindajate koda valitakse 2 aasta tagant. Iga osariik on esindatud vastavalt rahvaarvule. Senat osariikige esinduskogu. 2 aasta järel valitaks 1/3 senaatoreid uuesti. Igal osariigil on senatis 2 kohta. Seaduse vastu võ...
Riik on suveräänne institutsioon, millel on õigus kasutada jõudu tema territooriumil asuvate inimeste suhtes. Ei ole, kui tal pole olemas eelnimetatud omadusi ning ka teised riigid peavad teda tunnnustama iseseisva riigina, selleks, et see kuningriik saaks olla riik. 22. Mis iseloomustab riigivalitsemise vormi ja mis riigikorralduse vormi? Riigivalitsemise vorm Kas riik on vabariik(parlamentaarne/presidentaalne)/ monariha(absoluutne/ konstitutsiooniline) Riigikorralduse vormi kas riik on unitaarriik, föderatsioon või konföderatsioon 23. Milline riigivalitsemise vorm on oma olemuselt demokraatiat välistav? Põhjendage vastust. Diktatuur, sest seal on võim ühe inimese/erakonna kätte langenud ning teisitimõtlejad kõrvaldatakse tihtipeale vahendeid valimata. 24. Mida tähendab rahvaste enesemääramise õigus? Kas seda saavad kõik rahvad kasutada? Põhjendage vastust? Rahval on õigus luua oma riik. Kindlasti ei saa seda kõik rahvad kasutada, see sõltub
1.1 1. Mis on kollektiivne identiteet? - Rahvuslikel, kultuurilistel, religioossetel, ajaloolistel, majanduslikel ja/või poliitilistel väärtustel ja eesmärkidel tuginev ühistunnetus, ,,meie". 2. Ühiskonnaelu tasandid. - *Mittemajanduslik hüve (kodanikuühiskond): 1)Ühistasand => Valitsemine. >>> valitsusasutused; sise- ja välisjulgeoleku tagamine; majanduselu ja õigusemõistmise korraldamine(valija, õpilane, parlamendisaadik, ametnik jne) 2)Eratasand => Eraeluline tegevus. >>> pere- ja sõpruskond; huvist ja maailmavaatest tingitud vabatahtlikud, organisatsioonid ja huvigrupid (laps, lapsevanem, vend, sõber jne) *Majanduslik hüve (riigi osalus eraettevõtluses): 1)Ühistasand => Riigi ettevõtlus. >>> täielikult või osaliselt riigi omanduses olevad äriettevõtted (tarbija, riigiettevõtte juht või töötaja jne) 2) Eratasand => Eraettevõtlus. >>> erakapitalil põhinev teenindus- ja tootmisettevõtted ning finantsasutused (omani...
Konstitutsiooniline (piiratud) monarhia kuningas ei valitse üksi Vabariik riik, kus riigivõimuorganid on valitavad (st. Võim pole päritav). Parlamentaarne riik riik kus parlament ja valitsus on omavahel tihedas sõltuvuses. Riiki juhib valitsus eesotsas peaministriga Nt. Eesti, Soome. Presidentaalne riik riik, kus valitsust juhib, reaalset võimu omab president Nt. USA, Soome Riigi territoriaalne korraldus 1. Unitaarriik (nt. Eesti; Läti; Prantsusmaa) kohaliku elu määrab peamiselt keskvalitsuse poliitika. 2. Föderaalriik (nt. USA; Saksamaa; Venemaa) piirkondadel on oma elu korraldamisel suur vabadus. Demokraatliku valitsemise põhimõte 1) Võimude lahusus ja tasakaalustatus 2) Võim on avalik ja kontrollitav 3) Võim seisab rahvale võimalikult lähedal Punkt 1 tähendab, et võim on jagatud mitme asutuse ja ametikandja vahel, kes kontrollivad
Konstitutsioone Absoluutne Monarhi võim on piiratud põhiseadusega, Monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub nii pigem esindusvõim, riigi igapäevaelu juhib seadusandlik, täidesaatev, kui ka kohtuvõim. ""((/-2valitsus ja seadusloomega tegeleb parlament Rootsi, Norra, Taani, Hispaania Saudi Araabia, Brunei, Katar Andorra on ainus valitava monarhiga riik. UNITAARRIIK . FÖDERATSIOON . KONFÖDERATSIOON . Riik, kus on üksainus Liitriik, mille haldusüksustel Riikide liit ühtse , tavaliselt kõrgema võimu keskus. on mõningad iseseisva riigi välis-, kaitse - ja Mõnikord võib esineda tunnused, st suur majanduspoliitiliste eristaatuse või siseminse otsustamisõigus. Liitriigi eesmärkide saavutamiseks. omavalitsusega piirkondi
Dem okra atlik valitse min e ja selle m õisted. 1. Laiem alt táhen d a b demokraatia elustiili või váhe m alt kindlaid váártusi ja suhtle mi s p õ hi m õtteid. S e e táhen d a b, et inime st e huve arve stataks e ja kõigil on võimalu s osal e d a asjad e korralda mi s e s .K o nkr e et s e m a lt m õistetaks e de m o kr a atia all teatud kindlat valitse mi sk orraldu st.S e e g a se e táhen d a b rahvav õimu ,rahvavalitsu st ehk riiki kus võimul on rahvas! S e e sõn a tuleb kre ek a ke el e st , kus de m o s táhen d a b rahvast, kratos aga võimu! 2. Otsenedemokraatia riigikorraldu s,ku s rahva s ots e s e lt osal e b otsu sta mi s el. Esindusdemokraatiariigikorraldu s,ku s otsu stajatek s on rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Tánapá e v a de m o kra atlikud riigid o...
Täidesaatev võim on peaministril. Rahvas valib tavaliselt parlamendi ja parlament omakorda valib presidendi. Parlamentaarses vabariigis on täidesaatva ja seadusandliku võimu kokkusulamine; valitsus püsib parlamendi toetusel. Peaminister on kabinetis/valitsuses "esimene võrdsete seas". 12. Iseloomusta unitaarset ja föderatiivset riigikorraldust. Too näiteid? unitaarriik: kogu legitiimne võim on keskstruktuuridel selge hierarhia sisaldab ka sõltumatuid omavalitsusi föderatsioon: (USA; Saksamaa) kompromiss unitaarriigi ja konföderatsiooni vahel püsiv ühtne liitriik kui territoorium on liiga suur, et mahuks unitaarse kontrolli alla seob ühine ajalugu/ huvid/sihid jms plussiks: ressursside ja võimu koondumine hoides samas piisavat sõltumatust 13. Iseloomusta parlamentaarse valitsuse erinevaid tüüpe?
Riigil on jõumonopol. Struktuurfunktsionaalne vaatenurk Riik on organiseeritud institutsionaalne masin poliitiliste otsuste elluviimiseks (väärtuste autoriteetseks jagamiseks üldistes huvides /ühiskonna heaks). Riigivormid Valitsusviis: monarhia (põhiseaduslik ja piiramatu e. absoluutne) ning vabariik (parlamentaarne või presidentaalne) Usuline alus: ilmalik riik vs. riigikirikuga riik vs. teokraatlik riik vs. kirikuriik Geograafiline jaotus: unitaarriik e. üksikriik, föderatsioon e. liitriik ja konföderatsioon e. riikide liit Monarhiatel ka: personaal- ja reaalunioon Riik ja ühiskond Jessop: ühiskonnastamise projektid toodavad ühis- konnatulemeid (society effects) ja riigistamise projek-tid riigitulemeid (state effects). Contingency Pluralism: riigi toodab toimijate vastastikmõjutamine Marksism: riigi toodab eesõigustatud kihtide tegevus oma eesõiguste säilitamiseks Liberalism: ühiskonna loob leping
Ühiskond I periood Ühiskonna struktuur: • 1. ehk avalik sektor (Riik) • 2. ehk erasektor (Eraettevõtted) • 3. ehk mittetulundussektor (MTÜ, SA) Ühishüve Mittemajanduslik Majanduslik • Haridus ja tervishoid • Riigimeedia • Politsei ja kaitsejõud • Teed ja tänavad • Kohus • Ühistransport • Jne Ülesanne G: 17. Kas RMK on Eesti kodanikkonna ühishüve? Põhjenda. Jah, kuna RMK poolt tehtav mõjutab kõiki Eestis elavaid inimesi ja ka turiste. Näiteks võimaldab RMK töö säilitada metsaloodust, pakkuda tasuta puhkevõimalusi jne. 18. Too kaks näidet selle kohta, mille põhjal võib väita, et RMK tegevus loob majanduslikke ja mittemajanduslikke ühishüvesid. Põhjenda. Majanduslikud ühishüved: • Teede rekonstrueerimine looduskaitsealadel • Tasuta puhkevõimaluste ...
majoritaarsed valimised + majoritaarne valimine proprtsionaalse võrdsustusega: majoritaarsetes ringkondades võrdustatud valimisest ehk proprtsionaalsest varunimekirjadega ehk liidumaades võivad valijad anda oma hale täielikult või osaliselt ühele kandidaadile või jaotatda oma hääled mitmete kandiaatide vahel, sest mõnigates ringkondades on valijatel 3 häält ning vahel rohkemgi vastavalt jaotatavatele kohtadele. Leedu- unitaarriik, jaotub maakondadeks, mis jagunevad munitsipaliteediks st rajoonideks ja linnadeks. Need veelgi madalamteks üksusteks asulateks, linnaosadeks. 2-tasandiline. Regionaal- maakonda juhib maavanem. Teostab järelvalvet. Maavalitusus on administartsioon. Omavalitsuslik- munitsipaliteet, nõukogu juhib valin teised isikud. Läti- unitaarriik, jaotub munitsipaliteedideks (vallad, linnad, ühendatud KOVüksused) ning rajoonideks ja linnadeks, millel on rajooni status
ÜHISKONNA ÕPETUS Nüüdis ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Et üldiselt hõlmab ühiskonna mõiste inimrühmi kellel on ühesugused arusaamad ja kes teevad koostööd.Oma põhiolemuselt on inimene sotsiaalne olend, seega ka vältimatult mõne inimgrupi liige. Õpetuseühiskonnast lõi Karl Marx ja Friedrich Engels(kapital). Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse inimesesuhted tootmises. Tootmissuhete viis sõltub tööjõu tasemest ,mis määrab oluliselt millised on perekonna suhted üldine eetika kirjandus , kunst jne. Tänapäeval on kahtetüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskond. Avatud ühiskonnas moodustab riik ühe ühikondliku sektori. Liberaalne ühiskond jaguneb: 1. Avaliksektor: riiklik sektor,tagab rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu. 2. Erasektor: kuuluvad ettevõtted, toota kasumit...
Mõisted: Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale ehk monarhile. Advokaat ehk kaitsja jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus Alampalk ehk miinimumpalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta. Ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine Apellatsioon kohtualuse edasikaebus esimese astme kohtust teise astme kohtusse. Astmeline maksusüsteem ehk progresseeruv maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem protsent) makse Autoritaarne riik ehk autokraatia valitsemisvorm, mille puhul riigivõim on ühe isiku käes, puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid Avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused, põhieesmärgiks o...
tarbijakaitseõigus tööõigus Riik ja õigus Riigi tunnused: avalik võim, territoorium, rahvas VP asendab: RK esimees Kodakondsus omandatakse: omandatakse sünniga, saadakse naturalisatsiooni korras Riigivormi mõiste: riigivalitsemise vorm, riikliku korralduse vorm, poliitiline režiim Riigivalitsemise vormid: Monarhia ja vabariik (presidentaalne või parlamentaarne) Riiklik korraldus: unitaarriik, föderatsioon Poliitline režiim: demokraatlik, autoritaarne, totalitaarne Riigi funktsioonid: sise- ja välisfunktsioonid Riigiorgani tunnused: riigivõimualased volitused, õigusaktidega määratud funktsioon, vajalik pädevus, kulud kaetakse riigieelarvest, riigiteenistujad saavad tasu riigilt Riigiorganid: seadusandlik-, täidesaatev-, ja kohtuvõim Õigusriigi tunnused: Võimude lahusus, Üksikisik ja riik on võrdsed õigussubjektid, Riigi allutatus
Nüüdisühiskonna kujunemine Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Nüüdisühiskonda iseloomustavad inimõiguste tunnustamine; vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus; rahva osalemine ühiskonnaelus; selgesti eristuvad ühiskonnasektorid; Agraarühiskonna tunnused: 1. Naturaalmajandus 2. Raha osatähtsus väike või puudub 3. Vahetuskaubandus 4. Peamised tegevusalad põlluharimine ja karjakasvatus 5. Ühiskond on jagunenud seisusteks 6. Linnade osatähtsus väike Industriaalühiskonna tunnused: 1. Tööstuslik pööre; esikohale tõusis tööstuslik tootmine 2. Väikeettevõtted asendusid tehaste ja vabrikutega 3. Tekkis ütlus: "Aeg on raha"- raha osatähtsuse suurenemine 4. Tööaeg domineeris puhkeaja üle 5. Inimesed koondusid maapiirkondadest linnadesse 6. Kujunes linnatsivilisatsioon - linnast sai progressi sümbol Postindustriaalühis...
rahvaesindusorganite ülesandeid täitev nõukogude süsteem. I. Rahvademokraatlik vabariik J. Presidentaalne vabariik kujutab endast riigivalitsemise vormi, mida iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte (nt. USA) K. Parlamentaarne vabariik on riigivalitsemise vorm, mis rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. (nt Eesti) Riiklik korraldus. Unitaarriik ja föderatsioon. Unitaarriik ehk lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervik. Lihtriigi koosseisu ei kuulu iseseisvaid riiklike osasid (osariik, liiduvabariik vms. Igal haldusterritoriaalsel üksusel on oma juhtimisorgan. Unitaarriigil on ainult üks põhiseadus, ühtne õigussüsteem ning ühtne riigivõimu- ja riigivalitsemisorganite süsteem. Föderatsioon ehk liitriik on riik, mille koostisosedeks on liikmesriigid või muud
avaldatud seadused. Paragrahv 4. Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Paragrahv 5. Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Paragrahv 6. Eesti riigikeel on eesti keel. Paragrahv 7. Eesti riigivärvid on sinine, must ja valge. Riigilipu ja riigivapi kuju sätestab seadus. Seega on Eesti parlamentaarne demokraatlik unitaarriik. 2.3. Põhiseadus EV praegu kehtiv põhiseadus võeti vastu 28. juuni 1992. aasta rahvahääletusel. Põhiseadusega on tagatud Eesti Vabariigi õiguslik järjepidevus. Põhiseadus sätestab riigi eesmärgid, määratleb kodanike õigused, vabadused ja kohustused, kirjeldab valitsemise struktuuri, võimuasutuste ülesandeid ja nende moodustamise korda. I peatükk Üldsätted, II peatükk Põhiõigused, vabadused ja kohustused, III peatükk Rahvas, IV
Kursuse eesmärk: ühiskondlike protsesside mõistmine, kodanikuosaluse tähendusest ja vajalikkusest arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Läti, Leedu, Rootsi, Saksamaa, USA. Riigiorganid: parlament, valitsus, president, maavalitsus, teised põhiseaduslikud võimuasutused. Kohaliku omavalitsuse ülesehitus ja ülesanded. EV õigus- ja kohtusüsteem
leiab? ● Vabariik - mittepärilik: 1. parlamentaarne - parlamentarism - Eesti 2. presidentaalne- presidentalism - Ameerika ● Monarhia - pärilik: 1. konstitutsiooniline - Luksemburg 2. absoluutne - Vatikan 9. Riigi haldusliku korralduse vormid, näiteid riikidest, kus üks või teine kasutust leiab? 1. unitaarriik (üks võimukeskus) - Eesti 2. föderatsioon, liitriik (haldusüksustel suur otsustusõigus) - Ameerika 3. konföderatsioon (suveräänsete riikide liit, ühine välis -, kaitse ja majanduspoliitika) - Bosnia ja Hertsegoviina 10. Kas vabariik on alati vaba riik? Riik, mis nimetab ennast vabariigiks, kuid riigis puudub igasugune vabadus, nagu Korea Sotsiaaldemokraatlik Vabariik, ei ole vabariik. 11
EUROAKADEEMIA Kelly Koort Rahvusvahelised suhted Riigi tekkimine Referaat Juhendaja: Tatjana Kalin Tallinn 2015 I Riigi ajalooline areng Lääne riigi ajalugu algab Vana-Kreekast. Platon ja Aristoteles kirjutasid polisest ehk linnriigist, kui inimkonna ideaalvormist, mis suutis rahuldada kogukonna religioossed, kultuurilised, poliitilised ja majanduslikud vajadused. Tänapäevasele riigile on lähedasem Vana-Rooma vabariik (res publica). Res publica oli õigussüsteem, mis määras kõigi Rooma kodanike õigused ja kogustused. 16. sajand, Niccolò Machiavelli ja Jean Bodin. Need autorid käsitlesid riiki kui korra ja stabiilsuse tagajat, mis leidis kehastuse valitseja isikus. Kui Macchiavelli jättis kõrvale valitseja moraalse külje ja keskendus tema tugevusele ning elujõule, siis Bodin leidis, et võimust iseenesest ei piisa, vaid valitsemine peab edasik...
Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks (sügis 2014) Politics- sisend. poliitika võimuvõitlusena (nn päevapoliitika). Policy- väljund. poliitika tegevusalade elluviimine (rakenduspoliitika). Eastoni süsteem- Sisend (huvid ja vajadused) must kast (poliitika kujundamine) väljund (otsused, meetemed). Poliitika- kujundamine. Valitsemine- otsuste elluviimine Valitsemine (government) tsentraliseeritud, hierarhiline, keskmine riiklik kontroll ja juhtimine, rõhk sisendil ja väljundil. Valitsetus (governance) detsentraliseeritud, mitmetasandiline/horisontaalne, paindlik, eneseregulatsioon, rõhk pideval protsessil. Valitsemise rollid: ressursside jagamine- hüvede ja väärtuste jagamine; piirangute ja õiguste kehtestamine- regulatsioon ja seadusandlus; põhiväärtuste kaiste- eksistentsiaalsete dilemmade lahendamine, julgeolek, kord, sots kaitstus. Sotsioloogiline- riik on ühiskonnarühmade kogum, lähtub ühisk. Vajadustes...
Mõisted: Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale ehk monarhile. Advokaat ehk kaitsja jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus Aktsia ehk osak väärtpaber, mis annab valdajale õiguse saada osa ettevõtte kasumist/varast. Aktsionär ehk osanik inimene/asutus, kes omab aktsiaid Alampalk ehk miinimumpalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta. Ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine Apellatsioon kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astme kohtu otsuse peale Astmeline maksusüsteem ehk progresseeruv maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem protsent) makse Autoritaarne riik ehk autokraatia valitsemisvorm, mille puhul rii...
Kontroll Tiibeti välisasjade ja rahanduse üle läks üle HRV-le. 1952 loodi Tiibeti sõjaline piirkond. Ida-Tiibetis algas ühiskonna ümberkorraldamine sotsialistliku mudeli alusel, millega kaasnes ka templite ja kloostrite hävitamine. Tekkisid esimesed vastupanuorganisatsioonid. 17-punktilises lepingus ette nähtud Tiibeti eriline autonoomne seisund kaotati 1954. aastal uue HRV konstitutsiooniga. Uue põhiseaduse järgi sai HRV-st multirahvuslik unitaarriik ja " autonoomsed" piirkonnad loeti riigi lahutamatuteks osadeks. Uue konstitutsiooni vastuvõtmise tulemuseks oli ka Hiina Riiginõukogu resolutsioon "Tiibeti Autonoomse Regiooni Ettevalmistava Komitee" (edaspidi TAREK) loomise kohta. Selle esimeheks määrati Dalai-laama, kui komitee enamus koosnes tiibetlastest, kellest suurem osa võlgnesid oma positsiooni puhtalt Hiina okupatsioonivõimudele. Dalai-laama lootused, et see organ suudaks leida kompromissi Tiibeti
riigid. Marksistlik teooria – lähtub seisukohast, et riigivõimu tekkimiseks on vaja sotsiaalseteks klassideks lõhenemine. Ning selleks et majanduslikult valitsev klass säilitaks oma võimu on vaja luua intsitutsioon, mis kaitseks olemasolevat olukorda. Riigivõim – võimu korraldamise viis väljendub riigivormis, mis hõmab nii valitsemise vormi (monarhia, vabariik) kui ka riigi haldusliku korralduse vormi ( unitaarriik, föderatsioon). RIIGIVALITSEMISE VORMID VABARIIK MONARHIA Mittepärilik võimukorraldus Päriliku võimuga riigikord Parlamentaarne Presidentaalne Konstitutsioonili Absoluutne ne Parlamendil on Riigipea n Monarhia võim Monarh on võimu ühtlasi on piiratud ainuvalitseja,
samastu seda organit täitva füüsilise isiku tahtega, vaid on alati suurema või väiksema kolleegiumi tahe Ajaloolised vormid – aristokraatlik vabariik, demokraatlik vabariik Modernsed vormid – presidentaalne vabariik, parlamentaarne vabariik Usuline alus: ilmalik riik vs riigikirikuga riik vs teokraatlik riik vs kirikuriik Geograafiline jaotus: unitaarriik e üksikriik, föderatsioon e liitriik ja konföderatsioon e riikide liit Unitaarriik ehk üksikriik - riik kui tervik -> maakonnad -> linnad ja vallad nt Eesti Föderatsioon ehk liitriik nt USA, Kanda Riiklus - inimeste poliitiline enesekorraldus riigi vormis Riigi funktsioonid Riigil on funktsioone kokku viis. Esiteks on riigis omavahel seotud võimuinstitutsioonide
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
