Ühiskond (0)

Rahvastik on inimeste kogum, kes elab maakeral (kogu inimpopulatsioon) või mingil kindlal territooriumil (nt mandri, riigi, piirkonna jne rahvastik).
Erinevused rahvastikus
Kaasasündunud ehk bioloogilised erinevused: sugu, vanus, rass , võimed, orientatsioon
Elu jooksul omandatud ehk sotsiaalsed erinevused: haridus , jõukus, maailmavaade, perekondlik staatus
Sotsiaal-majanduslikku seisundit määratletakse elatusallika põhjal: töötasu, pension (selline seisund on nt. üliõpilane, töötu, pensionär)
Majanduslikud erinevused võivad tekkida ka näiteks inimeste haiguste tõttu (suured väljaminekud rahaliselt raviks).
Sotsiaalne kihistumine e stratifikatsioon - inimeste jagamine rühmadesse nt. poliitiline eliit , ametnike liit, ärieliit, loomeeliit, sõjaväeline eliit.
Eliit ehk paremik - suhteliselt väike ühiskonnarühm, mis paikneb sotsiaalse stratsifikatsioonisüsteemi tipus .
Gini indeks - näitab ühiskonna tulude ebavõrdsust, mida suurem see näitaja on, seda ebavõrdsem on tulude jaotus.
Mis põhjustab kihistumist? Raha, majanduslik olukord riigis, ligipääs võimule
Eesti kui Euroopa kõige usuleigem maa
Eestis on mitmekesine religioon , st meil pole juhtivat religiooni, vaid on usuvabadus . Suurem osa eestlasi on ateistid.
Kas haridus on sotsiaal-majanduslik näitaja?
Jah - Paremat haridust omades on suurem tõenäosus tööturule sisenedes tööd saada, samuti eelistavad tööandjad kõrgema haridusega inimesi tööpositsioonidele.
Ei - Hea haridus omab küll positiivset mõju tööd otsides , kuid lisaks sellele on tähtsad ka oskused oma erialal ning sidemed tööturul.
Kõrgklass - ühiskonna kõige jõukam osa, kellel on keskmisest märgatavalt kõrgem sissetulek ja hea haridus ning kes saab lubada endale luksuslikku elustiili.
Keskklass - keskmise sissetulekuga ühiskonnaliikmed, kellel on enamasti kõrgem haridus ja hea erialane kvalifikatsioon
Alamklass - sissetulekud on keskmisest veelgi madalamad ja osa neis elab täielikus vaesuse, vajavad toimetulekuks toetusi ja abi.
Demokraatlikes riikides moodustab keskklass suurima kihi.
Absoluutne vaesus - inimese tulu jääb allapoole riiklikult määratletud vaesuspiiri ning raha jätkub vaid hädavajalikuks.
Suhteline vaesus - inimese elatustase on allpool ühiskonna tunnetatavat keskmist.
Nüüdisühiskond:
Infoühiskond - ID-kaardi olemasolu (võimalik siseneda internetipanka), e-valimine, e- retseptid (haigekassa süsteem),
Siirdeühiskond - riik, kus toimub üleminek ühelt poliitiliselt režiimilt teisele, st diktatuurilt demokraatiale (nt Eesti Vabariigi algusaastatel).
Teadmusühiskond - ühiskond, kus majanduses ja valitsemises kasutatakse teadusuuringute tulemusi st teadlaste abi.
Demograafiline jätkusuutlikkus - ehk rahvastikutaaste probleemid, iseloomustab rahvastiku kogust (kui suur on iive, väljaränne jne).
Sotsiaalne jätkusuutlikkus - eesmärgiks ühiskonna sidusus ja elanike heaolu tõstmine (nt arstiabi kättesaadavus kõigile, haridus)
Majanduslik jätkusuutlikkus - Maakera ressursse ei kasutata kiiremini kui loodus neid taastab, riik piirab seadustega maakera ressursside kasutamist.
Valitsemise jätkusuutlikkus - võimulolijad hindavad samu väärtusi, mida rahvas ning sotsiaalgruppide huvisid tasakaalustatakse, valitsemine on läbipaistev ja kaasav.
Looduskeskkonna jätkusuutlikkus - kindlustada tulevastele põlvedele elu puhtas keskkonnas ning kasutada loodusvarasid kõige efektiivsemalt.
Riigivalitsemise vormid:
Monarhia - eesotsas on üksikisik ( monarh ), kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia, näide: Kanada ) või sümboolne (parlamentaarne monarhia. Näide: Suurbritannia ).
Vabariik - tunnuseks on mittepärilik võimukorraldus, vastandina pärilikule monarhiale. Vabariigiks peetakse riike, mida juhib valitud või mittevalitud riigipea (nt konsul, president ), mitte pärilik monarh.
Presidentaalne vabariik - riigi valitsemise vorm, kus president omab olulist rolli riigiorganite süsteemis. Ta on nii riigipea kui ka valitsusjuht. Peaminister sellises vabariigis puudub. Valitsuse nimetab president sõltumata parlamendist. Näide: Ameerika Ühendriigid
Parlamentaarne vabariik - parlamentarismi vorm, kus riigipeaks on president või riigipea puudub. Riigipeal on parlamentaarses vabariigis reeglina vaid esindusfunktsioon. Näide: Eesti Vabariik
Riigi valitsemisviisid:
Demokraatia - tähendab rahva võimu. Valitsemisvorm , mille puhul rahvas teostab oma kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel.
Otsene demokraatia - riigikorraldus, kus rahvas otseselt osaleb riigiasjade otsustamises. Näide: Šveits
Esindusdemokraatia - riigikorraldus, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad ehk
saadikud. Näide: Eesti Vabariik
Diktatuur - õigusvastane valitsemisvorm, mille puhul üks isik või isikute grupp
on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta.
Totalitaarne diktatuur - valitsemisvorm, mille puhul kogu võim kuulub ainupartei juhtkonnale, kes püüab ellu viia täielikku ehk totaalset kontrolli ühiskonna ja selle liikmete suhtes. Diktaatorlikul võimukasutusel põhineva valitsemisvormiga kaasneb range kontroll kodanike mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle ning sageli toimub inimõiguste rikkumine . Näide: Põhja-Korea
Autoritaarne diktatuur- Autoritaarsed diktatuurid piirduvad võimu koondamisega riigipea kätte ning puudutavad muid eluvaldkondi vähe. Autoritaarne diktatuur ei sea eesmärgiks uue ühiskonna rajamist ja uue inimese kasvatamist, vaid tugineb rahvuslikule ühtsusele ja konservatiivsetele väärtustele. Näide: Konstantin Pätsi valitsus 1930. aastatel Eestis
Võimude lahusus :
Seadusandlik võim - riigi ühiskondliku korralduse pädevus seadusi välja töötada ja vastu võtta. Seadusandlik võim kuulub Riigikogule
Täidesaatev võim - rakendab seadusi ja viib ellu poliitikat. See võim kuulub valitsusele.
Kohtuvõim - õigust mõistev võim
Riigi halduskorralduse põhivormid:
Unitaarriik - ühtne juhtimine ehk keskvõim ja ühtne seadusandlus . Riik on jagatud väiksemateks haldusüksusteks, kuid neil puudub suur otsustusõigus. Näiteks: Eesti Vabariik
Föderatsioon ehk liitriik - alamüksuste ühendus, mille osadel on mõningad iseseisva riigi tunnused. Näiteks: Venemaa
Konföderatsioon - riikide liit, mille eesmärk on realiseerida ühiseid, tavaliselt välis-, kaitse- ja majanduspoliitilisi eesmärke, kus liikmesriigid on säilitanud oma iseseisvuse. Näide: Šveitsi Konföderatsioon
Eesti Vabariik
Riigikogu esimees - Eiki Nestor
Riigikogu kolm tähtsamat ülesannet on vastu võtta seadusi ja otsuseid, teha parlamentaarset kontrolli ning arendada välissuhtlust.
Riigikogu koosseis:
Koalitsioon: Keskerakond, Soltsiaaldemokraatlik Erakond, Isamaa
Opositsioon : Reformierakond, Vabaerakond, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
Mitu erakonda ületas künnise? 6 erakonda
Vabariigi valitsuse moodustavad peaminister ja ministrid. Valitsuse koosseisu kuulub peaminister Jüri Ratas ja 14 ministrit.
Riiklik haldus - 15 maakonda
Eesti omavalitsuse haldusreform: 213 haldusüksuse asemel on 79
Võrumaa haldusjaotus : Antsla vald, Rõuge vald, Setomaa vald, Võru linn, Võru vald