Sotsiaalne sidusus (0)

Sotsiaalne sidusus – mõiste, millega kirjeldatakse ebavõrdsuse määra ning sotsiaalsete suhete ja sidemete tugevust ühiskonnas. Sidususe saavutamiseks on kaks peamist eesmärki: 1)ühiskondliku kihistumise , ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine 2)sotsiaalsete suhete, sidemete ja suhtlemise tugevdamine. Euroopa Nõukogu näiteks aga kasutab järgnevat mõistet: "Sotsiaalse sidususe all mõistame ühiskonna võimekust tagada oma kõigi liikmete heaolu, vähendada erinevusi ja vältida polariseerumist. Sidus ühiskond koosneb üksteist toetavatest vabadest inimestest, kes saavutavad oma ühiseid eesmärke demokraatlikult."
Sidusa ühiskonna komponendid:
1. Sotsiaalne kaasatus. Praktiliselt kogu Eesti elanikkond osaleb väärtuste loomisel ja nende tarbimises, aga ka ühiskonnaarengu kujundamisel. Indikaatorid : Gini indeks, tööhõive määr, töötava rahvastiku ja kogurahvastiku suhtarv, allpool vaesuspiiri elavate leibkondade osakaal, tervisekindlustusega haaratud elanikkonna osatähtsus.
2. Regionaalne tasakaal. Eesti-sisesed regionaalsed erinevused vähenevad, iga Eesti piirkond on leidnud sobiva viisi enda kui elu- ja tööpaiga väärtustamiseks. Indikaatorid: sissetulekute jaotus ja vaesusriski määr regiooniti, koolikatkestajaid ja ülikoolidesse sissesaanuid regiooniti, regionaalsed eelistused elu- ja tööpaiga valikul .
3. Tugev kodanikuühiskond. Riigi ja erasektori kõrvale on kujunenud tegus kodanikeühenduste võrgustik. Kolmas sektor osaleb võrdväärse partnerina nii poliitliste otsustuste kujundamisel kui mitmete (sotsiaalse suunitlusega) teenuste pakkumisel . Indikaatorid: kodanikeühenduste arv ja liikmelisus, kolmanda sektori poolt algatatud seaduseelnõud, kolmanda sektori rahastamise dünaamika.
Eesti ühiskonna sidusust ohustavad tänases olukorras eelkõige:
1. Majandusliku ebavõrdsuse kõrge tase. Gini indeks on Eestis olnud viimastel aastatel ca 0,37, mis on oluliselt lähemal Venemaa kui EL vastavale näitajale.
2. Jätkuv trend Eesti regionaalse tasakaalustamatuse suurenemisele ning perifeersete elupiirkondade «väljasuremisele». Leibkonna liikme netosissetulek 2001. aastal oli Harju maakonnas 33 000 krooni, mitmetes Lõuna-Eesti maakondades alla 20 000 krooni.
3. Mitmete marginaliseerunud elanikkonnarühmade jõudmine olukorda, millest « tagasitulek » aktiivsesse ellu pole enam teostatav. Pikaajaliste töötute osakaal kõigi töötute hulgas on viimasel kolmel aastal olnud järgmine: 2000 – 45%, 2001 – 48,3%, 2002 – 52,8%.
4. Tekkiv trend «ajude äravooluks», mis pärsib mitmete avalikke hüvesid pakkuvate valdkondade ( tervishoid , sotsiaalhoolekanne , haridus jms) jätkusuutlikku arengut.
5. Eesti tööjõuturu raskused kohaneda EL tööjaotusest ja infotehnoloogia arengust tuleneva uue keskkonnaga – töötuse kõrge tase, tööandjate suutmatus pakkuda uusi paindlikke töövorme ja töövõtjate suutmatus neis osaleda. Keskmine tööpuuduse tase on Eestis viimasel kolmel aastal olnud järgmine: 2000 – 13,6%, 2001 – 12,6%, 2002 – 10,3%.
6. Riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste vähene haldussuutlikkus, mis muudab avaliku teenuse sageli ebakvaliteetseks ning raskendab ka finantstoetuste taotlemist EL fondidest.
7. Kolmanda sektori vähene suutlikkus ühiskonnahuvide esindamisel, aga ka töökohtade loomisel ja teenuste ( haridus -, sotsiaalhoolekanne jms) pakkumisel. Tulemusena jääb oluline sotsiaalne ressurss kasutamata.
Soovitav seisund 2030. aastaks
Sotsiaalne kaasatus. Ühiskonna kihistumine on vähenenud, Eesti Gini indeks ei ületa EL riikide keskmist taset, väiksema konkurentsivõimega indiviidide ja toimetulekuraskustes perede jaoks on loodud kolme sektori ühistegevusel põhinevad tugisüsteemid. Sotsiaalhoolekandesüsteem on arenenud tasemeni, kus ühegi olulise elanikkonnarühma sissetulekud ei jää alla EL-is kehtestatud toimetulekumiinimumi. Kvaliteetne tervishoiuteenus on kõigile kättesaadav. Mitte-eestlaste integratsioon on jõudnud tasemele , kus inimese etnilisest päritolust lähtuvad erinevused tööhõives, osalemises poliitikas jms on minimaalsed. Kahe Eesti metafoor on unustatud, selle asemel räägitakse kirjust ja mõnusast Eestist.
Regionaalne tasakaalustatus . Tallinna ja ülejäänud Eestit iseloomustavad olulisemad sotsiaalmajanduslikud näitajad on lähedased. Tööpuuduse tase üheski regioonis ei ületa 8%, tööturu avatust ja paindlikkust tasakaalustab töötururiskide maandamise süsteem. Töösuhetes toimib sotsiaalse partnerluse põhimõte. Loodud on elukestva õppe süsteem, mis pakub tööalast täiendus- ja ümberõpet.
Tugev kodanikuühiskond. Kujunenud on mõjus kolmas sektor , mis pakub mitmeid avalikke teenuseid ning osaleb poliitiliste otsustuste kujundamisel. Kodanike osalusprotsent valimistel on vähemalt EL riikide keskmisel tasemel.
Eesmärgi saavutamise põhimehhanismid
Sihipärane eelarvepoliitika , sh ka tõukefondide vahendite kasutamine. Regionaalset tasakaalustatust suurendatakse perioodi esimesel poolel lisaks Eesti enda eelarvevahendite-põhistele sihtprogrammidele ka EL regionaalprogrammide ja EL Sotsiaalfondi rahaliste vahendite toel. Selle tulemusena arendatakse regioonides välja neile sobiv majandustegevus ning piisavalt tugev infrastruktuur , vähendatakse indiviidide ja perede majanduslikku ebavõrdsust ja sotsiaalset tõrjutust. Oluliseks eesmärkide saavutamise vahendiks on tulupoliitika , mille kujundamisel lähtutakse võrdsete võimaluste ideoloogiast, kuid mida täiendatakse ümberjaotamise põhimõttega selliselt , et Gini koefitsient Eestis jõuaks EL keskmisele tasemele ja alla vaesuspiiri elavate leibkondade osakaal väheneks.
Tööturupoliitika. Tööturupoliitikas on põhirõhk suunatud senistelt passiivsetelt meetmetelt aktiivsetele (ümberõppe ja tööturule tagasipöördumise soodustamine), tööturupoliitikale suunatakse eelarvest vahendeid EL keskmisel tasemel. Haridussüsteemi arendamisel lähtutakse tööturunõudluse ja haridussüsteemi vastavuse põhimõttest, välja kujundatakse elukestva õppe süsteem.
Sotsiaalpoliitika . Tõrjutud ja halvemini toimetulevatele sotsiaalsetele rühmadele on loodud toimivad tugisüsteemid, mis võimaldavad nende osalemist tööturul ning parandavad sellega nende heaolu. Peretoetuste ja haridussüsteemi sotsiaalsete funktsioonide (sotsiaalne rehabilitatsioon ja perekeskkonna ebavõrdsuse kompenseerimine, elukestev täiendus- ja ümberõpe, sotsiaalse toimetuleku õpe), tõhustamise kaudu tõkestatakse vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse põlvest põlve edasikandumine. Tõhusa sotsiaalkindlustuse kaudu välditakse riskirühmade (vanurite, puuetega inimeste, töötute) majandusliku olukorra järsku halvenemist tasemeni, kus nende osavõtt ühiskonnaelust ja kultuurist on vahendite puudumise tõttu tõsiselt pärsitud.
Haldusreform ja partnerluspõhine otsustamine. Oluliseks eesmärkide saavutamise eelduseks on edukas haldusreform, mille tulemusena luuakse suuremad ja haldussuutlikud omavalitsused , mis omavad tugevat eelarvelist baasi ja toimivad koostöös kolmanda sektori organisatsioonidega. Kodanikuühenduste kaudu on poliitika kujundamise protsessi kaasatud erinevad huvirühmad ja lai avalikkus . Olulistele otsustele eelneb nende mõjude mitmekülgne (kaasa arvatud sotsiaalteaduslik) ekspertiis. Tugeva kolmanda sektori tekkimine eeldab senisest oluliselt suuremat riigi toetust sellele nii rahaliste vahendite (maksusoodustused jmt) kui ka koolituse ja arendustegevuse näol.
Inimese igapäevast elu ja toimetulekut puudutavaid poliitikaid (haridus-, eluaseme -, sotsiaal- ja keskkonnapoliitika ) nimetatakse avalikeks. Siit tuleb ka termin poliitikavaldkonna tähistamiseks – avalik sektor. Avaliku sektori alla mahuvad riigi- ja omavalitsusasutused koos töötajaskonnaga: samuti riigi käsutuses olev raha ja vara.(ERR, Võru linnavalitsus , Eesti Kohus) Erasektori moodustavad kõik eraomanduses olevad ettevõtted. Kuna majanduse eesmärgiks on saada tulu, siis kasutatakse ka mõistet tulundussektor . Tegevus, mis on loomult sotsiaalne ehk ühiskondlik ja pole suunatud kasumi saamisele ega võimu teostamisele, kuulub mittetulundussektorisse. Sageli kasutatakse niisugusel puhul ka terminit kodanikuühiskond. Kodanikuühiskonnaks nimetatakse avaliku elu III sektorit , mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone ja –ühendusi. (Võru Loomade varjupaik, Eesti Noorteühenduste Liit, Tartu Varjupaik, PETS MTÜ)
Iga inimese minakonseptsioon sisaldab personaalset e isiklikku identiteeti (enda füüsiliste, intellektuaalsete ja väärtuseliste isiksuseomaduste määratlus) ja sotsiaalset identiteeti (enda tajumine mingi sotsiaalse grupi liikmena: mees/naine, õpilane, eestlane, eurooplane , Maa elanik jne)
RIIK
1)KOOSTISOSAD: Rahvas, territoorium , suveräänne võim
Etniline vesi seadusandlik e parlament
Poliitiline õhuruum täidesaatev e valitsus
kohtuvõim
2)KORRALDUSE VORMID: Lihtriik( unitaarriik ), liitriik (föderatsioon), riikide liit e konföderatsioon
3)VALITSEMISE VORMID: Monarhia , vabariik
1)absoluutne 1)parlamentaarne(Eesti)
2) konstitutsiooniline ( Suurbritannia , 2) presidentaalne (USA, Mehhiko )
Norra, Belgia, Rootsi)
* teokraatia
4)VALITSEMISE VIISID(VÕIMU ISELOOM): Demokraaia, diktatuur
Liberaalne , autoritaarne, totalitaarne
POLIITILISED IDEOLOOGIAD
Seisukohad selle kohta, kuidas korraldada valitsemist, üles ehitada maksusüsteeme, jõuda lähemale ideaalsele riigikorraldusele.
Jagunevad vasakpoolsed ( Sotsiaaldemokraadid ) ja parempoolsed ( Keskerakond , Reformierakond , IRL)
Liberalism
Konservatism
Sotsiaaldemokraadid
Keskne väärtus
Indiviidi vabadus
Kollektiiv, traditsioonid, rahvuslus
Võrdsus, võrdsed võimalused
Riigi roll
Vabaduse kindlustamine seaduste ja kohtusüsteemi alusel
Füüsilise turvalisuse tagamine läbi seaduste, korrakaitse , kohus
Inimõigused, turukonkurentsi pehmendamine
Majanduslikud taotlused
Vaba turumajandus , konkurents , riigi vähene sekkumine
Rahvusliku kapitali suur tähtsus, mõõdukad maksud
Segamajandus , suurem tulu, maksad rohkem, väiksema tulu korral vähem
Sotsiaalne taotlus
Igaüks vastutab enda eest
Ühiskond on sidus tervik, mitte aga üksikindiviidide summa
Inimeste vahel on poliitiline ja majanduslik võrdsus