Riigi ja Õiguse üldküsimused (0)

Õigusõpetus
TTO3160
Suhtlemine sekretäri kaudu
3 loengut nädalas.. ja 2,5 AP
rets aine: üledannete lahendus.. tuleb esitada klassi eest ja tõestada (põhjendada)
arvestuse täitmiseks on vaja täita 2 tingimust:

• Tuleb kirjutada 2 kirjalikku arvestustööd (mõlemad hõlmavad 5 küssat) esimene arvestustöö on 20. oktoobri paikku. 60 punni töös tuleb saada, et läbi saada. Saab ise hinnata oma tööd ja kui õpsi ja minu punktid kokkulangevad, saan +5 punni. Õpikus olevad enesekontrolli küssade järgi tulevad ka arvestustöö küssad.
  
• Ülesandeid tuleb lahendada, need on ka eelduseks , et saab arvestustööle.
  

Teadus-Ühiskonna teadused-sotsiaal teadused-Õigusõpetus.
Riigi ja Õiguse üld küsimused
Riigi ja Õiguse tekkimine
Riik ja õigus on omavahel lahutamatult seotud.
Riik – riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu.
Õigus – käitumisreeglite või normide kogum, mis on kehtestatud või sanksioneeritud riigi poolt ja mille täitmist tagatakse riigi sunnijõuga.
Õigust eristatakse objektiivses mõttes – kehtivate õigusnormide kogumik
Õigus subjektiivses mõttes – õigus subjektidele objektiivsest õigusest tulenevalt ja kuuluvad õiguste alla.
Organiseeritud ühiskonnale on omane sotsiaalse võimu (sots juht ja alluvus suhete süsteemi olemas olu), ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud tegevus.
Ürgkogukondliku korra ajal oli võimu organiseerimine suhteliselt lihtne, sest sugukonnas teostas võimu pealik ja see pealik teostas oma võimu reeglina autoriteedi alusel. Nn sunniaparaati pealikul ei olnud. St sugukond ise teostas oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile.(mingisuguseid kirjalikke eeskirju ei olnud. Sugukonna käitumist määrasid tavad.
Tava - käitumisreegel , mis on täitmiseks kohustuslik ja mille kohustuslikkus tuleneb tema pikaajalisest ja paljukordsest kasutamisest.
Kõik, mida sugukond omas, oli ühine. Tootmise arenedes, kui tekkis toodangu ülejääk , kujunes välja sõjapidamine. Tekkis orjapidamine, sest ori tootis rohkem, kui ära sõi. Sugukonnas kujunes välja sõjapealiku ametikoht . Sõjapealiku umber koondus malev, kelel käe soli samuti võim ja enamikel juhtudel olid need 2 ametikohta (pealik ja sõjapealik) ühendatud.
Malevast kujunes ajapikku pealiku lähikond ja see oli riigi aparaadi algkuju, st ühiskonnast eraldunud avalik võim ja kogukonnast oli saanud riik.

• Ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava, st avaliku võimu tekkimine,
  
• Selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mitte sugukondlikul alusel
  
• Võimu kandjana ja selle objektina oli veresuhetes7veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus rahvas.
  

3 Riigi põhitunnust (millega riiki iseloomustatakse):

• territoorium
  
• rahvas – elab sellel territooriumil ja on riigi võimuga õiguslikult seotud.
  
• avaliku võimu organisstsioon
  

Koos riigi tekkimisega toimusid muutusid ühiskondlikes käitumisreeglites, st tekkisid uues juhtimis suhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi õigus norme, et riigi võim on rajatud põhimõtteliselt uutele alustele . Riik aktsepteeris neid tavasid, mis talle sobisid ja hakkas nõudma nende täitmist ja tekkis nn tavaõigus. Riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist. Tekkis riigi õigusloome .
Avalik võim – riiki riigieelses ühiskonna organisatsioonis seristamise tähtis tunnus. Avalikku võimu all mõeldakse kogu riigi juhtimis aparaati , mis hõlmab riigi võimu ja valitsuse asutuse kõrval ka selle riigi aparaadi relvastatud kultuuriüksusi (nt: politsei, lure jne) ja samuti ka sunni asutusi , nt valgla.
Demokraatlikus riigis teostavad avalikku võimu funktsioone riigi aparaat oma mitmesuguste struktuuri organite kaudu ja seda teostavad ka kohaliku omavalitsuse asutused.
Riigi võim on suveräänne võim – riigi võimu suveräänsus tähendab riiigi täielikku välispoliitilist sõltumattust teistest riikidest, st iseseisvust ja võimu ülimuslikkust sisepoliitilises elus, st võimu jagamatust.
Riigi ülimuslikkus tähendab seda, et riigi territooriumil ei ole sellest võimust kõrgemat võimu. St riik oma võimu kellegagi ei jaga.
Riigi territoorium – ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu ja see on riigi võimu eksisteerimise ja riigi võimu rakendamise looduslik ruumiline eeldus. Riigi territooriumi hulka arvatakse:

• riigi piiriga piiratud maismaa osa
  

• rriigi territorial ja siseveed
  

• õhu ruum, maismaa, sise ja territorial vete kohal
  

• athmosfääris auvad riigi lennu aj kosmose aparaatide kabiinid
  

• maa põu riigi piiriga piiratud riigi territooriumi all
  

• riigi lipu alla kauba ja reisilaevad avamerel
  

• sõjalaevad avamerel ja teiste riikide territorial ja sisevetes
  

Rahvas täidab riigivõimu suhtes üheaegselt 2 sugust rolli:

• on vaadeldav inimhulgana, kes aub riigivõimule allutatud territooriumil ja seega on selle võimu tegevuse objektiks
  
• riigi arengu protsessis üha enam muutunud riigivõimu teostajaks ehk riigivõimu subjektiks.
  

Kodakontsus – isiku ja riigi vaheline püsiv poliitilis õiguslik seos, milel alusel isikule laieneb riigi täielik juristkssioon, st ta kasutab kõiki riigis kehtivaid õigusi ja vabadusi ning kannab kodanikele pandud vastutusi.
Õigusliku seisundi poolets jaotud riigi elanikond eraldi rühmadesse:

• kodanikud
  
• välismaalased
  
• kahekordse kodakondsusega isikud
  
• kodakondusseta isikud
  

Kodanikke eraldab teistest riigis elevates isikutest see, et neil on poliitilised õigused.
Riigil on:

• Riiklik sümboolika
  
• Riiklikud tähtpäevad
  
• Jne
  

Platoni seisukoha järgi inimene ja riik on üheealised. Tema arvates oli riigil 2 põhi ülesannet:

• huvide ühendamine ja konfliktide lahendamine
  
• Igaühele sobiva tegevuse leidmine ja isikliku ning kollektiivse julgeoleku tagamine
  

Aristotelese teooria: organiseerus inimühiskond riigis tasandilt tasandile .
Riigi tekke ptreohaalsed teooriad
On väljakujunenud ka mitmed bioloogilised teooriad.
Avalik võim, territoorium ja rahvas riikluse elementidena võivad esineda erinevates riikides erinevalt ja erinevates õiguspoliitilistes seostes kujundades seeläbi erinevaid riigivorme.
Riigivorm – õigusteoreetilises kirjanduses 3 erinevad tähenduses:

• Riigi valitsemise vormi
  
• Riiklikku korralduse vormi
  
• Poliitilist reziimi
  

Riigi valitsemise vorm – selle all mõeldakse riigivõimu seesmist organisatsiooni, st kõrgemate riigivõimu organite loomise, ülesehituse, omavaheliste suhete printsiipe ning nende suhteid teiste riigi organite ja indiviididega.
Riigi valitsemis vormi järgi eristatakse monarhiaid ja vabariike.
Monarhia – riigi valitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, ke somandab selel võimu pärimise teel eluaegselt ja juriidiliselt vastutamata. Monarhh on seejuures ise ainuisikuline riigipea .
Eristatakse piiramata ja piiratud monarhijat.
Piiramatu monarhija korral kuulub monarhile kogu monarhija täius, st riigi pea on üheaegselt kõrgeim seadusandlik võim, täidesaatev võim ja õigusmõistja .
Piiratud monarhija - monarhija alaliik , milles isevalitseja suva on kitsendatud mingi riigiorgani või seisusliku esinduse poolt, kellega tal tuleb arvestada. Monarhi võimul puudu absoluutne võim.
Konstitutsiooniline monarhija - selline riigi valitsemise vorm, milel puhul monarhi pädevaus on kindlaks määratud demokraatlikult kehtestatud põhiseadusega ehk konstitutsiooniga. Ja seadusandlik võim kuulub parlamendile ja täidesaatev valitsusele.
Vabariik – riigivalitsemise norm, mille puhul riigipeaks on kindlaks määratud tähtajaks valitud president .
Tueb eristada presidentaalset ja parlamentaarset vabariiki
Presidentaalne vabariik – riigivalitsemis vorm, mida iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Nt USA on presidendil ka seadusandlik õigus.
Parlamentaarne vabariik - on riigi valitsemise vorm, mis rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel.
Seadusandlik võim, täidesaatev võim ja kohtuvõim peavad olema lahus.
Presidendil on esindus funktsioon ainult. Tal puudub seadusandlik päsevus.
Eesti on tüüpiline parlamentaarne vabariik.
Riiklik korraldus – riigi territorial poliitiline ülesehitust riigi koostis osade õiguslikku ja poliitilist staatust ning nende omavahelise ja riigi keskvõimuga kujundatud suhtlemis põhimõtteid ehk kas riigi territoorium on ühtne tervik või jaguneb suhteliselt iseseisvateks üksusteks.
Traditsiooniliselt eraldatakse riikliku korralduse 2 erivormi:

• Unitaarriik ehk lihtriik – riik, mis territorial poliitiliselt on ühtne tervik.
  
• Föderatsioon ehk liitriik – riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised ehk föderatsiooni subjektid .
  

Föderatsiooni subjektid kannavad erinaveid nimesid (näiteks USA-s osariigid )
Konföderatsioon – riikide liit, mis luuakse mingi ühise eesmärgi saavutamiseks ja mille struktuurorganid ja nende moodustamise kord määratakse kindlaks rahvusvahelise õiguse normidega.
Autonoomia – kujutab endast riigi territooriumi mingile osale antud sisemist omavalitsust, st iseseisvust kohaliku elu küsimuste otsustamisel sealhulgas ka piiratud õigust anda seadusi kohaliku tähtsusega küsimustes.
Poliitiline reziim – kujutab endast poliitilise võimu teostamise meetodite kogumikku, mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist ühiskonnas ning riigivõimu organite seotust oma tegevuse ja õiguslike alustega.
Poliitilise reziimi põhitüübid:

• Demokraatlik – riigi võim lähtub rahvast. Väga oluline on võimude lahususe printsiip (st seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema lahutatud).
  
• Autoritaarne – rajaneb isiku võimul, võimu teostatakse enamuse tahtest sõltumatault, kusjuures selleks kasutatakse laialdlaselt sunni organeid.
  
• Totalitaarne – on antidemokraatliku poliitilise reziimi äärmuslik vorm, seda iseloomustab kodanike kogu elu allutamine riigi kontrollile . Kultuuri ja ideoloogiate politiseerimine ning massiteabe vahendite üle järelvalve teostamine. Tavaliselt tekib riigipöörde tulemusena.