Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

ÜHISKOND: sotsioloogia (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas toimub inimeste omavaheline suhtlemine?
  • Mismoodi on inimesed omavahel seotud?
  • Milline on inimeste kollektiivne identiteet?
  • Kuidas muudab sotsiaalne suhtlemine ühiskonda?
  • Kuidas mõjutab ühiskond inimese tegevust?
ÜHISKOND
1.1 sotsioloogia
Ühiskond-kollektiivsel identiteedil põhinev suhtumine
Kollektiivne identiteet -ühtekuuluvustunne, mis jagab ühesuguste rahvuslike, kultuuriliste, religioossete, ajalooliste, majanduslike ja/või poliitiliste väärtushinnangutega inimesed
Sotsioloogia-teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid
Sotsioloogia peamised uurimisteemad :
  • Kuidas toimub inimeste omavaheline suhtlemine ?
  • Mismoodi on inimesed omavahel seotud?
  • Kas inimeste omavahelised suhted moodustavad sotsiaalseid institutsioone?
  • Milline on inimeste kollektiivne identiteet?
  • Kuidas muudab sotsiaalne suhtlemine ühiskonda?
  • Kuidas mõjutab ühiskond inimese tegevust?
Mittemajanduslik ühishüve-efektiivselt toimuv tervishoiu ja haridussüsteem, kodanike julgeoleku tagavad politsei, kaitsevägi
Majanduslik ühishüve-kaup või teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta; riiklik või munitsipaalmeedia ( televiisor, raadio, ajalehed)
Anarhism - 19 sajandi keskel levima hakanud poliitiline teooria, mille filosoofia aluseks on üksikisiku piiramatu vabaduse ja individualismi propageerimine
1.2 ühiskonnaliikmed
Bioloogiline erinevus-sugu, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed, rassiline kuuluvus, seksuaalne orientatsioon
Sotsiaalne erinevus- haridustase, elukoht, väärtushinnangud, kodakondsus , perekondlik staatus, suhtumine religiooni
INIMVAJADUSTE HIERARHIA
Abraham Maslow -tuntuim sotsiaalsete ja bioloogiliste inimvajaduste kontseptsiooni looja
Eneseteostusvajadus: isiklike vaimsete ja füüsiliste võimete soovikohane ja takistusteta rakendamine
Tunnustusvajadus: vajadus pälvida teiste ühiskonnaliikmete silmis teatav staatus
Kuuluvusvajadus: vajadus olla sotsiaalse grupi (pere, klass) aktsepteeritud liige
Turvalisusvajadus: vajadus isikliku füüsilise ja vaimse julgeoleku järele
Füsioloogilised vajadused: vajadus vee, toidu, une ja eluks sobiva keskkonna järele
SOTSIAALNE KIHISTUMINE
A-tüüp: eliite tipus vähe ning vähene keskklass , inimeste põhimass on koondunud madalamatele astmetele . Iseloomulik keskaegsele agraarühiskondadele
B-tüüp: püramiidisarnane ühiskond, kus igal järgneval astmel on vähem inimesi. Iseloomustab varakapitalistlikku ühiskonda
C-tüüp: samuti püramiidisarnane ühiskond, võrreldes B-ga on väga vaeste inimeste tagasihoidlik osatähtsus ühiskonnas tervikuna . Keskmine inimene tunneb ennast selles ühiskonnas üsna hästi. Iseloomustab kaasaegset kapitalistlikku heaoluühiskonda.
D-tüüp: sotsiaalset võrdsust soodustav ühiskond, kus enamik inimesi on keskmistel positsioonidel ehk väga rikkaid ja väga vaeseid on vähe. Arvatakse et selle poole võiks liikuda eeskätt postsotsialistlikud riigid.
E-tüüp: sotsiaalsel võrdusel rajanev ühiskond, kus enamik inimesi on koondunud tipu lähedale ja madalamatele astmetele on jäänud vähe inimesi. Vastab kõige enam traditsioonilise sotsialistliku ühiskonna ideaalile aga samuti postindustriaalse ühiskonna mudelile
SOTSIAALNE LIIKUVUS
Sotsiaalne mobiilsus- ehk sotsiaalne liikuvus tähendab indiviidide liikumist ühelt sotsiaalselt positsioonilt teisele
Horisontaalne sotsiaalne liikuvus- liikumine sarnaneb positsiooniga sotsiaalsete gruppide vahel
Vertikaalne sotsiaalne erinevus- liikumine erineva positsiooniga sotsiaalsete gruppide vahel
1.3 ühiskonnamudel
Agraarne ühiskonnakord- põllumajanduslik ühiskond
Postindustriaalne - tööstusühiskond
1.4 riik ja riigivõim
Riik- organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-alal ja on seotud ühise avalik-õigusliku võimuga
Õigusriik- seaduste ülemlikkusel põhinevat võimukorraldust, ühiskonnaliikmete omavahelised suhted ja riigi valitsemine on korraldatud üldiselt tunnustatud ja üldkehtivatest õiguspõhimõtetest lähtudes
Sotsiaalne õigusriik- riik peab tagama selle et sotsiaalsed ülesanded oleks täidetud
Vabsid- vabadussõdalased
Läbikukkunud riik- ei täida riigi ülesandeid, tal pole diplomaatilisi suhteid teiste riikidega, pole kontrolli elanikkonna ja territooriumi üle ning sotsiaalhoolekanne pole küllaldane
Õigusriigi tunnused:
  • Riigivõimu piirab põhiseaduslik alusdokument
  • Ühiskondlike probleemide lahendamine mitte üldjuhtumite tasandil vaid seadusandlusest lähtudes
  • Seaduste universaalne kehtimine kõigi ühiskonnaliikmete suhtes
  • Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest
  • Õigus omada erinevaid arvamusi ja neid vabalt levitada
  • Kodanikuõiguste tagamine ja eraomandi kaitse riikliku omavoli eest
Eesti põhiseadust on võimalik muuta:
1) rahvahääletusel
2) riigikogu kahe järjestikusel koosseisul
3) riigikogu poolt kiirloomulisena
RIIGIÕPETUS
Lepinguteooria - seisukoht et kõik inimesed on sünnilt võrdsed, riigivõim aga sünnib nende omavahelise lepingu tulemusena. Eesmärgiks: ühiselu vorm, kus kogu ühiskonna käsutuses olev võim kaitseks igat kodaniku vabadust ja vara, piiramata seejuures teise kodaniku vabadusi ja õigusi.
Orgaaniline teooria- näeb riigi tekkimise põhjusena samu jõude mis kutsuvad esile loodusnähtusi. Loomuliku tulemusena jäävad ellu tugevamad
Vägivallateooria- inimühiskond on juba sündides jagunenud erinevateks hõimudeks ja rassideks .
Teokraatliku teooria- jumal lõi maailma ja selle korralduse, k.a riigi
Marksistliku teooria- riigivõimu tekkimise põhjuseks ühiskonna lõhenemine sotsiaalseteks klassideks
KUUPÄEVAD
Oktoober 1917- okupeeriti Lääne-Eesti saared
Veebruar 1918- okupeeritud terve Eesti
23-24.02.1918- Eesti iseseisvumine
11.11.1918- Saksa okupatsiooni lõpp
Jaanuar 1919- asutava kogu valimised
23.04.1919- eesti asutava kogu esimene kogunemine Estonia kontserdisaalis
Juuni 1920- eesti esimene põhiseadus võeti sai valmis
21.12.1920- eesti esimene põhiseadus jõustus
12.03.1934- toimus riigipööre
RIIGIVÕIM
Riigivalitsemise vormid:
1) vabariik: mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba antiikajal vastandina pärilikule monarhiale
1.1) parlamentaarne- rajaneb võimu ülimlikkusel. Riigipeal vaid esindusfunktsioon. Valitsus on ametisse nimetanud parlament ja ta on parlamendi ees aruande kohustuslik. Nt Lõuna-Aafrika, Mongoolia, Eesti
1.2) presidentaalne- riigipea on ühtlasi valitsuskabineti juht ja enamasti kodanike poolt otse valitud. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt ning ei ole parlamendi ees aruande kohustuslik. Nt Ameerika Ühendriigid, Indoneesia
2) monarhia : riigipea on päriliku võimuga monarh : kuningas, keiser , sultan , emiir
2.1) konstitutsioonline- monarhi võim on piiratud põhiseadusega ja tal on esindusfunktsioon. Riigi isepäevast toimimist juhib valitsus ja seadusloomega tegeleb parlament. Nt suurbritannia , Tai
2.2) absoluutne- monarh on ainuvalitseja kellele kuulub nii seadusandlik täidesaatev kui ka kohtuvõim. Nt Saudi
Vasakule Paremale
ÜHISKOND-sotsioloogia #1 ÜHISKOND-sotsioloogia #2 ÜHISKOND-sotsioloogia #3 ÜHISKOND-sotsioloogia #4 ÜHISKOND-sotsioloogia #5 ÜHISKOND-sotsioloogia #6 ÜHISKOND-sotsioloogia #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-11-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor liizu67 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Ühiskonnaelu
3
docx

Ühiskonnaelu

1. Ühiskonnaelu tasandid Ühiskonna mõiste: Ühiskond on suurte inimhulkade kooselude korrastatud viis. Sektorid ja nende ülesanded: avalik sektor - riik, kohalikud omavalitsused, avalik- õiguslikud asutused, nende organid. Ülesanded: riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine; seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine, riigikaitse, avaliku korra tagamine, riigi rahvusvahelise esindatuse tagamine, riigi kodanikkonna määratlemine. Erasektor ­ eraisikute tulunduslik tegevus. Õiguslikud vormid on FIE, täisühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu.Kolmas sektor ­ ühiskondlik tegevus, mis pole suunatud kasumi saamisele ega võimu teostamisele. Ülesanne: edendada kohalikku elu ja tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet. Õhuke riik: võimalikult vähene sekkumine majandusse, kodanike majanduslik ja sotsiaalne kindlustatud sõltub igaühe enda aktiivsusest, väike maksukoormus. Paks riik: jõuline sekkumine majandusse, suur riigiettevõtlussektor ning riiklik sots

Ühiskonnaõpetus
Ühiskonnaõpetuse kokkuvõte
10
docx

Ühiskonnaõpetuse kokkuvõte

1.1. Sotsioloogia. Ühiskond Sotsioloogia- teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid. Sotsioloogiaga tegelevad sotsioloogid, kelle eesmärk on koguda teavet ja kajastada ühiskonnas toimuvaid protsesse, inimeste hoiakuid, arvamusi ning kirjeldada ja uurida ühiskonna tasandeid. Sotsiolooge huvitavad andmed ja faktid. Olulised andmete kogumise meetodid on vaatlus, intervjuu, vestlus ja juba avaldatud andmete analüüs. Ühiskond- kollektiivsel identiteedil põhinev suhtlemine. Ühtekuuluvustunne, mida jagavad ühesuguste rahvuslike, kultuuriliste, religioossete, ajalooliste, majanduslike ja/või poliitiliste väärtushinnangutega inimesed. Edukalt toimiv riigivõim väljendub majanduslikes ja mittemajanduslikes ühishüvedes. Majanduslik ühishüve- kaup või teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta: riiklik või munitsipaalmeedia (televisioon, ajalehed), heakorrastatud linnaruum, toetused rahvuskultuuri arengule, kvaliteetne infrastruktuur (teed, tänavad), s

Ühiskond
12 kl Ühiskonnaõpetus - Kontrolltöö nr 1
10
docx

12.kl Ühiskonnaõpetus - Kontrolltöö nr.1

1.1 1. Mis on kollektiivne identiteet? - Rahvuslikel, kultuurilistel, religioossetel, ajaloolistel, majanduslikel ja/või poliitilistel väärtustel ja eesmärkidel tuginev ühistunnetus, ,,meie". 2. Ühiskonnaelu tasandid. - *Mittemajanduslik hüve (kodanikuühiskond): 1)Ühistasand => Valitsemine. >>> valitsusasutused; sise- ja välisjulgeoleku tagamine; majanduselu ja õigusemõistmise korraldamine(valija, õpilane, parlamendisaadik, ametnik jne) 2)Eratasand => Eraeluline tegevus. >>> pere- ja sõpruskond; huvist ja maailmavaatest tingitud vabatahtlikud, organisatsioonid ja huvigrupid (laps, lapsevanem, vend, sõber jne) *Majanduslik hüve (riigi osalus eraettevõtluses): 1)Ühistasand => Riigi ettevõtlus. >>> täielikult või osaliselt riigi omanduses olevad äriettevõtted (tarbija, riigiettevõtte juht või töötaja jne) 2) Eratasand => Eraettevõtlus. >>> erakapitalil põhinev teenindus- ja tootmisettevõtted ning finantsasutused (omanik, klient, võlgnik,

Ühiskonnaõpetus
Ideoloogia mõiste
4
doc

Ideoloogia mõiste

1. Ideoloogia mõiste- õhuke ja paks riik Ideoloogia tuleb kreeka keelest, mis on ideid käsitlev teadus. Õhuke riik on parempoolsed ja vasakpoolsed on paksud riigid. 2. Iseloomusta parempoolset maailmavaadet ja selle jagunemine Parempoolsed jagunevad liberaalideks ja konservatiivideks. Põhimõtteks on : iga inimene on oma õnne sepp ehk nad toetuvad individualistidele. Liberaalid väärtustavad vabadust, erinevaid pere vorme, inimõigusi, toimuvad kiired reformid ja ei kirikule. See eest konservatiivid väärtustavad stabiilsust, traditsioone, perekonda, kirikut ja usku. Parempoolsed on eraomandid, enamasti turumajandus, kus on madalad maksud ja vähe toetus või madalad toetused. Perekond peab toetama oma hädasolijaid. Lapsevanemad peavad hoolitsema laste eest täisealiseks saamiseni ning kui laps on 18+ peab ta hoolitsema vanemate eest kuni surmani 3. Iseloomusta vasakpoolset maailmavaadet ja selle jagunemine Vasak pool jaguneb kommunismiks ja sotsiaaldemokraadiks. Riik toetab

Ühiskond
ühiskonna eksam
28
docx

ühiskonna eksam

sostiaalsest liikiuvusest? Oska tuua mõlema kohta näiteid. 7. Millised on infoühiskonna tunnused? 8. Oska iseloomustada erinevaid riigivalitsemise vorme ja riigikorralduse vorme. Tea, mille poolest erinevad liberaalne demokraatia, autoritaarne riik ja totalitaarne riik. 9. Tea, mille poolest erineb parempoolne ideoloogia vasakpoolsest ideoloogiast. 10. Mis on iseloomulik liberalismile, mis konservatismile? 11. Mille poolest erineb esindusdemokraatia osalusdemokraatiast? Vastused: 1. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid. Peamised uurimisteemad:  Kuidas toimub inimeste omavaheline suhtumine?  Mismoodi on inimesed omavahel seotud?  Kas inimeste omavahelised suhted moodustavad sotsiaalseid institutsioone?  Milline on inimeste kollektiivne identiteet?  Kuidas muudab sotsiaalne suhtlemine ühiskonda?  Kuidas mõjutab ühiskond inimese tegevust 2.

Ühiskond
Ühiskonna kordamisküsimused 12 kl
8
docx

Ühiskonna kordamisküsimused 12 kl

2. 2014. aasta tähtsamad sündmused Eestis ja maailmas – oskad nimetada mõnda koos kirjeldusega.  Läti läheb üle eurole  Eestis vahetati rongid välja  Seve Ehitus  Taliolümpia Sotsis.  18 veeb allkirjastasid Eesti ja Vene välisministrid kahe riigi piirilepingu. See pole siiani jõustunud.  Ansip astub tagasi  Krimm Venemaale  45 Eesti õdurit Kesk-Aafrika Vabariigis  Hispaania saab uue kuninga – Filipe VI  Uus korrakaitsesüsteem - oorahureform ja avalikus kohas lubatud alkoholi tarbida.  Ida-Ukraina kohal tulistatakse alla Malaisia reisilennuk  Eestit ähvardab seakatk 3. Ühiskonnaelu tasandid – tabelite alusel. 5. Bioloogilised ja sotsiaalsed erinevused inimeste vahel – oskad tuua välja ka küsitavusi teatud tunnuste juures (rahvus, seksuaalne orientatsioon). Bioloogilised erinevused – sugu, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed, rassiline kuuluvus, seksuaalne or

Ühiskonnaõpetus
12 KL GÜMNAASIUMI ÜHISKONNAÕPETUSE KOOLIEKSAMI EKSAMIPILETID
56
docx

12 KL GÜMNAASIUMI ÜHISKONNAÕPETUSE KOOLIEKSAMI EKSAMIPILETID

GÜMNAASIUMI ÜHISKONNAÕPETUSE KOOLIEKSAMI EKSAMIPILETID Pilet 1 1. Ühiskonnaliikmed. Maslow püramiid. Rahvastiku erinevad jaotusviisid. Sotsiaalne liikuvus. Tänapäeva ühiskond on eripalgeline ja mimekesine. Selleks et ühiskond toimiks on vaja, et ühiskonna liikmed üksteise erinevust tunnustaksid ja salliksid. Inimeste vahelised erinevused jagatakse kahte kategooriasse: bioloogiline erinevus (sugu, vanus, rass) ja sotsiaalne erinevus (haridustase, jõukus, elukoht). Ameerika psühholoog Abraham Maslow koostas tuntuma sotsiaalsete ja bioloogiliste inimvajaduste hierarhia. Hierarhia on koostatud nii, et kõrgemate vajaduste rahuldamiseks eeldab madalamate vajaduste rahuldatust. Füsioloogilised vajadused – vee-, toidu-, une- ja eluks sobiva keskkonna vajadus Turvalisusvajadus – vajadus füüsilise ja vaimse kaitstuse järele Kuuluvusevajadus – vajadus kuuluda sotsiaalsesse gruppi Tun

Ühiskonnaõpetus
Ühiskonna kontrolltöö
8
docx

Ühiskonna kontrolltöö

 Sotsiaaldemokraatia võrdsed võimalused kõigile. Üldise võrdsuse saavutamine läbi loodud rikkust õiglase jagamise. Segamajandus, kus eraettevõte kõrval eksisteerib ka riigiettevõtteid. Suurema tulu saajatel kõrgemad maksud. Riik domineerib kodanikuõhiskonna üle. Töölisklass. Vasakpoolsus.  Rohelised keskkonna kaitse ja säästlik majandamine. Selge klassiorientatsioon puudub, kodanikuideoloogia. Tsenter. 7. Demokraatlik ühiskond: demokraatia jagunemine (esindusdemokraatia, osalusdemokraatia, eliitdemokraatia); dem tunnused (3-4), siirdeühiskond. Esinedusdemokraatia – rahvas valis endale esindajad. Osalusdemokraatia – rahval on võimalik otse läbi teatud võimaluste valitsemisasjadesse kaasa rääkida, nt referendum ehk rahvahääletus. Need kaks ei asenda teinetesit, vaid täiendavad. Eliitdemokraatia – tegelike otsuste tegemine riigis on läinud väikese grupi

Ühiskond




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun